Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hingamiselundkonna põhjalik kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kops, kopsud, hingetoru, alveoolid, elund, kõri, neel, gaasivahetus, hingamine, hingamisteed, kopsutorud, rindkere, hingamissagedus, häälekurrud, pleuraõõs, kopsukelme, kopsualveoolid, image, hingamiselundkond, ninaõõs, hingamiselundkonna, menu, veresoonedoojendavad, erituv, mikroobe, ninast, ülemiste, kõris, hingamiselundid, roided, vahelihasHingamine Hingamine Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Hingamine laiemas, füsioloogilises tähenduses haarab kõiki protsesse, mis tagavad hapniku jõudmise õhust mitokondritesse ja seal moodustuva süsihappegaasi jõudmise õhku. C6 H12 06 + 6O2 6 H 2O + 6CO2 + energia ninaõõs neel kõri hingetoru kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Hingamisteed algavad ninaõõnega. Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) nina limaskesta veresooned soojendavad õhku limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund.
Immuunsus - on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk. · Kaasasündinud im. on org bioloogilisest eipärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele. · Omandatud im. kujuneb elu jooksul,kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise v vakstsineerimise tagajärjel. · Aktiivne immuunsus kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad organismis antikehad. · Passiivne immuunsus kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Nina ja neel · Hingamisteed algavad ninaõõnega. · Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku. · Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe. Limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja. Kõri - on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. · Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. · Õhu liikumisel häälekurrudvõnguvad ning tekib heli. Hingetoru - Torukujuline elund, mida mööda pääseb õhk kopsudesse.
pumbatakse sealt veri kehasse laiali. V.VRE on ebatavaline,sest seal ei kanna arterid ,mitte hapniku rikast ja veeni hapniku vaest verd nagu tavaliselt vaid vastupidi. S.VRE vereliikumine südamest kehasse ja tagasi. Kannab hapniku rikast verd kogu kehasse, peale kopsude ja toob hapinku vaese vere tagasi südamesse. Veri väljub südamest läbi aordi ja pöördub tagasi südamesse 2 õõnesveeni kaudu. II Veresooned Veresoon on torujas elund,mida mööda veri voolab. Arter Veresoon,mis kannab verd südamest eemale.Neil on tugevad seinad. Arterid jagunevad peenemateks arudeks ja neid nim- arterioolideks. Arterite ja arterioolide seintes on silelihased ja enamik kannab neist laiali hapniku rikast verd. Aort arter,mille kaudu veri südamest välja voolab. See on suurim arter kehas. Täiskasvanul on kõige laiemas kohas 2.5 cm. Kapillaar (e
Mirell Vanaaseme MJ112 HINGAMISELUNDKOND Hingamiselundkond Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine O2 osavõtul. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine hapniku toimel. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Hingamine ainevahetus protsess, mis annab elutegevuseks vajaliku energia, ül tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel, rakuhingamine toimub rakus, O2 ja CO2 transport verega, gaasivahetus kudede ja vere vahel, toimub toitainete lõhustamine O2 abil ja mille käigus eraldub energia (glükoos + O2 CO2 + H2O + energia), ül energia saamine hapniku toimel, CO2 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda, elundkond hingamisteed ( õhuliikumise teed organismis) + kopsud, ül organismi varustamine O2 ja CO2 eemaldamine, elundid kopsud ( katab kopsukelme, hingamiselundkonna lõpp, parem kolm sagarat, vasak kaks sagarat südame pool) + nahk, hingamisteed ninaõõs (limaskestas veresooned soojendab õhku, limane seob tolmu hävitab mikroobe, täidab ripsepiteel tolmust puhastamine), ninaneel ( suunab õhu kõrisse), kõri ( häälekurrud võnguvad ja häälepilu tekib hääl), hingetoru ( hargneb 2
Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. · Kaasasündinud immuunsus · Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine: Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi . Hingamiselundkond: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud. Nina ja neel: Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja · Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri: Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund.
Rakuhingamine hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Hingamise tähtsus: · Hingamine on vajalik, et elunditel oleks energiat elutegevuseks Õhu teekond: · Ninaõõs · Neel · Kõri (sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhre) · Hingetoru haruneb kopsutorudeks ehk bronhideks · Kopsutorud harunevad kopsutorukesteks · Kopsud Hingamisteede kaitsemehhanismid: · Ninaõõs Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku; Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe Limaskesta ripsekesed suunavad need ninast välja. · Kõri Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · Hingetoru Sisepind kaetud karvakestega, ülesandeks püüda kinni tolmu ja mikroobe · Kopsualveoolid
HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks.
Hingamiselundkond (konspekti koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud autorite väljaandeid). Hingamist saab vaadelda organismi ja raku tasandil (rakuhingamine), viimane on käsitletav kui toitainete bioloogiline oksüdatsioon. Hingamine organismi tasandil on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru
imenduvad toitained verre. 12sõrmiksoola liigub toit maost, valkude rasvade, suhkrute lagundamine ja toitainete imendumine. Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas, seal toimub suhkrute ja valkude seedimine. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. Suuõõs->neel->söögitoru->magu->peensool->jämesool- >pärak Erituselundkond Kõrvaldab ainevahetuse jääke: nahk, kopsud, soolestik, neerud. Nahk:Higinäärmete kaudu eemaldatakse kehast vesi ja soolad e higi. Kopsude kaudu eemaldatakse süsihappegaas. Jämesoola kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. Kaks neeru asuvad kõhuõõnes ja need filteerivad jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilanssi tasakaalus, aitavad säilitavad vere keemilist koostist. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveenist. Nefron on mikroskoopiline filteeriv moodutis mis asub
Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega
Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega
Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism.
Lõpuks ongi rakust suurem osa täidetud rasvaga. Rasvkudet on palju naha aluskoes. Rasvkoe ülesandeks on: akumuleerida endasse varutoitaineid (rasv), olles niimoodi organismi toiduvaru depooks; anda kehale kuju; kaitsta keha löökide, mehaaniliste põrutuste ja külma eest. Kõhrkude asetseb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid elastsem kui luu. Rakuvaheaine kõhrkoes on pooltahke, vetruv ja väga tihe. Kõhrkude asub peamiselt liigespindadel, lülisamba lülide vahel, hingetoru ja bronhide seintes. Roided liituvad rinnakuluuga samuti kõhrkoe abil. Luukoe rakuvaheaine on kõva, suure survekindlusega, ühtlasi veidi elastne. Luukude sisaldab nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained esinevad peamiselt kaltsiumi (Ca2+) sooladena - soolad tingivadki luukoe kõvaduse. Näiteks hambakrooni katvas emailis on soolasid u. 97%. Hambaemail ongi organismi kõige tugevam kude. Rakud moodustavad luukoest väikese osa. Luurakud on piklikud, haralised rakud
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga
Pärgurke ja pisimate veenidega lõpeb koronaarvererige. Funktsioon Südame enda verevarustus 12. Suur vereringe Funktsioon Kõikide elundite varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega ja ainevahetusproduktide eemaldamine (venoosse verega). 13. Suur vereringe algab aordiga südame vasakust vatsakesest Suure vereringe veri koguneb ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad südame paremasse kotta. 14. Väike vereringe Funktsioon Gaasivahetus verest läheb alveoolidesse süsihappegaas ja alveoolidest satub verre hapnik. Selle tulemusena muutub venoosne veri arteriaalseks. 15. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega, mis kannab venoosset verd kopsudesse. Väikese vereringe veri voolab kopsudest 4 kopsuveeni kaudu (kummastki kopsust 2 veeni) südame vasakusse kotta. 16. Aort AORTA Aort väljub südame vasakust vatsakesest ja suundub ülespoole üleneva aordina kuni parema 2. roide kõhreni
lümfisõlmed, mandlid) seedetraktist kardiovaskulaarsesse süsteemi, toodab valgevererakke, kaitseb haiguste eest Hingamiselundite süsteem Kopsud ja hingamisteed Varustab organis--mi hapnikuga, viib-- välja süsihappegaasi Seedesüsteem Seedekanal ja tema juurde Teha toitained rakule kuuluvad organid vastuvõetavamakas, viia välja (süljenäärmed, maks, jääkained sapipõis, kõhunääre)
Veri, veresooned ja süda koos moodustavad vereringeelundkonna. Vere paneb soontes voolama süda, mis töötab kogu inimese elu. Vereringe ülesanne on pideva ainevahetuse võimaldamine. Veri kannab laiali hormoone, antikehi, hapnikku ja toitaineid. Samuti toob kudedest ära ainevahetusel tekkivad jääkained. Veri seob organismi tervikuks ühendades kõiki kehaosi ja ühtlustades kehatemperatuuri. Südame ehitus. Süda on lihaseline elund ja asub meie rindkeres vasakul pool rinnakorvis kopsusagarate vahel. Süda on inimese rusika suurune. Südant läbib ööpäevas kuni 9000 liitrit verd. Süda paikneb südamepaunas. Südame ja pauna
Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Tähtsus looduses-tähtis lüli toiduahelates. Tähtsus inimesele-toiduna, ravimitööstuses, kalakasvandus, tööstuslik tooraine, ilukaladena, teaduslikeks katseteks. KAHEPAIKSED-jäsemed, õrn ja paljas nahk, nahahingamine, hingamiseks on kopsud, neil on silmalaud, silmad on suured ja punnis, neil on üks kaelalüli, võimaldab pead tõsta ja langetada, saagi püüdmiseks on kleepuv keel. Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad. Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e
Üldiselt teenivad nad sama siseorganit, kuid põhjustavad vastupidist effekti. · Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight). Vereringe aktiveerub, südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja siseelundite veresooned ahenevad ning vererõhk tõuseb. Südame ja töötavate luustikulihaste veresooned laienevad. Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad. · Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus laiendab pupille, suurendab higi eritumist. Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti. · Parasümpaatikus domineerib kui kogutakse jõudu: magades ja toitu seedides. Parasümpaatikus aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist
Südame parem ja vasak pool on vereringes järjestikku ühendatud pumbad. Vere ühesuunalise liikumise tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad kodedevatsakeste e atrioventikulaar e.hõlmased klapid, ning poolkuuklapid, e.semilunaarklapid. Südameklapid paiknevad mõlema vatsakese sisse- ja väljavooluavades ning tagavad vere ühesuunalise liikumise. v. cava -> parem koda ->parem vatsake -> kopsu arterid -> kopsud -> kopsu veenid -> vasak koda ->vasak vatsake -> aordi kaudu organismi laiali, va. kopsud. Südames pumbatakse veri vatsakestes „alt-üles“ – paremast vatsakesest kopsu arteritesse ning vasakust aorti. See on tagatud südame apex’ist algava ja ülespoole liikuva vatsakeste kontraktsiooniga (vt järgmine punkt) ning südame lihaskiudude spiraalse asetusega, sest just selline asetus lähendab kontraktsiooniajal.
·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordifunktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineidseedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineiderituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikkukopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoonejt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaidvalgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed.
·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordi funktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineid seedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaid valgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed.
............................. 50 3.4. Veri........................................................................................................................................ 54 3.5. Südame-vereringesüsteem ..................................................................................................... 57 3.6. Hingamiselundid ................................................................................................................... 67 3.6.1. Hingamine ................................................................................................................ 71 3.7. Seedesüsteem ........................................................................................................................ 76 3.8. Eritusorganid ......................................................................................................................... 83 3.9. Suguelundid...............................................................
annaabi.ee 
