Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel perioodi numbrile vastav elektronkihtide arv Füüsikaline nähtus nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone (H+)
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus
2) Täida perioodilisussüteemi abil järgmine tabel: Element Prootonite arv Neutronite arv Elektronide koguarv Elektronkihtide arv Elektronide arv väliskihil P F Jätka tabelit: Na, Si, S, Ne, Fe, V, As, H. 2 Aine ehitus ja keemiline side. 2.5 Aineosakesed. Molekul koosneb aatomitest. Molekul on aine väikseim osake, millel on samad keemilised omadused kui ainel endal. Ioon on laenguga aatom või aatomirühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone: Kui aatom loovutab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon: Na - 1e ® Na+ Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada
CaO + H2O = Ca(OH)2 [kustutamata lubja ,,kustutamine"] b) aluseline oksiid + hape = SOOL + VESI CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Fe2O3 + 3H2SO4 = Fe2(SO4)3 + 3H2O c) aluseline oksiid + happeline oksiid = SOOL K2O + CO2 = K2CO3 d) aluseline oksiid + aluseline oksiid MgO + K2O alus K2O + Fe(OH)3 sool CaO + Na2SO4 metall Saamine: a) otseselt: 2Ca + O2 = 2CaO b) kaudselt: CaCO3 = CaO + CO2 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O 2. Happelised oksiidid Nomenklatuur Tõlgi indeks ladina (kr.) keelde! 1 mono Cl2O7 dikloorheptaoksiid 2 di 3 tri P4O10 tetrafosfordekaoksiid 4 tetra 5 penta SO3 vääveltrioksiid 6 heksa 7 hepta CrO3 kroomtrioksiid 8 okta 9 nona
Happed on liitained mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. Saamine 1)Happeline oksiid+vesi SO2+H2O -> H2SO3 2)Gaasiline aine + H2 Cl2+H2 -> 2HCl 3)Tugev hape+Sool K2S+2HCl -> 2KCl+H2S 4)Gasilise vesiniku lahustumisel vees HCl(gaas) + H2O -> HCl (hape) Liigitus:Tugevad happed(HNO3;H2SO4;HCl), Nõrgad happed(H2CO3; H2S; H4SiO4; H2SiO3) ülejäänud on keskmise tugevusega. Keemilised omadused: 1)Reageerivad metallidega pingerea alusel (LI-Pb reageerivad, Cu- Au ei reageeri) Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Reageerivad aluseliste oksiididega Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Happed reageerivad alustega Cu(II)(OH) 2+H2SO4 -> Cu(II)SO4+2H2O 4)Reageerivad endast nõrgemate sooladega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või
Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid
indikaator aine, mis muudab hapes ja aluses värvust ( indikaatorite nimetused ja värvuste muutumine) neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktioon. mool aine hulga ühik. molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides. II TÄHTSAD AINED O2 hapnik, lõhnatu, maitsetu, värvitu, õhust kergem, vees ei lahustu. Fe reud, hõbehall, suhteliselt raske, magnetiline, mehaaniliselt hästi töödeldav metall. Kõige enam toodetav metall. Fe2O3 raud(III)oksiid, punakas pruun. Rauasulamid: malm(Fe+C) keskkütteradiaator, vannid, pliidiraud ; teras(Fe+C, süsinikku vähem kui malmis) tööriistad, puurid, autokered. Raua saamiseks maagist tuleb raud(III)oksiid redutseerida vabaks metalliks. Kõige enam kasutatakse redutseerijana süttkoksi(C)(koksist tekib CO.) Al alumiinium, hõbevalge, kerge, hea elektrijuht, platiline, pehme metall. Looduses levinuim metall. (kööginüud,
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon
H2SO4 + 2LiOH à Li2SO4 + H2O Nii leelised ja ka vees lahustumatud hüdroksiidid reageerivad hapetega: Cu(OH)2 + H2SO4 à CuSO4 + 2H2O 2Fe(OH)3 + 3H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6H2O 2) hape + aluseline oksiid à sool + vesi vahetus H2SO4 + CuO à CuSO4 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Happed reageerivad aluseliste oksiididega sõltumata sellest, kas oksiid lahustub vees või mitte. 3) hape + sool à uus sool + uus hape vahetus Li2S + 2HCl à 2LiCl + H2S 2NaCl + H2SO4 à Na2SO4 + 2HCl Tekkiv hape on reageerivast happest nõrgem või lenduvam (HCl, H2S) BaCO3 + 2HCl à BaCl2 + H2O + CO2 Na2SO3 + 2HCl à 2NaCl + H2O + SO2
alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingugaas N2O-dilämmastikoksiid- naerugaas Ei reageeri veega, hapetega ega alustega HAPE- aine, mis annab lahusesse vesinikioone Vesinik+happeanioon – H+Cl-vesinikkloriidhape Hapnikuta happed(HCl, HCr, H2S) ja hapnikhapped(HNO3, H2CO3, H2SO4) Üheprootonilised(HCl, HNO3, HBr) ja mitmeprootonilised(H2SO4, H3PO4, H2CO3) Tugevad happed-kõik molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbivad HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4 Nõrgad happed-väike osa molekule jagunenud ioonideks H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH Universaalindikaatoriga rohekas, lakmusega lilla ja metüüloranžiga oranž ALUS-aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Metallioon+hüdroksiidioon – Na+OH-naatriumhüdroksiid Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid
lahustumatu alus = vastav oksiid + vesi = lahustumatu alus + uus sool III amfoteerne alus + HAPE = sool + vesi amfoteerne alus + LEELIS = KOMPLEKSÜHEND Rahvapäraseid nimetusi: NaOH- seebikivi, sööbenaatrium KOH- sööbekaalium Ca(OH)2- kustutatud lubi, lubjapiim( hägune lahus), lubjavesi (selge lahus: saadakse lubjapiima seismisel, kui lahustumatu osa settib nõu põhja) Happed Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+). Liigitus: 1. tugevuse järgi 1. tugevad HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI 2. keskmised H2SO3, H3PO4, HNO2 3. nõrgad H2S, H2CO3 2. vesinike arvu järgi 1. üheprootonilised HNO3, HCl 2. mitmeprootonilised H2SO3, H3PO4 3. hapniku sisaldavuse järgi 1. hapnikku sisaldavad happed H2SO3, H3PO4 4. hapnikku mitte sisaldavad happed HCl, HBr, HI Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi
sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3); soolad nõrgad alused (NH3·H2O) Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse ained. kovalentse sidemega ained.
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline
lahustunud aine mass x% Lahustunud aine mass : Lahuse mass: Nt. 21.Happed on liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesinikioonist ja happejäägist. *Hapete olemasolu saab kindlaks teha ainetega,mida nim. indikaatoriteks. Kõige tavalisem indikaator on lakmuspaber. Muutub hapetes alati punaseks. *Happeid saadakse, kui happeline oksiid reageerib veega (see kehtib väävelhappe,väävlishappe,lämmastikhappe,fosforhappe, süsihappe). Nt. *Omadused. 1. Vees lahustuvad happed on hapu maitsega ja muudavad indikaatorite värvust. 2.Vedelad (nt. soolhape,väävelhape) ja kui tahked. 3.Paljud happed on söövitava toimega. 4. Veest raskemad, seepärast tuleb alati hapet vette valada. 5. Reageerivad metallidega ja annavad soola ja eraldub vesinik. Aktiivsuse kahanemise järgi paigutatakse kõik metallid pingeritta. See tähendab seda, et need metallid, mis jäävad vesinikust tahapoole, ei reageeri hapetega ja mis vesinikust ettepoole reageerivad.Nt.
Suurendamisel saaduste tekke suunas. Vähendamisel lähteainete tekke suunas. 2. Saaduse kontsentratsiooni: Suurendamisel lähteainete tekke suunas. Vähendamisel saaduste suunas. 3. Rõhu: Tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas. Alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas. 4. Temperatuuri: Tõstmisel endotermilise protsessi suunas. Alandamisel eksotermilise protsessi suunas. Üheprootonilistes hapetes on üks H, mitmeprootonilistes mitu. Hapnikhapped on hapnikuga Tugevad happed: H2SO4 , HCl, HI, HBr, HNO3. Alused ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Leelised tugevad alused, vees lahustuvad hüdroksiidid(I-A rühm ja II-A rühm Ca alates.) Nõrgad alused Vees praktiliselt lahustumatud. Soolad Katioon ja anioon koos (Na2SO4) Vesiniksoolad Happeanioonis on vesinik.(NaHSO4) Kristallhüdraadid Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20) Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a
Hästi sepitsetav on N: kuld. 5.Metallide keemilised omadused: metallide reageerimine hapniku, väävli, kloori, lahjendatud hapete, leeliste, soolade vesilahustega ja veega Näited. Metallid reageerides hapnikuga tekivad oksiidid (NaO jne), reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid(2Na + S Na2S), reageerimisel klooriga tekivad kloriidid (2Fe + 3Cl2 2FeCl3). Reageerimisel lahjendatud hapetega reageerivad ainult pingereas vesinikust vasakul olevad metallid, oksüdeerijaks on H2 ioon, leelistega reageerimisel on oksüdeerijaks OH (NaOH) ning tuleb vaadata aluste ja soolade lahustuvust vees(NaCl). Veega reageerivad aktiivsed metallid (K - Mg) tekivad hüdroksiid ja H2 - 2Na + 2H2O 2NaOH + H2; keskmised metallid (Al - Fe) reageerivad veeauruga (kõrgel to) - tekivad oksiid ja H2, Zn + H2O ZnO +H2; väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. Hapnikuga reageerimisel tekivad oksiidid: 4Al+3O2=2Al2O3. Enamik metalle reageerib ka väävliga: Fe + S = FeS. Kloor on
HAPPED VIII klassi KEEMIA Koostanud SIRET SAARNIIT ÄÄSMÄE PÕHIKOOLIST 01.02.2002 HAPPED · Koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist · Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus · Muudavad lakmuse punaseks · On söövitava toimega · Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik Happed liitained, mis koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist H Cl -vesinikkloriidhape H NO3 - lämmastikhape H2 CO3 -süsihape H2 SO4 - väävelhape annavad lahusesse vesinikioone Hapete iseloomulikud omadused on tingitud sellest, et... hapete vesilahustes on mingi osa happe molekule vee molekulide toimel jagunenud ioonideks - positiivse laenguga katiooniks ja negatiivse laenguga aniooniks.
HAPPED VIII klassi KEEMIA Koostanud SIRET SAARNIIT ÄÄSMÄE PÕHIKOOLIST 01.02.2002 HAPPED · Koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist · Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus · Muudavad lakmuse punaseks · On söövitava toimega · Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik Happed liitained, mis koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist H Cl -vesinikkloriidhape H NO3 - lämmastikhape H2 CO3 -süsihape H2 SO4 - väävelhape annavad lahusesse vesinikioone Hapete iseloomulikud omadused on tingitud sellest, et... hapete vesilahustes on mingi osa happe molekule vee molekulide toimel jagunenud ioonideks - positiivse laenguga katiooniks ja negatiivse laenguga aniooniks.
Liitaine liitaine molekul koosneb mitme elemendi aatomitest, nt H 2 O; CO2 ; C12 H 22O11 Molekuli valem näitab, millistest aatomitest molekul koosneb Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis Aatomid ühinevad molekulideks, kuna nende energia on siis väiksem ja need on püsivamad. Kaheaatomilised molekulid: O2; H2; N2; Cl2; F2; Br2. Ioon laenguga aatom. Aatom on liitnud või loovutanud elektrone ja omandanud laengu. Katioon positiivse laenguga ioon. Aatom on loovutanud väliskihi elektronid, et saavutada püsivat väliselektronkihti. Anioon negatiivse laenguga ioon. Aatom on liitnud väliskihti elektrone, et saavutada püsivat väliselektronkihti. Aatomite ja ioonide erinevused: 1. Ioonid on püsivamad, kui vastavad aatomid. 2. Aatom on neutraalne, ioonil on positiivne või negatiivne laeng. 3. Ioonide omadused erinevad vastava aatomi omadustest Katioonide teke: aatom: K:+19|2)8)8)1) ioon: K+:+19|2)8)8) K-1éK+
5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O3) 2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks. Aluselised oksiidid on metallioksiidid, happelised aga mittemetallioksiidid.
* Kui element asub A-rühmas, siis tema elektronide arv viimasel kihil võrdub rühmanumbriga. * Kui element asub B-rühmas, siis tema viimasel elektronkihil on tavalsielt 2 elektroni. * Metallid annavad reaktsiooni käigus viimase kihi elektronid ära ja muutuvad positiivseks iooniks. * Mittemetallid võtavad reaktsiooni käigus niipalju elektrone juurde, et saaksid viimasele kihile 8 elektroni. Tekivad negatiivsed ioonid. * Nt: Na+11 /2)8)1) Na -1e -> Na+; S+16/2)8)6) S + 2e = S- * Ioon on laenguga aatom või aatomirühm. -) Kui aatom loovitab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon. -) Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon. Aatomorbitaalid * Elektronkihig jagunevad alates teisest kihist alakihtidest, mida tähistatakse tähtedega s,p,d,f. -) Alakihtide arv mingil kihil võrdub kihi numbriga. * Kuna elektronide jaotuse aluseks on energia, siis oleks mõiste "kiht" asemel õigem
Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Vesinik H:Viimasel kihil ainult 1 elektron, H:+1/1). Esineb ainult ühenditena (orgaanilised ained, elusloodus) Maal, kuna kergem kui õhk. Saamine elektrolüüs (vesi tavaliselt), laboris Metall + hape (va. konts. lämmastik- ja väävelhape) ja süsinikuga. O-a (siin ja edaspidi oksüdatsiooni aste) I..-I. Molekulaarne aine(H2), hästi väikese tihedusega, seetõttu ka kerge, lõhnatu, värvitu gaas, vähe lahustub vees, hästi madal keemistemperatuur. Molekulidevahelised jõud nõrgad. Peaaegu alati redutseerija (o-a I), aktiivsete metallide reageerides tekib aga hüdriid (o-a -I) 2Li + H2= 2LiH. Hüdriid on väga tugevad redutseerijad. Kasutatakse raketikütuse segudes,
molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid
NaCl + AgNO3 = AgCl + NaNO3,Teist tüüpi reaktsioonides aga elementide oksüdatsiooniaste muutub, näiteks:Zn + H2SO4 = ZnSO4 + H2.Selle reaktsiooni tulemusena suureneb tsingi oksüdatsiooniaste 0-lt II-le, vesiniku oksüdatsiooniaste väheneb I-lt 0-le. Oksüdatsiooniaste (o.a.) on elemendi aatomi laeng ühendis eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa.Redoksreaktsioonides toimub samaaegselt kaks protsessi - oksüdeerumine ja redutseerumine.Protsessi, milles aatom voi ioon loovutab elektrone, nimetatakse oksüdeerumiseks. Protsessi, milles aatom või ioon omastab elektrone, nimetatakse redutseerumiseks. Elektronide ülekannet väljendatakse nn. elektronvõrranditega:Zn0 - 2e = ZnII (oksüdeerumine), I-I - e = I0 (oksüdeerumine), HI + e = H0 (redutseerumine), Cl0 + e = Cl-I (redutseerumine). Aineid (aatomeid või ioone), mis seovad endaga elektrone, nimetatakse oksüdeerijateks. Elektronide sidumise tulemusena oksüdeerija ise redutseerub
Hape(d) Alus Hüdroksiid Leelis Sool(ad) 2)Jaotused Aluse jaotus Vees lahustuvad vees mitte lahusuvad NaOH, KOH MgOH, CuOH 3)Hapete jaotus hapniku sisalduse järgi Osisaldavad Omittesisaldavad H2SO4 HCl Page 2 5)Hapete jaotus tugevuse järgi tugevad nõrgad H2SO4, HNO3 H2CO3, H2S 6)Soolade jaotus vesiniku järgi Vesinikku sisaladavad Vesinikku mitte sisaldavad CaSO4 CaHPO4 7)Soolade jaotus lahustuvuse järgi Lahustuvad Mitte lahustuvad LiSO4, KSO4 BaSO3, MgSO4 8)Määra aine klass, anna ainele nimi CaSO4 Sool, kaltsium sulfaat SO3oskiid, vääveltriioksiid Ca(NO3)2 sool. Kaltsium nitraat
Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 elemendis ei ole kõikide tehiselementide sünteesi ja nimetusi I.U.P.A.C veel kinnitanud. Perioodis üleminek ühelt elemendilt järgmisele lisandub aatomi tuuma üks prooton ja elektronkattesse üks elektron. Rühm (ei viitsi ). 45. metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisustabelis. Elementide metalliliste omaduste muutus rühmades ja perioodides. Porioodis on üleminek metall mittemetall. Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku. Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu. Metallsiirdemetallpoolmetallmittemetall. Elektronide liitmise või loovutamise võime. Elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide käigus omandada aatomi väliskihile 8- elektronilist kihti(oktetti).
magneesiumi ja leelismuldmetallide ning tsingi oksüdatsiooniaste II, alumiiniumi oksüdatsiooniaste III. Halogeniidides on halogeenide oksüdatsiooniaste -I I II III II -I -I Na2O Ca(NO3)2 Al2O3 ZnSO4 KCl NaI 6. Soolades on happejäägi mittemetalli oksüdatsiooniaste sama, kui vastavates hapetes V V V V VI VI KNO3 HNO3 Ca3(PO4)2 2H3PO4 Fe2(SO4)3 3H2SO4 Kolme esimese perioodi elementide elektronegatiivsuste väärtused H 2,1 Li Be B C N O F 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 Na Mg Al Si P S Cl 0,9 1,2 1,5 1,8 2,1 2,5 3,0 Näide 1. Arvutada elementide oksüdatsiooniastmed pliidikromaadis PbCr2O7. Pliidikromaat on dikroomhappe H2Cr2O7 sool. Mõlema ühendi täielikul
(H2O)4 jt. 3. Keemilised omadused. Vesi on keemiliselt aktiivne ühend, reageerides paljude ainetega juba toatemperatuuril. a) Pingerea alguse metallid reageerivad veega aktiivselt: 2K+2H2O=2KOH+H2 Kõrgemal temperatuuril reageerivad veega ka keskmise aktiivsusega metallid: 3Fe+4H2O=Fe3O4+4H2 b) Reageerimisel mõnede metallioksiididega moodustavad hüdroksiidid: CaO+H2O=Ca(OH)2 c) Reageerimisel mittemetallioksiididega tekivad happed: SO3+H2O=H2SO4 d) Elektrivoolu või kõrge temperatuuri (üle 1000*C) toimel laguneb vesi hapnikuks ja vesinikuks: 2H2O=2H2+O2 Vesi on vajalik paljude keemiliste reaktsioonide kulgemiseks. Näiteks täiesti kuiv CO ei põle kuivas õhus või hapnikus, kuiv H2 ei reageeri kuiva klooriga. Tühine veekogus on keemiliste reaktsioonide katalüsaatoriks. Praktiliselt kindlaksmääramatu vee kogus mõjutab suurem määral ainete füüsikalisi omadusi. Näiteks eeter keeb
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused
Näiteks joodi vesilahuse loksutamisel benseeni C6H6 või tolueeniga C6H5CH3 läheb jood üle orgaanilisse lahustisse, moodustades roosa või lillakaspunase kihi (jood lahustub vees halvasti, orgaanilistes lahustites aga hästi). 3. Füüsikalised eraldamismeetodid on destillatsioon ja sublimatsioon. Maskeerimine. Vahel on võimalik analüüsi takistavate aine koostisosade eraldamine asendada maskeerimisega.Sel juhul viiakse mingi ioon või ühend keemilise reaktsiooni abil sellisesse vormi, milles ta ei osale enam teatud reaktsioonides.Näiteks esineb sageli vajadus maskeerida raud(III)ioone.Selleks võib kasutada nende sidumist väheaktiivsesse kompleksühendisse NaF toimel: Fe+3 + 6F- [FeF6]-3 või redutseerimisel Na2SO3 -ga. Lehekülje algusesse Töövõtted ja töövahendid kvalitatiivsel analüüsil.
1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka //////////////// HCl vesinikkloriidhape soolhape kloriid H2SO3 väävlishape sulfiit H2SO4-väävelhape-sulfaat H2S-divesiniksulfiidhape-sulfiid H2CO3-süsihape-karbonaat H3PO4-fosforhape-fosfaat HNO3-lämmastikhape-nitraat /////////////////////// Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4 Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2 /////////////////////////// P2O5 difosforpentaoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus) Fe2O3-raud(3)oksiid Cu2S-vask1sulfiit (sool) Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool) Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
