on sageli omane voolutekstuur,mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteise suhtes.Tuntuimad vääriskivid.Teemant-kõige kõvem mineraal,läbipaistev,puhas teemant ei juhi elektrit,kuid juhib väga hästi so ojust-paremini kõigist tahketest ainetest,kaasa arvatud metallid,teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200 °C,teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi-briljant.Smaragd-heksagonaalne,erkrohelise värvusega mineraal,berülli erim(Berüll on vääriskivi.Er ivärvilistele erimitele on antud eraldi nimed.Sinakasroheline ning läbipaistev berüll on akvamariin,erkroheline berüll on smaragd,kollakas heliodoor jne)tuntud vääriskivi.Rubiin-trigonaalne,punaka värvusega mineraal,kor undi erim.Korundi nim.rubiiniks,kui ta on karmiinpunast värvi,tuntud vääriskivina.Safiir- trigonaalne mineraal, korundi erim.Ta on enamasti sinaka värvusega,tuntud vääriskivina
Kuubiline dodekaeedrilised must es, kristallid Grafiit Lehelised, Tumehall Metalne L täiuslik K 1, MO Teeb kriipsu paberile, C soomusjad agreg., katsumisel orgaanilise C määrib sõrmi heksagonaalne; strukt. kihiline muldjad massid; rasvane T 2,2 moondel; HT; heksagon. plaatjad M kristallid KALKOGEENIDE TÜÜP SULFIIDIDE KLASS Galeniit Kuubilised, Tinahall Metalne L täiuslik! K 2,5 HT Lisand Se, Zn, Cd jt.
Aatomnumber: 12 Aatommass: 24,305 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2 · Elektronskeem: +12|2)8)2) · Elektronite arv: 12 · Neutronite arv: 12 · Prootonite arv: 12 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 24 Mg 78,7 23,985 - 25
Kvartsi perekonna kristallid Helena Tarum 10B Kvarts Kvarts (saksa quarz) on silikaatne kivimit moodustav mineraal. Esineb nii tard, moonde kui ka settekivimeis. Iseloomuliku kujuga: heksagonaalne prisma , mille tippudeks on püramiidid. Esieb paljude kivimite koostises. Liiva olulisim koostisosa(8090%) Kvartsikristalle kasvatatakse ka tehislikult Omadused Keemiline valem SiO2 Mineraaliklass karkasssilikaadid Molekulmass 60,08 Värvus puhtana värvitu Tihedus (g/cm³) 2,65 Kõvadus 7 Lõhenevus puudub Kriips valge Murdepind karpjas Läige klaasiläige (tahul), rasvaläige (murdepinnal)
Magneesium (mg) Avastaja, avastamisaeg, - koht: Algselt Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa. Magneesium on oma nime saanud VanaKreeka linna Magnesia järgi. Hiljem nimetatakse selle metalli avastajaks sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Aatomnumber: 12 Aatommass: 24,305 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II Kristalli struktuur: heksagonaalne ISOTOOBID: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 24 Mg 78,7 23,985 - 25 Mg 10,13 24,9858 - 26 Mg 11,17 25,9826 - 27 Mg 0 27 9,45 minutit 28
See reageerib hapete, alkaanide ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Aatomehitus Tuumas asetseb 30 prootonit ja 35 neutronit Ehituses on 4 elektronkihti, milles kokku paikneb 30 elektroni. Esimeses kihis 2; teises 8; kolmandas 18; neljandas kihis 2 elektroni. Tsingi kristallvõre Tsingil on heksagonaalne kristallvõre struktuur ABABAB mustriga. Kristallvõre Kasutusalad Tsink on kõige enam kasutavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud, alumiinium ja vask. Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida. Tsinki kasutatakse sellistes sulamites nagu messing, nikliga kaetud hõbe, uushõbe ning trükimasinate metallina ja tinutamisel. Tsingist on vermitud münte, alates 1982
Saamine, leidumine, kasutamine 6 Kasutatud materjalid 7 2 Keemilised omadused: Berüllium on leelismetall, mis kuulub s-elementide hulka. Aatomi ehitus: 2 2 · Elektronvalem: 1s 2s · Aatommass: 9,01218 · Aatomnumber: 4 · Elektronskeem: +4|2)2) · Elektronide arv: 4 · Neutronite arv: 5 · Prootonite arv: 4 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,57 · Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 · Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat. · 2. rühma kõige mittemetallilisem element, annab sageli kovalentseid sidemeid. · Amfoteerne, s.t reageerib nii hapete kui alustega. Leelistega reageerides annab berüllaatiooni: Be(s) + 2NaOH(aq) + 2H2O(l) Na2[Be(OH)4](aq) + H2(g)
võreelemendi sees; c) tahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; d) põhitahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. Eri kristallivõre tüüpides võib paikneda enam aatomeid kui neid mahub kristallivõre sõlmpunktidesse. Enamikul kasutatavatel metallidel on kuubiline või heksagonaalne kristallivõre: - ruumkesendatud kuupvõre: Cr, Fe, Mn, Mo, V, W; - tahkkesendatud kuupvõre: Ag, Al, Cu, Co, Cu, Fe, Ni, Pb, Pt, Sn; - kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr, Mg, Ti, Zn. A a to m itu u m P ro o to n N e u tro n E le k tr o n Sele 1.1
moodustada 4 sidet või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine Süsiniku 8 allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) sageli raske. heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Puhas Süsinik Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. TEEMANT iga süsinik seotud nelja naabersüsinikuga elektrit ei juhi kõrge sulamistemperatuuriga väga kõva (klaasinoad, puuriotsad) hea peegeldumisvõime (ehete valmistamine: briljandid) GRAFIIT iga süsinik seotud kolme naabersüsinikuga; kihiline (pliiatsisüdamikud)
mittemetall. Telluuril on 52 prootonit ja 76 neutronit. Aatomnumber: 52 Aatommass: 127,60 Klassifikatsioon: kalkogeenid, p-elemendid Aatomi ehitus: * Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p4 * Elektronskeem: +52|2)8)18)18)6) * Elektronite arv: 52 * Neutronite arv: 76 * Prootonite arv: 52 * Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV...VI * Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused Puhtal kujul on telluur kõva, valkjashall, metallilise läikega kristalne aine. Kõrge sulamistemperatuur 450° C (723° K) ja keemistemperatuur 990° C (1263° K) suurendavad tema sarnasust metallidega. Telluur juhib elektrivoolu. Telluuri elektrijuhtivus suureneb valgustuse suurenemisel. Telluuri erisoojus on 0,2 J/gK. Telluuri tihedus on 6,24 g/cm3. Füüsikalised omadused: * Aatommass: 127,60 * Sulamistemperatuur: 449,5 °C * Keemistemperatuur: 989,9 °C
vorme. Tavatingimustes on neist tuntuimad graniit, tahm ja teemant. Kunstlikult saadud vormideks on grafeen, süsinik nanotorud, karbüünid ja fullereenid. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest ainult aatomite struktuuri või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi. Süsiniku 8 allootroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d)fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsinik nanotoru. Süsiniku omadused · süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni · moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet · mittemetalliline element · leidub nii lihtaine kui ka ühendina · süsinik moodustab keemilisi sidemeid teiste süsiniku aatomitega · laialt levinud · keemiline element
Vesinik Koostas: Brenda · Avastaja, avastamisaeg, koht: Henry Cavendish, 1766, London, Suurbritannia · Aatomnumber: 1 · Aatommass: 1,00794 · Klassifikatsioon: selemendid · Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%. Aatomi ehitus · Elektronvalem: 1s1 · Elektronskeem: +1|1) · Elektronite arv: 1 · Neutronite arv: 0 · Prootonite arv: 1 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I · Kristalli struktuur: heksagonaalne · Põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab. · Deetrium raske vesinik, aatommass 2 (1 prooton + 1 neutron) · Triitium - Üliraske vesinik, aatommass 3 (1 prooton + 2 neutronit) Vesiniku isotoopidest · Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. · Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on
Ti metall Titaan Aatomnumber: 22 Aatommass: 47,88 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d2 4s2 Elektronskeem: +22|2)8)10)2) Elektronite arv: 22 Neutronite arv: 26 Prootonite arv: 22 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline Füüsikalised omadused: Aatommass: 47,88 Sulamistemperatuur: 1668 °C Keemistemperatuur: 3287 °C Tihedus: 4,50 g/cm3 Värvus: hõbedane Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 6 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,54 Oksiidi tüüp: nõrkhappeline Ühendid: Fluoriidid: TiF2, TiF3, TiF4 Kloriidid: TiCl2, TiCl3, TiCl4 Bromiidid: TiBr2, TiBr3, TiBr4
võreelemendi sees diagonaalide sõlmpunktides KRISTALLVÕRE TÜÜBID Tahkkesendatud – lisaks võreelemendi tippudes olevatele aatomitele paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide sõlmpunktides Põhitahkkesendatud – liskas võreelemendi tippudes olevatele aatomitele paiknevad aatomid põhitahkude keskel diagonaalide lõikepunktides Kristallvõre tüübid Enamikul kasutatavatel metallidel on kuubiline või heksagonaalne kristallvõre. Põhitahkkesendatud heksagonaalvõres võib paikneda veel 3 aatomit, moodustades kompaktse heksagonaalvõre. Kristallvõre tüübid ruumkesendatud kuupvõre (K8): Ba, Crα, Feα, K, Mnα, Mo, Na, Uβ, V, Wβ; tahkkesendatud kuupvõre (K12): Ag, Al, Cu, Ca, Coβ, Cu, Feγ, Ni, Pb, Pt, Snα; kompaktne heksagonaalvõre (H12): Beα, Cd, Coα, Crβ, Mg, Tiα, Zn Kristallvõre tüübid Ruumkesendatud kuupvõre K8 (BCC) Nt
Ruumkesendatud (body-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb uks aatom voreelemendi sees diagonaalide solmpunktides Tahkkesendatud (face-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide solmpunktides Põhitahkkesendatud (base-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid pohitahkude keskel diagonaalide loikepunktides Lihtne trikiliinne Lihtne monokliinne Lihtne Rombiline Heksagonaalne Rombeedriline Lihtne tetragonaalne Ruumkesendatud tetragonaalne Tahkkesendatud kuubiline Kristallvõret iseloomustavad suurused: Võreperiood Võrebaas (n) Võre koordinatsiooniarv (k) Aatomi raadius (R) Võre kompaktsusaste ehk ruumpakketihedus () Polümorfism (polymorphism)- metalli voi mittemetalli erinevate kristallivorede esinemine. Isomorfism- erinevate metallide kristallivorede samakujulisus. Isomorfsete ainete kristallivoredel on ligilahedased voreperioodid, aatomi raadiused. 5
tsüklid). Süsiniknanotoru Süsinik · Amorfne süsinik puudub kristalliline struktuur · Süsiniku nanovaht aatomiklastrid; ainuke magnetiliste omadustega süsiniku allotroop · Klaasjas süsinik sarnaneb omadustelt nii klaasile kui süsinikule; suur temp. taluvus ja kõvadus, madal tihedus, elektritaluvus ning hõõrdumine, vastupidav keemilistele rünnakutele, ei lase gaase ega vedelikke läbi Süsinik · Lonsdeiliit tekib väga kõrges rõhus, heksagonaalne, puhtal kujul teemandist 58% kõvem · Ebastabiilsed atomaarne ja diatomaarne C · Lisaks mitmed allotroobid, mille määratlemisel pole teadlased üksmeelele jõudnud Süsinik · Põleb hapnikus (täielikult ja mittetäielikult) C + O2 CO2; 2C + O2 CO · Reageerib vesinikuga (grafiit, süsi ~1200°C) C + 2H2 CH4 · Halogeenidega reageerimisel tekivad kiilühendid (halogeen tungib süsiniku aatomite vahele, grafiit pundub) CF, C4F, C8Cl
Zn metall Tsink Aatomnumber: 30 Aatommass: 65,39 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d- elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2 Elektronskeem: +30|2)8)18)2) Elektronite arv: 30 Neutronite arv: 35 Prootonite arv: 30 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: Aatommass: 65,39 Sulamistemperatuur: 419,58 °C Keemistemperatuur: 907 °C Tihedus: 7,14 g/cm3 Värvus: hõbevalge, sinaka varjundiga Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 2,5 Isotoobid: Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,65 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: ZnF2 Kloriidid: ZnCl2 Bromiidid: ZnBr2 Jodiidid: ZnI2 Hüdriidid: ZnH2
Värvus: värvitu, valge Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: soolane, lahustub vees Esinemise vorm ja koht: esineb kuubiliste kristallidena ning teralise või tiheda massina settekivimites. Sadestub soolajärvedes. Oksiidid kvarts Kvarts Kvarts opaal Kuju: heksagonaalne prisma, mille tippudeks on püramiidid Kõvadus: 7 Värvus: läbipaistev, valge, varieeruv Läige: klaasjas, ebatasastel murdepindadel rasvane Iseloomulikud tunnused: Kvartsile on iseloomulik suur vastupidavus keemilisele murenemisele. Samuti on kvarts väga kõva mineraal, mis teeb ta ka kulumisele vastupidavaks.
perioodis, magneesiumi sümbol on Mg. Magneesiumil on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Omadustelt on magneesium väga kerge metall. Mg on leelismetall, s-element. Oksüdatsiooniaste ühendeis on +2. Magneesiumoksiid on aluseline oksiid. Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2 · Elektronskeem: +12|2)8)2) · Elektronide arv: 12 · Neutronite arv: 12 · Prootonite arv: 12 · Oksüdatsiooniaste(m)e(d) ühendites: 0, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne 12 Mg 2 24,312 8 Magneesium 2 5 LEVIK LOODUSES Looduses leidub magneesiumi laialdaselt, ainult ühendeina. Näiteks magnesiidis MgCO3, dolomiidis CaMg(CO3)2 ja karnalliidis KMgCl3·6(H2O). Magneesiumi kuulub ka klorofülli koostisesse. Kui magneesium asetada tuleleeki, siis põleb see ereda leegiga, tekitades tiheda valge suitsu - magneesiumoksiidi. Seejuures eraldub hulgaliselt ultraviolettkiiri ja soojust.
13. Mis on Mohsi kõvadusskaala ? Kõvadus on mineraalidel iseloomulik ja tähtis tunnus. Etaloniks on võetud 10 mineraali, kus iga mineraali kõvadus tähistab teatud kõvadusastet: Talk 1; kips 2; kaltsiit 3; fluoriit 4; apatiit 5; Ortoklass 6; kvarts 7; topaas 8; korund 9; teemant 10; 14. Kuidas jaotatakse kristallid vastavalt sümmeetriarikkusele ? Jaotatakse seitsmesse kristallograafilisse süngooniasse. Need on: Kuubiline, heksagonaalne, tetragonaalne, trigonaalne, rombiline, monokliinne, trikliinne. 15. Mida nimetatakse kivimiks ja kuidas neid eristatakse ? Kivimit võiks määratleda kui kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogumit maakoores, mis on tekkinud geoloogiliste protsesside tulemusena. Sõltuvalt kivimi teket põhjustatud teguritest eristatakse kolme kivimirühma tardkivimeid, settekivimeid ja moondekivimeid. 16
Päikesesüsteemis ainulaadne. Kui temperatuur Saturnil on tavaliselt -185 ºC, siis temperatuur vorteksis võib tõusta kuni -122 ºC tasemeni, mis on ühtlasi kõige soojem koht Saturnil.See lõuna pooluse torm võib olla miljardite aastate vanune. Suuruse poolest on see õhukeeris võrreldav Maaga ja sealsed tuuled puhuvad kiirusega keskmiselt 153 m/s (550 km/h). Põhjapooluse arktilise tsükloni ümber püsiv heksagonaalne muster on olnud mitmete spekulatsioonide sihtmärgiks. Suurem osa astronoome usuvad, et selle on põhjustanud atmosfääris seisulaine. Polügonaalseid kujundeid on katse korras suudetud korrata laboratooriumis vedelike diferentsiaalse rotatsiooni abil. Magnetosfäär Saturnil on lihtsa kujuga sümmeetriline dipoolne magnetväli. Magnetvälja tugevus ekvaatoril on 0,2 gaussi (20 µT), mis on hinnanguliselt 1/20 Jupiteri magnetväljast ja ühtlasi pisut nõrgem kui Maa magnetväli
järjestus kordab iseennast kõigis kolmes dimensioonis 2. Mis on ruumvõre? Aatomite paigutust tahkes kehas võib kirjeldada esitades aatomid punktidena 3 dimensioonis kulgevate joontevõrgu lõikekohtades 3. Mis on elementaarrakk? Elementaarrakuks nimetatakse kristalse aine väikseimat osakest, mille kordne moodustab tervikliku aine Loetle 7 võimalikku kristallsüsteemi? Kuubiline, Tetragonaalne, Ortorombiline, Monokliinne, Romboheedriline, Heksagonaalne, trikliinne 4. Millised variatsioonid on võimalikud kuubilises kristallsüsteemis? lihtne kuubiline elementaar-rakk; ruumtsentreeritud elementaar-rakk, pindtsentreeritud elementaar-rakk. Millised on võimalikud variatsioonid tetragonaases süsteemis? Lihtne elementaar-rakk; ruumtsentreeritud elementaar-rakk. 5. Millised variatsioonid on võimalikud ortorombilises süstemis? Ortorombiline kristallsüsteem omab kõik 4 erinevat tüüpi Bravais elementaar-rakku. 6
viitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele. Tehnokeraamika valmistamisel kasutatakse laialdaselt järgmisi nitriide: Si3N4, AlN, BN. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liiga suur, et tungida metalli kristallivõresse, mistõttu nad vaid sendavad metalli aatomeid. Boori aatomid võivad boriidides olla üksteisest isoleeritud või olla valentselt seotud. Seepärast on boriidide struktuur keerulisem (heksagonaalne, rombiline, tetragonaalne ). Boriide saadakse elementide sünteesil vaakumis või taandavas keskkonnas sulatamise teel ning kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise protsessi vahendusel. Tehnokeraamikas kasutatakse: TaB2, TiB2, ZrB2. Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad on füüsikalis-keemiliste omaduste poolest lähedased boriididele. Neil on hea soojus- ja elektrijuhtivus, happe- ja leelisekindlus. Mõned
aatom võreelemendi sees. c) Tahkkesendatud lisaks võrseelemendi tippudes olevatele aatomitele paiknevad aatomid iga tahu keskel. d) Põhitahkkesendatud lisaks võrdeelemendi tippudes olevatele aatomtele paiknevad aatomid põhitahkude keskel. Eri kristallvõre tüüpides võib paikneda enam aatomeid kui neid mahub kristallvõre sõlmpunktidesse. Enamikul kasutatavatel metallidel on kuubiline või heksagonaalne kristallvõre: · Ruumkesendatud kuupvõre: Cr; Fe; Mn; Mo; V; W · Tahkkesendatud kuupvõre: Ag; Al; Cu; Co; Fe; Ni; Pb; Pt; Sn · Kompaktne heksagonaalvõre: Be; Cd; Co; Cr; Mg; Ti; Zn Kristallvõret iseloomustadad suurused a) Võre periood teljesihiline aatomite vaheline kaugus on 0-0,7 mm b) Võrebaas võreelemendi kohta tulevate aatomite arv c) Võre koordinatsiooniarv võreelemendi mistahes aatomile lähimal ja võrdsel
Vee tihedus tavatingimustel on 1 glcm2. Sulamistemp 0 0C. Keemistemp 100 0C (norm tingimustel 98,9 0C) Rõhk 101 325 Pa (760 mm/Hg). Mis on pindpinevus? Vedeliku tilk võtab enda alla võimalikult väikse ala. Ei märga pinda. Mis on kapillaarsus? Kapillaarsus peenikestes torudes liigub vesi üles vastu gravitatsiooni. Miks on vee tahke vorm (jää) veest kergem ? Esinevad tühimikud kristallvõres, mistõttu on jää kergem kui vesi...Olul. om. Elusloodusele. Tavaline jää heksagonaalne jää. Vesi in.kehas umbkaudne sisaldus ning sisalduse muutum. vastavalt vanusele. Inimkehas on keskmiselt 60-70 % vett. Ajus 75 %, veres 83, lümfides 94, südames 79, maksas 72, maos 83, kopsudes 80, lihastes 75, luudes 22 %. Lootes on 100 % vett, mida vanemaks saame, seda vähem meis vett on. 80 % - beebis, 70 % norm täiskasvanus, 50 % vanuris. Vee kasutam.: Joogivesi, Soojuskandja (nt tuumaelektrijaamad), Põllumajandus, Tule
võimelised kindlaks tegema kivi päritolumaa. Smaragd on tuntud vääriskivina. Puhtaimad smaragdid nagu näiteks briti kroonijuveel, pärinevad Kolumbiast, kus need on tekkinud kivimilähkmetes koos kaltsiidi ja püriidiga. Veatud smaragdid on väga haruldased ja enamikul kristallidest on väikseid vigastusi või mineraalide suletisi. Kivi pindmiselt kihilt on need kõrvaldatavad. Tegelikult on nad olulised kalliskivide loodusliku päritolu selgitamisel. Smaragd on heksagonaalne, erkrohelise värvusega mineraal, berülli erim. Smaragd on tuntud vääriskivina. Smaragdile iseloomulikke omadusi on kirjeldatud artiklis Berüll 4 Raviomadused Smaragd aitab haigusest toibuda. See ravitseb siinuseid, kopse, südant, lülisammast ja lihaseid ning rahustab silmi. See parandab nägemist ja aitab maksast mürke eemaldada. Smaragd leevendab reumat ja diabeeti. Seda on kasutatud mürkida
Nitriidide kõvadus langeb igas grupis elemendi aatomnumbri suurenedes, mis viitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liiga suur, et tungida metalli kristallivõresse, mistõttu nad vaid sendavad metalli aatomeid. Boori aatomid võivad boriidides olla üksteisest isoleeritud või olla valentselt seotud. Seepärast on boriidide struktuur keerulisem (heksagonaalne, rombiline, tetragonaalne ). Boriide saadakse elementide sünteesil vaakumis või taandavas keskkonnas sulatamise teel ning kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise protsessi vahendusel. Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad on füüsikalis-keemiliste omaduste poolest lähedased boriididele. Neil on hea soojus- ja elektrijuhtivus, happe- ja leelisekindlus. Mõned neist (MoSi2) ei oksüdeeru õhus isegi kuumutamisel kuni 1700 °C´ni Oksiidikeraamika jaguneb:
elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil. Elektron/prooton suhte suurenemise tõttu kloori aatomi mõõdud ionisatsioonil suurenevad. Seega aatomist anioonide moodustamisel mõõdud suurenevad. 4.Mis on metallilise sideme tekke aluseks? On elektronpilvede jagamine liituvate aatomite vahel, kuid erinevalt kovalentsest sidemest on see suunata side. 5.Millised on põhilised kristallistruktuurid metallides? RTK, PTK ja heksagonaalne tihedaim pakkimise kristallsüsteem. 6.Kuidas arvutada materjali ruumilist tihedust? FI(0)=(mass elementaarrakule)/(maht elementaarrakule) 7.Millised on kristallilised materjalid? Kristalliline materjal on materjal kus võrepunktide kogumik mingi võrepunkti ümber on identne võrepunktile kogumikuga kristallvõre igas teises kohas. 8.Kuidas toimub lisandi võrevaheline lahustumine materjalis? Lisandaatom täidab tühimiku põhiaatomite vahel. 9
tempi. 2) Amorfsed ainde, mille aatomite paigutus on korrapäratu ja nad ei oma kindlat sulamis temp-i. (Tinglik märksõna plastmassid) Metallide kristalliline siseehitus Metallide korrapärane aatomite paigutus moodustab kuubilise ruumvõre või mõne muu ruumilise geomeetrilise kujundi (6 tahuga prisma). Põhilised kristall võred oleksid järgmised:1) mahuliselt tsentreeritud ehk ruumtsentreeritud.n=9 2) tahktsentreeritud n= 14 3) heksagonaalne n=17 Olenemata materjali aatomite arvust kujuneb välja materjali tugevus. Puhta raua aeglasel jahutamisel tekivad kriitilised temperatuurid 1410C, 910C, 786C, millede vahemikus esinevad ruumvõrede struktuurid. Termo töötlemine Põhiprotsessid on järgmised: 1) karastamine 2) Lõõmutamine 3) Noolutamine Protsessid koosnevad etappidest: 1) kuumutamine 2) hoidmine(peatamine) 3) jahutamine Karastamise kiirel jahutamisel säiliatakse tahksentreeritud ruumvõre suure aatomite
Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil. Elektron/prooton suhte suurenemise tõttu kloori aatomi mõõdud ionisatsioonil suurenevad.Seega aatomist anioonide moodustamisel mõõdud suurenevad. 4.Mis on metallilise sideme tekke aluseks?On elektronpilvede jagamine liituvate aatomite vahel kuid erinevalt kovalentsest sidemest on see suunata side. 5.Millised on põhilised kristallistruktuurid metallides?RTK,PTKja heksagonaalne tihedaima pakkimise kristallsüsteem. 6.Kuidas arvutada materjali ruumilist tihedust? Po=(mass elementaarrakule)/ (maht elementaarrakule) 7.Millised on kristallilised materjalid? Kristalliline materjal on materjal kus võrepunktide kogumik mingi võrepunkti ümber on identne võrepunktide kogumikuga kristallvõre igas teises kohas. 8.Kuidas toimub lisandi võrevaheline lahustumine materjalis?Lisand aatom täidab tühimiku põhiaatomite vahel. 9
Elementaarrakk on minimaalse ruumiga ühik, millel on säilinud kristalli sümmeetria elemendid. Elementaarraku küljed ja nurgad on võre parameetrid. Võre baasiks nimetatakse aatomite gruppi, mis kuulub elementaarrakku. Ideaalne kristall saadakse sellise grupi lõpmatukordsel kordamisel järjestikusel nihutamisel võre vektorite suundades. Vastavalt elementaarrakus asetsevate aatomite asukoha järgi on elementaarrakul seitse klassi (trikliinne, monokliinne, rombiline (ortorombiline), heksagonaalne, romboeedriline, tetragonaalne ja kuubiline). Neile vastab 14 Bravais' võret. Sama süngoonia piires eristuvad Bravais' võred võresõlmede asendite poolest: primitiivsed (P, võresõlmed vaid kokkuleppelise raku tippudes), ruumtsentreeritud (I, lisaks üks kokkuleppeline võresõlm), tahktsentreeritud (F, lisaks neli kokkuleppelist võresõlme) ja baastsentreeritud (C, lisaks kaks kokkuleppelist võresõlme) võred. Bravais' võre sõlmed
Tooge näiteid. Metalsed tahkised ehk metallid koosnevad katioonidest, mida hoiab koos elektrongaas (nt s- ja d-elemendid). Ioonilised tahkised koosnevad ioonidest, mis tõmbuvad omavahel (nt NaCl, KNO3). Molekulaarsed tahkised koosnevad molekulidest, mida hoiavad koos molekulidevahelised jõud (nt suhkur, jää, I2, S8). Võrktahkised koosnevad omavahel kovalentselt seotud aatomitest (nt teemant, grafiit, kvarts). 43. Kirjeldage metalli struktuuri (heksagonaalne ja kuubiline tihepakend) ning selle mõju metalli omadustele. Metallid koosnevad katioonidest, mida hoiab koos elektrongaas, mis on tekkinud metalliaatomite ionisatsiooni tulemusena. Katioonidevahelised interaktsioonid on kõigis suunades samasugused. Katioonide paiknemist saab modelleerida, kujutades katioone keradena, mida saab erinevalt kokku pakkida. Esimese kihi kerad paiknevad nii, et igaühel on kuus naabrit. Teine kiht paikneb esimese peal, kerade vaheliste tühikute kohal
struktuure milledes esinevad nii amfordsed kui ka kristalliidsed ained. kristallilised ained on tahked materjalid mille aatomid paiknead korrapäraselt ruumis kindla süsteemiga ja omavad kindla sulamis temperatuuri. 3. Millised on metallide struktuuri kristallvõre tüübid ja neid iseloomustavad parameetrid? Ruumtsentreeritud kuupvõred n=9 aatomit (esineb mustadel metallidel) Tahktsentreeritud kuupvõre n=14 aatomit (esineb mustadel metallidel) tihe aine Heksagonaalne ruumvõre n=17 aatomit (esineb põhiliselt värvilistel metallidel) 4. Mis muutused toimuvad metallis kristalliseerumisel kriitilistel temperatuuridel? Kristalliline aine ülevalpool sulamistemperatuuri 1635° on vedelas olekus 1535° toimub momentaalne tardumine, kristalliliste tsentrite moodustumine (toimub primaarne tardumise protsess), seda temperatuuri nimetatakse ka kriitiliseks temperatuuriks (1). Allpool toimub sekundaarne kristaliseerumise protsess, selle
- Kui vana on vanim ookeaniline koor? 180-140 miljonit aastat Mineraal Mineraal loodusliku tekkega, kindla koostisega, kindla struktuuriga anorgaaniline tahke aine Olulisemad mineraalide keemilise koostise tüübid: - Lihtained - Sulfiidid - Halogeeniidid - Oksiidid - Hüdroksiidid - Hapnikulised soolad Mineraali kristallograafilise kuju klassid süngooniad: - kuubiline - heksagonaalne - tetragonaalne - rombiline - monokliinne - trikliinne Mineraalide füüsikalised omadused: värvus, läbipaistvus, kõvadus, taotavus, rabedus, läige, lõhenevus, murre, tihedus Kivimid Magmakivimid: basalt, gabro, rüoliit, graniit Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Vulkaanid Vulkaanide tüübid: lõõrvulkaanid (kilpvulkaanid, kihtvulkaanid), lõhevulkaanid Vulkaani purskeproduktid: laavavoolud, pürolastiline materjal, lõõmpilved, mudavoolud
pindpinevus-pinnakihi osakeste jõuväljad jäävad kompenseerimata; difusioon-väljendab vedelikumolekulide dünaamilisust AMORFSED AINED: kristallivõre puudub, kuid omavad kindlat kuju(silikaatklaas, pigi, paljud org polumeerid) KRISTALLILINE OLEK: aineosakesed moodustavad korrapärase perioodilise kolmemõõtmelise struktuuri; kaugstruktuur, tavaliselt kristalsed ained polükristalsed (kuubiline, tetragonaalne, heksagonaalne, trigonaalne, rombiline,monokliinne Võre tüübid: aatomvõre- kristallivõre sõlmpunktides aatomidneil ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus molekulvõre:sõmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududegamadal võreenergia, kergsulavad, lenduvad ioonvõre:sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid kõrge võreenergia, rasksulavus, madal lenduvus, suur kõvadus, halvad elektrijuhid(tahkes olekus)
Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. Mg metall Magneesium Aatomnumber: 12 Aatommass: 24,305 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2 · Elektronskeem: +12|2)8)2) · Elektronide arv: 12 · Neutronite arv: 12 · Prootonite arv: 12 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2
saab teha tehisteemante mida laialdaselt kasutatakse, grafiit kõige püsivam, seal süsinikud heksagonaalse võru tippudes, kihid nihutatud üksteise suhtes (1/3 võrra) , kui süsteem on täidetud maksimaalselt mateeriaga, on süsteemi energia madalaim, süsteemi saab täita just nimelt siis, kui kihid nihutatud üksteise suhtes. Kihi sees sp2 sidemed. Tetraeedriline teemant ehk harilik teemant, heksagonaalne teemant saadakse, kui grafiiti hästi kõrgel rõhul ja templ üle kuumutatud Fullereenid vaheldumisi paigutatud pentagonaalsed ja heksagonaalsed süsinikumoodustised C60, (pallikesed). C70 ainult heksagonaalsetest. C540 koosneb 540st süsiniku aatomist. Nanotorud palju erinevaid modifikatsioone, moodustuvad grafeenist tekivad mitmeseinalised süsiniknanotorusi. Pinnaenergia vähendamise energia nimel grafeenileht
2. Mitteregulaarsed (administratiiv ja poliitiline jaotus, TIN kõrgusmudel, suurte geoandmebaaside jagamine) - Punkt ja joonobjektide taustpinnad - Pindobjektide taustpinnad Ühtlase asetusega mõõtmispunkte käsitletakse esinduspunktidena, mis toodavad piksliväärtusi. Need võivad olla kas ,,ristmikupunktid" või ,,tsentroidid". Esinduspunktid määravad ka tesselatsiooni. Ühtlane jaotus võib olla ruudustik või heksagonaalne Punktid on 0 dimensionaalsed, esinduspunktid aga kahemõõtmelise pinnaüksuse esindajad Regulaarsete tesselatsioonide geomeetria: 1. Kuju objekti geomeetria 2. Külgnevus näitab naabrussuhteid (üle serva, üle tipu või üle mõlema), võib olla seotud juhtivusega, so servade ,,läbilaskvus". 3. Võre orientatsioon määratud koordinaatide suhtes. Sama orientatsiooniga
keemilised ühendid. Boori aatom on liiga suur, et - elektrilised (elektrierosioontöötlemine), tungida metalli kristallivõresse, mistõttu nad vaid - füüsikalised (laserkiirega, elektronkiirega ja asendavad metalli aatomeid. Boori aatomid võivad ioonkiirega töötlemine). boriidides olla üksteisest isoleeritud või olla valentselt seotud. Seepärast on boriidide struktuur keerulisem 27.Metallurgia (heksagonaalne, rombiline, tetragonaalne ). Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. on füüsikalis-keemiliste omaduste poolest lähedased Eristatakse: boriididele. Neil on hea soojus- ja elektrijuhtivus, • rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab happe- ja leelisekindlus
30. Mineraali kristallvõre struktuur, elementaarrakk ja kristallid. Kristall on tahkudega piiratud keha, mille väliskuju sõltub tema sisemisest ehitusest ehk kristallstruktuurist. Mineraali kristallograafilise kuju klassid süngooniad (sõltuvad mineraalide aatomite ,,pakendatutesest", mis sõltub omakorda aatomite suurusest ja paigutusest): 1. kuubiline 2. heksagonaalne (+ trigonaalne) 3. tetragonaalne 4. rombiline 5. monokliinne 6. trikliinne Mineraalide kuju vormid: 47 lihtvormi, kombinatsioone. Mineraalikuju üldisi nimetusi: isomeetriline, tulpjas e. prismaline, tahveljas, leheline, nõeljas, kiudjas. Perfektsed kristallid on looduses harvad kuna kristallidel ei jätku enamasti ruumi segamatuks kasvamiseks. Elemnentaarrakk on kristalse aine väikseim osake, mis isel veel võre strukt iseärasusi
4). Kristalse süsteemi põhiomadusteks on tema regulaarsus ja korduvus. Muutes telgede pikkust ja nende vahelisi nurki võib konstrueerida erinevaid tüüpi elementaar-rakke. Kristallograafid on tõestanud, et vaid seitset erinevat tüüpi elementaar-rakke (7 kristallsüsteemi) on vaja, et luua kõigi looduses leiduvate ja ka kunstlikult loodud ainete kristallvõresid. Need erinevad kristallsüsteemid on esitatud tabelis 3.4. Tabelis toodud seitse kristallsüsteemi on kuubiline, tetragonaalne, heksagonaalne, ortorombiline, rombiline, monokliinne ja trikliinne. Kuubilist süsteemi iseloomustab suurim sümmeetria a = b = c ja = = = 90°C. Väikseima sümmeetriaga süsteemiks on aga trikliinne süsteem a b c ja Mitmetes nendes kristallsüsteemides omab põhielementaar-rakk variatsioone. Bravais näitas, et 14 standardset elementaar-rakku on vaja, et kirjeldada kõiki ruumivõresid. Need 31 elementaar-rakud on esitatud joonisel 3.6
elektrijuhid. Nt. Na, Mg, Cu, Fe, kõik metallid. Elementaarrakk kristallvõre korduv element, millel on antud kristalli kõik sümmeetrialemendid. Monokristall korrapärane elementaarrakk. Nt. kvarts, püriit, kips. Polükristall elementaarrakk ei paikne korrapäraselt. Polümorfism ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. · C teemant, grafiit, fullereenid · S monokliinne, rombiline · CaCO - kaltsiit-heksagonaalne, aragoniit-rombiline Isomorfism erinevad ühendid, kuid sarnase kristallvõrega. · KCl, KBr, MgSO·7HO, ZnSO·7HO Kristalsed ained: · Kõik metallid ja sulamid, · Soolad. Kristalsete ja amorfsete ainete segud: · Kunstkivid; betoonid, keraamilised materjalid, savi-, silikaattellised, · Puit. Röntgenstruktuusanalüüs · Määratakse kristalsed ained tahkes materjalis, · Kontrollitakse materjalide keevisliiteid,
vedelike omadused. 4.5 Tahked/Kristallilised ained. Kristallvõre. Amorfne olek tahkes agregaatolekus on osakeste vaheline toime nii tugev, et osakeste liikumisel puuduvad vabadusastmed. Tahketel ainetel on kindel kuju ja ruumala. Enamik kristallilisi aineid on polükristallilised, koosnedes paljudest monokristallidest. Kirstallvõred jaotatakse osakeste geomeetrilise paigutuse järgi 7 kristallsüsteemiks: a)kuubiline b)tetradonaalseks c)rombiline d)heksagonaalne e)monokliinne f)triglonaalne g)trikliinne mis erinevad üksteisest telgede pikkuse ja suhtelise asendi poolest. Võre osakeste iseloomu ja vastastiktoime seisukohalt eristatakse aatom-, molekul- ja ioonvõret jt. AATOMVÕREGA kristallide sõlmpunktides on aatomid, mis on üksteisega seotud tugeva kovolentse sidemega. NT. süsinikul on aatomvõre, samuti ka ränil. Aatomkristallid on kõrge sulamistemp. Ja enamasti juhivad halvasti elektrit. MOLEKULVÕRE sõlmpunktides on neutraalsed molekulid,
Ei sula, kuumutamisel - O2 juuresolekul (ca 870ºC) ( CO2 (põleb) - O2 puudumisel (1200-1600ºC) → grafiit - C aatomid paigutunud tetraeedriliselt, asuvad üksteisest võrdsel kaugusel - polümeer süsiniku aatomitest Suurim teemant Cullinan (3106 ct, 621g) leiti 1905.a. Lõuna Aafrikas ‘Premier’ kaevanduses (kokku saadi sellest 105 briljanti, neist suurim Cullinan I, 530,2 ct) GRAFIIT Kihiline heksagonaalne struktuur (Kr. graph( - Vastavalt sp2-hübridisatsioonile ühinevad kirjutan C aatomid makromolekulideks – kuueaatomiliste rõngaste lõpmatud kihid Kihid eralduvad kergesti: → joonistusvahend, määrdeained. G. on pehme. sp2-hübridisatsioon on stabiliseeritud delokalis-d π-sideme poolt (moodustub iga
suunas; kui kasvukiirus kõigis 3 suunas on ühtlane, tekib monokristall. Võreparameetrid on sidemete pikkused a, b, c ja nende vahelised nurgad a,b,gKuubikujulise võre korral on a=b=c ja a=b=g=900. Osakeste paiknemise geomeetria järgi jagatakse kristallid 7-sse süsteemi. Süsteemi määramise aluseks on osakeste vahekauguse kristallvõres ja nurgad tasapindade vahel, milles asuvad osakesed. Need 7 süsteemi on 1)kuubiline 2)tetragonaalne 3)rombiline 4)heksagonaalne 5)monokliinne 6)trikliinne 7)trigonaalne. Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: 1)aatomvõre – võre sõlmpunktides asuvad aatomid, mis on omavahel seotud kovalentsete sidemetega; aatomvõrega ainetel (teemant, grafiit, räni) on suur kõvadus, nad ei juhi elektrivoolu ja ei lahustu vedelikes;2) molekulvõre – võre sõlmpunktides on molekulid, mis on nõrgalt seotud; molekulvõrega ained (jää, tahke ammoniaak,
C60 – kõige tuntum fullereen. Lahustuvad heksaanis ja tolueenis; hajutavad valgust; ei juhi elektrit; reageerivad leelis- ja leelismuldmetallidega; Rb3C60 on ülijuht. 80. Polümorfism- näited (Polümorfism- ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides.) Näiteks: C - teemant, grafiit, fullereenid; S – monokliinne, rombiline S (rombiline) -> 95,6 oC -> S (monokliinne) st. 119 oC CaCO3 –kaltsiit –heksagonaalne, aragoniit –rombiline (st. valgemad kristallid) Aragoniiti kasutatakse kõrgekvaliteetse paberi valmistamisel täitematerjalina. Fassaadivärv-sinine -> täitematerjal kaltsiit (40%) ka valge pigmendina. 81. Isomorfism-näited Isomorfism- erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Ainult lähedaste ioonide mõõtmetega ained. MgSO4*7H2O, NiSO4*7H2O, ZnSO4*7H2O 82. Röntgenstruktuuranalüüs- kasutamine materjaliteaduses
Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); 75. Polümorfism- näited (Polümorfism- ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides.) S (rombiline) -> 95,6 oC -> S (monokliinne) st. 119 oC *CaCO3 –kaltsiit –heksagonaalne, aragoniit –rombiline (st. valgemad kristallid) Aragoniiti kasutatakse kõrgekvaliteetse paberi valmistamisel täitematerjalina. Fassaadivärv-sinine -> täitematerjal kaltsiit (40%) ka valge pigmendina. 76. Isomorfism-näited Isomorfism- erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Ainult lähedaste ioonide mõõtmetega ained. MgSO4*7H2O, NiSO4*7H2O, ZnSO4*7H2O 77. Röntgenstruktuuranalüüs- kasutamine materjaliteaduses määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis;
Hüdroksiidid(OH-) 3 Hapnikulised soolad -silikaadid(SiO4-4) -karbonaadid(CO3-2) -sulfaadid(SO4-2) -fosfaadid(PO4-3) -jne Mineraali kristallograafilise kuju klassid Süngooniad. Mineraalide kujul 47 lihtvormi (ühesugustest tasapindadest koosnevat detaili) ja lõpmatult kombinatsioone(nt. Kuup tetraeedriga. Prisma ja bipüramiid). (Mineraale saab jaotada ka sümmeetriatelgede jms elementide kaudu) 1.Kuubiline. 2.Heksagonaalne. (+trigonaalne) Üks kuusnurkne(kolmnurkne) läbilõige. 3.Tetragonaalne. Üks läbilõige ruudukujuline. 4.Rombiline. Üks läbilõige rombikujuline. 5.Monokliinne. Üks läbilõige rööpkülikuline. Ühes suunas kallutatud kristalli prisma. 6.Trikliinne. Igas suunas kallutatud kristalli prisma. Kolm läbilõiget rööpkülikud. Looduses on perfektsed kristallid harvad, kuna kristallidel ei jätku enamasti ruumi segamatuks kasvamiseks. Reaalsetel kristallidel esineb deformatsioone.
(Tekib positiivne tagasisisde; kõlarist tulnud vaikne heli läheb mikrofoni kaudu võimendisse ja sealt kõlarisse ning kõik kordub) 10. Talvine loodus 10.1. Lumi 29 · Mis on lumi ? Lumehelbed, mis pole midagi muud kui jääkristallide kogumid. Nendes olevate jääkristallide mõõtmed on 10-4 mm kuni 0,1 mm. Neil on alati heksagonaalne struktuur. Mida see tähendab? Kristallid on kuuekandilised. Ei ole teisi variante. Millest see tuleneb? Vee molekulide omadustest, seda seletab keemia. Lumehelvestel on alati erinev kuju, pole kaht sarnast helvest (nagu inimestki). On olemas helveste fotode kogusid (kuni 5000 tk) , kus kõik on üksteisest erinevad. Lumehelbe mass on tavaliselt ca 1 mg. Kuid esineb ka palju suuremaid, grammidesse ulatuva massiga lumehelveste kobaraid, lumekruupe,
datuks. tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. Eri kristallivõre tüüpides võib paikneda enam Metall mittemetall aatomeid kui neid mahub kristallivõre sõlmpunkti- desse. Enamikul kasutatavatel metallidel on kuubi- Metallid on ained, millel on tahkes olekus line või heksagonaalne kristallivõre: iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning - ruumkesendatud kuupvõre: Cr, Fe, Mn, Mo, tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur V, W ; plastsus ja elastsus. Metallide omadused on
annaabi.ee 
