Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Epikuurlos või stoitsism? (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Epikuurlos või stoitsism #1 Epikuurlos või stoitsism #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Stoikud ja epikuurlased seletasid filosoofia praktilist tähendust sedamoodi, et filosoofia peab kaasa aitama elu kujundamisele. Epikuurlus ning stoitsism olid vastuseks skeptikute väidetele, et filosoofial ei olevat igapäevaelu kohta midagi mõistlikku öelda. Mõlemad suunad olid pühendatud inimeste moraalse tegutsemise ja käitumise teemale ning mõlemad tuginesid empiirilisest maailmast saadavatele kogemustele.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine

vahele. Veidi pärast Aristotelese surma tungisid roomlased Kreeka territooriumile, muutes juba isegi ebastabiilse olukorra riigis veelgi ebakindlamaks. Sellisel võimuvõitluse perioodil pakkusid komplekssed ja abstraktsed filosoofia koolkonnad vähe lohutust; inimesed hakkasid filosoofias midagi maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning kuidas võivad inimesed mõista ning teada?", vaid pigem ,,kuidas on kõige parem elada?" või ,,mis on hea elu olemus või tuum?" või ,,mis on seda väärt, et sellesse uskuda?". Vastused nendele viimastele küsimustele peitusid järgnevalt tekkinud filosoofiliste koolkondade - skeptikute, küünikute, epikuurlaste, stoitsistide ning viimaks kristlaste seisukohtades. Skeptitisism ja künism

Filosoofia
thumbnail
6
doc

Epikuros

kogupärand olevat ulatunud ligi kolmesaja teadusliku tööni. Tema peateos ,,Loodusest" olevat koosnenud 37st raamaturullist. Kuid praeguseks on kogu sellest tohutust hulgast alles vaid kolm kirja, milles on kokkusurutult esitatud tema õpetuse põhilaused, ja rida fragmente, pluss mõned tema teoste nimetused - ,,Aatomeist ja tühjusest", ,,Eesmärgist", ,,Kaanon", ,,Jumalaist", ,,Ettemääramusest" ja teised. Suurest mahust hoolimata ­ või siis hoopis selle tõttu? - ei talunud Epikurose teosed kriitikat, teda süüdistati teadmiste lünklikkuses, arusaamade ja hinnangute ühekülgsuses. Kuid see võib olla seletatav hoopis teise tõsiasjaga ­ nimelt ei pidanud Epikuros lugu tolleaegsetest väljendusliku ilu nõuetest, mida kõrgelt hinnati, ta väljendas end lühidalt ja kuivalt, ning et mitte koormata oma õpilasi liigsete teadmistega, kasutati õpetuste meeldejätmiseks pähetuupimist - võib-olla just seetõttu ei

Filosoofia
thumbnail
16
doc

Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond.

Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose järgi olevat Epikuros liigendanud filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste kanoonika. See termin tulenevat Epikurose teosest Kanon (mõõdupuu, mastaap), milles Epikuros esitab oma epistemoloogilisi arusaamu. Ta kõneleb seal kolmest “tõe kaanonist”, niisiis, tõe “mõõdupuust” või kriteeriumist. Nendeks on tajud ( aistheseis), “ettehaaramised” (prolepseis) ja afektid (pathe). Kaanon on instrument millega saab kontrollida arvamuste tõesust või väärust, nii nagu mõõdupuuga saab kontrollida millegi mõõte. Kuid selleks, et miski saaks olla mõõdupuuks, peab see ise täpne olema. Selleks, et näidata, et miski on tõesuse kriteerium, tuleb Epikurose sõnul kõigepealt tõestada, et see ise on tõene.

Filosoofia ajalugu
thumbnail
8
doc

Stoikud

Kui Epikurose eetika oli vabaduse eetika, siis stoitsismi eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Inimene on osakene maailmast ning peab elama maailmaga kooskõlas, s.t peab elama mõistlikult. Elada mõistlikult aga tähendab: elada kiretult. Stoik on alati mõõdukalt rõõmsatujuline ning seisab kõrgemal igapäevasest elust. Sellises tees nägid stoikud teed õnnele. Just stoitsismi filosoofiast on saanud algusemõte, et vabadus on tunnetatud paratamatus või teisisõnu vabaduseni viib paratamatuse tunnetamine. Noorstoikluse 1. periood Lucius Annaeus Seneca Lucius Annaeus Seneca Cordobast (4 eKr - 65 pKr) on selle perioodi esimesi loovalt kujundavaid mõtlejaid. Maailm allub Seneca õpetuse järgi mõistuslikkuse printsiibile, ettehooldusele ­ kõrgeimale jumalusele, keda Seneca kujutab kord millegi abstraktsena, kord samastab loodusega, vahel aga varustab armastava, kõike ülalpidava isa joontega

Filosoofia
thumbnail
24
docx

Õiguse ja eetika areng antiigist valgustuseni

kehtib igavesena ja kõigi suhtes.  Kes loomuseadusele ei kuuletu, pageb iseenda eest.  Positiivne õigus on tuletatud loomulikust õigusest.  Inimesel on õigus ja kohustus vastu hakata ebaloomulikule õigusele. Skeptitsism Pyrrho (ca 365-275 e. Kr.) oli skeptitsismi kui koolkonna alusepanija – koolkonna, mis põhines usaldamatusel kõigi niinimetatud universaalsete tõdede olemuse suhtes. Inimene peab lihtsalt olema konformne ja kohanduma selle riigi või paikkonna kommetega. Ükskõik mis, mida inimene usub, võib skeptikute sõnul osutuda valeks ning seetõttu võiks inimene vältida eksimisest tekkivat frustratsiooni lihtsalt mitte millessegi uskudes. Samal ajal leidsid skeptikud, et inimesed peaksid sellegipoolest püüdma käituda pragmaatiliselt ning vastavalt selle ühiskonna reeglitele, mille liikmed nad on; oluline oli lihtsalt teada ja uskuda, et tegelikult ei ole nendel ühiskonnareeglitel mitte mingisugust ratsionaalset alust.

Õigus ja eetika
thumbnail
13
doc

Antiik filosoofia

Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste . neis väljapääsu. · Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline. · Lõpuks leidis oma tee "muutumata makedoonlaste · Kera on täiusliku olemise sümbol. tallalakkujaks või hulkuvaks peniks" (küünikuks). · Parmenidest nimetatakse vahel ka "loogika isaks". · Ta lahkub Ateenast, et teenida leiba õpetajana. Õpetajaid · Parmenidesel kohtame esimest korda OLEMISE hüüti tollajal käsitöölisteks. Nad olid nagu skulptorid, mõistet, mis omandab lääne filosoofia ajaloos keskse näiteljad ja kirjanikud. koha

Filosoofia
thumbnail
15
odt

Filosoofia konspekt

Ruumi täitev olev pole aga üks ainus alge. See koosneb lõpmatust arvust imepisikestest meeltega haaramatutest imepisikestest osakestest. Nendes osakestes ei ole tühjust. Nad täidavad täielikult ruumi. Kuna nad ei ole jagatavad nimetab ta neid atomiteks s.o. ''jagamatud''. Tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega. Dederminism ­ ettemääratus. Mehaanilised põhjused ja paratamatus. Küsimusele MIKS? On alati kaks seletust: Teleoloogiline ­ mis eesmärk on ühel või teisel sündmusel. Mehaaniline ­ mis põhjus on sellel sündmusel. Demorkritose jaoks ei oma eesmärk mingit tähendust, kõike valitsevad mehhaanilised põhjused. Ta on konsekventse materjalist. Anaxagorase maailmamõistus (nus) on asendanud siin paratamatusega (ananke). Sokratese eelne filosoofia Antiikfilosoofia tähtsamad lähtekohad: 1) Arhee küsimus ja maailmas valitsev üldise korra seaduspärasuse otsimine. 2)mõistega aletheia seotud teemad ­ olemine, tõde ja tõsikindel tunnetus

Filosoofia
thumbnail
39
pdf

Filosoofia Moodle'i küsimused-vastused

· tammetõru on võimalikkusena tammepuu (potentsiaalne tamm)- sõltumata sellest, kas temast antud tingimustes tamm kasvab. · kui on tammetõru, ei ole tamme; kui on tamm, pole enam seda tammetõru; järelikult tammetõrust ei saa kasvada tamm. Ei, Aristotelese arvates ei saa öelda, et kui on tammetõru, siis tamme üldse pole: tamm on esialgu vaid võimalikkusena olemas. · tammetõrul ja tammel pole midagi ühist: kui on üks, pole enam või veel teist. Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes · suudab valida kuldse kesktee millegi liialduse ja puudulikkuse vahel. · käitub nii nagu on tema kohus. Ei, Aristoteles nii ei arvanud - küll aga oli see Uusaja filosoofi Immanuel Kanti seisukoht. · kes teeb teistele inimestele head. Ei, Aristoteles nii ei arvanud. Siiski on taoline arusaam eetilisest inimesest üpris levinud. Aristoteles arvas, et inimese hing

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun