1952 vesinikutuumapomm. Idabloki riikliku ja ühiskondlikku korra iseloomustus: 1)võim oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte 2)kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused 3)kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis 4)majandus, tööstus ja kaubandus oli valdavalt riigistatud 5)sõjaväestus suurem, kulutused suuremad riigikaitsele. Stalin hoidis kõiki hirmuseisundis, et diktatuuri kindlustada. GULAG-i(vangilaagrite võrgustik) vajas S majanduse käigushoidmiseks. Massilised arreteerimised, küüditamised. Elatustase madal, raha sõjatööstusesse. Kogu võim Stalinil. Tahtis võimu kogu GER üle, ebaõnnestu. 1949 kuulutati välja Saksa DV. 5.03.1953 suri Stalin. Võimule Beria- tegi elu paremaks, aga arreteeriti, sest osad kartsid, et laseb nad kõrvaldada ja hiljem Beria lasti maha.
varem oli olnud. Samal ajal valitses riigis kohutav sotsiaal-majanduslik laos. Paraku polnud Nõukogude Liidus hea elada minu arvates. Seda sellepärast, et ressursse kasutati pigem relvastumisele ja sotsalismimaade aitamisele. Ma usun, et see pigem külvab rohkem vaesus ning elu ei lähe kuidagi moodi paremaks.Stalini kontroll oli juba sõja ajal nõrgenenud, ent ta ei kavatsenud sellega leppida. Hoidis pigem ühiskonda hirmuseisundis, kuid ma arvan, et nii ei tunne inimesed ennast üldse hästi ega turvaliselt. 1948. toimus esimene kokkupõrge NSV Liidu ja tema endise lääneliitlase vahel, mis juhtus Berliinis. NSV Liit asus takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne- Berliini. Selleks suleti kõik raud-ja maanteed. USA ja Inglismaa olid sunnitud oma vägesi ning elanikke varustama eluks vajalike kaupadega õhusilla kaudu. See oli väga mõistlik plaan, sest seda teised ei osanud ette näha
maailmasõja puhkemise. 1990 tunnistati Külmsõda lõppenuks, kuid sellega ei lõppenud lääneriikide ja NSV Liidu omavaheline vastasseis. NSV Liit soovis endiselt haarata võimu kogu Euroopas (kui ka maailmas); suruda peale kommunismi; olla relvastuses, majanduses kui ka poliitikas igati üle USAst. NSV Liit tahtis juhtpositsiooni kogu maailmas, kommunismi levikut; ja Stalin pingutas selle nimel kõvasti hoides endiselt ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mis sest et ühiskond oli kõvasti nõrgenenud. .
Ametlike näitajate kohaselt kulges majandusareng suhteliselt edukalt, tegelik elu polnud aga sugugi kooskõlas ametlike kinnitustega. Eriti raskeks kujunes elu maal, kus 1946.-1947. a. põua tõttu hävinesid suured saagid ja algas nälg. 1946. a. kevadel suri inimesi massiliselt nälga. MASSIREPRESSIOONID JA IDEOLOOGILINE SURUTIS. Võimude üks põhivahendeid valitseva reziimi püsimajäämiseks oli ühiskonna pidev hirmuseisundis hoidmine. Sõja lõppedes said uue hoo massilised arreteerimised, sundasumisele ja sunnitööle saatmised ning küüditamised. Üksipäini Vangilaagrite Peavalitsuse (GULAG) laagrites vaevles üle 2,5 miljoni inimese. Sunnitööl ja sundasumisel viibis samuti tublisti üle 2 miljoni inimese. Järsult süvenes riigis ideoloogiline surutis. Lähtuti seisukohast, et maailm jaguneb kaheks vastandlikuks leeriks - peatselt oma sisevastuolude tõttu kokkuvarisevaks
polnud võimu. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. Stalinlik NSV Liit Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressioonid (arreteeriti sakslaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud nõukogude sõdureid, sel ajal küüditati 5, 5 miljonit inimest). GULAG - Laagrite Peavalitsus Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus Stalinlik NSV Liit 1945 a moodustas NSV Liidu tööstustoodang 91% ja põllumajandus 60% sõjaeelsest . Peamised ressursid paigutati sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis.
2) Kommunistliku parteo totaalne kontroll riigiaparaadi, ÜK organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3) Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani-ja käsumajandus. 4) Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus suured kulutused sellele. Stalinistlik NSV Liit · Stalini kontroll oli sõja ajal ÜK üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ÜK-d pidevas hirmuseisundis. · Tugevnesid repressioonid (arreteeriti saksaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud nõukogude sõdureid, sel ajal kuuditati 5,5 miljonit inimest) · Gulag-is oli vangilaagrite võrgustik. · 1945. A moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumaj 60% sõjaeelsest. Peamised ressursid paigutati sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. 1946-1947 aasta põua tagajärjel surid Moldaavias ja L-Ukrainas hulgaliselt
aja jooksul oma hirme kontrollima ja neid muutma. See teraapia on tavaliselt edukas. Samuti kasutatakse hüpnoositeraapiat, mis püüab foobia reaktsiooni tekitajat inimese mõtetes ära kaotada. Foobiate ravimisel võidakse kasutada ka ravimeid. Näiteks · Beetablokker. Need ravimid blokeerivad adrenaliini simuleerivaid efekte ja mõningaid sümptomeid nagu ärevus, südamekloppimine, värisemine vms. Võib olla olla efektiivne inimesele, kes on parasjagu hirmuseisundis. · Antitepressandid. Need rahustavad ärevuse puhul. Need ravimid toimivad keemilise seratoniini mõjul s.t. need mõjutavad seda aju osa, mis kontrollib tuju. · Rahusti. Need ravimid aitavad ärevuse puhul lõdvestuda. Neid tuleb tarvitada ettevaatlikult, sest võivad tekitada sõltuvust. Samuti tuleb rahusti tarvitamist vältida, kui tarbijal on minevikus probleeme olnud alkoholi või narkootikumidega.
3. Majandus oli enamuses riigistatud ainult mõnes riigis oli lubatud ka väike eraettevõtlus. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud. 4. Kõige suuremad olid kuulutused armeele. 12, Kirjelda Stalinikku NSVL-u. Too näited. Stalini kontroll ühiskonna üle oli ajal nõrgenenud, kuid ta ei kavatsenud sellega leppida. Esiplaanil oli tema võimu säilitamise küsimus. Tema moto oli "Jaga ja valitse". NSVL-us repressioonid tugevnesid, sest see tahtis hoida ühiskonda hirmuseisundis. Sõja lõpul said hoo sisse massilised arreteerimised. Jätkusid küüditamised. Olid karistused, isegi ametnikel. Oli vangilaagrite võrgustik majanduse käigushoidmiseks. Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli(tekkisid kolhoosid). Stalin arenes sõjatööstust. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. Oli ka salapolitsei, isikukultus. Poliitilise vastase asi lõppes enamasti füüsilise hävitamisega. ,,Läänestumine".
L. Ernhard- Saksamaal sotsiaalse turumajanduse eestvedaja J. Nheru- India juht, kelle ajal muutus India ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks. Ta ajas NSV Liidust sõltumatut poliitikat. Oli mitteühinemise liikumise üks liidreid. Stalin-viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Ta kehtestas kommunistliku diktatuuri, hoidis ühiskonda pidevas hirmuseisundis, tugevdas repressiooni, korraldas massilisi arreteerimisi ja küüditamisi vangilaagritesse. Arendas ja suunas pea kõik ressursid sõjatööstusesse. Ta likvideeris paljud teadusharud ning NSV Liit eraldus maailma teadusest ja kultuurist. Viimastel eluaastatel süvenes terror järjest suurejoonelisemaks. Korraldas juutide represseerimist. Stalin tahtis vabaneda Beriast. Teostas jõu ja vägivallapoliitikat
polnud võimu. - Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. - Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. - Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. NT. NSVL Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressioonid. Likvideeriti teadusharusid (geneetika). Kogu võimutäis kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Võimuladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. VÕIMUVÕITLUS PÄRAST STALINI SURMA Stalin sai surma 5. Märts 1953. Pärast veerandsaja aasta pikkust diktaatorina valitsemist oli Stalin, hoolimata ka venelaste kallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks müütiliseks isa-kujuks
Sõjas käinud mehed olid näinud, et läänemaailm polegi nii vaenulik, kui neile kodumaal oli räägitud, lisaks nähti ka kõrgemat elatustaset. Kodumaale naastes levitasid nad oma mõtteid teistegi seas. Sellega muutus pisut kogu elanikkonna ideoloogia ning selle taltsutamiseks järgnesid uued repressioonid. Stalinliku režiimi üheks põhiliseks sisepoliitiliseks eesmärgiks oligi ühiskonna hoidmine pidevas hirmuseisundis, kindlustamaks valitseva režiimi püsimist. Seega iseloomustasid kogu ühiskonda massirepressioonid ja ideoloogiline surutus. Inimesi saadeti sunniviisiliselt GULAG-idesse sunnitööle (Stalin ühendas halva kasulikuga: pani vaenlased riigi heaks tööle). Pärast sõda oli NSVL saavutanud hea välispoliitilise positsiooni. Ta oli endiselt sõjaliselt võimas, kuid tal pole üleolekut: tuumapommi saab alles 1949 (USA 1945). Vesinikupomm 1953 (varem kui USA), kuid see ei anna erilist eelist.
· NSV Liit kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias · 1948. aastal oli Nõukogude armees 2, 9 miljonit meest sama palju kui USA, Inglismaa ja Prantsusmaa relvajõududes kokku · peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt Sisepoliitika · Stalini kontroll ühiskonna üle oli sõja ajal nõrgenenud, kuid ta ei kavatsenud sellega leppida. Kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tuli hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mistõttu repressioonid mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid. · Sõja lõpul said hoo sisse massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid, jätkusid küüditamised · Repressioonid suunati eeskätt intelligentsi ja kultuuriringkondade vastu- just nende poolt kardeti tärkavat süsteemi kriitikat
2. kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3. tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus 4. ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele (4). 3.1 Stalinlik NSV Liit Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressioonid (arreteeriti sakslaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud nõukogude sõdureid, sel ajal küüditati 5, 5 miljonit inimest) (4). 11 GULAG - Laagrite Peavalitsus, Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus (4). 1945 aastal moodustas NSV Liidu tööstustoodang 91% ja põllumajandus 60% sõjaeelsest
* Jugoslaavia * * Albaania * Mongoolia Tšehhoslovakkia * Hiina NSV Liit 1945-1956 NB: Idabloki iseloomustus sobib ka siia! Pärast sõja lõppu lootsid paljud, et tulevik toob kaasa kommunistliku süsteemi liberaliseerumise ja avanemise. Tegelikkus kujunes vastupidiseks. Stalini kontroll ühiskonna üle oli sõja ajal nõrgenenud, kuid ta ei kavatsenud sellega leppida. Kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tuli hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mistõttu repressioonid NSV Liidus mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid. Sõja lõpul said hoo sisse massilised arreteerimised (Saksa aladel elanud inimesed+ Saksa sõjavangi langenud). Jätkusid ka küüditamised. Vangilaagrite võrgustikku ehk GULAG-i vajas Stalin majanduse käigus hoidmiseks. 1945.aastal moodustas tööstustoodang 91% ja põllumajandus 60% sõjaeelsest. Andmete näitel arenes majandus edukalt, kuid tegelikkuses edu oli raske näha
toimus Lääne-Saksamaal rahareform, kehtestati uus rahaühik Saksa mark. Majandus hakkas kiiresti arenema. Uus poliitika oli alguses küll ebapopulaarne, aga Valitsus jäi endale kindlaks ning peagi sai Saksamaast kiireima majandusliku arenguga riik Euroopas. Saksa majandusime 6. Idabloki riigid külma sõja ajal. Stalini aegne NSVL Stalini kontroll küll vähenes, aga ta ei kavatsenud sellega leppida. Kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tuli hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mistõttu repressioonid NSVL'is aina tugevnesid. Sõja lõpul said hoo sisse massilised arreteerimised. Jätkusid küüditamised. Vangilaagrite võrgustikku vajas Stalin ka majanduse käigushoidmiseks. Stalin andis käsu suunata peamised ressursid tööstusse, eeskätt sõjatööstusse. Ametlikult kujunes majandus edukalt, kuid tegelikkuses oli edu raske näha. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. Hakati võitlema ,,läänestumise" vastu
teravilja välismaale. Põua, nälja ja teiste raskuste tagajärjel algas inimeste massiline lahkumine maalt linna, kuid ka seal polnud elu kergem. Varustatus esmaste toiduainete ja tarbekaupadega oli 1950. aastate alguses märgatavalt viletsam kui Venemaal tsaariaja lõpul. Sõja lõppedes tekkis lootus süsteemi leebumises ja inimlikkuses, kuid tegelikkus osutus vastupidiseks. Võimude üks põhivahendeid valitseva reziimi püsimise kindlustamiseks oli hoida ühiskonda endiselt pidevas hirmuseisundis. Massilist repressiivpoliitikat peeti täiesti loomulikuks, seaduspäraseks ja möödapääsmatuks kaasnähtuseks sotsialismi ülesehitamisel. Seetõttu hoolitsesid Stalin ja tema lähikondlased pidevalt ja järjekindlalt vägivalla aparaadi tugevdamise ning täiustamise eest. Vägivallapoliitika teostajaks olid endiselt siseasjade ja julgeolekuorganid siseministeerium ja riikliku julgeoleku ministeerium. Sõja lõppedes said uue hoo massilised
Kohe peale ülestõusu said töötegemine ja töötulemused auasjaks (lk 26). Kui Lumepall veel farmis oli, moodustas ta loomakomiteesid (lk 31). Töötegemisel pidi täitma plaani, isegi kui see mitukorda ebaõnnestus ja alguses tulu ei toonud (lk 55). NSVL-s oli ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. Koerte peale kulus palju toitu (lk 89-90). Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Loomi hirmutati pidevalt Jonesi tagasitulemisega. Kui midagi läks halvasti, aeti see Lumepalli kaela ja hirmutati temaga (lk 59). Kogu võim kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Teoses kuulus kogu võim Napoleonile ja teda ümbritsesid mõningad sead. Konkurendid ja teisitimõtlejad kõrvaldati: Lumepall aeti minema, varem protestinud sead tapeti (lk 62). Sarnasuseks oli GULAG, mis oli sunniviisiline töölaager. Loomade tingimused olid samuti väga halvad
o kolhoosid, o suured kulutused sõjaväele. Kommunistide ainuvõimu kindustamine o Idabloki riikides moodustati pärast Punaarmee saabumist ajutine valitsus, mida juhtisid kommunistid. o Korraldati valimised, kus sotsiaaldemokraadid ühinesid kommunistidega, teistest parteidest jäid alles vaid need, kes allusid kommunistidele. o Ühiskonda hoiti pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressiooni (ehk karistused). Albaania erandlikkus seisis VLO’st lahkumises, soovis saavutada iseseisvust Praha Kevade näitel. Jugoslaavia erandlikkus seisis soovis vabaneda Moska võimust ning mitte alluda nende korraldustele, seetõttu ei kujunenud riigist ka täielikku satelliitriiki. Sealne valitseja,Tito, soovis enda riigi ümbruses
o Ameerika suurfirmade varad natsionaliseeriti -> konflikt USAga, suhete soojenemine VMga o Kuubast sai oluline keskus, kust juhiti kommunismi kehtestamist Aafrikas ja Ladina-Ameerikas o Castro abiline: Ernesto Che Guevara Lootes sõjalisele abile, valisid kommunistliku suuna ka mitmed liikumised Aafrikas, nt Angolas, Etioopias 25. Stalinism NSVLs II MS järel Kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tuli hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mistõttu repressioonid NSVLs jätkusid ja tugevnesid Stalinism – NLi juhi Jossif Stalini võimuloleku aja (1929-1953) valitsenud poliitiline süsteem, mis tugines üleüldisele terrorile Sõja lõpul hakkasid arvukad arreteerimised, jätkusid küüditamised Elatustase oli madal, esmatarbekaupu nappis, kuid ametlike näitajate jägi arenes majandus edukalt
kaebusi. Ka rahustite ja alkoholi kasutamise lõpetamine toob kaasa ahistustunde. Ahistus kaasneb tihti psühhoosidega, eriti valulise depressiooniga. Ahistuse ravi Ahistuse edukas ravi sõltub õigest ja korrektsest diagnoosist, ravimite kasutamisest ja õigetest hooldussuhetest. Tuleb arvestada patsiendi võimalikke somaatilisi haigusi ja sobitada ahistuse ning somaatilise haiguse ravimid. Võib kasutada psühhoteraapiat ja noorematel hirmuseisundis olevatel patsientidel on saadud positiivset efekti õppimisteraapiaga. Bensodiatsepiine kasutatakse nii ägeda ahistuse raviks kui ka pikaajalise ravimina. Paanikas olevaile patsientidele mõjub kiiresti klonatsepaam väikese annusena (0,25-2 mg ööpäevas). Uriinipidamatus Uriinipidamatuse all mõistame tahtmatut uriini voolamist kusejuhasse, mis tekitab patsiendile sotsiaalseid ja hügieenilisi probleeme. Tahtmatu urineerimine on üldiselt sagenähtus
annaabi.ee 
