Relvakokkupõrked kestsid 2 kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningasi kuud, hukkus tuhandeid. järeleandmisi. Afganistani NSVL, Detsembris viis NSVL oma väed Afganistani, sõda NSVL ei saanud nende maid kõigele sõda (1979- Afganistan, algas. Sissid said abi USAlt , Suurbritannialt, vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit 1989) USA, Pakistanilt, Hiinalt. USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. Suurbritannia, 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Sõda Pakistan, polnud sellega aga kaugeltki veel lõppenud. Hiina Vietnami sõda USA, Vietnam, Ameerika Ühendriikide Kongress andis Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest
Vene-Jaapani sõda Vene-Jaapani sõda oli esimene modernne sõda kolmanda riigi allutamiseks, kus kasutati vintpüsse, miini- ja kuulipildujaid, moodsaid sidepidamise vahendeid, massiarmeed ning kaevikuid. Sõja põhjuseks oli Venemaa püüe oma mõjupiirkonda Kaug-Idas laiendada (ehitati Suur-Siberi raudtee, 1900-1901 vallutati Hiinalt Põhja-Mongoolia ning Mandzuuria). Jaapan oli Vene mõju laienemise vastu ning ründas seetõttu 1904. aastal Venemaad (toetajateks oli USA ning Suurbritannia). Sõda algas 1904. a jaanuaris jaapanlaste rünnakuga vene Vaikse ookeani tugipunkti, Port Arturi kindluse vastu. Sünnaku tulemusel hävitati Venemaa laevastik Vaiksel ookeanil. Jaapani maaväed tungisid samuti peale, septembris alustasid vene väed vastupealetungi. Toimus lahing Shahe jõel
Demokraatlik Vabariik, kuid Prantsusmaa seda ei tunnustanud. Vietnam sai abi NSVL, Prantsusmaa sai abi USA-lt (kaotasid). Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik, mis oli kommunistliku korra järgi. Afganistani sõda 1979- 1989 NSVL, Afganistan, USA, Suurbritannia, Pakistan, Hiina. NSVL viis oma väed Afganistaani ning sõda algas. Sissid ak need kes võitlesid oma riigi valitsuse ja NSVL vastu said abi USAlt, Suurbritannialt, Pakistanilt ja Hiinalt. NSVL ei saanud nende maid kõigele vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Raudne eesriie- NL ja maad ei kehtinud sõna ega usuvabadus, kõike valitses riik. Liikumisvabadust ka piirati 19341990. Mitteühinemisliikumine- Mitteühinemisliikumine - on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on sõnastatud 1979. aasta Havanna deklaratsioonis: kindlustada [suurte poliitiliste ja sõjaliste liitudega]
1964. aastal alanud Vietnami sõda aga osutus suurimaks läbikukkumiseks külma sõja jooksul. Pärast prantslaste lahkumist Vietnamist alustas Põhja-Vietnami kommunistlik juhtkond uut sõda, mille eesmärgiks oli liita Lõuna-Vietnam Põhja-Vietnamiga. Sõja omapära seisnes selles, et otsese rünnaku asemel hakkasid põhjavietnamlased kasutama partisanisõja taktikat Lõuna-Vietnami dzunglites. Põhja-Vietnam eesotsas kommunistlikku liidriga sai toetust Hiinalt ja NSVL-ilt. Pärast mitmeid kommunistide terrorirünnakuid sekkusid 1964. aastal Lõuna-Vietnami valitsuse palvel sõtta ka USA väed. Ameeriklased sõdisid Vietnamis 1973. aastani, kuid võitu ei saavutanud. Nende lahkumise järel langes Lõuna-Vietnami reziim ja kommunistid haarasid võimu. USA põhjendas sõjas osalemist nn Eisenhoweri doominoteooriaga: ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise NSVL-i mõjusfääri.
põgenemist vabasse maailma; kiirendati lääne-berliini muutmist SVL-ga mitteseotud vabalinnaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Pärast prantslaste lahkumist Vietnamist alustas põhja-vietnami kommunistlik juhtkond uuut sõda, mille eesmärgiks oli liita lõuna-vietnam põhja-vietnamiga. Põhjavietnamlased hakkasid kasutama partisanisõja taktikat lõuna-vietnami dzunglites. P- vietnam sai toetust Hiinalt ja NSV liidult. 1964.a. sakkusid sõtta L-Vietnami valitsuse palvel USA väed. Ameeriklased sõdisid seal 1973.aaatani, kuid võitu ei saavutanud. Nende lahkumise järel langes lõuna-vietnami reziim ning kommunistid haarasid võimu.
5) kõigil riikidel oli sarnane majandusstruktuur ja majanduslik konkurents ei soodustanud omavahelist kaubavahetust. (kõik riigid üritasid müüa eelkõige põllumajandussaadusi). 1923 sõlmisid Eesti ja Läti kaitseliidu, mis tähendas sõja korral vastastikku abistamist. 1925.aastal läbirääkimised liidu loomise suhtes katkesid. 1930´aastatel muutus rahvusvaheline olukord ja tekkis sõjaoht. Agressiivseteks riikideks olid Jaapan, kes vallutas Hiinalt Mandzuuria ja Saksamaa, kus 1933 oli võimule tulnud Hitler. Hitler tegi ettevalmistusi vallutusteks Euroopas. Euroopa suurriigid - Inglismaa ja Prantsusmaa - tegid pidevalt järelandmisi Saksamaale, sest arvasid, et nii õnnestub sõda ära hoida. 1930 II poolel hakkas ka Nõukogude Liit astuma samme oma valduste suurendamiseks. 1935 sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal oli õigus suurendada oma laevastikku ja Läänemeri jäi Saksamaa mõjusfääri.
A. Nasser, kes püüdis sest palestiinlased ei Berliini Lääne-Sksm.-st. ja Hiina. mis suruti maha vene kanalit iga hinna eest soovinud oma kodudest Berliin oli ära lõigatud Põhja-K. sai sõjas abi sõdurite ja tankide abil natsionaliseerida. Sellele lahkuda. 2)Usukonflikt kõigist raud- ja maanteist, NSVLilt ja Hiinalt. (3000 in. said surma ja seisid vastu Ingl, Pr, USA, islam vs judaism. ainuke võimalus oli Lõuna-K. aga USAlt. 20000 in. arreteeriti) Iisrael. Osalesid: Iisrael (USA) ja berliinlasi toita lennukitelt. Sõjategevuses polnud NSVL pakkus Egiptusele Araabiamaad (NSVL)
Võrreldes neid aegu tänase majandusliku olukorraga siis võib välja lugeda isegi minegid ühiseid jooni. 2003 aasta tungisid Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia väed Iraaki eesmärgiga kukutada Saddam Husseini valitsus ning otsida massihävitusrelvi. USA alustas sõda. Sõja ajal aga tavaliselt tõstetekse makse, USA langetas makse ja ei tõmmanud ka kulusid kokku. Tänu sellele tekkis puudujääk ja selle laenasid nad Hiinalt, kellele nad jäid võlgu umbes 4 biljonit dollarit. Tänaseks on see summa kasvanud umbes kolmekordseks-14 biljonit dollarit. Kokkuvõttes USA rahakott aina tühjenes. Ka pangad laenasid inimesetele sisuliselt piiramatus koguses raha, uurimata laenuvõtjate tausta ning nende tagasimaksmise võimalusi. Laenuvõtjad elasid laenatud raha eest luksusliku elu, osteti uhke maja ning sõideti kalli autoga. Piltlikult oligi kõik väga hästi,
19. saj lõpul tekivad imperialistlikud vastuolud NN vanade koloniaalriikide(Prantsusmaa, Hispaania, Suurbritannia) ja noorte kiitesti arenevate tööstusriikide(Saksamaa, USA, Jaapan) vahel. 1894 saavtab USA tööstustoodangu mahult esikoha maailmas . Viimati nim riigid hakkavad taotlema Esimesed imperialistlikud sõjad Need on sõjad, mida suurriigid peavad väljaspool oma teritooriumi. Hiina-Jaapani sõda 1894-1895 Võiduks sõja tulemusena sai Jaapan Hiinalt Taiwan ja Penghu saared ning Hiina pidi tunnustama Korea iseseisvust. Hispaania USA 1898 Sisetülidest vapustatud Hispaania kaotab kontrolli oma asumaade üle Vaikses ookeanis ja Kariibimeres ja USA omandab Kuuba Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Ülejäänud saared müüb Hispaania Saksamaale (1899). Inglise Buuri 1899 1902 19. ja 20. sajandi vaheldusel alustavad koloniaalrahvad kolonistidele vastupanu.
ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi. Jaapani keel Jaapani keel kuulub altai keelte rühma ja jaapani keelele sarnaseim on korea keel. Kirjatähed võtsid nad üle Hiinalt. Jaapani sõnad moodustatakse paljudest silpidest. Perekonnanimed tulevad esimesena, eesnimed teisena. Tanaka Junko on naise nimi, kus Junko on eesnimi ja Tanaka perekonnanimi. Austustiitlid on nime järel, nt. Tanaka-san. jaapan-eesti Ohayoo-gozaimasu - Tere hommikust! Kon-nichi wa Head päeva! Kon-ban wa - Tere õhtust!
Sel ajal elas Lääne-B 2 milj. inimest. Tulemus:Lääne-B jäi omaette üksuses, ta ei olnud üheduses SLV-ga; NSVL ei saanud mõjuvõimu juurde. Räägiti uuest MS-st, mis siiski suudeti ära hoida. Korea sõda (1950-53) Põhja-Korea, Lõuna-Korea, USA, NSVL ja Hiina Sõja põhjused: Korea rahvas oli lõhenenud kaheks kommunismimeelseks (Hiina mõjul) ja läänemeelseks 1948.a ; Põhja-Korea alustas sõda, et kogu Korea muuta kommunislikuks. Põhja-K sai sõjas abi NSVLiidult ja Hiinalt, Lõuna-K aga USA-lt. Sõja tegevuses polnud kummalgi poolel olulist edu ja nii jagunes Korea mööda 38. laiuskraadi kahte ossa. Sõja lõppemisele aitasid kaasa Stalini surm ja Trumani asendamine Eisenhoweriga. Seda sõda võib pidada ,,külma sõja" üheks julmemaks sõjaks, hukkus u 3 milj in. Tagajärjed: Korea on lõhestatud tänaseni Põhjas kommunistlik diktatuur ja lõunas läänemeelsem. Lõuna on ka majanduses arenum ja edukam.
sõjatööstust. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. Oli ka salapolitsei, isikukultus. Poliitilise vastase asi lõppes enamasti füüsilise hävitamisega. ,,Läänestumine". 13, Korea sõda (1950-53) Põhja-Korea, Lõuna-Korea, USA, NSVL ja Hiina Sõja põhjused: Korea rahvas oli lõhenenud kaheks kommunismimeelseks (Hiina mõjul) ja läänemeelseks 1948.a ; Põhja-Korea alustas sõda , et kogu Korea muuta kommunislikuks. Põhja-K sai sõjas abi NSVLiidult ja Hiinalt, Lõuna-K aga USA-lt. Sõja tegevuses polnud kummalgi poolel olulist edu ja nii jagunes Korea mööda 38. laiuskraadi kahte ossa. Sõja lõppemisele aitasid kaasa Stalini surm ja Trumani asendamine Eisenhoweriga. Seda sõda võib pidada külma sõja üheks julmemaks sõjaks, hukkus u 3 milj in. Tagajärjed: Korea on lõhestatud tänaseni Põhjas kommunistlik diktatuur ja lõunas läänemeelsem. Lõuna on ka majanduses arenum ja edukam.
traditsioonid) -Kas teooria on alati kellegi/millegi jaoks? (liberalism-usa; marksism-töölisklass; realism/english school- SB; USA) -Lääne teooria on teooria hegemoonias, õige teekond mõista RS 1. MLT eksisteerib, aga peidetud: kultuur, pol olukord, inst. põhjused. Vajab aega, et koguda tähelepanu. Klassikalised mõtlejad- Confucios, Sun Tzu, Kautilya (õppinud läänes, aga rakendavad oma kontekstis) -Suurim potensiaal teooria arenduseks tuleb Jaapanilt ja Hiinalt. Mis on? Põhitegelased riigid, organisatsioonid (IMF; ÜRO), sõjaväe allianssid NATO. Mõjutab? Rahvusvahelist majandust (kapital ressurss, Kreeka), Terrorism (Al-Qaeda), Keskonnamõjud. ERIALA: Aru saada, kuidas maailm toimib, aidata välja mõelda paremat poliitikat, teha maailma paremaks. Debatid: Idealistid vs realistid, WWI JA WWII vahel Wilsoni 14p, 2. Suur debatt: traditsiooniline vs mittetraditsiooniline:positivistlik; 3
tuleb rajada 2 riiki: juudi ja araabia riik. Algasid Araabia-Iisraeli sõjad, eriti ägedad lahingus toimusid Jeruusalemma ümbruses. 1949. moodustas Iisraeli pindala pisut üle kolmveerandi endisest Palestiinast. ÜRO korraldusel tehti vaherahu, kuid rahukonverents, mis oleks pidanud piirid paika panema, jäi ära. NSVL viis väed Afganistaani- Detsembris viis NSVL oma väed Afganistani, sõda algas. Sissid said abi USAlt , Suurbritannialt, Pakistanilt, Hiinalt. NSVL ei saanud nende maid kõigele vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Sõda polnud sellega aga kaugeltki veel lõppenud. Külmaks sõjaks nimetatakse - kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm
läänekubermangudes. Tänu balti arenenud koolikorraldusele paistsid teistest enam silma eestlased, kellest ligi 79% olid kirjaoskajad. VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905). 19. sajandi lõpul omandas võitlus turgude pärast suurriikide jaoks esmatähtsuse, põhjustades rahvusvaheliste vastuolude teravnemist ja sõdu. Sõda algas 27. I 1904.a. ilma ette kuulutamata. Jaapani laevastik ründas ootamatult Port Arturi sadamat Liaodongi poolsaare lõunaosas, mille Venemaa oli Hiinalt 25 aastaks endale rentinud. Kaotused olid suured. Vene Vaikse ookeani laevastiku põhijõud, mis asusid Port Arturi välisreidil, tõmbusid sisereidile ning blokeeriti täielikult Jaapani laevastiku poolt. Ka Vene maaväed jäid Jaapanile relvastuse, organiseerituse, väljaõppe ning väejuhtide võimekuse poolest alla. Vene vägede ülemjuhatajad admiral J. Aleksejev ja kindral A. Kuropatkin alahindasid Jaapani jõude.
Riigil on suur roll industrialiseerimises tegemist polnud vaba ja normaalse tööstuse arenguga. Poliitikas on oluline Sergei Witte (lk 44. ), kes kordineerib Venemaa industrialiseerimist. Kodumaist tööstust kaitstakse kaitsetollidega. Rubla viiakse kulla alusele. Kehtestatakse riigiviina monopol, millest saab suur tuluallikas. Alustatakse raudteede ehitamisega(1861 Peterburg Moskva). Hakkab Suur- Siberi magistraali rajamine 1891-1906. Renditakse Hiinalt Mandzuuria (Hiina on nõrk), et ühendada Baikali äärseid piirkondi Kaug Idaga. Hilisemas perspektiivis toob see kaasa halbu suhteid Jaapaniga. POLIITIKA Piiramatu isevalitsuslik monarhhia. Nikolai II keeldub igasugusest võimu jagamisest. Toob kaasa pinged kõikides ühiskonna kihtides. Ainult mõisnikud tahaksid jääda vana korra juurde. Tulemuseks on väga ebastabiilne olukord. Ühiskonna kihid: · Liberaalne intelligents ja kodanlus tahavad konstitutsioonilist riiki ja
Võimud tegid küll ka mõningasi hukkus tuhandeid. järeleandmisi. Afganistani sõda NSVL, Detsembris viis NSVL oma väed Afganistani, sõda NSVL ei saanud nende maid kõigele (1979-1989) Afganistan, algas. Sissid said abi USAlt , Suurbritannialt, vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit USA USA, Pakistanilt, Hiinalt. dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. 1989 tõi Suurbritannia, NSVL oma väed sealt ära. Sõda polnud sellega Pakistan, Hiina aga kaugeltki veel lõppenud. Vietnami sõda USA, Vietnam, Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja
4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193 Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193 Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise. Desarmeerimiskonverentside algus. 193 Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine. F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193 K.Pätsi autoritaarse diktatuuri kehtestamine Eestis (12.03.).
Riigipeaks sai rahva poolt kuueks aastaks valitud president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks – alamkoda ehk Riigivolikogu ja ülemkoda ehk Riiginõukogu. Valitsuse eesotsas peaminister (määras president). Kaotati rahvaalgatus õigus. President võis laiali saata nii parlamendi kui valitsuse. 1938. aasta aprillis kinnitati K. Päts presidendiks (kuni 1940). V Teine maailmasõda 1. Sammhaaval II maailmasõjani. Esimene tõsine konflikt kerkis esile 1931, kui Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria piirkonna ja moodustas endast sõltuva riigi. Rahvasteliidu sekkumisel astus Jaapan sellest välja. Hiljem ka Itaalia, Saksamaa ja NSV Liit. Järgmine konflikt oli Aafrikas, kus 1935-1936 toimus sõda Itaalia ja Etioopia vahel, mis lõppes viimase kolooniaks muutumisega. 1935-1939 toimus Hispaanias kodusõda, parempoolsed võitsid ja kindral Franco juhtimisel kehtestati diktatuur. Saksamaal, kui Hitler sai võimule, algas Versailles' süsteemi lagunemine:
Oluline oli ka Suure Siberi raudtee ehitamine. Pidi jõudma Vladivastoki Venemaa idaosas. Enne I maailmasõda läks Samarast Tsita'sse, alles hiljem ehitati Vladivastokki. Nüüd sai kasutada ka Siberi loodusvarasid, sest neid sai raudtee abil transportida. Nüüd muutus ka ümberasumine Siberisse lihtsamaks, sest jõed on lõuna-põhjasuunalised. Tekkis huvi kaug-ida vastu. Venemaa ehitas ka Ida-Hiina ehk Harbiini raudtee läbi Mandzuuria. Venemaa sai Hiinalt kontsessiooni raudtee ehitamiseks. Venemaa võttis Hiina käest rendile Liaodangi poolsaare, kus asus sadam Port Artur, millest sai Venemaa Vaikse ookeani laevastiku baassadam. Venemaa okupeeris Ida-Hiina ala Mandzuuria 1900-1905. Okupeerimine tekitas suuri probleeme Jaapanile. Jaapan oli kehtestanud proktektoraadi Koreale ei olnud oma riik, vaid tegutses Jaapani all. Ka Jaapan huvitus aladest, mida Venemaa vallutas. Huvide kokkupõrge viis Vene-Jaapani sõjani
Koloniaalsõltuvuses olid ka Venemaa äärealade rahvad. Seega oli kujunenud koloniaalmaailm, kus ühed rahvad valitsesid ja teised olid rõhutu staatuses. Seoses Siberi raudtee ehitamisega, muutus jõudude vahekord Kaug-Idas Venemaa kasuks ja tekkis konflikt Mandzuuria ja Korea pärast. 1894-95 Jaapani-Hiina sõja tulemusena okupeeris Jaapan suure osa , kuid Inglismaa, Sakasamaa ja Venemaa nõudel pidi andma Hiinale tagasi Liaodongi poolsaare. Venemaa sai Hiinalt kontsessiooni Ida-Hiina raudtee ehitamiseks. Eesmärgiks oli Mandzuuria majanduslik alistamine. 1898 rentis Hiina Venemaalt Liaodongi poolsaare koos Port Arturi ja Daliani sadamatega. Venemaa asus ehitama sõjasadamat Port Arturisse ja haruraudteed Daliani. 1901-02 andis Hiina Venemaale kogu Mandzuuria ja Põhja-Mongoolia, see sai Venemaa-Jaapani konflikti põhjuseks. Vene-Jaapani sõda 1904-05 Tüüpiline koloniaalsõda. Sõditi Hiina mandril. Jaapan alustas sõda, rünnates Port Arturis
vabatahtlik või ka formaalselt lihtsalt ülemvõimu kehtestamine]; 4) cessio - st üks suveräänne riik lepingu poolena (tsedent) annab cessio-lepingu alusel teisele suveräänsele riigile lepingu teise poolena (tsessionäär) üle selle ühe riigi suveräänsuse õigused osale tema senisest maa-alast; 5) 4) varjatud cessio: a) ost-müük - Venemaa müüs 1867.a. Alaska poolsaare USA-le; b) rent - Jaapan rentis Hiinalt Liaotungi poolsaare (selle "lõi üle" Venemaa), Saksamaa rentis Hiinalt Kia-Tšao sadama; c) pant - Rootsi pantis 1803.a. temale kuuluva Vismari linna 100-ks aastaks Mecklenburgile, kuid ei saanudki enam linna tagasi; d) valitsemiseks saamine - endised Türgi provintsid Bosnia ning Hertsegovina anti 1878.a. Berliini kongressi otsuse kohaselt Austria-Ungarile "valitsemiseks ja valdamiseks" täieliku
Sigmund Freud - psühho analüüs, uuris alateadvust. 1.10.2 KUNST Fovism "Metsik kundt." Henry Matisse - fovistide esindaja. Kubism - esindaja Pablo Picasso. Futurism - Bella "Jalutav koer." Ekspressionism - tervate tundmuste ja elamuste väljendamine. Abstraktsionism - Kandinski. Värvi laikude maalijad. 1.11 VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905) Põhjused: Venemaa ja Jaapan olid huvitatud oma mõjusfääride laiendamisest kaug-idas. Jaapanile ei meeldinud, et Venemaa rentis Hiinalt Liadongi poolsaare. Venemaa hakkas Liadongi poolsaarele Port-Arthuri merekindlust rajama - vaikseookeani laevastiku keskus oleks pidanud sellest saama. Jaapani laevastiku admiral - Togo. Vene laevastiku admiral - Makarov. Venemaa kõige andekam ja kaasaegsema mõtlemisega ohvitser. Jaapani poolel olid ka Inglismaa ja USA. Jaapan alustas esimesena lahingutegevust - ühes Korea sadamas piirasid Jaapani laevad 2 Venelaeva sisse. Venelased lasid ise need põhja, et mitte alistuda
Pisikestest Kesk- Aasia riigikestest moodustati Turgestani kindralkubermang 1860ndate lõpus. Kolmas suund Hiina poole- Hiina oli 19.saj lõpus üsna nõrk, ehkki hiigelsuur ja rikas riik, Vm surus hiinlastele peale mitmeid lepinguid, 1858 lepingulisel alusel võeti Hiinast Amuuri jõe vasakkallas, 1860 lisandus nn Primorje. Seoses osalemisega Hiina bokserite mässu maha surumises läks Vm kontrolli alla ka Mandžuuria piirkond, vene väed viidi sisse. Kõiki Hiinalt ära võetud prk-de hoidmiseks rajati Vaikse Ookeani rannikule Vladivostok ja Port Artur, pandi alus Vm III sõjalaevastikule- Vaikse Ookeani laevastik. Kuigi kaua edu Mandžuurias eriti hoida ei suudetud, 1904-1905 Vene-Jaapani sõda, Vm sai lüüa. Kaotati Port Arturi kindlus ja väed tõmmati tagasi Mandžuuriast, Jaapanile loovutati ka Sahhalini saare lõunaosa. Kui põrkuti kokku kasvava, moderniseeruva Jaapaniga, pandi Vene ekspansioon Hiina suunal seisma.
annaabi.ee 
