tekitamine Pealkirjadel suur rõhk Inspiratsiooni allikaks looduses esinev värvikooslus Suurimaks eeskujuks Looja Nerva "Trummi löömine" (2004) Nerva "Nokklooma pilt" (2011) Nerva "Tibutab" (2010) Navitrolla Eestimaalikunstnik Elas Navi külas 1993 alustas professionaalse kunstnikuna Navistlik joonistamisstiil Looming Segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest Motiiviks mitmesugused loomad nende jaoks harjumatus keskkonnas ja unenäoliste maastike taustal Navitrolla "Pilvevabrik" (2013) Navitrolla "Väike valearvestus" (2008) Navitrolla "Tulge meie parki" (2010) Kasutatud kirjandus http://nerva.eu/et/Nerva http://et.wikipedia.org/wiki/Nerva_ %28kunstnik%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Navitrolla http://www.navitrolla.ee/
soovida. • Navitrolla mõistab, kunstnik peab ise looma ja arendama oma tehnikad ja ideestiku • Saanud esimesed rahad oma müüdud piltide eest kolib ta Tallinna Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Looming •On viljelenud maali, graafikat, tegevuskunsti •Palju töid avaldatud postkaartidel ja kalendrites •Kujundanud Tallinki parvlaeva Galaxy •Sagedaseks motiiviks on mitmesugused loomad nende jaoks harjumatus keskkonnas ja unenäoliste maastike taustal Lüliti • Heiki koos Tarmo Roosimöldriga loovad mitteametliku kunstnikerühmituse Lüliti • Lüliti protestib ametliku kunstiideoloogia vastu • 1989/90 toimub esimene Lüliti näitus Nõukogude tänava ateljees • Näituste kõrvale loodi ka performantse (kukkede tapmine) Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Alexela kevad NII ET TEIE ARVATES OLEN MA IMELIK? „TULGE MEIE PARKI“ „KIRJAK“
· Pole kõrvalnähtusid · Võib asetada kohale igal hetkel enne seksi Miinused · Kasutamine eeldab vilumust. · Tuleb jälgida, et peenis ei satuks tuppe kondoomi kõrvalt. · On 56 korda kallim kui meeste kondoom. aitse STLH/HIVi eest: JAH. Rasestumisvastase kaitse tagab 8595% juhtudest. Naiste kondoomid on mujal riikides kasutamist leidnud ning neid müüakse ilma arsti retseptita. Eestis ei ole naiste kondoome võimalik müügilt leida põhjuseks ilmselt nii kallim hind kui ka harjumatus. · Nende kohaleasetamine võib seksi häirida · Mõned inimesed väidavad, et kondoomid vähendavad tundlikkust seksi ajal Kasutamine Kondoomi võib tuppe paigaldada naine ise või partner. Kondoom on ühekordseks kasutamiseks. Kontrolli alati säilivusaega. Kondoomi saab panna tuppe suvalisel ajal enne vahekorda, aga igal juhul enne kokkupuudet mehe sugutiga. Kondoomi saab paigaldada lamades, kükitades, üks jalg toolil. Paigaldamiseks sobiva asendi leiab igaüks ise.
kui ka Tartus, hiljem aga tüdines sellest, kuna pidas paljuks bürokraatia ja ärimeestega tegemisi. oduleht, koos epoega www.navitrolla.ee LOOMING n viljelenud maali, graafikat, tegevuskunsti alju töid avaldatud postkaartidel ja kalendrites ujundanud Tallinki parvlaeva Galaxy avitrolla kunst on omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. agedaseks motiiviks on mitmesugused loomad nende jaoks harjumatus keskkonnas ja unenäoliste maastike taustal ALEXELA KEVAD KOLM MÕJUTAJAT TEMA TÖÖDES ema maalid meenutavad omaaegset madalmaade talupojakunsti (lihtsad motiivid, peenelt väljatöötatud detailid)
Sellest algavad luuletaja meelest kõik suured otsingud ja avastused, ja seda mitte ainult kirjanduses. Kogumik ,,Herakleitose jões" viib meid rännakule läbi inimlikkuse ja inimeseks olemise lahinguvälja, mis näitab ennast ühtaegu nii trööstitu kui ka lootusrikkana. Läbinägelikkuse ja iroonia kõrval tõuseb Szymborska tekstide tähtsa omadusena esile nende lapselikkus kõige paremas tähenduses. Luuletajal on õnnestunud oma loomingus näidata tavapäraseid esemeid ja olukordi harjumatus ja ebaharilikus, kohati lausa imetabases valguses. Kuigi tihtilugu räägitakse Szymborskast kui võrdlemisi pessimistliku maailmavaatega luuletajast, on ta ise rõhutanud elu ja maailma absoluutset imelisust. Sõjad, kaotusvalu ja kõikjal valitsev kurjus sulanduvad tema loomingu vaatenurgast üldisesse pilti eksistentsist, mis hoolimata oma konarustest moodustab siiski harmoonilise terviku. Igivanale küsimusele, kas olla või mitte olla,
Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist ja maalimist. Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi äärealadele. Nii nagu tänapäeval kõik seguneb ja nivelleerub, nii on ka Navitrolla kunst omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. Sagedaseks motiiviks on mitmesugused loomad nende jaoks harjumatus keskkonnas ja unenäoliste maastike taustal (nt troopilisele Aafrikale omased loomad põhjamaises looduses). Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. PILT: Giclée-graafikas "Pilvevabrik" (2013) Navitrolla ,,Väike valearvestus" Teosed on huumoriga. Sellel pildil Navitrolla naeruvääristab inimeste valikuid
Naise puhul siis kleidi või kostüümi asemel mõni tavalisem komplekt. Kui tahta, miks ka mitte, kuid lasta end piirata tavaks saanud asjadest on natuke allaheitlik ja alamale omane. Juhid teevad reegleid. Ma olen üsna pikka aega soovinud sel teemal kirjutada ja nüüd lasen, kuna võin end nõnda väljendada, täie rauaga. Kas tätoveeritud ja needistatud inimeste hindamise ja avaliku vaatlemise taga on harjumatus või kas tõesti mõjutab naha alla süstitud värv ning mulgustatud nahk inimese suutlikkust teha kontoritööd või tõsta kaste? Ausalt öeldes kõlab see naeruväärselt, kuid kui mitu korda on olnud näha täis tätoveeritud ärihaid või seltskonnanaist, kel on nähtavates kohtades suured tätoveeringud või venitatud kõrvaaugud? Üheks asjaoluks on harjumus. Enamus ei tee nii. Miks nad ei tee? Selle jaoks on mitu põhjust, mida lahkan kunagi hiljem
a.) ei turustata – põhjuseks ilmselt nii kallim hind kui ka vähene kasutamine. Käesolev artikkel käsitleb mehe kondoomi. [1] Kondoom on korrektsel kasutamisel tõhus ja ohutu rasestumisvastane vahend, mis pakub ühtlasi kaitset seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sh HIV suhtes. On olemas mehe kondoom ja naise kondoom – viimaseid Eestis praegu ei turustata, põhjuseks ilmselt nii kallim hind kui ka harjumatus. Käesolevalt käsitleme vaid mehe kondoomiga seonduvat. Kõrvaltoimed: puuduvad. Kondoomil on palju eeliseid: hea kättesaadavus, suhteliselt madal hind, kaitse seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sh HIVi eest, kaitse emakakaelavähi vastu, kuna olulisel määral takistab nakatumist papilloomiviirusega, meespartneri kaasamise võimalus rasedusest hoidumisel. [2] SOS-Pillid
3. Häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus e parallelism 4. Kaudse või kaunistava ütluse ( kõne-ja lausekujundite ) tarvitus 5. Suurenenud tähendusühtsus ( sünonüümid, homonüümid, antonüümid ) 6. Koondumine sisuliselt või vormiliselt määraa mõtte, idee ümber 7. Kontrast ( e ühtsuse nägemine erinevad ja erineuse leidmine ühtsuses ) 8. Uudsus, üllatus, harjumatus vana, tuntu ja tavalise taustal Metafoorid, riimid, värsimõõt, epiteedid jne. Tähendusühtsuse suurenemine, väljendusühtsuse suurenemine, uudsus, harjumatus ( kordused ja vastandused, ümberütlemised jne ) 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Ilukirjandus lähtub kujundlikust nägemusest, mida püüab väljendada kujundlik kõne. Teksti
täpsed. Nad olid oma ala spetsialistid ja neilt õppisin ma väga palju. 9 Praktika oli minu jaoks huvitav. Praktikal viibides sain palju positiivseid kogemusi. Õppisin iseseisvalt remondi tööga seotuid ülesandeid lahendama ja usun, et mulle antud ülesannetega tulin hästi toime. Minu tugevuseks oli praktikal viibides hea kohanemisoskus ja hakkama saamine keerukates olukordades. Kuid üheks suurimaks nõrkuseks oli harjumatus nii kaua töötada. Harjumatu oli kindlast kellaajast kindla kellaajani tööd teha. Samuti oli raske harjuda selle rutiiniga. KOKKUVÕTTE Nagu eelnevalt kirjeldatud sain praktika jooksul tegeleda erinevat laadi ülesannetega. Raske on valida, millised tegevused on neist kõige õnnestunumad ja millised mitte. Kõige huvitavamad ülesanded olid keretööd ja autoklaaside vahetamine. Praktika käigus jõudsin selgusele, autotehnik peab oma töös koguaeg mõtlema mitu sammu ette
Narkootikumid võivad olla ohtlikumad neile, kel on probleeme südame, vererõhu, epilepsia, diabeedi, astma või maksaga. o Psüühilised probleemid. Riskigruppi kuuluvad neurootikud, väga madala enesehinnanguga, fantaasiarikkad, depressiivsed, õnnetu perekonnaelega inimesed. o Kehakaal. Narkootikumid võivad mõjuda tugevamini väiksemakaalulistele inimestele. o Harjumatus. Esimesel katsel võid kergemini probleemide otsa sattuda, sest oled närvis või ei tea, mida oodata. Lõppsõna. Ammu see oli, kui narkootikumidega seotud probleemid olid ainult läänemaailma eralõbu, mis meist kauge kaarena mööda tundusid minema. Nüüd aga räägitakse aina rohkem, et ka meie koduvabariigis on see haigus vohama hakanud. Ennemuiste tarbisid noored koolidiskode ajal peldikus salaja "peeti", tänapäeval
järjekindlus, visadus. Ennastjuhtivaks õppijaks kujunetakse. Õpiprotsessis on seotus erinevate psüühiliste protsessidega nagu tähelepanu, taju. Oluline on tähelepanu suunamine, õpetaja saab tähelepanu hajumist vältida. Kui õpetaja ja õppija situatsioonitaju , st olukorra tõlgendus on erinev ning kontakt nende vahel puudub, pole lootust tulemuslikuks õppimiseks. Tähelepanu hajumise peamised põhjused on motivatsiooni / huvi puudus, õppija füüsiline võimetus või harjumatus tähelepanu koondada, esitatava informatsiooni liigne tihedus. Tähelepanu valivuse tingivad õppija sisemised suundumused ja hoiakud. Taju põhiomadus on aktiivsus, tajumine on subjekti aktiivne suhe keskkonnaga. Taju valivus inimene ei taju üheaegselt mitte kõiki objekte mida näeb, st ei ole mõtet anda kahte ül samaaegseks täitmiseks, kui on vaja süveneda, et aru saada, siis ei ole võimalik tegeleda samal ajal muuga
" ,,See ei ole kuidagiviisi imekspandav," ütles tema. [1823] ,,Aga kui kellelgi on mõistus," jätkasin, ,,meenutab ta, et silmahäired on kahesugused ja tekivad ka- hel põhjusel minnes valgusest pimedusse ja pimedusest valgusse. Oletades, et sama sünnib ka hinge puhul siis, kui ta näeb, et mõni hing on rahutu ja ei suuda silmadega eristada, ei naera ta jä- relemõtlematult, vaid uurib, kas too ehk tuleb heledamast elust ja harjumatus on ta pimedaks löönud või tuleb suuremast teadmatusest heleda kätte ja kirkam sädelus on vajunud ta peale, ja niiviisi siis peab ta esimest õnnelikuks kogemuse ja elu tõttu, teisele aga tunneb kaasa; ja kui ta tahaks selle üle naerda, siis oleks vähem naeruväärne see, kes naerab viimase üle, kui see, kes naerab ülalt, valge 7 Odysseia XI, 489490. Achilleuse sõnad Hadeses Odysseusele. 3 käest tulijat."
Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? a. Tunnus: poeetilise funktsiooni esiletõstmine, keele kujundlikkuse kasv b. Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks i. tähendusühtsuse suurenemine, ii. väljendusühtsuse suurenemine, iii. uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine, iv. kordused ja vastandused ning v. ümberütlemised. c. Keele erijooned saavutakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? a. Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada
arvati, et neil saab siis ka vistist oma ilu olema. Kartust tekitasid eriti ilmalikud laulud, sest neid olid koorid hoopis vähe või üldse mitte laulnud; lauldi ju peamiselt vaimulikke laule. Üldiselt on laulupeo kava üsna kõrgel muusikalisel tasemel. Lihtsad, algajatele kohased palad puuduvad sealt täiesti. Äratab imestust, kuidas säärane kava suudeti selgeks õppida, pealegi erakordselt lühikese aja kestel, ja harjumatus ühiskooris enam-vähem korralikult ette kanda. Kahtlemata oli see noore eesti koorilaulu maksimaalne saavutus, mis üllatas asjaosalisi endid ja laiemat üldsust. Kohalikud ettevalmistused Tartumaal Maarja-Magdaleenas oli koorilaulu arendanud kihelkonnakooli-õpetaja, Valga seminari kasvandik M.Sõber, kes koondas segakooriks oma kooli õpilasi ja neiusid väljastpoolt. Otsustati laulupeost osa võtta , ja selleks moodustas M.Sõber meeskoori, kellele
• Žanr on arenenud lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. • Põhižanrid: vt 4. küsimus Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? • A. Merilai: Nii nagu muusika materjaliks on helid ja maalil värvid, on sõnakunstiteose materjaliks keel, millega saavutatakse ilukirjanduslik suhtlus, see keel pole tavaline, vaid kujundlik, rütmiline kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. • J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. • Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest
vaheldumine); keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism; kaudse või kaunistava ütluse (kõne- ja lausekujundite) tarvitus; suurenenud tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, antonüümid); koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte, idee ümber; kontrast (ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses); uudsus, üllatus, harjumatus — vana, tuntu ja tavalise taustal. J. Wainright: keele nn. viipeline mõõde - keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused, tähenduse edastamisel annavad teatud rõhuasetused, sarnaselt näiteks hääletoonile ja žestidele; suuline kultuur/rahvakultuur - keele kõlalised, rütmilised, muusikalised omadused olulised. Keele areng funktsionaalne (selgus, informatsiooni edastamine); poeetiline/viipeline (kujundid ja kõlamustrid). Luule ei ole eristatud
Poeetilised lisareeglid: Rütmiline kõne sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine Keeleline heakõla alg- ja lõppriim Parallelism sõnade, lausete, teemade, tekstiosade kordumine Kaudne, kaunistav ütlus kõnekujundid Suurenenud tähendusühtsus Koondumine ühe kindal mõtte, sisu, idee ümber Kontrast ühtsuse leidmine erinevuses, erinevuse leidmine ühtuses Uudsus, üllatus, harjumatus Need lisareeglid ei avaldu luuletustes võrdselt. Kõne-, lause- ja piltkujundid Troop kõnekujund - Kujund paneb süvenema, kaasa mõtlema, kehtestab uusi seoseis sõnade ja nähtuste vahel. Keeletarvitus jaguneb sõnasõnaliseks ja kujundlikuks. Lause keelemärkide jada Lausetähendus lause üldine, sõnaraamatulik sisu ehk üteldu Lausungitähendus - lause tarvitusel tegelikult silmas peetud sisu Kujundliku kõne allikaks on üteldu ja mõteldu lahknemine
· Info paisub (hulk suureneb kumulatiivselt) · Ei saa tarbides otsa · Infot ära andes ei jää teda vähemaks · Info kopeerimine ja levitamine ei vaja palju teisi ressursse · Levitamine on väga kiire · Info võib asendada teisi ressursse tööjõudu, kapitali, materjale · Info võib ,,lekkida" · Iseäradest tuleneb hul küsimusi o Eetilised arusaamad, mida võib ja mida mitte o Majandushuvid o Juriidilised küsimused o Harjumatus · Lahendada o Andmete omandi- ja autoriprobleemid o Privaatsuse kaitse tagamine o Avaliku sektori andemete kasutusõigused o Vastutus võimalike vigade ja kahjude eest · GIS tehnoloogia on oma olemuselt andmeid integreeriv · Võimalik kombineerida andmeid ja tekitada uusi kihte nt isikuandmete kaitse probleem Eesti autoriõigus · Eesti autoriõiguse seadus (RT 1992)
kas sa ütlesid midagi vabaduse kohta? mis tähendusel käibib siin sõna "vabadus"? Poeetilise funktsiooni esile tõusmisega käib koos keele kujundlikkuse kasv Milliste vahenditega saavutatakse poeetilise keele erijooned? · tähendusühtsuse suurenemine · väljendusühtsuse suurenemine · uudsus, harjumatus (deautomatiseerimine) · kordused ja vastandused · ümberütlemised etc (RETOORILISED) KUJUNDID (kujundiretoorika saab jagada kaheks - foneetiline ja süntaktiline) A. Kõla- ehk häälikukujundid / häälikuline instrumentatsioon 1. eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus · alliteratsioon · assonants · eesriim 3. epifoor ehk lõpukordus · lõppriim · refrään 4. onomatopöa ehk helijäljendus
keelekasutusest intensiivsem; tõmbab rohkem tähelepanu enda toimimisele [rütm, sõnakasutus] Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) A. Merilai: Nii nagu muusika materjaliks on helid ja maalil värvid, on sõnakunstiteose materjaliks keel, millega saavutatakse ilukirjanduslik suhtlus, see keel pole tavaline, vaid kujundlik, rütmiline kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei
Tunnus Luule Proosa Draama 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks (1) tähendusühtsuse suurenemine, (2) väljendusühtsuse suurenemine, (3) uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine, (4) kordused ja vastandused ning (4) ümberütlemised. Keele erijooned saavutakse erinebate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika
äärmusesse, käsitletakse tegelaste psühholoogiat. käitumist ja ühiskonnas toimuvat 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks: Tähendusühtsuse suurenemine Väljendusühtsuse suurenemine Uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine Kordused ja vastandused Ümberütlemised Keele erijooned saavutatakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Kujund on kelle kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks
keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism; kaudse või kaunistava ütluse (kõne- ja lausekujundite) tarvitus; suurenenud tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, anto- nüümid); koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte, idee ümber; kontrast (ehk ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses); uudsus, üllatus, harjumatus -- vana, tuntu ja tavalise taustal. Jeffrey Wainright ("Poetry. The Basics," lk 1-6) Keele nn. viipeline mõõde Keele viipelisus > keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused, tähenduse edastamisel annavad teatud rõhuasetused, sarnaselt näiteks hääletoonile ja zestidele Suuline kultuur/rahvakultuur > keele kõlalised, rütmilised, muusikalised omadused olulised Keele areng funktsionaalne > selgus, informatsiooni edastamine
häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism; kaudse või kaunistava ütluse (kõne- ja lausekujundite) tarvitus; suurenenud tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, anto- nüümid); koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte, idee ümber; kontrast (ehk ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses); uudsus, üllatus, harjumatus — vana, tuntu ja tavalise taustal. Jeffrey Wainright (“Poetry. The Basics,” lk 1-6) Keele nn. viipeline mõõde Keele viipelisus > keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused, tähenduse edastamisel annavad teatud rõhuasetused, sarnaselt näiteks hääletoonile ja žestidele Suuline kultuur/rahvakultuur > keele kõlalised, rütmilised, muusikalised omadused olulised Keele areng funktsionaalne > selgus, informatsiooni edastamine
A.Merilai: Rütmiline kõne (ehk sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); Keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); Kordused ehk ka parallelism; Kõne- ja lausekujundid; Tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, antonüümid); Koondumine määrava mõtte, idee ümber; Kontrast (ehk ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses); Uudsus, üllatus, harjumatus - vana tuntud ja tavalise taustal J.Wainright (keele nn. viipeline mõõde): Keele viipelisus ehk keele kõlalised, aistilised ja rütmilised omadused; Suulises kultuuris/rahvakultuuris on keele kõlalised, rütmilised ja muusikalised omadused olulised; Keele areng: Funktsionaalne ehk selgus, informatsiooni edastamine; Poeetiline/viipeline ehk kujundid ja kõlamustrid.
Kokkupuude uue kultuuriga on stressirohke ning kutsub esile vaimse tervise häireid ja suuremal või vähemal määral psüühilist vapustust (kultuurisokk). Kultuurisokk võib ilmneda, kui inimesed suhtlevad täiesti teistsuguse kultuuri esindajatega ja kogevad kontrolli kaotust. See juhtub, kui nad ei ole võimelised aru saama teise kultuuri esindajate käitumisest. Üks kultuurisoki seletusi on: meie käitumine on harjumuste kontrolli all. Kui me oleme harjumatus keskkonnas ja näeme, et inimesed käituvad teistmoodi, kui oleme harjunud, siis kaotame kontrolli. Inimesed, kellel on vähe kontrolli, muutuvad depressiivseks ja abituks. Kultuurierinevused, puudulikud sotsiaalsed oskused ja mitterahuldavad sotsiaalsed kontaktid põhjustavad kultuurisoki, millele on omane ärevuse kõrge tase ja usalduse puudus. Käitumise muutumise protsess: kultuurikaotus, kultuuri õppimine ja kultuurikonflikt. Psüühilise