teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist, nimetatakse haldusüksuseks. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks.Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond menetleb selles valdkonnas peamiselt kohalike omavalitsuste poolt algatatud piirimuudatusi, kontrollides esitatud materjalide vastavust kõikidele nõuetele. Haldusüksuste piire muudetakse haldusterritoriaalse korralduse muutmisel, territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel või haldusüksuste piiride korrigeerimisel vastavalt maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustele. Haldusüksuse piiride muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Haldusüksuse piiride korrigeerimise maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustest lähtuvalt otsustab Maa-amet. Iga riik jaguneb väiksemateks territoriaalseteks osadeks - haldusüksusteks. Seda on tarvis riigi valitsemiseks
rakendamise kava koostamise põhimõtted ning raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse põhimõtted; 6) kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (KOLS): näeb ette maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja üleriigilise kohaliku omavalituse üksuste liidu asutamise ja tegevuse erisused, võrreldes mittetulundusühingute seadusega (MTÜS). 7) Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. (ETHS) reguleerib haldusterritoriaalse korralduse muutmise ning haldusüksuste piiride ja nimede muutmise aluseid ja korda. 8) Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. (ei oma EÜ õiguse staatust. Siin on tegu rahvusvahelise õiguse normidega. Harta tunnustab Euroopa kohalike territoriaalsete korporatsioonide õigust omavalitsusele, jättes igale riigile aga õiguse nende korralduse üle otsustada; 8.3. Kohaliku omavalitsuse määrused 8.4. Määrusandlus kui kohaliku omavalitsuse õigusloome väljendus
Vallasise linna linnapea, aleviku, alevi- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. Haldusterritoriaalne korraldus Haldusterritoriaalne korraldus on Eesti territooriumi jagunemine haldusüksusteks. Haldusüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuste piiride ja nime muutmise alused Haldusterritoriaalse korralduse muutmine on uue haldusüksuse moodustamine või haldusüksuste arvu vähenemine. Haldusüksuste piiride muutmine on piiride muutmine järgmistel juhtudel: 1) territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel; 2) haldusüksuste piiride korrigeerimisel vastavalt maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustele.
Õigusvõime hõlmab ka
võimet olla varaliste õiguste kandjaks. KOV üksuse tegutsemine võib kaasa tuua eraõigusliku
vastutuse lepingulise vastutuse või deliktiõigusliku vastutuse näol ja avalik-õigusliku vastutuse
riigivastutuse näol.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
kogumist. - Tulumaksuseadus Kõige olulisem punkt on §2 lõige 2, mis määrab tulumaksu maksjaks kohaliku omavalitsusüksuse asutuse, kes teeb maksustavaid erisoodustusi. - Riigieelarveseadus Peamine punkt on §9, mis määrab riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega. - Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus Sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse, haldusterritoriaalse korralduse muutmise ja haldusüksuste piiride ning nimede muutmise korra ja alused. - Kohanimeseadus Oluline punkt on §5, mis annab kohanime määramise õiguse kohalikule omavalitsusele. - Avaliku teenistuse seadus Kõige tähtsam punkt on §1, mille järgi kohalikus omavalitsuses töötamine on avalik teenistus. 5. Kohalike omavalitsuste roll ja kohustused keskkonnamõju strateegilise hindamise juures seoses detailplaneeringutega:
o Demokraatlik riigikorraldus. o Keskendumine riigi põhifunktsioonidele: riigisisene kord, kaitse välisvaenlase vastu, ühiskonda varitsevate kollektiivsete ohtude kõrvaldamine. o ELDRP valitsus organiseerib Eesti territooriumil elavate inimeste (eelisjärjekorras riskirühmade) kohustusliku meditsiinilise läbivaatuse HI- viiruse (ja teiste ohtlike viiruste) küsimuses riiklikul finantseerimisel 2 aasta jooksul. o Eestis läbi viia haldusterritoriaalse reformi, mille järgi riik jagatakse viieks maakonnaks ja 80 (+/-5) omavalitsuseks-vallaks. Reform viiakse läbi resoluutselt ja jõuliselt. o ELDRP valitsus keelustab Eestis streigid. o Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei pooldab Eesti ühinemist Lääne struktuuridega: Euroopa Liidu (EU) ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon -iga (NATO). o Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei pooldab majanduslike, sõjaliste ja
asuva ehitise võõrand-l eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või täielikult enne võõrandamist vähemalt aa jooksul kasut haridus-, kasvatus-, tervishoiu- või kultuuriasutusena), pärimisvõime. Üksuse tegutsem võib kaasa tuua eraõigusliku vastutuse lepingulise vastutuse või deliktiõigusliku vastutuse näol ja a-õ vastutuse riigivastutuse näol. KOV üksuse õigusvõime tekib, kui VV on teinud otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutm-ks valdade või lindade osas ja vastav otsus haldusüksuste nimistu muutm-ks on jõustunud. Õigusliku staatuse muudeks väljunditeks on teovõime, protsessi- ja menetlusõigusvõime, teenistus- ja tööandmisvõime, nimi, iseseisev eelarve. Üksused on õigusvõimelised, kuid puudub teovõime. Haldusekandja ja in-ste ühend käib haldusekandja organi kaudu. Organist tuleb erald organi käsutaja – in-d, kes teost organile antud pädevust
Türi linn ASUKOHT: Türi vald on ajalooliselt ja sotsiaal-majanduslikult omavahel integreeritud piirkond (Järvamaa lõunaregioon nn. Lõuna-Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn. 2005. aastani kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel jagunes piirkond 4 kohaliku omavalitsuse vahel - need on Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn
Ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 9 lg 3 sätestab, et vähemalt osa kohalike võimuorganite rahalistest vahenditest tuleb kohalikest maksudest, mille suuruse kohalikud võimuorganid võivad seadusega lubatud piires ise määrata. Kohalikud maksud on: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ning parkimistasu. 167. Haldusterritoriaalse reformi probleem Paljud Eesti kohalikud omavalitsused on rahvaarvult väikesed, madala tulubaasiga ja territoriaalselt ebaotstarbeka kujuga. Seetõttu on nende haldussuutlikkus väike ning sellest tulenevalt kannatab elanikele osutatavate teenuste kvaliteet ning piirkonna arenguvõime. Haldusterritoriaalse reformi vajalikkuse teoreetiliste ja kogemustel põhinevate tõendite puudumine tähendab, et ainult
Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse korralduse reforme ja muudatusi on kavandatud pikka aega. Alates 1996. aastast on omavalitsused ühinenud vabatahtlikult ning 1997. aastast on iga uus regionaalminister pakkunud välja kohaliku ja regionaalvalitsemise ümberkorraldamiseks oma kava (Avaliku halduse arendamise alused 1998; Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas 2001; Regionaalhalduse reformi kontseptsioon 2003; Regionaaltasandi halduskorralduse korrastamise lähtealused 2007; Haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu 2009). Alates 1950. aastatest on hakatud revideerima traditsioonilisi võimuvertikaali toimimise aluspõhimõtteid. Peamised põhjused on olnud järsk heaoluteenuste kasv, valglinnastumine ja sellega kaasnev pendelmigratsioon ning traditsioonilise kogukonnapõhise identiteedi lagunemine (Robson 1966; Dahl, Tufte 1973; Newton 1982; Brans 1992; Barett, Crowther 1998). Tohutu heaoluteenuste kasv on sundinud riike valima, kas osutada kõiki teenuseid ise või
ÜLESANDED: o korraldada sotsiaalabi o Noorsootööd o Jäätmehooldus o Heakord o Teede- ja linnatänavate korrashoid o Ruumiline planeerimine Haldusreform - Kohaliku omavalitsuse kohta peab olema vähemalt 5000 elanikku (200st omavalitsusest jääks alles vähem kui 100) o Eesmärk on toetada omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu avalike teenuste pakkumisel, konkurentsi suurendamine. Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine. Igas omavalitsuses peab elama vähemalt 5000 inimest. Raplamaa on täielikult haldusreformi vastu. Läänemaa pooldab liitumisprotsessi, kuid ootab reformi tegelikku sisu ja eesmärke. Unitaarriik- ühtne, tugeva keskvõimuga ühtsusriik, kogu legitiimne võim on keskvalitsusel (PM, Jaapan, Eesti), KOMil on vähem õigusi o Eeliseks selge hierarhiline võimu olemasolu
........................................................................................................10 h)Reformi mõju teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile........................................................................................10 1. Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad valdkonnad Reformikava koosneb paragrahvidest, millega reguleeritakse omavalitsuskorralduse reformi läbiviimise eesmärki, aluseid, ajaraami, haldusterritoriaalse korralduse muutmise korda ning muid ühinemistega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Samuti muudetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust, kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise seadust. Regionaalminister esitas oma 6 regionaalhalduse mudelit avalikkusele aruteluks, ning valituks osutus tõmbekeskuse mudel. Regionaalministri valitsemisalas välja töötatud metoodika kohaselt määrati maakondlikud tõmbekeskused
omavalitsuse üksustele eraldiste tegemisele. Vastupidi, väiksemate rahaliste vahenditega valdade ja linnade kaitseks on vaja rakendada teatud rahalise ühtlustamise mehhanisme või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete finantsallikate ja kulutuste ebaühtlast jagunemist. Riik ja kohalik omavalitsus on omavahel territoriaalses seoses, kuna omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Sellise koostöö kaudu aidatakse kaasa valdade ja linnade arengule ja võimaldab nende ühishuvide efektiivsemat esindamist ja kaitset avaliku võimu eri tasanditel. Põhiseadus Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti
teel valitud volikogu või esinduskogu liikmed. Antud volikogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalusi pöörduda esinduskogu poole, kasutada rahvahääletusi ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. 1 Riik ja kohalik omavalitsus on omavahel territoriaalses seoses, kuna omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.2 Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil.
Seadus nõuab finantskomisjoni ja vähemalt ühe alalise komisjoni moodustamist. Kohalik volikogu võib administratsiooni luua sellistel alus-tel, nagu ta ise heaks arvab. Valimised- volikogu liikmed valitakse 4 aastaks. Valimised toimuvad kõikidesse Taani kohalikesse volikogudesse ühel päeval. Saadikud valitakse nii maakonna- kui kohalikesse volikogudesse. USA- Föderatsiooni struktuur 50 osariiki ja Columbia föderaalringkond - Osariikide pädevuses on haldusterritoriaalse jaotuse küsimused ja KOV asutused - Ei eksisteeri konstitutsioonilist suhet föderaalvalitsuse ja KOV-i vahel: KOV-d on õiguslikult 50 osariigi valitsuse kreatuurid (creatures). - KOV-de süsteem rajaneb haldusterritoriaalsel jaotusel: osariigid (v.a mõned erandid) jagunevad maakondadeks. Maakonnad eksisteerivad väljaspool linnaasulaid. Linnad on maakondadest eraldi. Suurlinnade KOV organitel on maakonnaorganite volitused.
o Kohalikud – kohakile omavalitsuste esinduskogud (linna- ja vallavolikogud) - Täidesaatva riigivõimu organid viivad ellu seadustes ja kõrgemalseisavate haldusorganite üigusaktides sisalduvaid nõusid. o Keskhaldusorganid – nende pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni territoriumi (Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) o Kohalikud haldusorganid – nende pädevus piirdub ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (maavanem) - Kohtuvõimu organid on kohtud, mis moodustavad riigis mitmeastmelise kohtuasutuste süsteemi, mis peab tagama õigusmõistmise kõrge kvaliteedi ja välistama kohtuvigade tekkimise. 6) Kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike
elanikkonna omavalitsuslikku avalikku võimu. Sama tunnuse alusel liigitatakse täidesaatva riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni subjekti territooriumi (Eestis Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (näiteks Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus, selline riigiorgan ühendab ja suunab halduse kõigi või enamiku harude juhtimist. Tüüpiliseks üldkompetentsiga haldusorganiks on riigi keskhaldusorgan (meil Vabariigi Valitsus). Erikompetektsiga haldusorganid (ministeerium,
omavalitsuse üksustele eraldiste tegemisele. Vastupidi, väiksemate rahaliste vahenditega valdade ja linnade kaitseks on vaja rakendada teatud rahalise ühtlustamise mehhanisme või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete finantsallikate ja kulutuste ebaühtlast jagunemist. Riik ja kohalik omavalitsus on omavahel territoriaalses seoses, kuna omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Sellise koostöö kaudu aidatakse kaasa valdade ja linnade arengule ja võimaldab nende ühishuvide efektiivsemat esindamist ja kaitset avaliku võimu eri tasanditel. KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste
esindusorgan, mille üldnimetus on parlament. Kohalikeks esindusorganiteks on kohalike omavalitsuste esinduskogud (Eestis valla- ja linnavolikogud). Sama tunnuse alusel liigitatakse täidesaatva riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt 5 Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja
Parlamendid on kas ühe- või kahekojalised. Kahekojalised parlamendid on enamasti tekkinud kolmel põhjusel: 1) ajalooliselt (Šveits - Liidukogu ja Rahvuskogu; Suurbritannia Alam- ja Lordide koda); 2) föderatsiooni alusel ( Saksa LV - Bundestag; Bundesrat); 3) kui üks koda on teise suhtes kontrolli(revisjoni)funktsioonis. Föderaalparlamentide üks koda valitakse reeglina otse rahva poolt, teine koda aga mingil proportsionaalse esindatuse põhimõttel riikliku korralduse ja haldusterritoriaalse jaotuse alusel. Samas võivad formaalselt ühekojalised parlamendid korraldada oma tööd sisuliselt kahekojalistena. Näiteks Norras jaguneb parlament uue koosseisu alguses kaheks: seadusandluskärajad ehk Lagtinget ning maakärajad ehk Odelstinget; sama süsteem kehtib ka Islandil. Kahekojalistes parlamentides võivad kojad täita erinevaid ülesandeid: Inglismaa parlament - Alamkoda võtab vastu
esindusorgan, mille üldnimetus on parlament. Kohalikeks esindusorganiteks on kohalike omavalitsuste esinduskogud (Eestis valla- ja linnavolikogud). Sama tunnuse alusel liigitatakse täidesaatva riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid
annaabi.ee 
