Mees haihtus nagu eelmiselgi korral, kuigi teda otsis taga nüüd juba terve armee, alguses Saksa ja seejärel Vene oma. Algasid uued ajad. Vanemuise eestiaegset maja ei peetud tarvilikuks taastada. Selle asemel ehitati uus, mis sobis seitsmekümnendatesse- nurgaline, hall, suug, igav ja ühetaoline. Maja valitsejaks sai Kaarel Ird tuntud kommunist ja kuri inimene. Vana hirmsa valitsuse all sündis teater, nagu ka uued vaimsed inimesed Hermaküla, Unt ja Tooming, kes selle asemel et tegelda müügitöö ja rahva kommunistliku valgustamisega, jätkasid sealt, kus oli lõpetanud Karl Menning. Nad saatsi korda imesid, mis jäävad igavesti püsima eesti ajalukku. Hermaküla lavastused ja osatäitmised Vanamuises on unustamatud. Lavamärgn oli nii tõeline, et publik pidas seda tegelikkuseks, mitte teatriks. MatiUndi suured etendused sündisi aga hiljem Vanemuises, Kaarel Irdi ehitatud sotsialistlikus parteilises teatris.
oktoober Oli eesti filmi 1927 monteerija eesti kirjanik Ene Rämmeld Tiina- Ene 12. jaanuaril Rämmeld 1947 Rezissöör, assistent Mari- Malle Malle Klaassen Klaassen tõlkija Evald Hermaküla Margus- 6. detsember Evald 1941 16. mai 2000 Hermaküla oli eesti näitleja, teatrilavastaja, filmilavastaja ja näitejuht. Arnold Sikkel 28. august 1912 22. detsember oli eesti näitleja ja lavastaja Tammaru peremees Arnold Sikkel Evi Rauer 29. oktoober Tammaru 1915 17.
muutusid selles lootusetus heitluses tapalammasteks. 7. Kuidas toimus ja milles seisnes murrang teatris aastal 1969? 60-date teisel poolel oli teatris valitsev olmerealism noorema teatrirahva jaoks oma köitvuse kaotanud. Seni uuenduslikuna tundunud Panso teatrilaad hakkas vaikselt kanoniseeruma, tekitades vajaduse uue väljenduslaadi jaoks. Uuendus ei toimuhud üleöö, tal olid omad eelkäijad (Antonin Artaud). Keskuseks sai Tartu Vanemuine ning eestvedajateks Hermaküla ja Tooming. Otsiti uut teatrikeelt, mis lähtuks teatrile ainuomasest, oleks teatraalne. Muutus ka suhe dramaturgilisse teksti. Tähtsuselt esikohal oli lavastaja, kunstniku ja näitleja looming, mis sai tekstist vaid tõuke (ei olnud sellele allutatud). Keskseks sai mäng, mis omakorda tõstis improvisatsiooni rolli. Sõna tähtsus taandus füüsilise tegevuse ees. Lavastuse visuaalne külg muutus kaasarääkivaks. Suuremat osalust
Eesti Nuku- ja Noorsooteater Teatri rajas nukunäitleja ja -lavastaja Ferdinand Veike Eesti Nuku- ja Noorsooteater on tänaseni Eesti ainus professionaalne riiklik laste- ja noorteteater. Esimene etendus oli Tare-tarekest (Samuil Marsak) 1962. a. esietendub Uno Leiese "Buratino lendab kuule". Ferdinand Veike nukk Buratinost saab aastakümneteks Nukuteatri sümbolkuju. Rein Agur Eero Spriit Evald Hermaküla 2010. aastal avati Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kõrvalhoones maailmas ainulaadne Nukukunsti Muuseum
tapalammasteks. 7. Kuidas toimus ja milles seisnes murrang teatris aastal 1969? 60-date teisel poolel oli teatris valitsev olmerealism noorema teatrirahva jaoks oma köitvuse kaotanud. Seni uuenduslikuna tundunud Panso teatrilaad hakkas vaikselt kanoniseerima, tekitades vajaduse uue väljenduslaadi jaoks. Uuendus ei toimuhud üleöö, tal olid omad eelkäijad (Antonin Artaud). Keskuseks sai Tartu Vanemuine ning eestvedajateks Hermaküla ja Tooming. Otsiti uut teatrikeelt, mis lähtuks teatrile ainuomasest, oleks teatraalne. Muutus ka suhe dramaturgilisse teksti. Tähtsuselt esikohal oli lavastaja, kunstniku ja näitleja looming, mis sai tekstist vaid tõuke (ei olnud sellele allutatud). Keskseks sai mäng, mis omakorda tõstis improvisatsiooni rolli. Sõna tähtsus taandus füüsilise tegevuse ees. Lavastuse visuaalne külg muutus kaasarääkivaks
laine 1960. aastate lõpupoolel. Neid kirjutasid enamasti luuletajad, näiteks Artur Alliksaar, Ain Kaalep ja Paul-Eerik Rummo. Niisuguste näidendite tinglikkus lubas käsitleda laiemaid ja üldisemaid eksistentsiaalseid küsimusi, mõnevõrra ka totalitaarsuse julmust ja tobedust. Sellele järgnes 1969 alanud radikaalsem teatriuuendus, mida kandsid tollal "Vanemuises" tegutsenud noored lavastajad Evald Hermaküla ja Jaan Tooming, ajutisemalt ka Kaarin Raid. See avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1970. aastatel pöördus suur osa kogu eesti kultuurist nn. juurte temaatika poole, misläbi võimendusid selgesti ka võõrvõimu vastased alatoonid. Teatris sai üheks tähiseks Jaan Toominga lavastus „Laseb käele suud anda” (1969) August Kitzbergi vähemtuntud näidendi
Hõbedapoiss Kertu Hermaküla Jüri Gümnaasium 6.b Autorist Kristina Ohlsson 2.märts 1979 Üks tuntumaid Rootsi kirjanikke Varasemalt töötanud Julgeolekupolitseis ja terrorismivastase võitluse ametnikuna Alates 2012. aastast vabakutseline kirjanik Ülevaade loomingust: Tegelaste üldiseloomustus Peategelased: Aladdin, Billie ja Simona Aladdin oli natuke arglik, aga uudishimulik Billie oli samas julge, aga ka arglik Simona oli julge ja hooliv Peateema tutvustus ja tegevuse käik Keegi varastab toitu Aladdin näeb lühikeste pükstega poissi Aladdin, Billie ja Simona uurivad välja, kes toitu varastab Aladdin peab tegema kooliprojekti kadunud hõbedast Aladdin ja Billie otsivad hõbedat Simona isa hakkab Aladdini vanematelt toitu ostma Aladdin ja Billie leiavad hõbeda Ühe lemmiktegelase põhjalikum tutvustus Lemmiktegelane: Aladdin Is...
· Vanemuise kui näidisteatri oskuslik esitlemine Epp Kaidu (1915-1976) · Irdi abikaasa · Õppis TDS Teatrikunsti Stuudios · Alustas näitlejana Tartu Töölisteatris · Sõja ajal ERKA koosseisus · 1944-1976 näitleja ja lavastaja Vanemuises · Lavastas sõnalavastusi ja operette · Õnnestumised psühholoogilise koega näidendite lavastamisel · Paljudes tema lavastustes peaosades Tooming ja Hermaküla Kaidu lavastusi: · Kõrveri ,,Ainult unistus" 1955 (seal on pärit H. Peebu tuntud laul) · Tsehhovi ,,Kajakas" 1959 · ,,Gibsoni ,,Kaks kiigelaulu" 1963 · Rainise ,,Joosep ja tema vennad" 1966 · Kangro ,,Imelugu" 1974 · Jakobsoni ,,Elu tsitadellis" 1976 Jne Repertuaaripoliitika · Riiklikud-parteilised suunised (kohustuslikud tähtpäevalavastused). Olid olemas täpsed juhised, kuidas tähistada mingeid tähtpäevi
personalivalikut teostama, oli tema idee. Arvas, et tuli selle peale täitsa ise. Hiljem nägin, et nii teevad maailmas paljud firmad. Kui Tõnis Arro, Pärnu Konvertide üks omanikest, läinud sügisel teles konverentside 10.aastapäeva juubelisarja tegi, jäi saatemeeskond väga rahule. Tõnis Arro rääkis soravalt pikad jutud ära, ilma et midagi oleks vahepeal meelest läinud. Tartu noormees Tõnis Arro läks 14-aastaselt Evald Hermaküla draamastuudiosse Vanemuises ning töötas seal aastail 1980-84 ülikooli kõrvalt ka näitlejana. Ülikoolis tutvus Tõnis Arro ka Heiti Pakuga, kellega koos hiljem Fontes asutati. Täna on Fontes Eesti vanim konsultatsiooni- ja personialiotsingufirma, mis tegutsenud katkematult oma nime all ning ilma teistega liitumata. Firma toetub kolmele sambale: personaliotsing, konsultatsioonid ja uuringud.1990.aastate keskel asutas Tõnis Arro Fontese sõsarfirmad ka Lätis ja Leedus.
maailma ringkäigule ekskursioonigrupp, mida juhtisid Draamateatri näitlejad. Lift toob huvilised kolmandale rõdule, kus kõik näitlejatest giidid rõhutavad nagu ühest suust: siit avanevat perspektiiv- vaade suhteliselt väikesest saalist hoolimata näib lava väikese ja kaugena. Edasi viiakse külastajad kammersaali, kus tehakse ka esimesed lugemisproovid. Nüüd viib tee suitsuruumi, mis Mari-Liisi selgituste järgi oli kunagi Evald Hermaküla kabinet. Seinal on teler, kust saab jälgida, mis ühes või teises saalis parajasti tehakse. Et väikeses saalis käib Hendrik Toompere proov Adrus Kivirähki näidendiga «Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel», siis sinna piiluda ei saa. Pikast kitsast koridorist viib proovisaali kaks treppi. Üks neist lai, teine kitsas ja ebamugav. Näitlejatele meeldib minna just mööda seda kitsast treppi. Seal on veel soppe ja koopaid, kus on huvitav istuda
Estonia teatri ja Draamateatri asutamine Maarjo Põder 10a 2014 Estonia teatri ajalugu Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. 1944. aasta Tallina pommitamisel hävines Estonia teater. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse. 2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal. õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Estonia teatri hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis Soome arhidektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana. II maailmasõjas s...
1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. 1967. aastal avati lisaks 540- kohalisele suurele saalile ka 140-kohaline väike saal pööningukorrusel. Aastakümneid Viktor Kingissepa nime kandnud Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater sai Eesti Draamateatriks taas 1989. aastal. Seda on juhtinud eesti teatri suurkujud - Paul Sepp, Priit Põldroos, Leo Kalmet, Ants Lauter, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Mikk Mikiver, Evald Hermaküla ja Merle Karusoo. Praegu on Draamateatri kunstiline juht Priit Pedajas ja direktor Kristian Taska. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnalavastusteater, kus töötab hetkel 40 näitlejat, kellest enamik on lõpetanud EMA Kõrgema Lavakunstikooli, samuti on näitlejaid tulnud Moskva Teatriinstituudist või teatri oma kunagisest stuudiost. Teatri repertuaaris on klassika, nii maailma kui ka eesti dramaturgia, muusikalid ja lastelavastused.
Lisaks traditsioonilisemat laadi psühholoogilisele teatrilaadile on siin alati olnud ruumi katsetusteks. Draamateatri missioon on olla rahvusteater, aga samas on ta kõige paremas mõttes rahva teater. Siit leiavad oma kunstikogemusele ja -huvile vastava elamuse mitmed erinevad sihtgrupid. Igal hooajal esietendub ka üks lastenäidend. Viimastest aastakümnetest nimetagem tähelepanuväärseid lavatajaid nagu Mikk Mikiver, Juhan Viiding, Evald Hermaküla, Mati Unt, Hendrik Toompere, Merle Karusoo. Alates 1999. aastast on Eesti Draamateatri peanäitejuht Priit Pedajas ning alates 2006. aastast on teatrijuht Rein Oja. Eesti Draamateatris on töötanud väga paljud kuulsad ja armastatud eesti näitlejad. Nagu öeldud, kasvas see teater välja koolist. Professionaalsest tipptaset on siin alati hinnatud, ka hiljem on trupp pidevalt täienenud kõrgharidusega noorte näitlejatega, trupi kõrgest tasemest räägivad muu hulgas
Teatriuuendus 60ndate lõpus ja 70ndatel sai Irdi toetusel "Vanemuisest" teatriuuenduse keskus ja tagala. Ta toetas noore põlvkonna lavastajate pealekasvu, seisis toona radikaalsena mõjunud etenduste ärakeelamisete vastu ja kasutas oma mõjuvõimu nii parteiorganisatsioonis, kui ka MoskvaLeningradi tunnustatud teatriteadlaste ja kriitikute seas, olenemata isiklike konfliktide tekkimisest. Vanemuisesse asuvad tegutsema teatriuuendajad Jaan Tooming, Evald Hermaküla, Kaarin Raid, Mati Unt jt. Olulisus Vanemuisele ja eesti teatriloole Eesti teatrimällu on Kaarel Ird läinud konfliktse ja vastandliku isiksusena. Ühelt poolt komparteilise maailmavaatega jõuline, plahvatav ja diktaatorlik teatrijuht. Teisalt oli tegu aga reziimi poolt taunitud eesti algupärandite tulise kaitsejaga, Vanemuise üleliiduliseks nähtuseks muutjaga ja 70ndate teatriuuenduspõlvkonna eestkostjaga. ''Irdi teatriajalukku minevaid lavastusi saame kokku umbes
Lisaks traditsioonilisemat laadi psühholoogilisele teatrilaadile on siin alati olnud ruumi katsetusteks. Draamateatri missioon on olla rahvusteater, aga samas on ta kõige paremas mõttes rahva teater. Siit leiavad oma kunstikogemusele ja -huvile vastava elamuse mitmed erinevad sihtgrupid. Igal hooajal esietendub ka üks lastenäidend. Viimastest aastakümnetest nimetagem tähelepanuväärseid lavatajaid nagu Mikk Mikiver, Juhan Viiding, Evald Hermaküla, Mati Unt, Hendrik Toompere, Merle Karusoo. Alates 1999. aastast on Eesti Draamateatri peanäitejuht Priit Pedajas ning alates 2006. aastast on teatrijuht Rein Oja. Eesti Draamateatris on töötanud väga paljud kuulsad ja armastatud eesti näitlejad. Nagu öeldud, kasvas see teater välja koolist. Professionaalsest tipptaset on siin alati hinnatud, ka hiljem on trupp pidevalt täienenud kõrgharidusega noorte näitlejatega, trupi kõrgest tasemest
aastal, varem oli see Tartu Saksa Teatri päralt, mida on väidetud internetiaadressil (http://www.welcometoestonia.ee/ee/company/?ID=471 ). 19441985 oli "Vanemuise" liidriks Kaarel Ird. Asjatundliku ja osava teatripoliitikuna suutis Ird "Vanemuisele" kui Nõukogude Liidu ainsale mitmezhanriteatrile võita üleliidulise ja rahvusvahelise tunnustuse. Olulise etapina võiks esile tõsta 1960.aastate lõppu ja 70.aastate algust, kui noored lavastajad Jaan Tooming ja Evald Hermaküla viisid Tartus läbi teatriuuenduse, millest toitub ka tänane eesti teater. Sisukord 1.Eesti teatri ajalugu 2.Antiik teater 3.keskaja teater 4. Commedia dell´arte 5.Renessansi teater 6.Vanemuine 7.Kasutatud kirjandus
Loodi püsivad sõprussidemed Potsdami Hans Otto Teatriga (Saksamaaa), Olomouci Oldrich Stibori Teatriga (Tsehhi), Tampere Teatriga (Soome). Esineti ka Ungaris, Jugoslaavias, Rootsis. 1960-ndatest aastatest alates töötasid teatri juures mitmed draama-, balleti- ja vokaalstuudiod, kust teatrile on tulnud olulist näitleja- ja lavastajatäiendust. 1960-ndate lõpul ja 1970-ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa. 1967 - Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning 1970 842-kohaline kontserdisaal, kuhu hiljem paigaldati ka kontsertorel. Aastatel 1985-1990 juhtis teatrit Ago-Endrik Kerge, 1990-1993 Linnar Priimägi. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. 1994. aastal asus Vanemuise direktori ja hiljem teatrijuhi kohale Jaak Viller. Teatri
School name THEATRES IN TALLINN Term Paper Compiler: Tallinn 2013 Introduction Tallinn is the capital city of Estonia. In Estonia there are many theatres. Tallinn has 8 theatres. Most of them are located in the Old Town or near the Old Town. These 8 theatres are: Estonian National Opera, Tallinn City Theatre, Estonian Drama Theatre, Estonian State Puppet & Youth Theatre, Russian Drama Theatre, VAT Theatre, Theatre NO99 and Von Krahl Theatre. Estonian National Opera The song and drama society `'Estonia'' was founded in 1865. Play-acting started in 1871. The following theatre activites were relatively haphazard, theatre as a tradition really came into being since 1895, when the society began to direct song plays, folk plays and comedies, usually with singing and dancing; in the start of the XX century already saw more serious drama on the stage. In year 1906 Paul Pinna a...
aastal UNICEFi auhinna. Sisu Teismeline Mari saadetakse lastekodusse. Sealne keskond on aga väga kohutav ja ebasõbralik. Natukene aega hiljem näitavad tüdruku vastu huvi kaks rivaalitsevat poissi. Kumbaga peaks ta armuma? Kas hea või halvaga? Film annab realistliku ülevaate lastekodude elust Nõukogude Liidus. Filmis saab näha väga head näitlemisoskust. Peaosades Monika Järv Hendrik Toompere juunior Tauri Tallermaa Siiri Sisask Evald Hermaküla Püha Tõnu kiusamine ,,Püha Tõnu kiusamine" on 2009. aasta Eesti draamafilm. Filmi on lavastanud Veiko Õunpuu. Filmi võtted toimusid 1. oktoobrist 30. novembrini 2008 peamiselt Tallinnas, Saaremaal ja Ida-Virumaal. Filmi tegevustik keerleb ümber keskikka jõudnud keskastme juhi Tõnu, keda mängib Taavi Eelmaa. ,,Püha Tõnu kiusamine" on film mehest, kes olles oma elu keskpaika jõudnud, end just sellisest tumenevast metasast leiabki nagu Dante kirjeldab
raamatute suured trükiarvud. Raamatunimetuste hulk kasvas hüppeliselt 1950. aastate teisel poolel, tõus jätkus 70.ndate keskpaigani. Ka teistel kunstialadel toimusid muutused. Esilinastusid Arvo Kruusemendi ,,Kevade", Grigori Kromonovi ,,Viimne reliikvia", heliloojana alustas Arvo Pärt, uuenes kujutav kunst (Enn Põldroos, Olev Subbi, Ilmar Malin), pidevalt uuenes teater (Voldemar Panso, Jaan Tooming, Evald Hermaküla jt). 1960. aastad kui ,,kuldne" aastakümme oli pöördelise tähendusega kogu maailmas (teadusrevolutsioon, kosmoselennud, hipiliikumine), mis tähendas orienteeritust uuenemisele, nooruse väärtustamist, tulevikuoptimismi. Seetõttu oli eesti kultuurile ja kirjandusele eriti oluline sula/aja võimalus tõlgete ja otsekontaktide kaudu suhelda muu maailmaga. 1957. aastal hakkas ilmuma raamatusari "Loomingu Raamatukogu", mis vahendasid välismaise kirjanduse tõlkeid
põnevamaid lehekülgi. Teatrite külastatavus kasvas, sest repertuaar paranes. Voldemar Panso (1920-1977). Juhtis 1957-77 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrit, oli 1965-70 Noorsooteatri peanäitejuht. Kaarel Ird (1909-1986). Teatriuuendused algasid Tartust ning seonduvad temaga. Esimesed uuenduslikud etendused: 1968. Tallinnas Kirjanike Majas Jaan Tooming ja Eevald Hermakülma nn Suitsu õhtu 1969 "Vanemuises" P-E Rummo "Tuhkatriinumäng", lavastaja E. Hermaküla. Film Leida Laius, Arvo Kruusement Formalismi levik ühiskonnas 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul Stagnatsiooni süvenemine (venestuspoliitika intensiivistumine 1977-1985) Kultuuripoliitika juhtimine EKP KK poolt Intensiivsemat venestuspoliitikat aitas ellu viia uus EKP juhtkond: 1978-1988 sai EKP I peasekretäriks KARL VAINO, ideoloogiasekretäriks REIN RISTLAAN. EKP KK kultuuriosakonda juhatas 1969-1983 OLAF-KNUT UTT. EKP KK kultuuriosakond kontrollis Eesti kultuurielu
filmid ja videod; lavakujunduse pildid; kostüümide ja kujunduse eskiisid 2. Teatritegevus Eestimaal kuni 18. sajandini. Teatrielemendid on tuntavad folklooris: vanemad laulumängud ja etendusmängud ("Lambamäng", "Naerimäng", "Kosjamäng"). Samuti teatrielemendid tuntavad rahvakombestikus: pulmakombestik, mardi- ja kadrisandid. Eeinevatel perioodidel on olnud püüdlusi Eesti omateatri loomiseks toetudes pärimusele ja folkloorile: 1930. aastail (Loorits); 1970 aastail (Evald Hermaküla, Jaan Tooming); nüüdisaegne nn pärimusteater (Anne Türnpu). 3. Baltisaksa teater 19. ja 20. sajandil ning selle roll eesti teatri kujunemisloos. August von Kotzebue rajab 1784. a saksakeelse asjaarmastajateteatri Tallinnas. Teater tegutses 1784-1795 ja uuesti alates 1798. 1788 aastal kõlab teatrilaval esimest korda eesti keel, Kotzebue laulumängus "Isalik ootus". 1809 aastal luuakse Tallinnas saksa kutseline teater, mis hiljem kannab nime Tallinna
68. aasta tõuseb esile Eesti näitel, eriti Tartus. Tartu 1968 fenomenist Lauristin kirjutanud ja kirjeldanud sündmusi. Märgib, uidas legaalne tegevus muutub illegaalseks. Aktsioonid, mis torkavad silma, algavad kevadel 68, Paul-Erik Rummo "Tuhkatriinumängu kaitseks". Sügisel üliõpilaspäevad radikaliseerumise tipphetk, kus kanti ringkäigus kahtlasi loosungeid. Teater, kujutav kunst palju radikaalseid näiteid. Kõige silmatorkavam mudel Tartu teatriuuenduste mudel. Eelkõige Hermaküla ja Toominga juhtimisel teatriuuendus käima läks, kuidas Kaarel Vird andis võimalused Vanemuises. Aeg, kus teatri-ja kirjanduselu põimuvad. Kui kirjanduses pärisrühmitusi ei tekkinud, siis kunstis tekkis. Tekivad ka sõltumatud mässajad. Masenduse mäss - edasipürgiv mäss, samas on kukkunud seinad ette, teatavad piirid, masendus tekkinud, sellest hoolimata toimub mäss. Protsess, mis mõjub peaga vastu seina jooksmisena. 60ndate lõpus tekivad käsikirjalised almanahid
arengule: *teatritegijad käisid tekstidega vabalt ringi *märksõnad: müüt, mäng, rituaal - eestvedajaiks Vanemuise noored lavastajad ja näitlejad Metafoorne draama (1960dad) - näidendite maailm ei peegelda tegelikkust, vaid toetuvad müütidele ja muinasjuttudele, vabale fantaasiale: *õitseaeg lühike, kuid väga huvitav *sarnasus Euroopa absurditeatriga Paul-Erik Rummo „Tuhkatriinumäng“ - Hermaküla lavastas selle, see on Eesti teatriuuenduse tähiseks - Tuhkatriinu loo järellugu 9 aastat hiljem (Prints tuleb perenaise majja, et saada teada, kas sai endale ikka tõelise Tuhkatriinu) 1970. aastad - käsitleti inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid: *muinasjuttude ja müütide kaudu jutustamine jäi tahaplaanile *mureküsimustest räägiti realistlikus võtmes, see võimus modrenismiga - Mati Unt kasutas juba ka postmodernistlikke võtteid
üheks võimsamaks tulemuseks oli Jaan professionaalsel tasemel teostatud “Elu tsi Toominga lavastatud “Põrgupõhja uus tadellis” (1947, August Jakobsoni näidendi järgi, Vanapagan” (1975). režissööriks Hollywoodi kogemusega Herbert 1970ndail ilmus Toominga ja Hermaküla Rappoport). Leningradis valmisid ka seansside kõrvale teisigi noori lavastajaid, nagu Mikk eel näidatavad kinoringvaa ted “Nõukogude Mikiver, Mati Unt jt. Kümnendi lõpul hakkas Eesti”. 1947. aastal loodi Tallinna Kinostuudio, lavastustesse üha enam sugenema poliitilise mis 1963. aastal sai nimeks “Tallinnfilm”. 1960. protesti peidetud noote
Klassikaline luuleideaal kadus. Hakkavad ilmuma laulutekstid (tuntuim Viimse Reliikviast ja filmist Lõppematu päev). 1960-1970ndate vahetus on Rummo jaoks kõige radikaalsem periood. 1970ndate keskpaigast edasi on ta üsna tasakaalustatud autor, kes avalikes esinemistes balanssi hoiab ega reeda ennast. ,,Ajapinde ajab" (1986), ,,Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) ja,,Kogutud luule" (2005) ,,Tuhkatriinumäng" (1969) ilmus Loomingu Raamatukogus, Hermaküla lavastas selle Vanemuises. Oht, ärakeelamiseks, kuid pääses lavale. Eesti kontekstis revolutsiooniline, vastuoluline teatrisündmus. Näidatakse teatris realistliku esteetika vastast. Tõlgiti inglise keelde ja sai ida-Euroopa alternatiivdraama esindusnäiteks. Kirjutas veel draamakirjandust. ,,Taevast sajab kõikseaeg kive" (2016) draama fenomen 50 aastat hiljem. Näitemäng Kristjan Jaak Petersoni elust. Kirjutab
Analüüsi aluseks võetud kaks saadet pärinevad 2014. aasta suvest, mil Eesti Televisiooni saade „Ringvaade“ oli esmakordselt eetris ka suvekuudel. „Ringvaade“ sai alguse 2009. aasta suvel. See on meelelahutuslik uudistesaade. Põhisaatejuhid on olnud Anu Välba (2009–2013), Marko Reikop ja Grete Lõbu (2013–…). (Vikipeedia 2014) 2014. aasta suvel said ajutiselt saatejuhi tööd proovida ka toimetaja Reimo Sildvee ning reporterid Hannes Hermaküla ja Jüri Muttika. Nad juhtisid „Ringvaadet“ kordamööda. 5 Enamikul ETV saadetel on saatejuhtidel kindlaksmääratud tekst, mida saates ette lugeda. „Ringvaate“ saatejuhid saavad ainult kohustuslike teemade loetelu, mis aga ei sea piire saatejuhtide keelekasutusele ning annab võimaluse näidata enda eripära. Litereerisin „Ringvaate“ neid saateid, mida juhtis Jüri Muttika
olevikus toimuva sündmuste reana. Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 1970ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. Aastatel 19851990 juhtis teatrit AgoEndrik Kerge. Jaan Tätte (sündis 24. märtsil 1964 Viljandis) näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres.
in Nelikümmend küünalt (Forty Candles). Reflections on the future of Estonia, and nonsensical episodes from collective farm life without adornments were described by Heino Kiik (b. 1927) in Tondiöömaja (Ghosts’ Lodging). In Estonian drama, reaching a break from the past and heading to modernisation can be observed, first of all in Theatre Vanemuine in Tartu where Jaan Tooming (b. 1946) and Evald Hermaküla (1941-2000) were active. Play, myth and ritual were interpreted as turning back to the primary vital sources. As a milestone on this path, Tuhkatriinumäng (Cinderella Game, 1969) by Paul-Eerik Rummo is outstanding. The Prince has become a seeker of the truth in this indefinable world reaching finally reconciliation with it. The art scene had become quite active and a new generation was rising to the fore. The painter Malle Leis (b. 1940) depicted the world and people as a decorative
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
