EGIPTUS Hauakambrid - Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli
12. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. Colosseum, vabas õhus, suursugune, mahutab 50 tuhat pealtvaatajat 13. Mis on termid? Mis seal tehti? Avalikud saunad, puhati ja lõõgastuti 14. Mis on foorumid?Milleks neid kasutati? Väljakud 15. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulasim. ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Monumendid, kuulsaim titiuse triumfikaar 16. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? Sammas on hauakambriks, 38m kõrge, peal suursugused reljeefid 17. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? Kujutati valitsejaid suursuguselt
ANTIIK- KREEKA KUNST. Kreeka ajalugu algab doorlaste sissetungiga Kreeka aladele. Peale põlluharimise tegelesid kreeklased ka meresõiduga, seetõttu laiema silmaringiga ja ettevõtlikud. Kreeklaste usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias, kuid kreeklastele ei olnud jumalad hirmuäratavad ning neid ei kummardatud mitte pimesi. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, kuid inimesetaolised niikehalt kui vaimult. Jumalad elasidki nagu inimesed : sõpruses, tülitsedes, vahel üksmeeles jne. Kreeka kunst arenes välja 600 eKr. Kunsti arengut periodiseeritakse järgmiselt: 1.Arhailine e. vana aeg 600-480eKr. 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr. 3.Hiline e. hellenistlik 323-30 pKr. Arhitektuur: Tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. Materjaliks kasutati algul puitu, hiljem kivi sealhulgas ka marmorit. Kivid seoti omavahel metallklambritega. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templi välisvaates võib era...
Egiptuse riiki valitses vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Vana riigi pealinnaks oli Memphis, uue riigi pealinnaks sai Teeba. Vana riigi vaaraod olid Hufu (kreekapärane nimetus Cheops) ja Hafra (Chephren), kelle hauamonumentideks ehitati hiiglaslikke püramiide. Hufu valitses aastatel 2551-2528eKr ning ta jälgis isiklikult oma hauakambriks kerkiva püramiidi ehitust. Hufu poeg Hafre lasi oma püramiidi ehitada umbes 2520.aasta paiku eKr. Püramiidid Püramiid on vaaraodele ehitatud hiiglaslik hauamonument. Kuulsaim neist on Giza Suur Püramiid, mis oli ehitatud vaarao Hufule. See on kõigist Egiptuse püramiididest suurim ja seitsmest maailmaimest tuntuim. Ligi 4000 a jooksul oli see maailma suurim ehitis. Valmides oli ta kõrgus 147 m. Selle neli külge on orienteeritud täpselt ilmakaarte suunas
miselt: Mausolos abiellus oma õe Arte- misiaga. Kui ta suri, siis tema naine lasi suurest armastusest oma mehe vastu lõpuni ehitada mausoleumi, mille oli ta mees alustanud. See oli suur ristkülik müüritis, mida kroonis sammaskäik, mis moodustas katusemoodi püramiidi. Ti- pus oli nelja hobu-sega triumfivanker, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonu- ment. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi aus-tusavaldusi osutatama. · Pharose tuletorn Aleksandrias. · Aastal 279 e.Kr., pärast 20 aastat kestnud ehitamist oli Aleksandria tuletorn valmis ja nimetati kohe üheks maailmaimeks. See oli esimene suur tuletorn, mida iganes ehitatud, ning pealegi võimas, et pidas vastu üle tuhande aasta ka mitmele maavärinale. · Tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta ehitati. Paljudes keeltes tähendab sõna
elevandiluust ja eboni puust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Artemise tempel Ephesoses Tempel on pühendatud jumalanna Artemisele, mis asus Epheoses. Rajati aastal 550 e.m.a. Herostratas põletas selle 365 aastal e.m.a maha. Lõplikult hävitasid selle gootid. Halikarnassose Mausoleum Mausuleomi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis 36 sammast, 24astmeline püramiidiosaline katuseosa. Oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks. Egiptuse püramiidi järel suurim hauamonument. Mausoleus on hauarajatis, Halikarnassos aga linn. Püsis aastatel 353 350 e. Kr. Rhodose koloss Asus Kreekas Rhodose saarel. Ehitati aastatel 292 280 e.Kr. Koloss oli 37 meetrit pikk. Kõige lühemat aega püsinud maailmaime. Koloss pole sama asi, mis kolosseum. Kolossom on saanud nime selle lähedal asetsev kuju. Koloss on üle elu suurune kuju. Pharose tuletorn Asus Pharose saarel Aleksandria sadamasuus. 299 e. Kr
Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Et aidata oma hingedel üles jõuda, ehitasid Vana ja Keskmise riigi vaaraod endale hauakambriteks kõrgeid järskude külgedega püramiide, mis mõjusid nagu taevatrepid. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on kõrgus 146m küljepikkus 232m üle 2300 liivaploki Ühe liivaploki kaal on keskmiselt 2,5 tonni. Egiptuse esimesed vaaraod maeti Abydose surnuaeda (Lõuna-Egiptuses).
Halikarnassose mausoleum Mausoleumi laskis Halikarnassosesse ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr. On oletatud, et niisuguse hoone ehitamiseks on 3 aastat liiga vähe, mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Artemisia suri pisut enne mausoleumi valmimist ja skulptorid otsustasid Plinius Vanema sõnul hoone valmis ehitada lihtsalt kuulsuse saamiseks. Pytheos ja Satyros kirjutasid Mausoleumi ehitamisest raamatu, mis ei ole säilinud, aga Vitruvius oli sellega tuttav, sest vihjab oma loomingus sellele teosele korduvalt. Mausoleum püsis sajandeid, kuni lagunes varemeteks. Millal ta lagunes, ei ole teada, aga 12.
Apsiidi seinte alumistel osadel on kaks kuulsat mosaiiki. Üks kujutab keiser Justinianust, kes seisab sõjaväelaste ja usumeeste keskel, mis tähendab, et ta on nii ilmaliku kui ka vaimuliku elu valitseja, tal on kolmepäevane habe, mis tähendab, et tal ei ole aega seda ajada, sest tegeleb aktiivselt oma keisri kohustuste täitmisega Teisel mosaiigil on kujutatud keisrinna Theodora. Mõlemal on kuldne halo pea kohal. Ravenna Theoderichi mausoleum Ehitatud 520 Theodorich Suure poolt oma hauakambriks. Kahekorruseline ümmargune hoone, täiskivist katusega (d 10 m). esimesel korrusel oli kabel matuse tseremooniaks ja üleval parüürist sarkofaag, kuhu Theodorivh oli maetud. Aacheni lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile (nt sambad) on toodud itaaliast. Hakati ehitama u 792, pühendatud Neitsi Maarjale. Idaosas on ruudukujuline apsiid, läänest sissekäigu ees oli aatrium
mis tänapäeval asuvad Briti Muuseumis. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis, mida kroonis 36 sambast koosnev sammaskäik, mille kohal oli 24 astmega püramiidikujuline katus. Hoone tipus oli kvadriiga kujutis, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Artemisia suri pisut enne mausoleumi valmimist ja skulptorid otsustasid Plinius Vanema sõnul hoone valmis ehitada lihtsalt kuulsuse saamiseks. Pytheos ja Satyros kirjutasid Mausoleumi ehitamisest raamatu, mis ei ole säilinud, aga Vitruvius oli sellega tuttav, sest vihjab oma loomingus sellele teosele korduvalt. Aleksander
lõhnaainetega ja jõi siis ära (sest ta tahtis saada Mausolose elavaks mälestussambaks ). Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Esimese korruse moodustas "hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal". Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel.
Mausolose nime järgi kutsuma mausoleumiks. Valmis monumendi kõrgus oli üle 42,6 meetri. Mausolos tahtis mausoleumi saada valmis enda surma ajaks. Aga kui ta 353.aastal eKr suri, oli ehitis veel lõpetamata. Ehituse lõpetas alles neli aastat hiljem tema lesk Artemisia, kes viis ääretu püüdlikuse ja heldusega lõpule mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. Mausoleum oli kavandatud üheaegselt nii templiks kui ka hauakambriks. Säravvalgest marmorist ehitis koosnes kolmest korrusest, mille ülemisel korrusel asus sammastest ja skulptuuridest ümbritsetud tempel. Püramiidikujulisel katusel oli hobustest veetav triumfivanker, milles seisid Mausolose ja Artemisia kujud. Mausoleumi kuulsust kroonis umbes 3 meetri kõrgune suurejooneline marmorist skulptuurigrupp, mis kujutas Mausolost ja Artemisiat seismas nelja kõrvuti rakendatud hobusega triumfivankris.
Seda loetakse maailma kauneimaks mausoleumiks. Ehitis on oma põhiplaanilt ruudukujuline, 94,5 x 94,5 m suur ja 74 m kõrge valgest marmorist kuppelehitis, mille igas nurgas seisab minarett. Ehitis ise asub kauni pargi keskel. Erinevatel kellaaegadel ja erinevas valguses paistab Tadz Mahal täiesti erinevalt, sest on kasutatud palju vääris- ja poolvääriskive, samuti on kasutatud musta marmorit kalligraafiliste kaunistuste loomisel.Vaatamata sellel, et see on ehitatud hauakambriks, ei ole tal külma monumentaalsust. Ta nagu hõljuks maa ja taeva vahel oma kaunite proportsioonidega ja sümmeetriaga ja peegeldus vees paneb imetlema. Tadz Mahali ehitas umbes 20 000 töölist ja ehitus lõpetati 22 aastaga. Projekteerimisel olevat osalenud prantslane ja veneetslane, aga me ei tea arhitekti nime. Aegade jooksul on röövlid püüdnud katte saada juveele ja rüüstanud hõbedast uksi ja kullast käsipuid. Sellele vaatamata on Tadz Mahal oma ilu ja ainukordsuse
sissel, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed vaatajatele-seda osa nim. teatroniks. Epidauruse teater 52 rida 14 000 inimest mahtus sõõri südamikkus all orus asus avar väljak-orkestra etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga paiknes skeene e telk kus näitlejad valmistusid ette asteks. 3saj muutub see osa uhkeks skulpuuri ja sammastega templiks. Mausolese mausoleum Kuningas Mausoleus lasi oma naisele ehitada hauakambriks. Kuulub ka 7 maailma imede hulka. 46 meetrit kõrge . Sealt ka mausoleumi nimetus. KREEKA KUNST SKULPTUUR Hävinud , kuid tänu roomlaste kopeerimisele on näidised säilinud. Samuti kirjutatika üksikasjalikult üles kuidas ta igast küljest välja nägi. Mehe kuju-kouros Juba kreeka saartel arhailisel ajastules välja ideaalse iniese kujutamine . valitsevaks rõivas nais figuurid-kore (kr. Keeles tütarlaps) ja alasti noormes. neile on iseloomulik tardunud hoiak ning totakas naeratus
Kuulsaim on ,,Sinuhe jutustus". See on postuumne minavormis lugu, mis võtab lahkunu elutee lühidalt kokku. Kunst Hauakambrid Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid Templid templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ühikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile)
mütoloogilised stseenid, mis olid valitud nii, et neid tajuti Kreeka võidu apoteoosina Pärsia üle. See mütoloogiline keel, mis meid ükskõikseks jätab, oli kreeklastele arusaadav, elav, erutav ja kodanikutundeist kantud. Halikarnassose mausoleum · Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus. · Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. · Esimese korruse moodustas hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal. Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud.
oli juba enne Ateenat kreeka maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri tähtsaim keskus ja seal pandi alus ka materialistlikule filosoofiale. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum tekkis ühe legendi kohaselt järgmiselt: Mausolos abiellus oma õe Artemisega ja kui kuningas suri, lasi naine oma mehe jaoks ehitada mausoleumi. See mausoleum on Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. See ehitis oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga sealjuures ka templiks, kus kuningale pärast surma austust avaldati. Mausoleumi mõõtmed on vägagi hämmastavad - 66*77*30 meetrit. Alusel seisis 36-st sambast ümbritsetud tempel. Teda kroonis neljahobuserakend. Teise legendi järgi oli kuningas Mausolos väga õel ja auahne. Oma elu lõpul otsustas ta ehitada endale hauamonumendi, mis pidi jääma mälestuseks tema võimsusest. Ta soovis, et see oleks kõige suurem hauamonument, mida eales nähtud . Jah, see sai tõesti väga suur ja
Second level Third level Fourth level Fifth level Tempel asub kolmeastmelisel püramiidjal terrassil, millel kerkivad 5 torni. Keskmise torni kõrgus maapinnast üle 60m. Tempel oli pühendatud Visnule, kuid mõeldud ühtlasi ka valitseja Surjavarman II-le hauakambriks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nagu India templitelgi jäljendavad Ankor Vati mäekujulised vormid
segas siis vee ja lõhnaainetega ja jõi siis ära (sest ta tahtis saada Mausolose elavaks mälestussambaks ). Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Esimese korruse moodustas "hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal". Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel.
Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ja jõi siis ära. Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks 10 tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Mausoleumi peaarhitekt oli Pytheos. Seda kaunistasid oma aja tähtsaimate kujurite Skopase, Leocharese, Bryaxise ja Timotheose reljeefsed friisid, mis tänapäeval asuvad Briti Muuseumis.
Valitsejate 7 lemmiktegevus oli metshärjajaht. Kunstis domineeris jahi ja sõja temaatika. Sõdade käigus koondusid Mükeenesse suured rikkused. Väljakaevamistel on leitud Mükeene kuningate matmispiirkond sinna on maetud ainult ülikud; sadu kuppelhaudu; hauakambrid olid rüüstamata. Üks kamber oli eriti suursugune, mida on hakatud pidama Atreuse hauakambriks. Seal oli hulgaliselt ehteid, kulda, plaattina, hõbedat (kuningas Atreuse aare). Aarete hulgas oli ka kuninga surimask (ehtsast kullast). Seal oli ka naise peaehe, mis pani aluse arvamusele, et ka kuninganna oli sinna maetud. Mükeene linna kaevas välja saksa harrastusarheoloog Schleeman. Mükeene hävis ümberkaudsete rändrahvaste rünnakutes. Uueks keskuseks sai Sparta. Kreeka mütoloogias on Mükeene
Trooni alumised küljed kaunistas maalidega Pheidiase vennapoeg kunstnik Panainos. [1, lk 94-95] 7 5. Halikarnassose mausoleum Kaarias valitses kuningas Mausolos, kes otsustas ehitada endale hauamonumendi, mis pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Halikarnossose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, mis oli püstitatud. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Esimese korruse moodustas ,,hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal". Tegeloikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Selle laiuseks annab Plinius 19, pikkuseks 42 ja kõrguseks 11 meetrit
" Mausolos oli oma aja kohta isiksus, kuigi meile paistab, et ta suurim töö oli endale monumendi püstitamine. Ta üllatas kõigepealt oma arhitektuuriliste ideedega. Neis oleks nagu ühinenud püramiid, tsikuraat ja kreeka tempel, väljendades seega Halikarnassose kui dooria-joonia linna asendit Kreeka, Mesopotaamia ja Egiptuse piiril. Maisolos aga suri juba ehitustööde algusjärgus ja mausoleumi väljaehituse võttis oma südameasjaks tema leinav lesk. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Esimese korruse moodustas "hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal". Tegelikult oli ta vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Selle laiuseks annab Plinius 19, pikkuseks 42 ja kõrguseks 11 meetrit
10 jõi siis ära (sest ta tahtis saada Mausolose elavaks mälestussambaks ). Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Esimese korruse moodustas "hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal". Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel.
sissel, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed vaatajatele-seda osa nim. teatroniks. Epidauruse teater 52 rida 14 000 inimest mahtus sõõri südamikkus all orus asus avar väljak-orkestra etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga paiknes skeene e telk kus näitlejad valmistusid ette asteks. 3saj muutub see osa uhkeks skulpuuri ja sammastega templiks. Mausolese mausoleum Kuningas Mausoleus lasi oma naisele ehitada hauakambriks. Kuulub ka 7 maailma imede hulka. 46 meetrit kõrge . Sealt ka mausoleumi nimetus. KREEKA KUNST SKULPTUUR Hävinud , kuid tänu roomlaste kopeerimisele on näidised säilinud. Samuti kirjutatika üksikasjalikult üles kuidas ta igast küljest välja nägi. Mehe kuju-kouros Juba kreeka saartel arhailisel ajastules välja ideaalse iniese kujutamine . valitsevaks rõivas nais figuurid-kore (kr. Keeles tütarlaps) ja alasti noormes. neile on iseloomulik tardunud hoiak ning totakas naeratus
annaabi.ee 
