poputa teda nii nagu varem, Tõmm jõuab järeldusele, et on Hildasse armunud. · Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule. · Mees, kes asus uue võimukandja Holde asemel valgesse majja, oli Mihhail Turban ( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav ). Teiseks võimukandjaks sai Peetal Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat. · Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta. Krõõta pole kodus, hiljem aga selgub, et ta oli Matsul ning Lonnil sündis tütar ( venelase vägisi soetatud laps). · Osvald meenutab kohtumist Martaga metsas, Marta tahab kodust vallamajja kolida, on ärritunud. · Linda mõtiskleb elatud elust, Andresest ja Hiie rahvast.
tähtsamaid oli, et kuidas võidelda oma isamaa ja selle vabaduse eest. Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskuje Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sjakooli meeste peastaap)
Eesti maausk Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Maausk on Eesti põlisrahva ainus oma usk. Seda pole keegi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud põlvkondade jooksul. Maausk on vanade eestlaste maailmatunnetus, pärimus ja elulaad. Maausk on peamiselt looduskeskne, seetõttu on eestlane üsna skeptiline vaimsete õpetuste suhtes. Järgiti mitmeid muistseid kombeid ja talitusi, näiteks käidi hiiel ohverdamas, peeti hingedepäeva mälestades lahkunud esivanemaid ja tehti suvisel pööripäeval jaanituld. Maarahva lugu maailmatekkest on erinev kõigist teistest. Meie hõimlaste vanad lood räägivad, et alguses oli lind. Tema munadest koorus maa ja ilm. See kasvas kuni kõik maailm sai hingelisi täis. Hing on tähtedel, kuul, tulel, maal ja üldse kõigel, mis olemas on. See avaldub haldja, jumala või lihtsalt hingena. Tähtsaim jumal on Maaema, kes on kõige elava ema
Põhja Konn - Ta oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Kui Leemet tahtis Põhja Konnaga tutvuda, magas ta parajasti ning teda sai äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Tambet - Ta oli kindel, et vanad tavad on need ainuõiged, ta jäi oma põhimõtetele kindlaks ja ei hoolinud sellestki, et peab ohverdama oma lihase tütre. Ta pidas alati reeglitest kinni. Isana oli ta väga range: käskis Hiiel kogu aeg raskeid töid teha. Ülgas - Ta oli pühendanud kogu oma elu haldjate kummardamisele ja võis olla vahest vägagi äärmuslik ja minna liiale (tahtis näiteks ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie). Ta ei uskunud ei ussisõnu ega jumalat. Meeme - Ta oli tatine ja porine, silmas ähmased ja kulmud kõõma täis. Omal ajal oli ta suur sõjamees, vapper ja tugev
27. Pärtel tapab Intsu. 28. Vanaisa tulek. 7 Ühe sündmuse lahti kirjeldus: Hiie surm Olid ettevalmistused pulmadeks. Leemet läks ja tappis raudmehe, sai temalt veini. Pulmadel oli lõke, mille peal tehti toitu. Hiie ema ei tahtnud süüa, kuna see toit on tehtud pühapuude peal. Mõmmi hakkas tantsima ja ka Hiie tahtis koos Leemetiga tantsida. Ta kutsus teda ja Leemet tõusis. Kuid nende vahele jooksis hunt ja võttis Hiiel hammastega kaelast kinni. Hiie kukkus maha. Ka tema ema sai surma. Algul muidugi jõudis öelda midagi haldjatest, et haldjad karistasid neid. Leemet võtis Hiie kätte, kuid nägi, et ta on surnud. Siis oli ta nagu pilves. Ta läks kaugele metsa, kuid siis tuli meelde, et Hiie on surnud. Läks tagasi ja nägi, et inimahvid ja täi on ka kohal. Täi suri Hiie juures, kuna ta armastas väga Hiiet. Leemet oli mitu kuud haige olnud. 8 Jutu püramiid
metsast külla elama nagu kõik teisedki (siis ristitigi ta Pärtlist Peetruseks ümber). Külas olles Peetrus unustab peagi metsaelu ja ussisõnad. Ta ei olnud ehtne sõber, kuna reetis Leemeti ja oleks peaaegu ta tapnud. Tambet - Ta oli kindel, et vanad tavad on need ainuõiged, ta jäi oma põhimõtetele kindlaks ja ei hoolinud sellestki, et peab ohverdama oma lihase tütre. Ta pidas alati reeglitest kinni. Isana oli ta väga range: käskis Hiiel kogu aeg raskeid töid teha. Ülgas - Ta oli pühendanud kogu oma elu haldjate kummardamisele ja võis olla vahest vägagi äärmuslik ja minna liiale (tahtis näiteks ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie). Ta ei uskunud ei ussisõnu ega jumalat. Raamatu probleem seisnebki selles, et Leemet on lõpuks metsas viimane inimene üldse. Kõik kas lähevad ära või surevad
kommunistide vastu. 4.Tegelased: · Taavi Raudoja - peategelane, metsavend · Ilme - Taavi naine · Tmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti · Lembit - Taavi poeg · Piskuje Linda - Taavi ema · Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult · Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) · Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga · Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu · Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tmmusse armunud · Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus · Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) · Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud · Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber · Selma - Taavi parim sbranna · Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome,
madu kuldse krooniga. Koopas oli tuhandeid usse, kellega L vestles. Maod arvasid, et raudmehed on sama rumalad kui siilid. 5.peatükk L käis metsas nüüd ringi koos Intsu ja Pärtliga. Lastest elas metsas veel 8-aastane Tambeti tütar Hiie, aga tema oli väga vaikne, kuulas ainult. Hiie isa sonis ikka veel eestlaste kuldpõlvest. Ta pidas oma laudas 100 hunti, et nende seljas ratsutada saaks ja lüpsis nende piima. Mis sest et metsas mehi mõned üksikud veel alles olid. Hiiel oli mängude jaoks vähe aega, sest ta pidi huntide jaoks tapetud jäneseid kirvega puruks raiuma ja hunte lüpsma. Teised inimesed pidasid veel mõnd üksikut hunti. Tambet ütles: ,,Meie esiisade ajal ei jooksnud ükski hunt metsas vabalt ringi!" Hiie ei suutnud kuidagi hundipiima juua, talle valati seda väevõimuga suhu, aga ta oksendas kõik välja. Tambet oli vihane. Hiietark ütles, et haldjad on tütre ära nõidunud, seepärast too piima ei joogi. Hiie pidi hiies ööbikuajusid
metsast külla elama nagu kõik teisedki (siis ristitigi ta Pärtlist Peetruseks ümber). Külas olles Peetrus unustab peagi metsaelu ja ussisõnad. Ta ei olnud ehtne sõber, kuna reetis Leemeti ja oleks peaaegu ta tapnud. Tambet - Ta oli kindel, et vanad tavad on need ainuõiged, ta jäi oma põhimõtetele kindlaks ja ei hoolinud sellestki, et peab ohverdama oma lihase tütre. Ta pidas alati reeglitest kinni. Isana oli ta väga range: käskis Hiiel kogu aeg raskeid töid teha. Ülgas - Ta oli pühendanud kogu oma elu haldjate kummardamisele ja võis olla vahest vägagi äärmuslik ja minna liiale (tahtis näiteks ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie). Ta ei uskunud ei ussisõnu ega jumalat. 4. Mis on teose sõnum? Kivirähk on püüdnud lugejatele näidata, mis juhtub inimestega, kes unustavad oma päritolu ja esivanemate pärandi
Selleks grupiks oleksid mungad, raudmehed ja paavstid, keda külainimesed austavad, kui autoriteete, kuid keda metsarahvas 3 vihkab ja ei salli silmaotsaski, olenemata nende staatusest. Teose peategelased püsivad enamjaolt romaani ulatuses samad, kuid esineb mõningaid muutusi. Kõige keskmes on Leemet. Teose alguses on suur roll ka tema perel, emal ja onu Vootelel. Samuti ka sõpradel Pärtlil, rästik Intsul ning Hiiel. Pidevalt on tähelepanu all ka demagoogiat ajav hiietark Ülgas. Kui Pärtel on külla kolinud ja Ints ning Hiie surnud, siis tähtsustub külarahva roll, Magdaleena ja külavanem Johannes tõusevad peategelaste hulka. Teose lõpus, kui ka Magdaleena on surnud, tõuseb peategelaseks kaua kadunud olnud Leemeti vanaisa Tölp. Kõrvaltegelasteks, kes teoses olulist rolli ei oma, on inimahvid Piie ja Rääk, Hiie ema ja isa, Leemeti õde Salme ja tema kaasa Mõmmi. Ka kõrvaltegelased
4 surnuks peetud, kuid kes on täie tervise juures ning kellel on grandioosne plaan ehitada endale inimluudest tiivad ning seejärel asuda võitlusesse raudmeeste ning külaelanikega. Et vanaisa plaan täituks ning et ta tiibadel õhku tõusta saaks, toovad Leemet ning Hiie talle Saaremaalt tuuletark Möigase käest kotitäie tuuli. Kuna Leemeti vanaisa on Hiie isa Tambeti vahepeal poolkogemata surmanud, pole Hiiel ning Leemetil enam midagi karta ning nad naasevad maismaale, et abielluda. Kuid pulmas sureb Hiie hundi rünnaku tagajärjel ja Leemet on seetõttu pikalt sügavas sokis. Otsustades pöörata oma elus uue lehe, läheb Leemet külla elama ning alustab kooselu Magdaleenaga, kes on rase. Leemeti ainsaks eesmärgiks elus saab kasvatada sündivast lapsest endale pärija ning õpetada talle ussisõnu. Kuid Leemet polnud määratud olema
vanaisa, keda oli pikka aega surnuks peetud, kuid kes on täie tervise juures ning kellel on grandioosne plaan ehitada endale inimluudest tiivad ning seejärel asuda võitlusesse raudmeeste ning külaelanikega. Et vanaisa plaan täituks ning et ta tiibadel õhku tõusta saaks, toovad Leemet ning Hiie talle Saaremaalt tuuletark Möigase käest kotitäie tuuli. Kuna Leemeti vanaisa on Hiie isa Tambeti vahepeal poolkogemata surmanud, pole Hiiel ning Leemetil enam midagi karta ning nad naasevad maismaale, et abielluda. Kuid pulmas sureb Hiie hundi rünnaku tagajärjel ja Leemet on seetõttu pikalt sügavas sokis. Otsustades pöörata oma elus uue lehe, läheb Leemet külla elama ning alustab kooselu Magdaleenaga, kes on rase. Leemeti ainsaks eesmärgiks elus saab kasvatada sündivast lapsest endale pärija ning õpetada talle ussisõnu. Kuid Leemet polnud määratud olema õnnelik: hiietark Ülgas, kes on vahepeal veelgi
uss. Seal nad kohtasid jälle Johannest ja Magdaleenat. Nad läksid majja, Magdaleena nägi ussi ja kijatas. Johannes tahtis kohe ussi tappa. Kuid Leemet ütles, et see on ta sõber. Johannes ütles, et uss ei tohi olla inimese sõber, et kõik metsaelanikud peavad küladesse kolima. Kuid Leemet, Hiie ja Pärtel jooksid kiiresti metsa tagasi. Jõudsid metsa. Leemet hoidis käes ikka veel leiba, mida Johannes neile andis. Nad proovisid seda ja sundisid Hiiel ka proovida. Ta proovis. Siis hakkas oksendama. Mindi koju. Leemet ütles emale, et sõi leiba. Salme ütles ka kogemata, et oli kunagi leiva söönud. Inimahvid joonistasid koopa seina peale täid, mis neil oli. Seal oli teisigi pilte terve ajalugu. Paljud kolivad külla. Pärtel teatab, et ta pere kolib külla. See oli suur sokk Leemetile, Pärtel oli ta parim sõber. Kuid midagi pole teha, Pärtel ei taha ka külla minna. Nad lubasid üksteisele, et hakkavad üksteist vaatamas käima
3. need, kes elavad maal ja kes tahavad rahus elada. Pea- ja kõrvaltegelased Peategelaseks on Taavi Raudoja, kes on metsavend. Kõrvaltegelasteks on Ilme (Taavi naine), Tõmm (Ilme vend, Taavit ei salli eriti), Lembit (Taavi poeg), Piskujõe Linda (Taavi ema), Piibu Eedi (Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult), Ferdinand Uba (Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem umbes 40), Leonard Kibuviir (Taavi kaaslane), Osvald (Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu), Hilda (Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud), Aadu (varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus), Hiie Ignas (vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga)), Roosi Marta (oli varem (ja on vist endiselt) Taavisse armunud), Roosi August (joodik, Marta isa, Hiie talu naaber), Selma (Taavi parim sõbranna), Inga 3 (naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome, vastupanuliikuja),
Aja möödudes tuli ilmsiks see, et Leemeti õde Salme oli hakanud kohtamas käima Karuga. Ema ei suutnud sellega leppida, sest isa suri karu pärast ärast. Ka ema oli kunagi karude lõksu langenud, sest nad oskasid mesijuttu ajada.Hiljem ema leppis sellega ja Salme hakkas koos karuga koos elama. Külas elas ka hiietark Ülgas, kes uskus, et igal asjal on hng ja kui looduse vastu astuda, tuleb alati midagi ohverdada et haldjad ei tuleks karistama. Tema jaoks oli oluline et inimesed käiksid hiiel ja austaksid loodust. Tema looduse austus oli nii suur, et ta oli nõus isegi inimesi tapma haldjatele meelejärgi olemiseks . Ta ei olnud hea inimene.(lk 73- Hiietarga ja Vootele vestlus). Ülgas ja Hiie isa olid kahekesi metsas inimesed, kes uskusid haldjatesse. Oli möödunud 5 aastat korrast, kui Leemet ja ta sõber külas käisid. Seekord Leemetiga tuli kaasa ka uss Indrek. Ka magdaleena oli suureks kasvanud ning ta isa kustsus neid külla elama
inimesed, kes satusid röövlite ja rüüstajate küüsi. Lihtrahvajaoks ei muutnud uurt midagi, lihtsalt vahetus võimukandja. Enne kummardati Eestlasi siis nüüd Sakslasi. Suurimaks kultuuri mõjutajaks sai ristiusk. Kristlased alustasid suurt projekti, ristida kõik paganad kes siin elavad. Ristimisest sai suurim alus mis on meie kultuuri mõjutanud läbi sajandite. Alates uute kommete kujunemisest nagu kirikus käimine kuni vanade kommete väljs juurimisega nagu ohverdamine ja hiiel käimine. Nendega tegeldi küll ka hiljem. Aga ratas oli veerema lükatud ja seda enam peatada ei saanud. Hiljem sai kristlusest meie hariduselu mõjutaja sest said ju noored haridust kirikukoolis, neid õpetati lugema ja kirjutama. Esimene Eestikeelne trükis oli ka ju kristlik. Kas mõjutusi on tulnud lisaks kristlusele ka idast? Epp Annus vaatleb Keeles ja Kirjanduses kuidas Eestlased oma identiteeti luues tüüpilise koloniaalrahva kombel ühtpidi
· Tegevus toimub 2. MS aegses Eestis, kus sakslaste allutamisel asuvad võimule venelased. Taavi, raamatu peategelane saabub Soomest, lootes leida eest parema olukorra kui lahkudes, siiski peab ta pettuma, sest kodumaal domineerivad venelased, kes nuhivad inimeste elu ja tegemiste järgi ning üritavad välja selgitada Saksa pooldajaid ning nö. Riigireetureid. Taavi jõuab kodukanti (koos mõne teise pagulasega), leiab Hiie talust oma ema, kes ka Hiiel silma peal peab hoidma, kuna pererahvas on lahkunud suunaga Rootsi. Lahkujate hulgas on ka Taavi naine Ilme ja poeg Lembit. Noormees tunneb rõõmu, et pere vähemalt elus on ning loodab, et nad jõuavad edukalt Rootsi. Saades Martalt Nõukogude passi, asub noormees teele, et samuti üle piiri saada. Taavi lepib sõpradega kokku, et alustavad teekonda alguses eraldi, pärast liituvad. Järgmisel päeval jõuab Hiie pererahvas koju tagasi,
lahkumiseni Rootsi sügisel 1944. Raamatust Tegelased: Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tõmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskujõe Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, põgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sõbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle Soome lahe, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sõjakooli meeste peastaap)
................................... 28 Sissejuhatus Ma valisin enda uurimistöö teemaks ,,Hiiekohad Urvaste kihelkonnas". Seda teemat soovitas mulle õpetaja. Hiie-teema on põnev ning igale huvilisele jagub avastusruumi, kuna hiis on mõistatus, millel võib täna olla mitu vastust. Üks ei pruugi olla õigem kui teine. Selle tööga tahan ma saada rohkem informatsiooni hiite kohta, sest see on minu jaoks teema, mille kohta ma midagi eriti ei tea. Selle käigus soovin ma teada saada, kuidas hiiel käidi, kuidas ohverdati ning mida ohvriks toodi ja millal oli ohverdamise aeg. Selle töö jaoks kasutan ma põhiliselt Internetti ja raamatuid, millest saan vajaliku informatsiooni. Ma olen teadlik ka uuest materjalist pühadepaikade kohta, aga selle uurimiseks pole mul aega. Põhilise materjali saan ma muinasmälestiste registrist ning hiitest rääkivast raamatudest. Töö sisu jaoks olen käinud ka inimestelt küsimas pühadepaikade kohta jutte ja nendega seonduvat.
Ta otsis kõik kohad naise korteris läbi, kuid ehteid ta ei leidnud. Ta heitis magama. Hommikul ärkas ta Marta hääle peale. Naine tuli teatama, et Taavi naisel ja pojal õnnestus samal ööl lahkuda kui mees oli Tallinnasse suundunud. Marta oli oma ehted maale viinud. Ehteid polnud enam vajagi, sest paadiomanik ei tahtnud paati müüa. Taavil tõusis palavik. Ta tervenes ühe päevaga ning hakkas siis dokumente korda ajama. Töötõendit aitas talle muretseda Arno. Hiiel oldi sügistöödega lõppjärgus. Perepojale tuli hilinenud mobilisatsioonikäsk.. Kõhva Reku (päris nimi Ebehard Kõhva, rumalavõitu, Võllamäe Jaagu poeg) oli alati armeesse tahtnud, kuid teda oli alati välja praagitud. Seekord tunnistati ta sobivaks. Hiie pere mehed peitsid end ning kogu pere jälgis pidevalt koduümbrust. Hilda hoolitses erilise hoolega just Tõmmu eest. Mees pidas teda veel aga liiga nooreks, et olla tema pruut. Liikusid jutud vlassovlaste röövretkedest taludesse
Ta otsis kõik kohad naise korteris läbi, kuid ehteid ta ei leidnud. Ta heitis magama. Hommikul ärkas ta Marta hääle peale. Naine tuli teatama, et Taavi naisel ja pojal õnnestus samal ööl lahkuda kui mees oli Tallinnasse suundunud. Marta oli oma ehted maale viinud. Ehteid polnud enam vajagi, sest paadiomanik ei tahtnud paati müüa. Taavil tõusis palavik. Ta tervenes ühe päevaga ning hakkas siis dokumente korda ajama. Töötõendit aitas talle muretseda Arno. Hiiel oldi sügistöödega lõppjärgus. Perepojale tuli hilinenud mobilisatsioonikäsk.. Kõhva Reku (päris nimi Ebehard Kõhva, rumalavõitu, Võllamäe Jaagu poeg) oli alati armeesse tahtnud, kuid teda oli alati välja praagitud. Seekord tunnistati ta sobivaks. Hiie pere mehed peitsid end ning kogu pere jälgis pidevalt koduümbrust. Hilda hoolitses erilise hoolega just Tõmmu eest. Mees pidas teda veel aga liiga nooreks, et olla tema pruut. Liikusid jutud vlassovlaste röövretkedest taludesse
tülides hoidis ema pigem Mõmmi poole, kuigi eitas seda, Leemet pidi minema karu koju kutsuma, kes metsaserval istus ja tüdrukuid vahtis, karuni jõudes istus ka Leemet maha ja jälgis kauneid külaneide, lõpuks kupatas Leemet karu koju, karu jaoks oli Salme kui mullune mesi, mis oli hea, aga polnud värske enam 16. - ka Leemet polnud eriti mõmmist parem ja käis külatüdrukuid metsaservas piilumas, sest Hiiel neile midagi vastu panna polnud, külatüdrukud olid lihtsalt ilusamad, talle meeldis neid jälgida, kui nad järve ääres ujumas käisid - ema kujutas vaimusilmas ette poja abielu ja kooselu Hiiega, tahtis lausa nende onnile laiendust ehitada ja sinna kolida, et vana osa noorpaarile jääks, kuid ema ei kiirustanud Leemetit tagant, Leemeti õnneks poleks Tambet oma tütart iialgi talle naiseks lubanud, kestis endine vimm
linna kolinud maha jätnud, tema arvab, et hoiab seda karja, et kunagi ratsutaks temaga suur vägi. Kuid kõik teavad, et mees on peast hull ja silme ees tal illusioonid. Hiiet painab ka veel see, et Tambrt sunnib teda hundipiima jooma, kuid Hiie vihkab hundipiima, niisiis haldjate hull nagu Tambet on palub hiietargal Ülgasel teda aidata ning too alustab rõvedus rikkast protsessi Hiiet piima panna jooma, kuid asjatult ning lõpuks väidab Tambetile, et Hiiel on peal needus ning hakkab piima jooma 10 aasta pärast lootes siis, et Tambet selleks ajaks surnud. Hiiet igatahes nad kunagi eriti rõõmsalt ja hopleval sammul ei kohanud. Ussisõnade tunnid aga metsas jätkusid ning koos Intsu ja onu Vootelega kohtavad nad rohkelt vanu metsa elanike kellest mõned mäletavad iidset lohetist/müütilist olendit nimega Põhja Konn. Põhja-Konn suudab teha kõike ja tema äratamiseks on vaja tuhat meest kes korraga peeni ussisõnu sissittavad
Horisontaalselt jaotab puu maailma neljaks ilmakaareks. Puu on kui maailmatelg. Pühad hiied lisaks s-u rahvastele iseloomulik ka Balti ja Germaani rahvastele jumalaid ei kujutata ega piirata seintega vaid pühaks peetakse hiisi ja metsi: 1. Vanimas tähenduses on hiis surnute austamise koht 2. Siis looduslik pühakoht, kus võib elada 'halb hingeolend' ehk hing(ed), kes ei saa rahu 3. Erineva tähendusega ohvrihiied Hiied seovad kogukondi. Hiiel võib olla puid, kive, allikaid, kujusid, tantsuplatse, matmiskohti ja mõnel pool kohtupidamisrajatisi. Usuti, et hiies elavad hiie jumalad või vanad jumalad, lisaks vaimud, hiievaimud, hiiehaldjad jms. Hiies käidi nõu pidamas, annetamas, kadunuid matmas ja austamas, kohut mõistmas. S-u rahvaste versioonid ristimärgist on maagilise kaitse ja tõrje eesmärgiga: Ühe joonega joonistavad märgid on maagilised kujundid Viiskand
4.Tegelased: · Taavi Raudoja peategelane, metsavend · Ilme Taavi naine · Tmm Ilme vend, Taavit ei salli eriti · Lembit Taavi poeg · Piskuje Linda Taavi ema · Piibu Eedi Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult · Ferdinand Uba Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) · Leonard Kibuviir Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga · Osvald Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu · Hilda Hiiel teenijatüdruk, Tmmusse armunud · Aadu varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus · Hiie Ignas vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) · Roosi Marta oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud · Roosi August joodik, Marta isa, Hiie talu naaber · Selma Taavi parim sbranna
annaabi.ee 
