Suure tähele panu saab Nana siis, kui ta esineb Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Venus" peaosa. Laulda ja näidelda ta ei osanud, esitles laval ainult oma kehavõlusid. Kuid sellest hoolimata võidab ta publiku armastuse ja peale etendust hakkavad Nanat külastama rikkad ja mõjukad mehed. Jagaksin romaani kolmeks, esimesest osast tooksin välja Nana esinemised Variete teatris, seda oli huvitav lugeda, sest harimatu ja häbematu Nana jõudis kuhugi, algas tema tähelend. Oskus oma ilu kasutada võimuna oli muljetavaldav. Temast oli saamas kõrgklassi lõbunaine, keda kõik ihaldasid ja armastasid. Ainult natuke raske oli meelde jätta inimeste nimesid, kes sealt läbi käisid. Huvitav oli tähele panna, et teatrites kui näiteks mängida poolalasti kreeka Venust, või mingit muud mütoloogilist olendit, siis see ei olnud nii paheline ja labane kui lihtsalt alasti naise keha vaatlemine.
Seltskonda kuuluvad inimesed kardavad näida keskpärastena ja end seeläbi seltskonnast eraldada ning naeruvääristada. Hegeli sõnul pole abstraktne mõtlemine mitte liiga madal või labane, vaid keskpärase inimese jaoks, olgu ta heas seltskonnas, midagi erilist, millega ei ole kombeks välja paista ja mis tõmbaks temale liialt soovimatut tähelepanu. Näiteks on Hegel toonud uued rõivad, mille kandmisega inimene ülejäänud seltskonnast eraldub. Abstraktselt mõtleb harimatu, mitte haritud inimene. Hegel peab harimatu inimese all silmas lihtrahvast, pööblit, kes on harimatu sellepoolest, et ei suuda inimestes ja maailmas näha midagi peale ilmselge, kelle lihtne mõttekäik defineeribki tema harimatuse. Hegeli näide mõrtsukast annab mõista, kuidas lihtrahvas keskendub vaid ilmsetele faktidele ja ei näe mõrvaris enamat, kui lihtlabast kurjategijat. Samas näevad daamid ja inimesetundjad,
Kes mõtleb abstraktselt? Põhiidee: Abstraktselt mõtleb ainult harimatu inimene. Heas seltskonnas seda ei tehtagi, kuna see on liiga lihtne ja madal. Harimatu inimene loob tihti abstraktseid üldistusi ja ei mõtle tagamaile. Põhipunktid: 1. Soliidse seltskonna jaoks pole midagi talumatumat kui seletamine, sest vajaduse korral taipab haritud inimene seda niisamagi. 2. Ei saa ihaldada seda, mida ei tunta. Samuti ei saa seda ka vihata. 3. Abstraktne mõtlemine on haritud inimese jaoks liiga suursugune, ta ei taha mõelda nii, sest sellega võib ta kogemata ennast naeruvääristada ja teiste poolt hüljatuks osutuda. 4
,,Naiste kool" on kirjutatud Jean Baptiste Poquelini (Moliere`i) poolt. Etenduses on 5 vaatust nagu klassikalisele näidendile kohustuslik oli. Autor on karakterid väga selgelt välja toonud. Arnolphe (teise nimega de la Souche) on näidendi peategelane. Tal on väga terav keel pilkamaks abielumehi, kellele naine on sarvi teinud, ent lõpuks saab ka ise petetud. Agnés on naiivne ning harimatu tütarlaps. Ta on Arnolphe kasvandik ning too soovib temaga ka abielluda. Horace on Agnési kallim, Arnolphe hea sõbra poeg. Alain ja Georgette on talupoiss ja talutüdruk, mõlemad on Arnolphe teenistuses. Nad on veidike kohtlased, kuna teevad kas sõna-sõnalt nii nagu nende peremees ütleb või asjast valesti aru saades risti vastupidi. Chrysalde ja Oronte on mõlemad Arnolphe sõbrad. Enrique on Chrysalde`i õemees. Tegevus toimub Pariisis.
Haigused Kodu lähedal puudub kool. Kool asub näiteks linnas. Kooli kohad on täis. Milleks üldse haridus? Haridus on meile tähtis, et tänu haridusele saame me treenida oma oskuseid ning luua käitumisnormid, millega läbi lüüa suures ja laias maailmas. Haridus ühtlasi kaitseb meid ohtude ning üldse selle suure maailma ees. Ilma hariduseta ei suudaks me ülesse kasvatada oma lapsi, me lihtsalt ei teaks mida me nendega tegema peame. Haritud inimesed talluks harimatute peal! Mis juhtub harimatu inimesega? Harimatu ei oska ennast kaitsta haiguste eest, ta ei oska isegi neid ennetada. Nt: HIV/AIDS Tal ei ole mingit tulevikku see tähendab seda, et nii tema kui ka tema lapsed elavad vaesuses. Iga viies laps ei saa viie aastaseks Need on need lapsed, kes elavadki prügimäel, linn asub neist kaugel ning põgenemis tee puudub. Nende laste suurimaks murdjaks on NÄLG, sest nende toit on kerge minema tänu ränitirtsude või põude.
Sünteetiline otsustus on a prosteriori ning tema mõistmiseks on meil vaja eelnevaid kogemusi. Kuid sünteetilisel otsustusega kaasneb ka erand(arvude liitmisel). Arvude x ja y liitmisel saame me kokku nende summa (x+y). Kuid selle vastuse saamiseks peame me kasutusee võtma abivahendid. Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Hegeli järgi tegelevad abstraktse mõtlemisega vaid harimatud. Harimatu on see, keda valdab mõttelaiskus ja kes läheb alati abstraktse mõtlemise teed. Hegeli näide mõrtsukast iseloomustas sellist tendentsi väga ilmekalt. Nimelt kui keegi on nimetatud mõrtsukaks, siis harimatu inimese jaoks on sellega kõik öeldud, ta ei vaevugi selles isikus mitte midagi muud nägema. Selle lihtsa sõnaga on harimatu jaoks hävitatud igasugune inimloomus. Samuti juhtub ka harimatuga, keda on solvatud. Seda näitlikustas lugu turul, kus turunaine leidis tema
Kõige kuulsamateks valgustajateks said Montesquieu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Nii takistaks üks või teist omavolitsemast ning kodanike vabadus on kõige paremini kaitstud. Tema oli minu arvates ka üks väga tark mees, kes mõtles ühiskonnale ja tahtis et see paraneks. Voltaite naeruvääristas katoliku kirikut ja ta ei uskunud demokraatiasse. ,, Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik ," väitis ta. Tema meelst pidi valitsema absolutismik monarh, kes on haritud ja peab silmas üldsuse kasu. Mina küsiksin siin kohal seda, et kuidas saaksgi rahvas olla haritud, kui monarhid ei teinud selleks mitte midagi? Tema oli ka kord üks harimatu inimene, aga siis sai ta hariduse ja sai targemaks. Kõigil inimestel peaks see õigus olema, et targaks saada. Ta oleks just
2 Valgustusajastu 1. Selgita mõisted. (6p.) · literaat · impeerium · possaad · annekteerima · utoopia · radikaalne · nekrut 2. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? (2p.) 3. Kes on pildil? Mis linna ta rajas? Kirjelda selle linna rajamist? (5p.) 4. Kellele kuulub ütlus? (4p.) 1. Ta liigub siiski. 2. Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 3. Tagasi loodusesse. 4. Kus harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. ... Rousseau ... Voltaire ... Galilei ... Descart 5. Kes on pildil? Miks nimetatakse teda valgustatud valitsejaks? (2p.)
geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda usutõdedes olemas" Cogito, ergo sum François-Marie 1694-1778 ,,Filosoofilised ,,Kui harimatu pilkas katoliku kirikut, Voltaire kirjad" rahvahulk hakkab saadeti paaril korral vanglasse, tegutsema, riigikorraideaaliks oli valgustatud hukkub kõik" absolutism, viibis mõnda aega Friedrich II õukonnas,
Romaaniaegsetes kirikutes oli oluline koht skulptuuril. Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi.Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid kehavormid on edasi antud üldistatult. Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nimetame neid reljeefe ka "vaeste piibliks". Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale ehk peauksi, esifassaade ja sambakapiteele. Inimesed romaani reljeefidel näevad meie pilgule kohmakad välja, aga siis ei olnudki eesmärgiks loomutruu jäljendamine, vaid usuliste sündmuste ja elamuste edasiandmine.
"Zadig ehk saatus" "Mikromegas" "Kohtlane" "Filosoofiline sõnaraamat" Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest Voltaire süda asub Pariisi rahvusraamatukogus Tema aju on müüdud oksjonil ja see on eravalduses Voltaire: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat." Demokraatia kohta ütles Voltaire: ,,kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukub kõik!" Ja hariduse kohta: ,,Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe". Voltaire: "see, kes ei suuda vihata, ei suuda ka armastada"
Vaimse vabaduse hindamine Filosoofiline mõtlemine Mitmesuguste elunähtuste uurimine Kirjanduse väljaandmine CharlesLouis de Montesquieu (1689 1755) "Pärsia kirjad", 1748.a "Seaduste vaimus", Parim parlamentaarne monarhia, vajadus eraldada seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas) ja kohtuvõim (sõltumatu kohus).Tänapäeva demokraatia alusmüür. Francois Marie Voltaire (1694 1778) "Filosoofilised kirjad" Ei uskunud demokraatiasse "Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik" Ideaalne riigikord valgustatud monarhia piiramatu võimuga haritud monarh, peab silmas üldsuse kasu Jean Jacques Rousseau (1712 1778) "Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?" "Tagasi loodusesse!" Poliitiline ideaas rahvavõim.Selle teostamine ebaselge.Võim koonduks ühe isiku kätte, kes viib ellu rahva tahet ja takistaks teisitimõtlejaid.Mõningad vaated leidsid hiljem järgimist kommunistide poolt
taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Autori tõestus/selgitus: · Autor selgitab, kuidas abstraktne mõtlemine seltskonnas pigem kahju kui kasu toob. Seda loetakse oma tarkusega eputamiseks, mis on sobimatu. · Abstraktsust peetakse sisemiselt tühiseks, see on vaid sõnade mäng. · Haritud inimesed peavad abstraktset mõtlemist harimatute teemaks just eelmises punktis väljatoodu pärast. Samas, kes meist tunnistab, et ta on harimatu? · Autor väidab mitmes lauses, et abstraktne mõtlemine on midagi suursugust, mida kõik respekteerivad, mõistavad ja mida seletama ei pea. · Autor toob abstraktse mõtlemise kohta näiteid reaalsest elust, kus inimene mõistab teist hukka või vastupidi, tunneb kaasa, üksikute näidete põhjal. Seejuures ei arvesta ta kõiki aspekte, ta tugineb oma hetke-emotsioonidele ja käsitleb olukorda oma vaatenurgast. See tähendabki abstraktset mõtlemist.
Romaan põhineb kirjaniku enda päevikul. Montesquieu peateos on 1748. aastal avaldatud, millest juba kahe aasta jooksul ilmus 22 trükki. Selles raamatus kaitses Montesquieu inimõigusi ja sallivust, kritiseeris absolutismi ja tõstis esile Suurbritannia riigikorralust (konstitutsioonilist monarhiat). Püüdes leida vastust küsimusele, milline peab õige riik ja õige valitseja olema, rõhutas Montesquieu, et tark riigipea on parem kui rumal ja harimatu ning riigi eesmärgiks olgu tagada inimestele isikuvabadused ja kaitse mis tahes omavoli eest. ,,Seaduste vaim" sattus keelatud raamatute nimistusse. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks
kõrge hind polnud taskukohane. Ilmalikud ja kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18. sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa. Üle kogu Euroopa levisid valgustajate aated aga Prantsusmaa kaudu. Inglismaa sai tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Tähtsamaks Prantsuse valgustajaks oli Voltaire, kes on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Teine tähtis Prantsuse valgustaja oli Charles Louis de Montesquieu, kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Kolmas tähtis valgustaja Prantsusmaal oli Jean Jacques Rousseau. Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Esimene valitseja kes oli tuttav valgustuskirjandusega oli Friedrich II. Tema troonile tulekut
. Mida rohkem inimesi jääb toppama ühele kohale võib juhtuda, et nad harjuvad sellege ja sel juhul ei toimu arengut. Haridus on teadmine, mida iga inimene saab omandada, igaühel on selleks olemas vahend (aju), kui ta vaevub seda kasutama. Platoni arvates on oluline, et inimene kogeks midagi uut. Uute asjade kogemisega võivad tekkida kohustused, kuid see on hea kuna on oluline ,et ka inimesi piiratakse nagu piiravad seadused riigis toimuvat. Platoni arvates ei saa riiki juhtida harimatu ja tõde mittekogenud, kuna neil ei ole mingit kindlat sihti, mille poole püüelda. Samuti ei saa ka need , kellele eneseharimisele lubatakse pühenduda täielikult, kuna nad ei taha tahtlikult midagi teha , vaid loodavad , et nad saavad kergelt heale elule. Oluline on ka riigi juhtimisel , et kõigil oleks hea olla mitte ainult mingil teatul sihtgrupil. Riik, kus kõige vähem ihakavad valitseda need, kes valitsema peavad juhitakse paratamatult kõige paremini
lk. 24 18. jaanuar 1689 – 10. veebruar 1755) • Võimude lahusus- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim • „Seaduste vaim“ • Kirjutamata ja kirjutatud seadused. • „Pärsia kirjad“ –despootia kriitika • Vabariik- väikesele riigile, parlamentaarne monarhia on parim riigikord. F.M.A.Voltaire (1694-1778) õ. lk. 25 • Valgustatud absolutism • Teravmeelne ja teravkeelne • Kirjutanud terve raamatukogu täie teoseid • Näitekirjandus • „Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik“ • „Purustage koletis!“ J.J.Rousseau (1712-1778) õ.lk. 27. • „Ühiskondliku lepingu“ teooria • Demokraatia sobib vaid väikesele riigile • Rousseau ideesid on kasutanud oma tegevuse õigustamiseks diktaatorid • Tänapäeva pedagoogikale alusepanija „Elise…“ Valgustuse tähtsus • Valgustuse põhimõtted on ka tänapäeval aktuaalsed ja leiavad kasutust.
Fourth level Fifth level Mõjukaimad Prantsuse valgustajad Montesquieu Voltaire Rousseau (1689-1755) (1694-1778) (1712-1778) Kes? Filosoof, poliitiline Filosoof, kirjanik, Filosoof, kirjanik mõtleja ajaloolane Tuntud Võimude lahususe ,,Kui harimatu ,,Tagasi käsitlus rahvahulk hakkab loodusesse!" tegutsema, hukkub kõik." Ideaalne riigikord Parlamentaarne Valgustatud Rahvavõim monarhia absolutism Valgustatud absolutism Valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh valgustusfilosoofia põhimõtetel.
aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustajateks nimetati kirjanike ja haritlasi kes oma teostega püüdsid rahvast harida. Valgustus sai alguse Inglismaalt ja levis sealt ülejäänud euroopasse. Tuntumad valgustajad olid: Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Montesquieu (1689-1755) Volitaire kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Tema väide oli et kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. Ta pooldas absolutismi.oma teoste pärast sattus ta ka vangla. Rousseau pli üks prantsuse valgustajatest. Ta pooldas rahvavõimu ning ta arvates peaksid kõik võrdsed olema. Montesquieu prantsuse valgustaja kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Tema põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevanigi demokraatia alusmüüriks. Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis üllesandeks valgustuslike
apldeerima-käsi plaksutama valgustamisek arhitekt-ehituskunstnik psühholoogia-hingeteadus,hingelaad aasfald-pigitaoline teekattematerjal religioossed-usundilised,usulikud balsaneerima-tasakaalustama renessanss-uuestisünniajastu barbaarne-metsik,toores, harimatu ressurss-tagavara,abivahendid,raha barjäär-tõkketara rezissöör-filmi või näidendi lavastamist juhtiv isik barrikaad-kaitsetõke revulutsioon-pööre,murrang(ühiskonna elus) baseeruma-põhinema röntgen-läbivalgustamist võimaldav seade
K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT ? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Abstraktse mõtlemise mõiste on kui metafüüsika. Teatakse, mis see tähendab, kuid keegi taha sellega tegeleda, kardetakse. Ometi seltkonnas oli asi ise ammu kasutses ja nad saaksid sellele asjale vaid nime. · Autor arutleb, kuidas abstraktne mõtlemine vaikselt seltskonda sisse tuua, et see ära ei ehmataks. · Harimatu mõtleb abstraktselt, sest heade seltskondade jaoks on see liiga lihtne, kuna on sisult tühi. · Mõrtsukat näevad abstraktselt mõtlejad vaid mõrtsukana. Inimesetundjale pakub huvi , miks on inimesest mõrtsukas saanud. Seejärel arvavad abstraktsed mõtlejad, et mõrtsuka õigustajad on samasugused. · Abstraktselt mõelda tähendaski muna müüjale näha vaid halba, ilma heata. Abstraktselt mõelda ongi näha mõrvaris seda, et ta on lihtsalt mõrvar
Arengumaades toodetakse palju kaupu, mida me tarbime igapäeva elus. Sealt tulevad enamus toorained: kohv, suhkur, kakao, tee, erinevad puuviljad jne.. Peale selle, on seal väga odav tööjõud ja enamus kaupu on toodetud justnimelt arengumaades, kuna nende tööjõud on väga odav ja nad ei saa selle eest õiglast hinda. Seda kasutavad hästi ära teised riigid, makstes tööjõu eest vähe, kuid saades ise suure kasumi. Nende riikide probleemiks on : "Inimkapital" harimatu, tervishoiutingimused, oskuste puudumine Madala tasemeline infrastruktuur Tootliku kapitali puudus Naftariigid on arengumaade hulgas väga selgelt eraldatavad. Neil riikidel on tohutud naftavarud. Nafta müügist saavad nad väga suuri tulusid, mis on ühe inimese kohta isegi suurem kui kõrgeltarenenud riikides. Sellised riigid on viimastel aastatel hakanud oma sissetulekuid üha rohkem investeerima
Prantsusmaal.Vaatamata sellele levisid valgusideed kiiresti ja talupoegade olukord paranes Voltaire: Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Valitsus määras tema teose ,,Filosoofilised kirjad" avalikule põletamisele. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Ta on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friedrich II õukonnas. Charles Louis de Montesquieu: Montesquieu tegi kuulsaks ta raamat ,,Pärsia kirjad". Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mööda maailma rändavat pärslast koju kirju, milles arvustati prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga 1748. aastal ilmunud teos ,,Seaduste vaimust". Ta pooldas parlamentaarset monarhiat.
2. Valgustuse tulemusel suurenes sallivus. Nõiaprotsessid kadusid, kohtumõistmisel kaotati karmid karistused nagu piinamine. Seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks. Ka talurahva olukorda hakati parandama.Vaieldes mitmesuguste riigikorralduste üle, valmistasid valgustajad ette seisusevahede kaotamist ning valitsusviiside demokraatlikumaks muutumist. 4. Harimata inimene ei tea midagi ja ei oska langetada õigeid otsuseid. Harimatu rahvahulk, kes langetab vale otsuse, võib kaotada kõik, mis sellel rahval on. Nii hukub maa, vara ja võib-olla isegi rahvas ise
Oli väga tark ja edukas. 3)Tema naine,Brie oliGoriot poolt väga armastatud.7a pärast naine suri.Siis jäid ainsateks armastus- ja hellitusobjektideks tütred,keda ääretult hellitas,andis 800000 frank kaasavaraks.Kui tütred olid rõõmasad,oli tema ka.Nt:Konkurent ütles,et Delfine jäi kaariku alla(tegelt ei jäänud)Goriot tormas koju,ehmatas nii,et oli mitu päevahaige.Kättemaksuks sõi konkurendi viljaturult välja. Goriot-Väga rikas,Oskas ainult oma ala,muidu harimatu,liht-tööline.Kõrgkiht- krahvid,aadlikud(kuningas annab,pärandatav)Tõusikuid (Goriot) aadlikud põlgasid. 5)Tütarde abielud: Goriot andis mõlemale tütrele kaasavaraks poole oma varandusest 800000 franki. Anastasic abiellus krahv de Rastaud´ga.Anastasic oli nõrkus aristokraatia vastu,tahtis olla tähtsal positsioonil ja tuntud.Delphine ihkas raha,rikkust,abiellus Nucingeni,pankuriga.Mehed ei lubanud enam külla tüdardele
Selletõttu oleks vajalik mingil määral poliitikat ikkagi mõista. Nii majanduse, sotsiaalelu kui ka kultuuriga oleme seotud. Ühiskonnaõpetus aitab meil neid valdkondi lahti mõtestada ja arusaadavamaks muuta. Väga tähtsaks oskuseks on valikute tegemine, eelkõige õigete valikute tegemine. Seda õpetab samuti meile ühiskonnaõpetus. Õigeid valikuid saame teha vaid siis, kui oleme toimuvaga kursis ja teame, mida või keda me valime ning mis eesmärgil. Harimatu inimene ei oska toimuvat õigesti hinnata ja seetõttu teeb ta enda elu raskemaks. Ühiskonnaõpetuse tundides korralikult õppiv õpilane suurendab tunduvalt oma silmaringi, mis omakorda aitab mõista ühiskonnas toimuvat. Kõik praegu õpitav on eelpraktika järgnevaks eluks, kus tuleb oma teadmisi ja oskusi rakendada. Kõige eelnimetatu põhjal arvan, et ühiskonnaõpetus on mulle ja meile kõigile väga vajalik.
1905. aastal kohtas Rasputin, kelle ravitsejavõimed olid juba avaldunud, Kiievi kloostris suurvürstinna Anastassiat. Anastassia kutsus Rasputin Peterburgi nende poega, tsreevitš Alekseid ravima. Rasputin suutis kõigi imestuseks Alekseid ravida, ja sai peale seda tsaariperekonna täieliku usalduse. Rasputin kasutas seda usaldust ära ja elas õukonnas mõnusatja laiska elu. Rasputin kasutas oma mõjuvõimu ära kas selleks, et Venemaa poliitikat mõjutada. Vene eliidi seas tekkis "harimatu talupoja" (Rasputin oskas vaevu kirjutada) suhtes tugev vastumeelsus, ka monarhistid uskusid, et Rasputin hukutab nii tsaariperekonna kui ka riigi. Ta sekkus eriti Esimese maailmasõja ajal üha enam poliitikasse, mõjutas keisri otsuseid ministrite ja muid oluliste riigiametnike ametissemääramisel. Kirikuringkonnad süüdistasid teda ketserluses, aristokraatia aga liiderlikkuses. Ilmselt oli mõlemal poolel teatud määral õigus, kuid et
teised kunstnikud. Eesti rahvusliku kunsti sünniajaks tuleks lugeda 19.sajandi teist poolt ehk 1850.aastaid, kui J. Köler lõpetas õpingud Peterburi Kunstiakadeemias ning alustas iseseisvat tööd. Rahvusliku kunsti tärkamisel mängis suurt osa ka rahvusliku liikumise tõus. Aluseks said traditsioonid ning nendega rikkalik ja mitmekülgne rahvakunst. Siiski kujutav kunst tekkis peamiselt väljaspool kodumaad. Siin polnud huvi kunsti kui sellise vastu- taluravas oli liialt harimatu,et selle vastu huvi tunda. Kõrgema haritusega inimesi leidus vähe. Baltsisakslaste ringkonnad suhtusid sellisesse üritusse vanulikult ning pahatahtlikult ning see ajendas kunstnikke tegutsema välismaal. Siiski suutsid Köler, Adamson ning Weitzenberg isegi võõrsil olles anda endast parima,et edendada eesti kunsti.
Nagu hegel oli toonud võrdluse inimesega, kes kannab seltskonnas liialt kalleid või liialt näruseid riideid. Hegeli mõrtsuka näites oskas kultuurne inimene leida mõrtsuka minevikust rasket lapsepõlve ning näha mõrtsukat hoopis ohvri rollis. Siin tulebki ette olukord, kus haritud inimene võib mõjuda naeruväärsena inimestele, kes mõtlevad abstraktselt. Harimatud näevad mõrtsukas vaid kuritegu ning ei midagi muud. Abstraktselt mõtleb harimatu inimene, kes ei suuda oma peas leida piisavalt seoseid ning näha kaugemale enda ees olevast. Haritud inimesele tundub abstraktne mõtlemine madal ning ta üritab varjata isegi kui ta pähe tekivad abstraktsed mõtted. Arvan, et kõik me mõtleme aeg ajalt abstraktselt. Meil pole pääsu selle eest. Kuid haritud inimene varjab seda kiivalt, et mitte end naeruvääristada.
· Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust, kuna kõigil on õigus osaleda otsustamises. · Edendab ühist ja individuaalset heaolu, eeldusel et valitsuse poliitika peegeldab laiade rahvahulkade huve. · Tagab poliitilise stabiilsuse, kuna poliitikud peavad valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas nad on oma lubadusi täitnud. Demokraatia vead · Kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi. · Enamuspõhimõte võib põhjustada ,,51 protsendi türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu. · Pole välistatud diktatuuri kehtestamine demagoogide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades.
Vabadust reisida ei olnud võis reisida ainult NSV piires. Kõik see, mis tänapäeval tundub nii tavaline puudus sellel ajal. Minu jaoks on kõige tähtsamal kohal vabadus ennast arendada, õppida, töötada lugeda raamatuid jms. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt küsiti: ,,Mis vahe on haritud ja harimatul inimesel?" Too vastas: ,,Samasugune vahe nagu elus või surnud olemisel." Haritud inimene oskab unistada alati millestki enamast ja suudab oma unistused ka täide viia. Harimatu inimene ainult kadetseb neid kellel läheb hästi ja tunneb rõõmu kui kellegil läheb temas halvemini. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata seda või kiputakse unustama, et kõigil on sõnavabadus aga ei tohi teisi inimesi halvustada. Väga hästi on ütelnud sõnavabaduse kohta Ameerika psühhiaater Thomas Szasz: ,, Kui inimene ütleb, et ta on Jeesus või Napoleon, või et marslased teda jälitavad, või ütleb midagi muud, mis
vanemad,siis ei tahetagi tööle minna ja elatakse vanemate raha peal elulõpuni. Õppimine võiks olla kohustus.Haridus peaks kohustus olema eelkõige enda ees, kui ka vanemate,sõprade ees,osaliselt ka riigi ees.Haridus on suur võimalus,et tulevikus oleks sul hea töökoht,mille nimel sa saaksid olla õnnelik. Õppimise käigus kujuneb inimesel välja oma mina-pilt ja arusaam maailma asjadest ning haritud inimene elab üldjuhul täisväärtuslikumat elu kui harimatu ja on loomulikult edukam.Ei tohiks istuda,tuleks tegutseda,et maailmal oleks uksed valla ja pakkuda sulle võimalusi edasiseks eluks, millega kaasneb rahulolu.
mõtlemine tõendab seda, et ta on. 18.01 1689 10.02 1755 Valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest. Ideaalne riigikord: parlamentaarne monarhia 28.06 1712 2.07 1778 Prantsuse filosoof ja kirjanik Poliitiline ideaal oli rahvavõim Idealiseeris looduslähedast eluviisi. "Tagasi loodusesse!" 21.11 1694 30.05 1778 Prantsuse filosoof, kirjanik ja ajaloolane ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik." Tema jaoks oli ideaalseks riigikorraks valgustatud absolutism. Selle ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Haridus oli lahendiks ühiskonda painavatele probleemidele. Seega tuli asja muutmiseks riiki oluliselt reformida, et tagada võimalikult ulatuslik haridus võimalikult suurele hulgale inimestele ning kaotada minevikust jäänud riigipoolsed
teeenesetappu. Sonja vastab kohe: “Aga mis siis NEIST saab?” (lk 190 2. osa ptk. II lõpp) Ta oli prostituut, et oma peret toita. Teeb oma tööd kohustusest pere ees. Ta proovis ausat tööd, kuid ei teeninud sellega midagi. (lk 20, 21 1. osa I ptk) Teda päästab prostituudina töötades moraali alandamisest ja liiderlikkuks muutumisest või endalt elu võtmisest usk Jumalasse.(lk 330 4. osa ptk. IV) Esmamulje Sonjast on petlik. Ta on arg, vaikne, peaaegu harimatu tüdruk ( lk 240 3. osa ptk. IV) Sonja on kõlbelisuse kehastus. Andestab Katerina Ivanovnale enda halva kohtlemise (lk 323 4. osa ptk. IV) Sügavalt usklik inimene, lähtub kristlikust moraalist, andestamisest. Ta on romaanis kristuse ideede kandja, märter, Absoluutse Headuse kehastus. Raskolnikov suudleb Sonja jalga ja neiu ehmumise peale ütleb talle "Mitte sind ei kummardanud ma, vaid ma kummardasin kogu inimlikku kannatust. (lk 327 4. osa ptk IV)
Haridus suurendab inimese sünnipärast väärtust. ( Horatius ) 2. Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle. (Napoleon) 3. Parim, mida inimene võib teha, on harida iseennast ning arendada oma võimeid, et temast oleks maksimaalselt kasu inimkonnale. (J. Fields) 4. Kasvatus ja haridus on lahutamatud. Pole võimalik kasvatada, edasi andmata teadmisi, kuid iga teadmine mõjub kasvatuslikult. (L.Tolstoi) 5. Laps, keda on haritud ainult koolis, on harimatu laps. (Santayana) 6. Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada. (O.Wilde) 7. Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb.(A. Einstein) 8. On ime, et uudishimu suudab üle elada formaalse hariduse. (A. Einstein) 9. Haridus on see, mida enamik saab, paljud edasi annavad ja vähesed omavad. (K. Kraus) 10. Aeg on kõige suurem uuendaja ja leiutaja. Francis Bacon 11
keegi sellega tegemist teha. Ometi enamik harimatuid inimesi kasutab seda lihtsat, labast ja pinnapealset, kuid kohati suursugust ning ülbet mõtlemist. · Autor püüab leida viisi, kuidas abstraktne mõtlemine valutult seltskonda sisse tuua, et see eriti märkimisväärne ei oleks. · Kui on midagi paremat, mis sinul oleks võimalik kätte saada ja sa sellest mööda vaatad, ei ole tegu mitte labase vaid suursuguse abstraktse mõtlemisega. · Harimatu mõtleb abstraktselt, sest haritud inimeste jaoks on see liiga labane ja lihtne. · Mõrtsukat näevad abstraktselt mõtlejad vaid mõrtsukana, kuid inimesetundja leiab, miks on mõrtsukast vastav inimene saanud. Jällegi leiavad abstraktsed mõtlejad, et see on kõlbmatu ja ta tahab vaid mõrtsukat õigustada. · Abstraktselt mõelda tähendabki näha mõrtsukas vaid seda, et ta on mõrtsukas või võtta kliendi
Valgustusajastu. Valgustus on mõttelaad, mis pani inimesi rohkem enda peale mõtlema. Valgustusideede kujunemise eelseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistluse ja juurdlemisvõime. Voltaire- tema ideaalseks riigikorraks oli valgustatud absolutism. Ütlused : ,,kui jumalat poleks tuleks ta välja mõelda" ja" kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema hukkub kõik" Montesquieu- kuulsamad valgustusteosed : ,, pärsia kirjad" ja ,, seaduste vaim". Valitsemisideaaliks konstitutsiooniline(parlamentaarne) monarhia, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud. Rousseau- Teosed: ,,ühiskondlik leping" ja ,, arutlus teadusest ja kunstidest". Riigivormiks vabariik, kus võim lähtub rahvast. Tegelikult ei teadnud valgustaja ise ka kuidas see riigivorm peaks suures riigis teostuma
ning koolitada lapsed." Ta ei saaks elada üks päev korraga, sest tema töö on linnades nii hinnatud, et tellimused ulatuvad nädalate kaugusele. Professorist teadlane, kelle rõõmutu ja tark pilk hirmu tekitab, vastaks sellele ehk nii: "Teadus on minu jaoks kõik. See on valgus, mis viib elu edasi, kuid pole kättesaadav kõigile." Oma sisimas tunneks ta kibedust, kui peaks kohtuma,või mis veel hullem, kõnelema harimatu matsiga, kes elab päev korraga ning ootab elult vaid tsirkust ja leiba. Parema meelega istuks professor oma kabinetis lahtise raamatu ning helendava arvutiekraani ees ning suhtleks inimestega, kes tema tööst lugu peavad. Inimestega, kes näevad tema töös tulemust ning austavad teda. Kuid kuidas vastaksin mina küsimusele mis on minu elu kreedo? Minu elu kreedo on see, et ma saaksin ringi liikuda, õppida tundma maailma enda ümber. Suuresti on minu elu mõtet mõjutanud
Ning ka vajadust pidevalt trenni teha võiks lugeda üpris kahjutuks sõltuvuseks, tehes trenni teadlikult, tugevdab see tervist ja tekitab inimeses rõõmsa tunde. Igal positiivsel sõltuvusel on ka negatiivne külg. Blogija Anneli kannus on seletanud, et sõltuvuses olemine pole kunagi positiivne, ka siis, kui tundub, et olete sõltuvuses millestki positiivsest. Olles sõltuvuses näiteks spordist, võib see siiski kellelegi ebameeldivusi tekitada. Harimatu harrastussportija võib kahjustada sellega iseenda tervist või hoopis suur huvi vaid trenni vastu, võib vähendada aega lähedaste jaoks. Dieetidest sõltuvuses olev inimene võib kahjustada vale toitumisega enda tervist. Ja nendest tegevustest, mis inimesele meelehead pakuvad, võib jääda nii sõltuvusse, et unustatakse igapäevatoimetused, mis on meie lähedastele olulised ja millega nad on juba arvestanud. Sellest kõigest võib järeldada, et pole
SKULPTUUR.MAALIKUNST Romaaniaegsetes kirikutes oli oluline koht skulptuuril. Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi. Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid kehavormid on edasi antud üldistatult. Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt. Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nim. neid reljeefe ka "vaeste piibliks". Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale ehk peauksi, esifassaade ja sambakapiteele. Inimesed romaani reljeefidel näevad meie pilgule kohmakad välja, aga siis ei olnudki eesmärgiks loomutruu jäljendamine, vaid usuliste sündmuste ja elamuste edasiandmine. Kirikute seinu katsid maalingud, mille eesmärk oli sama,
Mõisates tegeleti viljaksvatusega, karjapidamisega, kala püüdmisega, mesindusega, vilja jahvatamisega. Mõisapidamist juhtis valitseja oma abilisega, lisaks töötasid mõisas veel näiteks kokad, õllepruulijad, rehepapid, metsavahid, mitmesugused käsitöölised, virtin jt. 3. Loe läbi õpikust lisatekstid 5 ja 6, lk 65. 1)Kirjelda, millisena näeb Fabricius Liivimaa talurahvast. Mida ta näeb nende juures laidu,- mida kiiduväärset? Ta arvab, et talurahvas tundub lihtsameelne ja harimatu, kuid nad on osavad valetajad. Ta leiab, et rahvas on erakordselt töökas ja viljakas, nad puhkavad vaevalt mõne tunni ning toimetavad nii päeval kui ka öösel. Nad kardavad võõraid, aga on heatahtlikud tuttavate vastu. 2) Kirjelda, kus pidas mõisarahvas pulmi ja millised olid pulmakombed. Nad pidasid pulmi linnades ja suurtes alevites, kuhu olid ehitatud suured gildimajad. Pärast söömist hakati kohe tantsima, amelema, jooma ja priiskama
Olgu, kuidas on, aga siiani on ta tubli olnud. Aga kui tubli ta siis on? Ei tea, miks, aga kui keegi sellist nime kannab, siis kihistavad koolis küll lapsed naerda. Paljud kasutavadki seda sõna solvamiseks ja enamasti see neil õnnestubki. Kui mõelda, siis tundub seletamatuna, mis pärast? Kui kellelegi Mats öeldakse, ei mõelda midagi muud, kui talupoega. Vanasti tuli talupoeg olla saatuse sunnil. Seostatakse, et maarahvas oli oli harimatu ja neil puudusid kombed. Mis kombeid põldharides ikka vaja läheb? Enamus eestlasi pidi lihtsalt seisuse tõttu olema talupoeg, ja musta töö tegijad, kelle üle võimutsesid sakslased ja venelased. Viimased rikastusid, võttes ära eestlase töövilja, vara ja lõpuks ka õigused, muutes meid orjaks. Nii ei saanudki me ennast harida, sest ei jätkunud aega ega olnud võimalusi. Peab ju vaimselt tugev olema ja see tundub olevat kaasasündinud omadus! Kui see nii
- filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik · Üks Euroopa valgustusliikumise juhtkuju. · Oma kriitilise ja võitleva mõistusega on mõjutanud kogu Euroopa vaimsust · Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õiglusest. Voltaire vaated poliitikast · Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit · Demokraatia kohta ütles Voltaire: "kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukub kõik!" · Prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajaja · Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Voltaire vaated haridusest · PROPAGEERIS HARIDUST · "Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe." · Pidas teadmiste allikaks vaatlusi ja kogemust TSITAATE · "Originaalsus pole midagi muud kui arukas matkimine
Unmanageable- juhitamatu Inexpensive- odav Unlikely- ebameeldiv Inefficient- saamatu Unlawful- ebaseaduslik Infrequent- harv Unhelpful- kasutu Irregular- korrapäratu Illegible- arusaamatu Irrelevant- ebaoluline Illegal- ebaseaduslik Irresponsible- vastutustundetu Illogical- ebaloogiline Irrational- irratsionaalne Illiterate- harimatu Irresistible- vastupandamatu Illiberal- mittetahtlik Incomplete-mittetäielik Denmark- Danish USA- English Greece- Greek Norway- Norwegian Britain- English Italy- Italian France- French Turkey- Turkish Sweden- Swedish Holland- Dutch Portugal- Portuguese Spain- Spanish Russia- Russian Finland- Finnish Germany- German
-üks võimukese ja võimuasutuste hierarhia Komponendid: -spetsiaalsed asutused ja institutsioonid -bürokraatia -kirjalikud õigusnormid 8)Demokraatia põhitunnused: -konkurents -hääleõigus -kodanikuõigused 9)Liberaalse demokraatia tunnused: -kodanikuvabadused -õigusriik -võimude lahusus -kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -vaba ajakirjandus -vähemustega arvestamine -relvajõud tsiviilkontrolli all (kaitseministeerium) 10)Demokraatia ohud: -harimatu massi võimuletulek -enamuse türannia -riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused 11)3.03.1991 - EV iseseisvus (80%) 28.06.1992 - EV põhiseadus 14.09.2003 - EL küsimus (66%) 12)Demokratiseerumise lained: -I (1826-1922) I maailmasõda -II (1945 - 1956) II maailmasõda - (1974 - 1995) NL ja Jugoslaavia lagunemine 13)Siirdeühiskond: -demokraatia kindlustumine -vabad valimised -reformide aeg -populismi oht -majandusekriis
Inglismaa. Nimeta riik kus valgustus peamiselt levis. Prantsusmaa 4. Kuidas levisid valgustusaja ideed? Nimeta kaks levimisviisi. 1) Raamatute kaudu 2) Läbi Inglismaa õpetlaste, kes rääkisid Valgustusajastu ideedest Prantslastele 5. Ühenda paarid. Francois-Marie Voltaire ,,Tagasi loodusesse!" Charles-Louis de Montesquieu ,,Cogito., ergo sum" ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Jacques Rousseau ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema hukkub kõik" Daniel Defoe ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduste vaimust" Rene Descartes ,,Robinson Crusoe" 6. Nimeta riigikord, mida pooldas... Voltaire: Pilkas kirikut. Ei uskunud demokraatiasse. Pooldas valgustatud absolutismi( riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga,kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu). Montesquieu: Pidas parimaks parlamentaalset monarhiat. ( nagu oli inglismaal )
kahju. Draamateose tegevus toimub 20. sajandi algusaastail Tartu maakonnas Mäeotsa talus. Üheks juhtfiguuriks on Mäotsa talu peremees Peeter Pint, kellel on naine Anne, poeg Jüts ning tütar Maie, kellel käib pidevalt hulgaliselt kosilasi, kaks peamist neist on Männiku Märt ja Erastu Enn. Edasipüüdlik ning töökas Männiku Märt kujutab eelkõige positiivset tegelast, talle vastanduv Erastu Enn on aga paras petis. Kuhugi nende kahe vahele mahub veel harimatu ning vanameelne taluperemees Peeter. Üldjoontes on selle näidendi tegelased võrreldes Koidula varasemate teostega õnnestunumad, tegemist on vägagi värvikate persoonidega. ,,Säärases mulgis" käsitleb Lydia Koidula üsna mitut tollel ajastul aktuaalset probleemi : rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen, hariduse puudulikkus (samas vajalikkus), pärismaa ostmine, sõjaväest kõrvalehoidmine, sundabielu. Näidendi läbivaks moraaliks oligi
meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Kuid loomulikult ka Dunja teadis seda, et sellega võib ta ilma jääda Luzinist ja tema rahast, mille eest Raskolnikov oleks saanud jätkata oma pooleli jäänud ülikooliõpinguid. Kuid kõik inimesed on erinevad. Väga salapärane on ka vaesest perekonnast pärit Sonja, kes sügavalt usklikuna hakkab siiski enda keha müüma (pidi ära elatama oma haige kasuema, joodikust isa ja teised lapsed). Ta oli küll harimatu, kuid siiski väga sügavahingeline. Dostojevski on kujutanud teda kui täieliku headuse kehastust, temast õhkub heatahtlikkust. See paistab välja näiteks selles, kuidas Siberis teised sunnitöölised temasse suhtuvad. Minu arust kõige salapärasem tegelane Dostojevski teoses on peategelane Raskolnikov. Ta on haritud, taibukas, andekas ja väga õilis inimene ning ka väga abivalmis. Raskolnikov läks
Tehnika areng on uusaega iseloomustav tegur, sest täna tehnikale saadi uusi tedmisi aladel millest polnud aimu kellelgil. Hakati hindama inimmõistust, juurdlemis võimet ja teaduslike katsetega saadud tulemusi isegi siis kui need olid vastu senistele tõekspidamistele. Valgustus ajastul on olnud palju neid kes on läinud ajalukku oma ütlustega näiteks Rene Descartes kelle juhtmõte oli : ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Voltaire oli öelnud sellise lause: ,, Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik." Need on mõned nendest meestest kes on läinud ajalukku oma tõekspidamiste pärast. 18.sajandil toimus tähtsaim vaimne liikumine ehk valgustus. Valgustajad olid kirjamehed kes üritasid harida inimesi kes ei olnud haritud. Inglismaa on valgustuse sünnimaa. Inglismaa muutus tõotatud maaks ssinna läksid paljud Prantsusmaa haritlased, et tutvuda uute ideedega. Lõuis XIV ajas oskasid Euroopa kõrgeim seltskond prantsuse keel.
tunnista seda), sellepärast üritavad nad seda ka iga hinna eest vältida. · Abstraktne mõtlemine toob seltkonnas ainult negatiivset vastukaja; teema algataja üritab tähtsusetut seletades tähtsaks saada. · Kuna korralik ja endast lugupidav inimene ei räägi abstraktsusest, siis tekib küsimus: kes on see, kes mõtleb abstraktselt? Haritud seltskonna jaoks on see liiga lihtne ja madal. Järelikult jääb üle harimatu inimene. · Abstraktsuse esinemine sõltub erinevatest vaatenurkadest, mida rõhutas autori näide mõrtsukast. Miski, mis tundub ühele inimesele abstraktne, võib teisele olla jällegi midagi väga konkreetset. · Mõrtsuka näites selgus, kuidas abstraktsus ja konkreetsus võivad omavahel põimuda: näiteks, kuidas konkreetsest järeldustest jõuti abstraktse tulemuseni või kuidas abstraktne mõtlemine summutas täielikult konkreetse mõtlemise
annaabi.ee 
