JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM PÄRT JA TÜÜR. KANNATUSAJA MUUSIKA Retsensioon Tallinn 2013 Käisin möödunud laupäeval, 9. märtsil Jaani kirikus kuulamas kontserti ,,Pärt ja Tüür. Kannatusaja muusika". Sellel kontserdil esitati kolme teost: ühte Arvo Pärdi ja kahte Erkki- Sven Tüüri. Kõik kolm esitatud teost kuuluvad eelmise sajandi lõppu. Esimesena esitati Pärdi ,,Stabat mater" ning seejärel Tüüri ,,Passion" ja ,,Reekviem". Teoseid esitas Kammerkoor Voces Musicales ning neid saatis Tallinna Kammerorkester, mida juhatas dirigent Risto Joost. Esimesena mängitud Pärdi teos kuulub tema tintinnabuli-stiili, mis kujutab endast muusikat, milles võib leida sarnaseid jooni varasele muusikale, kuid samal ajal jääb nii stiil kui ka
PÄRT ja TALLIS Pühapäeval, 18. aprillil 2010, toimus Tallinna Metodisti kirikus Kammerkoor Voces Musicalese acapella kontsert Arvo Pärdi ja Thomas Tallise muusikaga. Koori juhatas dirigent Risto Joost. Arvo Pärdi ja Thomas Tallise muusika kooslus oli minu jaoks midagi uut, aga samas väga põnevat. Ja oma üllatuseks sain aru, et nende kahe helilooja helikeeles on midagi sarnast. Aga mis täpselt, seda mina esialgu öelda ei oskagi. Võib-olla on see muusika ühtne voolamine, aga võib-olla ka midagi muud. Kontserdil kõlasid Pärdi ja Tallise teosed vaeldumisi Pärti esitati täiskoosseisuga, Tallise teoseid vähendatud koosseisuga.
Retsensioon Ooper "Tuhkatriinu" 14. novembril käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Tuhkatriinu". Tegemist oli Giocchino Rossini teosega. Olin kuulnud, et seda on väga kiidetud ja seega ootasin vapustavat ooperielamust, mille ka sain. Tuhkatriinu osa laulis Helen Lokuta. Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 2002. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise erialal. Praegu õpib Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Carmen", "La Traviata", "Rigoletto", "Võluflööt". Samuti on Helen Lokuta andnud soolokontserte paljudes Eesti kirikutes ning ka välismaal. Prints Don Ramirot mängis Roland Liiv, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1998. aastal.
Kontserdi analüüs `'Cosi fan tutte'' `'Nii teevad kõik naised ehk Armastajate kool'' Mina käisin vaatamas `'Cosi fan tuttet'' 25. oktoobril. Peaosatäitjateks olid Aile Asszonyi(sopran), Helen Lokuta(metsosopran), Rauno Elp(bariton), Oliver Kuusik(tenor), Mart Laur ja Kristina Vähi. `'Cosi fan tutte'' on W.A. Mozarti koomiline ooper. See valmis koostöös Lorenzo da Pontega. `'Cosi fan tutte'' liberto sündis 1749. aastal Veneetsias. `'Cosi fan tutte'' oli üks kolmest ooperist, mis nad koos tegid. Teised olid `'Figaro pulm'' ja `'Don Giovanni''. Ooper toimus kahes vaatuses ja kestis 3,5 h. Lauldi itaalia keeles. Subtiitrite abil sain teada, millest lauldi.
õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.5Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. 6Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Brahms Eestis Brahmsi reekviemi esitati ka Eestis: Turu Konservatooriumi kammerkoori kontsertreis Eestisse Brahmsi Saksa Reekviemi kontserdid 13. jaanuaril kell 19 Tallinna Jaani kirikus ja 14. jaanuaril kell 17 Tartu Ülikooli aulas. Dirigent Markus Yli-Jokipii Solistid sopran Mia Heikkinen ja bariton Jouni Kuorikoski Klaveriduo Eveliina Kytömäki ja Liisa Malmivaara KONTSERT ON TASUTA. Kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:JohannesBrahms.jpg http://www.youtube.com/watch?v=ESNbZl4GWm4 http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1325755383 http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Brahms http://www.tfg.tartu.ee/foyou/wp-content/uploads/2010/11/noot-10469.jpg http://missmolly72.files.wordpress.com/2012/01/piano-sheet-music.jpg Täname!
2009 Referaat Erkki- Sven Tüür 2009 Sissejuhatus Erki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval üks maailmas enim esitatud eesti heliloojatest. Ta lõpetas Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tüüri loomingut on autasustatud erinevate auhindadega. Näiteks II koht UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis 1995. aastal, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1997. aastal ja Balti Assamblee kunstipreemia 1998. aastal. Enamus Tüüri teoseid on plaadistatud ECM-i poolt. Elulugu (16.10.1959- ) Erki- Sven Tüür on sündinud Hiiumaal Kärdlas ja ta on seal ka kasvanud
Retsensioon 11.oktoobril 2013.aastal me külastasime kooliga Estonia kontserdisaalis toimuvat Põhjamaade sümfooniaorkestri 16.hooaja avakontserdit. Kontserdi üld eesmärgiks oli avada uus tahk Arvo Pärdi loomingust ning taas ringiga esitada ühe oma lemmikteostest Tsaikovski Kuuendat sümfooniat. Samuti on need lood head sügiseseks sisevaatluseks. Mängis sümfooniaorkester,mis esitas Arvo Pärdi loomingut, kes on sündinud 1935 aastal Eestis Paides.Tema loomingust esitati lugu "Silhoette". Samuti esitati Carl Nielseni muusikat, kes oli sündinud 1865. aastal ning surnud 1931.a, ta oli pärit Taani helilooja. Tema loomingust esitati Flöödikontsertit mis on kirjutatud komponisti autoriõhtuks Pariisis 1926.aast sügisel. Kolmanda helilloja Pjotor Tsaikovski loomingust esitati tema viimast Kuuendat sümfooniat. Tsaikovski oli vene romantistlik helilooja
Kui Verdil paluti nimetada oma lemmikteos tema enda loodud ooperite hulgast, vastas ta: ,,Kui oleksin amatöör, ütleksin ,,La Traviata", professionaalina pean ütlema aga ,,Rigoletto". Viimati oli ooper ,,Estonia" laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. Osades: Rigoletto, õuenarr Jassi Zahharov Gilda, tema tütar Angelika Mikk Mantua hertsog Urmas Põldma Sparafucile, palgamõrtsukas Leonid Savitski Maddalena, tema õde Helen Lokuta Giovanna, Gilda teenija Nadia Kurem Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo, aadlik Aare Saal Borsa, aadlik Andres Köster Krahv Ceprano Mart Laur Krahvinna Ceprano Valentina Taluma Vahtkonnaülem Vladislav Horuzenko Paaz Kristina Vähi I vaatus Esimene pilt. 16. sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle
Kontserdiretsensioon Ooper "Padaemand" Käisin 19. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski ooperit "Padaemand" vaatamas. Osades olid: Oleg Orlov (Hermann), Jassi Zahharov (Tomski), Rauno Elp (Jeletski), Andres Köster (Tsekalinski), Leonid Savitski (Surin), Mart Madiste (Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites, sealhulgas Ismaele, Alfredo, Don Carlos, Radames jpm
Fortuna. Olles seda just hiljuti kuulanud, oli väga huvitav kuulata, kuidas noored muusikud toime tulevad. O Fortuna jaoks täitus kogu lava muusikutest: pillimängijatest ja lauljatest. Tuleb öelda, et esitus oli täiesti perfektne. Lihtsalt super! Pean lisama ka seda, et just selle esituse pealt tegin ma otsuse, et nad ei jää tegelikult millegipoolest professionaalidele alla vähemalt minu kõrvus. Jäänud oli veel kaks teost: Cyrillus Kreegi Reekviem c-moll: Domine Jesu ning ning kontserdi lõpetav Joogilaul ooperist "Traviata". Pean kahjuks ütlema, et kontserdi lõpus varjutas Verdi teos Kreegi oma täielikult. Ma ei suuda enam Domine Jesut väga meenutadagi. See eest Joogilaul, mida esitasid solistidena jällegi Plaas ja Kuusik, oli täpselt nii hea kui üks esitus/pala üldse olla saab. Kontserti jäi lõpetama pikim aplaus, mida kuulnud olen! Kokkuvõtteks pean ütlema, et oli väga meeldiv kontsert. Nii palju maailma
11c klass Rudolf Tobias Kantaat "JOHANNES DAMASKUSEST" kontserdiarvustus Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Uku Joller (bariton), Märt Jakobson (bass), Natalia Lomeiko (viiul, Venemaa), Dirigent Mihhail Gerts. Nikolai Aleksejevi ja ERSO esimene ühine kontsert toimus 1983. aasta jaanuaris, tihedam koostöö sai alguse 1995. aastal, hooajal 1997/1998 oli Nikolai Aleksejev ERSO esimene külalisdirigent ning alates 2001. aasta sügisest on ta orkestri peadirigent ja kunstiline juht
Nad ulatasid väga puhtalt kõige alumisi noote ja kui terve koor kõva häälega laulis siis tuli lausa külmavärinad peale. Sellesse laulu sobisid hästi löökpillid, mis andis loole vürtsi juurde. Natuke aeglasem lugu nende repertuaaris oli ,,And one of the Pharisees" / ,,Ja üks variseridest". Selles loos oli kaks solisti Tanel Kirikal (kontratenor) ja Mareks Lobe (bariton). Solistid laulsid selgete sõnadega ning kristallpuhta häälega. Mõlemate laulude autor on Arvo Pärt, kes on sündinud ka minu kodulinnas Paides. Ta alustas oma karjääri Tallinna konservatooriumis ning praegu ta elab Berliinis. Arvo Pärt on üks enim ettekantavaid nüüdisaja heliloojaid, tema loomingule pühendatud festivale korraldatakse kõikjal üle maailma. Kindlasti üks huvitavamaid lugusid oli veel kontserdil ,,If ye love me" / ,,Kui te mind armastate". Selles laulus oli huvitav meloodia ja ilusad käigud. Laul kõlas kuidagi müstiliselt kuid samas oli lihtne ja kerge kuulata
Marius Järvi, Andreas Lend, Leho Karin, Theodor Sink, Johannes Teppo, Johannes Sarapuu, Aare Tammesalu ja Villu Vihermäe. Ühendab neid aga hea väljakujunenud maitse ja tehniline valmisolek esitada ülikeerukat muusikat. Sellisesse kategooriasse liigitub avateos kindlasti, esitus oli ansambliliselt laitmatu ja kõlaliselt hästi mahutatud Pärnu kontserdimaja vägagi kammerliku akustikaga väikesesse saali. Aile Asszonyi astus lavale Arvo Pärdi teosega ,,L'abbé Agathon" sopranile ja kaheksale tsellole. Teos on dateeritud aastanumbriga 2004, mil esiettekande tegi Barbara Hendricks koos Beauvais' tsellistidega. Teos on ootamatult väga kirgliku helikeelega ja seetõttu ka väga sobiv Asszonyile, s.t vastab esitaja temperamendile, professionaalsusest ei pea siin rääkimagi. Igal juhul kujunes ,,Isa Agathoni" esitus üheks õhtu tippudest. Kava teine pool algas John Taveneri teosega ,,Ahmatova laulud" sopranile ja tsellole või
Kerttu Kislõi 11 reaal 15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,,Carmen" jõudis 1875.
II osa: Esitatud palade loend III osa: Teoste iseloomustus; tähelepanekud IV osa: Kokkuvõte Lisa: Kasutatud materjal I osa Kontsert toimus 8. oktoobril kell 19.00 Katariina kirikus. Kontesrdil esines ansambel Corvina Consort Ungarist. See on Ungari tuntuim vanamuusika ansambel, mille repertuaar hõlmab kiriku- ning ilmalikku muusikat viiest sajandist. Ansamblisse, mis on üks Ungari kultuurilisi visiitkaarte, kuulusid: Y Judit Andrejszki - sopran Y Agnes Pinter - sopran Y Balazs Draskoczy - tenor Y Karoly Paszti - tenor Y Zoltan Kalmanovits - bariton, viola de gamba Y Andras Demjen - bass, viola de gamba Kontserdil esitati keskaegset muusikat, täpsemalt tolle aja kuninglikku õukonnamuusikat, kuna tegu oli kuningas Matyas'i ja tema väljavalitu (Naapoli kuninga tütre Beatrix'i) pulmadega. Pulmad kestsid tegelikult 4 nädalat ning seal osales 67 trompetist koosnev saatjaskond.
Lisaks kontsertitele ja muusikapaladele on ta muusikat kirjutanud ka filmidele, tantsu-ja teatrietendustele. Arvo Pärt ei ole lihtsalt tavaline helilooja vaid ka uue muusikastiili ehk tintinnabuli-stiili looja. Selles stiilis on läbivalt kuuldav põhikolmkõla ning vaikust ja järelkaja kasutatakse muusikaliste elementidena. See on muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal ja taktitunne. 1. ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Eelkõige on ta tuntud isikupärase kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli- tehnika poolest. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. 1.1 Arvo Pärdi haridus ja elukäik Arvo Pärt sündis Paides, kuid 3aastaselt asus ta ema ja kasuisaga elama Rakveresse. Pärt
Konserdi Arvestus Käisin teisipäeval 11. novembril Viljandis kuulamas üht suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Vaatasin esinejad ja nende teosed sisuka kava pealt maha Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste hooaegade tähtsamateks ettevõtmisteks on olnud kooli sügis- ja kevadkontserdid ning aktused, kus kuulajateni on toodud nii maailmaklassika kullafondi kuu
kaheksa aastat. Umbes samal ajal pöördus ta õigeusku. Uuesti 1976. aastal heliteostega avalikkuse ette ilmudes oli ta välja töötanud uue isikupärase muusikastiili, nn tintinnabuli-stiili, ja tema uus looming oli kantud väga tugevatest, isiklikult läbi tunnetatud religioossetest motiividest. Jaanuaris 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ja asus elama Austria pealinna Viini ja aasta hiljem 1981. aastal sai Arvo Pärt Saksa Liitvabariigi akadeemilise välisvahetusorganisatsiooni DAAD stipendiumi ja asus elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale Eestisse, kus elab tänapäevani. Arvo Pärdi tunnustused: 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigent Paul Hillieriga Grammy auhinna
Arvo Pärt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliaja tegeles ta heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna
Sander Lepik 11.d TNG kontserdi retsensioon Ludwig van Beethoveni sümfoonia 10. detsembril 2010 oli Tallinna Muusikakeskkooli aulas esitamisel Ludwig van Beethoveni sümfoonia. Publikule pakuti kuulamiseks Beethoveni "Sümfoonia nr 5 c-moll" täispikkuses ja "Missa C-duur". Sümfoonia dirigent oli Risto Joost ja esinesid kammerkoor "Voces Musicales", Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ja Tallinna Muusikakeskooli sümfooniaorkester. Kontsert oli välimuselt väga tagasihoidlik, see tulenes ka ilmselt sellest et see oli alles õige esinemise peaproov. Kohal oli väga vähe inimesi ja ka korralduse pool polnud väga hästi läbi mõeldud. Ma sattusin selle kontserdi peale koolis, nägin ko
24. jaanuaril 2014 aastal käisin Väravatornis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Kontserdi sisu seletas meile Andres Mustonen, kes on ansambli juht. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Kontserdi teemaks on renessanss. Lisaks muusikale oli kuulda ka natuke selle ajastu ajalugu. Kava oligi üles ehitatud nii, et igale loole eelnes lühike tutvustus, mis seletas lahti loo sisu. Kuulda oli nende igapäeva eludest ja muusikute seljas oli ka mõned riietusesemete näited. Muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusika-aed. Selle asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Kooseisu kuulub 10 pillimeest. Ansambli repertuaaris on renessansi ja keskaja muusika, kuid seekord oli kuulda vaid renessansiajastumuusikat. Enda ees nägime ka mitmeid pille, nagu nt salmei, mis on vanamuusika instrument. Lisaks pillimängule kuulsime ka laulm
· Alates aastast 1996 on Jaan-Eik Tulve gregoriaani õppejõud Eesti Muusikaakadeemias · Esimest korda esineti avalikkuse ees 2006 a. Tallinna katoliku kirikus esimese advendipühapäeva missal. · 1998. aastal valmis esimene CD ,,Hæc dies". · Kokku on neil ilmunud 6 heliplaati. · Osaletakse iga kolme aasta tagant toimuval Watou rahvusvahelisel gregoriaanifestivalil Belgias. · 2000. aastal käidi kontsertreisil Liibanonis. · 2001. astuti Prantsusmaal ja Portugalis üles Arvo Pärdi gregoriaani kavaga ,,Annum per annum". · Käesoleva aasta septembris astuti publiku ette kavaga, mille eesmärgiks oli ühendada ida- ja läänekirik. · 2009. oktoobris tegi Klassikaraadio otseülekande nende kontserdist ning see kõlas 19 riigi raadiojaamades, sealhulgas USA, Saksamaa ja Prantsusmaa. · Lisaks kontsertidele Eestis on ansambel esinenud veel Lätis, Soomes, Norras, Tsehhis, Austrias, Belgias, Prantsusmaal, Türgis, Luksemburgis, Portugalis,
sellel pillil on? Õpilastele räägiti lähemalt ka klarneti ehitusest, seletati lahti sõna „trost“ ning räägiti lähemalt selle tähtsusest ning ülesannetest. Kontserdil kõlas instrumentaalmuusika ning kõikides lugudes olid selgesti eristatavad klaveri ja klarneti partiid. Esitusel olnud lood olid parajalt erinevad. Mängiti loomingut Johannes Brahmsist ja vanadest Iisraeli rahvalauludest, Pärt Uusbergi ja Arvo Pärdini. Kokku kõlas kontserdil teoseid üheksa helilooja sulest. Arvo Pärdi loomingust kuulsime loomulikult klassikalist „Ukuaru valssi“ ning minu arvates totaalne üllataja oli B. Kovacsi. „After you, Mr. Gershwin“, mida ma polnud küll kunagi varem kuulnud, kuid esimesest helist alates teadsin, et lugu on väga ilmekas. Minu varasematest kontserdikogemustest erines see peamiselt oma hariva ülesehituse tõttu ning tekkis imeline hetk, kus tundus, et muusikud mängisid ainult minule
Kontserdiretsensioon Käisin 26. märtsi õhtul Rahvusooper Estonia teatrisaalis G.Rossini ooperit "Tuhkatriinu" vaatamas. Osades olid Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Roland Liiv, Taavi Tampuu, Jouni Kokora, Valetina Taluma, Juuli Lill, Mart Laur ja kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia meeskoor ja Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jouni Kokora, kes oli külalisesineja ja kehastas Tuhkatriinu kasuisa, on Soome bariton, kes on õppinud laulmist Sibiliuse Akadeemias ning Karlsruhe Riiklikus Muusikakõrgkoolis. Ta on võtnud osa ka meistrikursustest Prantsusmaal ning meistriakadeemiast Milanos La Scalas. On
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kristen Sepp ARVO PÄRT Referaat Juhendaja: Elon Miisna Häädemeeste 2013 Sisukord Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "..
EESTI MUUSIKA, RAADIO, TELEVISIOON. Merit Kaeramaa Helen Patsula 2008 Rõngu Keskkool Eesti muusika ajalugu Eellugu Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi alguses. 1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu. 1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" esimene sümfooniline teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad.
Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba elukutseliseks heliloojaks. Arvo Pärt on 1991. aasta prantsuse filmi "Point-Neufi silla armukesed" helilooja. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale.
Cosi fan Tutte-Nii teevad kõik naised W.A.MOZARTI KOOMILINE OOPER Käsin vaatamas 17.oktoobril 2009 Cosi fan Tutte`i Rahvusooper Estonias. Osades olid: Aile Asszonyi-Fiordiligi,Donabell õde Helen Lokuta-Dorabella,Fiordiligi õde Rauno Elp-Guglielmo,Fiordiligi armastatu Oliver Kuusik-Ferrando,Dorabella armastatu Mart Laur-Don Alfonso,vana filosoof Kristina Vähi-Despina,teenijanna Loominguline juht ja peadirigent-Arvo Volmer Arvo Volmer on Eesti silmapaistvamaid dirigente, alustas oma dirigendikarjääri 1985. aastal Estonia teatris. Maailma konserdilavadel ja muusikateatris on Volmer leidnud korduvalt ja on juhatanud mainekaid orkestreid: BBC Phillharmonic(Manchester), City of Birmingham SO, Berliini Raadio SO,Sydney ja Melbourne`i sümfooniaorkestrid jt. On dirigeerinud oopereid ja ballette Moskva Suures Teatris, Soome RO-s jne. Alates 2004. aastast on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent
ARVO PÄRT Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Aastail 19581967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios, seejärel sai temast vabakutseline helilooja. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Eestist Viini ja aasta hiljem reisis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
