Indoneesias, India ookeanis, Kagu- Aasias. Krakatau saar asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saarte vahel. 2 1883. aasta vulkaanipurse 26. augustil 1883. aastal raputas Krakatau saart tugev vulkaanipurse. 3 • Tuhapilved varjasid suurel alal ümber saare päikesevalguse täielikult, peaaegu terveks päevaks. • Läheduses asuvaid saari tabasid tulikuumad tuha- ja gaasipilved ning kuni 40 meetri kõrgused hiidlained. 4 • Vulkaanipurskeid oli kuulda isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel Indias ja Austraalias, näiteks Rodrigueze saarel, 4653 kilomeetrit eemal India ookeanis. • Tuhk, tolm ja kuumad kivid paiskusid kuni 50 kilomeetri kõrgusele. • Tekkinud tsunaami kandis hiigelsuuri korallitükke kümnete kilomeetrite kaugusele naabersaartele. 5 • Krakatau saare vulkaanipurse oli üks
Maavärinad (loodusõnnetustest 50,9% on maavärinad, üleujutused 29,7% ja troopilised tormid 16,8 %, vulkaanipursked 1,9%, hiidlained 0,5%, maalihked 0,1%) Maavärinad tekivad : · laamade äärealadel Mis on maavärin ? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastse pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega/murranguga. Maavärin levib seismiliste lainetena. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang · maavärina kese ( epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal , kus
Tsunami Sõna "tsunami" tuleneb jaapanikeelsetest sõnadest "tsu" ja "nami", mis tähendavad vastavalt sadamat ja lainet. Tsunami on hiidlaine, mis on tavaliselt põhjustatud veealuse maavärina poolt. See võib tekkida ka maalihke, vulkaanipurske, asteroidide või mereäärsete kaljude varingute tõttu. Hiidlained jõuavad randa ja tekitavad suuri purustusi. Tsunami lainepikkused on vahemikus kümnetest kuni tuhandete kilomeetriteni. Ava-ookeanil on tsunami-laine kõrgus vaid poole meetri ringis, kuid selle kõrgus kasvab rannale lähenedes. Rannalähedastel merepõhja nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused tsunamid. Tsunami laieneb tavalisel ringikujuliselt. Laine kiirus oleneb mere sügavusest - avamerel võib tsunami kiirus olla lausa 700 km/h. Madalasse vette jõudes laine kiirus
(laamade põrkumine või eemaldumine) Vaikse ookeani tulevöö ehk tulerõngas Vahemere vöö Atlandi ookeani keskmäestiku vöö Miks? · Laamade liikumine · Vulkaanipursked · Koobaste, kaevanduste varingud · Maa-alused tuumaplahvatused Tagajärjed · OTSESED · KAUDSED Murrangud Inimeste hukkumine maakoores (ülangud, Kodutuks jäämine alangud) Tulekahjud Hiidlained, tsunamid Avariid Purustused Majanduse Rusuvoolud, varingud seiskumine Lisakulud kahjude likvideerimiseks Millest sõltuvad tagajärjed? · Maavärina tugevusest ja ulatusest · Rahvastiku hulgast ja asustustihedusest · Ehitiste konstruktsioonist, kvaliteedist ja materjalidest · Ettevalmistatusest · Infrastruktuuri tasemest Kuidas vähendada tagajärgi? http://www.stopdisastersgame
nähtused nagu orkaanid, taifuunid, tornaadod ja muud tormid saavad alguse troopilistest piirkondadest. Tavaliselt on nendeks kohtadeks Lõuna-Ameerika keskosa, Aafrika keskosa või Okeaania. Nähtuste tagajärjed on laastavad ning nendega võivad kaasneda ka inimohvrid. Inimeste elukohad hävivad ning toidu- ja veepuudus on suureks probleemiks katastroofi järgsel perioodil. 21. sajandi esimese dekaadi jooksul on Maad raputanud mitmed maavärinad, mille tagajärjel on tekkinud ka tsunamid ehk hiidlained. Üks suurim ning ohvrite rohkeim maavärin raputas Kagu-Aasiat aastal 2006, mille tulemusena tekkis hiidlaine, mis tabas Tai lääne kallast. Kuna Tais on palju kuurorteid, olid palju hukkunud ja vigastatud turistid. Probleeme oli ka esmaabiga, sest paljud meditsiiniasutused hävisid ning inimesi tuli transportida mujale. Sellepärast püstitati välilaagreid, kus inimesed said peavarju. Abi saadeti kohale ka teistest riikidest, et tagajärgi likvideerida ning vaja oli ka arstiabi
palgad ning korralikud töökohad. Lihtsalt ise tuleb õppida ja vaeva näha, selleks, et midagi tulevikus saavutada. Loodusliku poole pealt on Eesti koht, kus pole vaja karta maavärinaid ega tornaadosid. Me elame niivõrd hea koha peal, et siin riigis ei ole vaja midagi karta. Vaadates Jaapanit või Ameerikat, mis on tuntud tornaadode poolest, siis olen ma väga õnnelik, et elan Eestis. Samuti ei ole siin ka hiidlaineid, mis on vägagi ohtilkud inimesele. Arvan, et kui Eestis oleks hiidlained, siis see väike Eesti oleks ammu hävinenud. Eestis on meeletult hea see, et meil on neli aastaaega. Kevad, suvi, sügis ja talv. Ma ei kujuta ette, kui ma peaks aastaringselt elama 35-kraadises kuumuses. Või siis külmetama pakase käes. Ikka on hea oodata talve, sest siis tuleb lumi maha ning lastel on alati lõbus lumes möllata, või siis suve, kus on palav ning saab ujumas käia. Samuti iga viie aasta tagant on meil suvel traditsiooniks juba alates 1869
Tugevate vulkaanipursete käigus võib lõõr sisse vajuda, moodustade hiiglaslikku kaatri(kaldeera) Mudavoolud- Võivad laastada linnu jne. koosnevad vulkaanilise massi ja sulandu liustike või lume segust. Maavärinad- maapina vbratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel. Maavärina kolle- maavärina fookus( murrang) Mavärina keskme- epitsenter( maapinnal) On P-lained ja S- lained Seismograaf uuritakse maavärinate parameetried. Hiidlained ehk tsunaamid Nõlvaprotsess- kivimmaterjali liikumine, raskus ja jõu mõjul. Neil on erinev kiirus, kallak ja materjal. Tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemine- kivimiosakesed veerevad vabalt jalami suunas. Libisemine- terved settekehad või blokid liiguvad mööda kindlati lihkepinda nii, et erilisi muutusi ei toimu. Voolamine- leiab aset niiskusega küllastunud pinnases, tavaliselt tekivad sulamis perioodil, nõlv muutub astmeliseks.
a) P-lained e. pikilained levivad vedruna, kiiremini b) S-lained e. ristilained levivad aeglasemalt, S-kujuliselt 2) pinnalained piki maapinda epitsentrist eemale a)Rayleigh' lained lainetavad vertikaalsuunaliselt b)Love'i lained - võngutavad maapinda horistontaalselt Seismograaf hinnatakse asukohta, kolde sügavust, maavräina intensiivsust, maapõue rõhkude suunda Richteri skaala magnituudid kuni 10 Tsunami maa poole tormavad hiidlained. Merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel Mercalli skaala purustuste põhjal, ebaadekvaatne 12 palli NÕLVAPROTSESSID Nõlvaprotsessid kivimmaterjali liikumised võlval raskusjõu mõjul Varisemine langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt jalami suunas(mäestikupiirkondades) Libisemine terved settekehad v kivimiplokid liiguvad mööda lihkepinda. Libisevas kehas muutusi ei toimu (mäestikupiirkondades)
geisriks. Pursete vahe sõltub geisrist.Geisreid on Uus- Meremaal, Islandil, Kamtsatkal. Maavärinad tekivad: 1)laamade liikumise tõttu (tektoonilised maavärinad).Levivad seismilised lained, epitsenter on maavärina koldest otse üles maapinnal. Seismograafiga mõõdetakse. 2)vulkaanide tõttu. 3)inimtekkelised (pommiplahvatused, Kurski allveelaeva plahvatus nt.). Maavärinad esinevad rohkem laamade servaaladel; läbi Vahemere üle Himaalaja; Vaikse Ookeani tulerõngas. Hiidlained e. tsunamid: tekivad siis, kui maavärin on ookeani põhjas. Maa liikumine vee all paneb vee liikuma. Lainepõhi hakkab hõõrduma. Kaldal läheb vesi tagasi, laine murdub. Kivimid koosnevad mineraalidest. I Tardkivimid 1) purskekivimid (kui magma jõuab maapinnale) pimss, vulkaaniline klaas ehk obsidiaan, basalt. 2) magma hakkab tarduma maa sees süvakivimid (graniit = vilk, päevakivi, kvarts). II Settekivimid
Kõige suuremad purustused toimuvad kolde kohal maapinnal ehk epitsentris. Maavärina asukohta, kolde sügavust ja maavärina intensiivsust mõõdetakse seismograafiga. 5. Maavärinate, vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskonnale, inimesele ja majandustegevusele · Maavärinad- põhjustavad ulatuslikku kahju, põhjustades mägede piirkonnas laviine, varinguid ning kahjustavad hooneid. Maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained ehk tsunaamid tekitavad suuri kahjustusi ranniku aladele ja nõuavad paljude inimeste elu. · Vulkaanid- vulkaanipurske tagajärjel paiskub keskonda tohutult gaase ning tuhka, mis vähendab maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaani purskamine mäetipus võib oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis liiguvad mööda nõlva alla ja hävitab kõik mis teepeale jääb. 6. Kivimite liigitamine tekke järgi:
13. Milliste pendlitega saaks siduda järgmisi näiteid: a) benjihüpe; b) pika juhtme otsa kinnitatud laelamp; 14. Kuidas saab kiigel istudes ilma kõrvalise abita hoogu juurde anda? Ennast tõugates kindlate ajavahemike tagant. 15. Miks on sõjaväemäärustikes sees punkt, mis keelab sildade ületamise marsisammul? Sild hakkab võnkuma ja tekib resonants. Tuleb arvestada perioodiliste võnkumistega. 16.Too näiteid erinevatest lainetest. Mere lainetamine, maavärinate tekitatud hiidlained, heli ja valgus, teleprogrammid ja mobiilikõned raadiolainete vahendusel 17. Kas pallimerre hüppamisel tekivad lained? Miks? Tekivad. Pallide keskkond häiritakse ja need viiakse oma vanast asukohast välja ehk tasakaaluasend muutub. 18. Loetle, millistel tingimustel saab tekkida mehaaniline laine. Elastses keskkonnas 19.Mis liiki on emotsionaalse publiku tekitatud lained laulupeol või spordivõistlusel? Ristlaine 20
kivimite elastsed pinged, mille vabanemisel kivimid rebenevad. Levik: Haiti, Ecuador, Jaapan, Tsiili Tugevuse mõõtmine: Seismograafi abil.Registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustatud seismilised lained seismogrammina.Charles Richter. 6.Maavärinatega kaasnevad nähtused: Varisevad ehitised, elektri- ja gaasivõrkudest pääsevad valla tulekahjud. Järvedes ja teistes suletud veekogudes tekivad kuni mitmemeetrilise amplituudiga veetaseme tõusud, langused. Hiidlained-tsunamid. Nõlvadel leiavad aset maalibisemised. Maavärinate mõju keskkonnale,inimesele ja majandustegevusele: Tsunamid, veetaseme tõusud.Maavärinad on kõige ohvriterohkemad looduskatastroofid. Suured purustused linnadele,majadele. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: Suits: veeaur,CO, SO2, N lõõmpilv:gaasid, hõõguv vulkaaniline tuhk mudavool:lume sulamisveed, vulkaaniline materjal maavärinad:nõlvade liikumine, varingud hiidkraater-kaldeere:lõõri sissevajumine, koonuse purunemine
on välja surnud. Praegused elanikud põlvnevad Aafrika orjadest, riigikeeleks on prantsuse ja haiti keel. 2.2 Maavärin. Maavärin on maapinna järsk kõikumine või vappumine. Iga aasta toimub Maal umbes 20 katastroofilist maavärinat ja miljoneid väikeseid mavärinaid. Maavärinad tekivad laamade äärtel, enamus maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ja Vahemere piirkonnas. Maavärinad võivad toimuda ka vee all, ookeani põhjas ja siis tekivad hiidlained ehk tsunaamid (Lisa 3). Igal aastal põhjustavad maavärinad suuri purustusi. Maavärina võimsust mõõdetakse magnituudides, Richteri skaalal, professor Charles Richteri järgi. Richteri skaala näitab, kui palju energiat maavärinaga vabaneb. 2.3. Haiti maavärin. Haiti maavärin toimus 2010. Aasta jaanuaris. See oli suurim maavärin, mis oli seda piirkonda paarisaja aasta jooksul tabanud. Maavärina tõttu hukkus 3 sadu tuhandeid inimesi
nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele. MAAVÄRIN – maapinna vappumine ja kõikumine, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores 6.1 Maavärinatega kaasnevad nähtused: Murrangutest tingitud maapinna nihked, nõlvadel maalibisemised. Varisevad ehitused, on tulekahjud (elektri- ja gaasivõrkudest). Ookeanidel tsunamid (hiidlained). 1. purustused - gaasi- ja elektrijuhtmete purunemise käigus tekkinud tulekahjud 2. tsunaamid - hiidlained, mis tekivad maavärinatest rannalähedases merepõhjas. Suurimad 1990, 1993 Iraanis, 2004 Indoneesia (India ookeanis toimunud maavärin tekitas merepõhja peaaegu 1300-kilomeetrise lõhe.) 3. murrangutest tingitud maanihked. 4. Suletud veekogudes mitmemeetrised tõusud-langused – seišid Tsunaami teke Kahjustused Sumatra saarel 2004
Maavärinad, varingud, maa liikumine. Inimestele kes elavad liiga lähedal, võivad surra. Taimestik, loomastik hävib. 8. Maavärinad: tekkepõhjused, tagajärjed, mõõtmine, prognoosimine, ohud ja ennetamine. Kivimid maapõues rebenevad, maapõues pinges olevad kivimplokid libisevad külg-, peale või allanihke suunaliselt. Inimelusid nõuab kõige rohkem just maavärin. Tekivad tulekahjud, vesi tõuseb, Hiidlained. Mõõdetakse seismograafi abil, on loodud kümnest seismojaamast koosneb seismiline monitooringu võrk. Selle abil saadakse prognoosida millal, kus võib väriseda ning suudetakse evakueerida inimesi. Prognoositakse ka muu hulgas laserseadmeid, millega saab registreerida ka väga väikseid maapinna liikumisi. 9. Nõlvaprotsessid: liigitus, tagajärjed. Varisemine kiviosakesed, kiire, suur nõlvakalle Libisemine settekehad, kivimiplokid, väike nõlvakalle, aeglane.
Tōhoku maavärina iseloom oli soodne väga tugeva tsunami tekkimiseks. Nagu 2004. aasta India ookeani maavärin, koosnes see hulgast tõugetest, mis toimusid kümmekonna minuti jooksul ning mille epitsentrid paiknesid enam-vähem ühes 400-500 kilomeetri pikkuses reas piki murranguvööndit. Osa tekkinud lainest oli suunatud otse Jaapani poole. Hiidlained, mis purustasid kõik oma teel piki enam kui 200 kilomeetrist rannikuriba, tabasid Tōhoku piirkonda üksnes paarkümmend minutit pärast maavärina peamisi tõukeid. Maale paiskuva veemassi paksus oli mitmetes paikades kuni kümme meetrit. Nõnda määratletud veekihi paksus on pinnalainete kõrguse analoog. Tsunami puhul ei ole sageli võimalik kasutada tavalisi pinnalaineid või tõusu-mõõnalaineid iseloomustavaid suurusi. Mitmeid tsunami
populatsioonide vahel.Populatsiooni geenifondi voivad sattuda uued ,varem seal puudunud alleelid.Peale loodusliku valiku mojutavad populatsioonide evolutsiooni ka sama liigi teised populatsioonid.Selline populatsioonidevheline geneetilise materjali kombineerumine leiab aset naiteks loomade randamisel uude elupaika voi seemnete levimisel tavliselt kaugemale. · Geenitriiv Vulkaanipursked ,lumelaviinid,hiidlained ja teised looduskatastroofid voivad havitada suure osa mingist populatsioonist.Ellu jaanud isendite geneetiline struktuur erineb varasema populatsiooni omast ja nende omadused ei pruugi olla parimad vastavas keskkonnas elamiseks.Sellist nahtust ,kus populatsiooni jarjestikustes polvkondades toimuvad alleelide sageduse juhuslikud muutused,nimetatakse geenitriiviks. Kui mingi populatsiooni isendite hulk kahaneb looduskatastroofi voi inimtegevuse
suuremat kahju atmosfääri paisatav tolm, millest põhjustatud kliimamuutustega võivad kaasneda nälg, epideemiad ja muud hädad. Plahvatuse tsentris võivad puhkeda tohutud tulekahjud, mille tahm ja suits omakorda vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja edasi juba jahendavad kliimat. Teame, et ligi 70% Maa pinnast on kaetud veega. Ehk ei ole ookeanis toimuv plahvatus nii ohtlik? On siiski kümnete või sadade meetrite kõrgused hiidlained pühiksid rannikulähedase asustuse hetkega ookeani, maavärinad teeksid hävitustööd sisemaal.
kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafi abil, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Rannalähedase merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused ja kiirusega 400-800 km/h maa poole tormavad hiidlained e. tsunamid. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nim. nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist e. geoloogilisest ehitusest, ning nende tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemise korral langevad või veerevad kivimiosad nõlva jalami suunas. Eelduseks on kulutusest tingitud nõlvakalde suurenemine (a) või intensiivne murenemine (b).
elanikud Jaapanit nimetama tõusva päikese maasks, sest sealt on mägine maa, kus leidub palju vulkaane ja leidub sageli maavärinaid. Suuri purustusi põhjustavad ka veealuste maavärinate tekitatud hiidlained ehk tsunaamid ja tugevad tormid ehk taifuunid. Enam kui kolm neljandikku jaapanlastest elab tihedalt asustatud linnades. Jaapani üks suurimaid linnu on Tokio. Jaapanis on kaks tähtsamat usundit: simtoism (vanem usund) ja budism. Kuigi Jaapanil ei ole eriti loodusvarasid, on riik rikas. Võimsaks riigiks sai Jaapan 19. Sajandi lõpupoole. Tänapäeval juhib riiki valitav peaminister ning valitsus ja see on üks maailma võimsamaid majandusriike
Ilmselt funktsioneerisid need usukeskuste ja kultusepaikadena, olles valitseja elupaigana ka poliitilise võimu keskuseks. Kunstis puudusid sõjaelemendid, kujutati pidustusi, domineerisid naised. Levinud oli härja ja härjasarvede kujutamine, ilmselt oli härg kultusloom. Kultuur hävis u 1500 eKr. Hävingu põhjused on ebaselged. Arvatakse, et kultuuri hävitas võimas vulkaanipurse ühel väikesaarel 120 km kirde pool, mille tuhk ja kivid ning maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained purustasid Kreeta keskused. Sellele purustusele järgnesid mandrilt ahhailaste (kreeklaste esivanemad) rünnakud ja Knossos vallutati. Mükeene ehk hellaadilise kultuuri rajasid kreeklaste esivanemad, indoeurooplaste hulka kuuluvad ahhailased. Nad saabusid Balkanile juba 2000 eKr, kuid kõrgkultuur kujunes siin alles 15. saj. eKr, pärast Kreeta vallutamist. Ahhailased võtsid minose kultuuri üle, kuid kohandasid seda oma loomusele vastavalt, nii et kujunes ikkagi
intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafi abil. Maavärin on purustav, sellisel juhul esineb maapinna märgatav lainetuslik vibratsioon ning murrangutest tingitud maapinna nihked võivad ulatuda kümne ja isegi enama meetrini. Nõlvadel leiavad aset maalibisemised. Järvedes ja teistes suletud veekogudes tekivad kuni mitmemeetrise amplituudiga veetaseme tõusud-langused. Rannalähedase merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel moodustuvad maa poole tormavad hiidlained- tsunamid. Eri tüüpi laamapiiridel tekivad erineva koldesügavusega maavärinad. Suhteliselt maapinnalähedased, aga ka kuni kümnete kilomeetrite sügavuse koldega maavärinad tekivad ka mandrite põrkumise ning kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkondades. Viimastes loob maavärinad sageli magmakollete lagede sissevajumine. Nõlvaprotsessid (58-60) Maapinna tasandumisel on oluliseks teguriks Maa külgetõmbejõud ehk gravitatsioon.
Laevade ja lennukite müsteerilise kadumise kohta on palju erinevaid teooriaid . Kurjad tulnukad, Atlandi ookeani kristallid, antigravitatsiooni esile kutsuvad nõiad ja muud veidrad teooriad ning uskumused neljandast dimensioonist on fantaasiakirjanike lemmikud. Skeptiliste teadlaste ja uurijate arvates on Bermuuda Kolmnurga õnnetuste põhjusteks lihtsalt ilm (tsunamid, äikesetormid, maavärinad, hiidlained, orkaanid), halb õnn, piraadid, plahvatavad laevalaadungid , ebakompetentsed tüürimehed. Erakorraliselt tugevad magnetväljad ja ookeani puhitus ehk metaangaasi eraldumine ookeani põhjast on teadlaste väited. Bermuuda Kolmnurga veealune topograafia on omamoodi huvitav . Enamik Saatana Kolmnurga merepõhjast on 19 000 jalga sügav ja kaetud peeneteralise liivaladestusega. Üks teaduslikest teooriatest seostab õnnetusi tohutute metaanhüdroksiidide
- Kehalained - liiguvad väga kiiresti läbi maa sisemuse Maavärina kolle - asub maa sees, kust maavärin alguse saab (võib olla 60m-700km sügavusel) Maavärina epitsenter - koldekohal olev koht maapinnal Tsunami ehk hiidlaine tekkimine 1. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõusuga liikvele, laine avamerel väga pikk (mitusada km), kuid madal (1 m) 2. Tsunami levib maavärina kolde kohalt diametraalselt igas suunas 3. Hiidlained levivad üle ookeani kiirusega 1000 km/h 4. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks 5. Hiidlaine paiskub kaldale Atmosfäär on Maa välimine gaasiline kest, mis pöörleb ja liigub koos Maaga Õhu koostis: 1. Puhas ja kuiv õhk (kliimale mõju ei avalda) - Lämmastik (78%) - Hapnik (21%) - Argoon (0,93%) - Teised gaasid: - CO2 - 0,003% - Metaan - tekitavad loomad, riisipõld
ajalooperioodi piirile, paiguta selle etapi alla, kuhu ta Sinu arvates (sümboolselt) paremini sobib. a) kreeka kultuuri õitseaeg (kunsti, kirjanduse, filosoofia areng) b) üle kogu Makedoonia riigi levis kreeka keel ja kultuur c) toimusid Kreeka-Pärsia sõjad d) tsivilisatsioonile iseloomulike tunnuste teke Kreeta saarel e) kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega, kreeka kultuur oli domineeriv f) looduskatastroofist (vulkaanijärgsed hiidlained) tingitud purustused hävitasid senised kultuurisaavutused g) kreeka kultuur mõjutas kogu Idamaade kultuuri, oli eeskujuks h) kaubanduse areng i) lossikultuur: lossid kui majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused j) toimusid esimesed teadaolevad olümpiamängud k) toimusid Peloponnesose sõjad (sõjad Kreeka poliste vahel ülemvõimu saavutamise nimel) l) aristokraatia (aristos = kr k ,parim'; kratos = kr k ,võim') kujunemine st ühiskonna selge kihistumine
.........................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................13 SISSEJUHATUS Maavärin avaldub maapinna ja ehitiste vappumisena seismiliste lainete tagajärjel, millega võib kaasneda kõmin. Tugeva maavärina puhul esineb hoonete ja rajatiste purunemisi, maapinda tekivad lõhed ning merel esinevad hiidlained ehk tsunamid. Kohta maakoores, kus maavärina puhul toimub kihtide omavaheline liikumine, kutsutakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks ning epitsentriks on maapinnal hüpotsentri kohal olev punkt. Maavärina tugevust hinnatakse Richteri, kui ka Mercalli skaala järgi. Enamasti põhjustavad maavärinaid looduslikud tegurid nagu maakoorelaamade liikumisel tekkivad pinged ja vulkaaniliste pursete korral. Nõrgemaid maavärinaid võib tekitada maa-
· rongide kokkupõrked · ohtlike ainete leke ja maha voolamine · tulekahju · plahvatus · rööbastelt maha jooksmine · otsasõit autodele ja inimestele 13) Loodusõnnetus on erakorralise iseloomuga loodusnähtus, mis seab ohtu elu, tervise, looduskeskkonna või põhjustab hoonete ja kommunikatsioonide purunemise ning toob kaasa majanduslikku kahju. Suuremad loodusest tingitud ohud, mis inimesi ähvardavad on: maavärinad; orkaanid; tsunamid ehk hiidlained; keeristormid; vulkaanid; rusuvoolud; OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED üleujutused; metsatulekahjud. 14) Kuivus, põuaperiood -tuleb väga hoolikalt jälgida tuleohutusnõudeid metsades. et tervis vastu peaks on vajalik palju juua. otsida endale varjulisem koht ja varustada end piisavalt veega. Madal õhutemperatuur-kontrollida kütteseadmete korrasolekut ning tõeliselt külmade ilmade korral püsida kodus.
Toimub aine ringkäik maakoorekivimite ja vahevöö ainese vahel, millega kaasneb maakoorelaamade liikumine ja keerukama koostisega mandriliste maakoore juurdekasv. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 2.Maavärinad 2.1.Maavärina põhjused ja ohutsoonid Maavärin avaldub maapinna ja ehitiste vappumisena, millega võib kaasneda kõmin. Tugevama maavärina puhul purunevad hooned ja rajatised, maapinda tekivad lõhed, merel esinevad hiidlained.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Maavärinaid põhjustavad enamasti maakoorelaamade liikumisel tekkivad pinged, mis aeg- ajalt kutsuvad esile maakoreplikkide omavahelisi nihkeid nind vallandavad hiigelenergia. Maavärinad on sageli seotud ka vulkaanipursetega, eriti plahvatuspursetega. Nõrgemaid, piiratud levikuga maavärinaid võivad põhjustada varingud maa-alustes koobastes ja laviinid.
MAAVÄRINAD MERE ALL HIIDLAINE ehk TSUNAMI Kui maavärina survelained merre jõuavad, muutuvad nad hiigelsuurteks veelaineteks, mida tuntakse hiidlainete ehk tsunamide nime all. Tsunamid võivad liikuda mitusada kilomeetrit tunnis ja iga järgmiselaine vahemaa eelmisega võib olla kuni 150 kilomeetrit. On teada, et mõnikord on tsunaamid niiviisi kihutanudüle terve Vaikse ookeani. Sügavas vees on hiidlained üsna madalad, aga kui nad ranniku lähedal madalasse vette jõuavad, võivad nadkerkida kuni kolmekümne meetri kõrgusteks hiiglasteks.Selline laine võib kaasa haarata sadamas seisva laeva ja kanda selle hulk kilomeetreid sisemaale, heites selle viimaks võib-olla mõnele mäenõlvale. SUURED TSUNAMID Võib-olla kõige tuntuma suure tsunami kutsus esile merealune maavärin kahesaja neljakümne kilomeetri kaugusel Jaapani rannikust 15. juunil 1896. Jaapanlased andsid sellel
need väärtused magnituudidex. Maavärin on purustav kui selle võimsus ületab 5 magnituudi. e) Maavärinate ja vulkaanidega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele VULKAANID MAAVÄRINAD KAASNEVAD Suured tuhapilved, mudavoolud-lahaarid, Maapinna suur liikumine ja värisemine, NÄHTUSED eraldub hulgaliselt mürgiseid ühendeid, tsunaamid (hiidlained), pinnase liikumine värisemine, gaasijoad- fumaroolid, geisrid-kuuma vee ja auru sambad. MÕJU Mõju keskonnale on halb, sest vulkaani Väga halb, sest maavärinad on suure KESKKONNALE purskest eraldub palju mürgiseid ühendeid, laastamise ulatusega ja tekitab suuri min reostavad loodust ja hävitavad osooni kahjustusi kihti
Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Triias Juura Kriit Paleogeen Neogeen Kvarternaar 1 TÄNAPÄEV 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused.
meeleelundid, aktiivsed liikumisorganid o Suurem osakaal passiivset elutegevust tagavatele organitele (nt. kinnitusorganid, kehakatted) o Ülisuur osakaal on paljunemisorganitel Väljasuremine organismirühm (populatsioon, liik) geneetilise materjali lõplik kadu. Väljasuremise põhjused: o Ulatuslikud looduskatastroofid (jääajad, vulkaanipursked, hiidlained, meteoriidiga kokkupõrked) o Liigi eluea ammendumine geenifond ei anna enam uusi kohastumusi muutuvatele tingimustele o Inimtegevus: a) suunitletud (dodo, tarvas, Stelleri meriõhv, kukkurhunt) b) elupaikade hävitamine c) põhjustades ühtede liikide väljasuremist soodustab ta ka teiste liikide väljasuremist Inimese evolutsioon
* Kultuur ise oli rahumeelne kultuur, sest need lossid olid kindlustamatta (polnud müüre vms) ja kunstis puudub sõja temaatika. * Kunsti järgi on tehtud ka järeldusi usu kohta ning arvatakse, et austati naisjumalannasid ning teine asi mida austati oli härg. * Minoline kultuur Kreeta saarel sai teatud löögi juba tänu sellele, et Kreeka mandriosast tulid sinna mõnevõrra madalama arengutasemega Müheene kultuuri elanikud ning Kreeta saarest põhjapool toimus vulkaanipurse, millest tulid hiidlained, mis purustasid paljud hooned Kreeta saarel. * Minoiline kultuur säilis kuni aastani 1400 e.Kr-ini, kuid juba varem hakkas hääbuma. * Mükeene kultuur oli levinud eeskätt mandri Kreekas ja ka Egeuse mere saartel. * Umbes aastal 2000 e.Kr tungisid Balkani poolsaarele Kreeka hõimud, kellest kõige varem tungisid sinna kreeka hõimud, või täpsemalt ahhailased. * Kultuuri tasemele jõudsid need samad Kreeka esivanemad umbes aastal 1600 e.Kr.
Vulkaanilised gaasid suures osas H2O ja CO2. Mandrivulkaanidel veeauru rohkem. Muudest ainetest kõige rohkem SO 2 jms. Laavavoolu vette suubumisel tekib plahvatuslik veeauru purse. Mudavoolud püroklastika+vesi. Eriti esineb lumekattega vulkaanidel. Vulkaanilise piirkonna maasisese aktiivsuse ilmingud. Fumaroolid(väävlisuits), Geisrid, Mudavulkaanid. Laavavol ise on suhteliselt väike ohuallikas. Hoopis suurem osa on nn lõõmpilvedel, mudavooludel, püroklastilistel vooludel. Ka hiidlained ja näiteks purskele järgnenud näljahäda. Aktiivsed vulkaanid on pideva jälgimise all. Mõõdetakse Vulkaani tipu kerkimist, kraatri laienemist, nõlvade järsenemist ja maavärinaid. Samuti gaaside eraldumist, temperatuuri, koostist, kogust. Maa atmosfäär ja hüdrosfäär on vulkanilise päritoluga. Moondekivimid. Moone e metamorfism mapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine. Vesilahuste katalüüsil. Livi tahke vorm ei muutu ja ka keemiline koostis oluliselt ei muutu.
Parasiitide levik päraneb tihedates populatsioonides oluliselt, sama kehtib ka haigustekitajate kohta (kust on kõige tõenäolisem haigusi saada?). Tihedusest sõltumatud: Paljusid abiootilise keskkonna tegureid ei suuda populatsiooni arvukus mõjutada. Paljude organismide jaoks (kaudselt muidugi pea kõikide) on oluline ilmastik. Sellest tulenevalt on mõni aasta liigile kasulikum ja mõni teine kahjulikum. Tihedusest ei küsi ka looduskatastroofid (tulekahjud, vulkaanipursked, hiidlained jne.) ning inimtekkeline reostus. Sageli kombineeruvad tihedusest sõltumatud ja sõltuvad tegurid omavahel ja täpsed populatsiooni suurenemise või vähenemise põhjused võivad olla väga keerulised. 33. Isehõrenemine? Taimed on omaelupaigaga kindlalt seotud. Iga isend hõlvab ruumi oma kasvavate juurte ja okstega. Kui tegemist pole just täielikult isoleeritud taimega (väikesekasvuline potilill väga suures potis) põrkuvad ja põimuvad tema juured ja oksad (varred) peagi teiste taimede
annaabi.ee 
