arvates kümne tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga, kui Euroopa Liidu asjakohases määruses ei ole sätestatud teisiti. Muu otsuse kohta avaldatakse teave PRIA veebilehel otsuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul, kui Euroopa Liidu asjakohases määruses ei ole sätestatud teisiti. C. HALDUSAKTI KEHTIVUS JA SUNDTÄITMISE VÕIMALIKKUS (Kohaldatav ka konkreetse iseloomuga halduslepingute, mitte aga muude halduse tegevusvormide suhtes) I. Teatavaks tegemine (HMS § 62) 1 1. Üldjuhul: vormivabadus (HMS § 62 lg 1), kuid HA adressaadi isiklik teavitamine + Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus §11 lg 2, et muu otsuse kohta avaldatakse PRIA pealehel. Eriseadus
sõlmimisel." Haldusorganiteks loetakse kõiki täitevvõimu struktuuriüksusi: riigiasutusi, - ametnikke ja kollegiaalorganeid, kohalike omavalitsuse üksuste asutusi ja organeid, iseseisvaid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, samuti avalike üledandeid enda nimel täitvaid eraisikuid (nt notarid) Haldusmenetluse ei ole aga mitte igasugune haldusasutuse tegevus, vaid üksnes see, mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega. Haldusmenetluse põhieesmärk on kaitsta kodanikke võimu omavooli eest, loetakse haldusmenetluseks vaid see osa riigi tegevusets, mis ka kodanikke puudutab. Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine (nt ülemuse korraldused alluvatele). Seevastu avaliku teenistuse raamesantavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba
10. Omavalitsuste, kodanikeühenduste ja erasektori suurem kaasamine riigivalitsemisse: anname kodanikeühendustele ja erasektorile võimaluse täita senisest suuremat rolli sotsiaalhoolekandes, kultuuri-, spordi-, keskkonnakaitse, tervishoiu- ja turvalisuse vallas, hariduses ning teistes valdkondades. Seal kus võimalik, anname riiklikke ülesandeid omavalitsustele, kodanikeühendustele ja eraettevõtetele üle anda halduslepingute alusel. Täitmisel. Arvamus: Idee kõlab ilusalt, aga kas selline asi ka reaalselt toimima hakkab. Muidugi oleks tore, kui toimiks, erasektoris tekiks ehk mõned töökohad juurde. KOHALIK HALDUS 11. Omavalitsuste koostöö ja omavalitsuste ühisasutuste moodustamise soodustamine seaduse ja lepingute alusel riiklike ning mitut omavalitsust hõlmavate omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Ettevalmistamisel.
ülesannete täitmisse kas: · tsiviilõiguslikus vormis (nt asjade ostmine, ehitustööde vm teenuste tellimine eraõiguslikult isikult) või · halduskoostöö korras halduslepingu alusel (nt parkimistasude kontrollteenuse üleandmine eraõiguslikule isikule). Lisaks lepingulisele võib koostöö olla institutsionaalne, st toimuda ühiselt loodud juriidilise isiku kaudu. * PPP = public-private partnership (ingliskeelses kirjanduses sage lühend) Tsiviilõiguslike ja halduslepingute sõlmimine avaliku sektori poolt on reguleeritud õigusaktidega. Tsiviilõiguslikud lepingud olgu kooskõlas vaba konkurentsi põhimõtetega! Avalik-õiguslikke halduslepinguid võib sõlmida vaid konkreetses seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul, järgides kaalutlusõiguse teostamise reegleid. Üldreegel eraõiguslikule isikule ei saa täitmiseks üle anda riigi tuumik- ehk põhifunktsioone ja riikliku sunni rakendamise ülesannet. NB
Avaliku halduse mõiste Haldus organisatsioonilise mõttes korraldus Haldus sisulise mõttes halduse teostamine Haldusorganid kõik täidesaatva riigivõimu struktuurid riigiasutused, - ametnikud ja kollektiivorganid, ka KOV asutused ja organid ja iseseisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (TÜ) aga ka eraisikud (notar9 kui nad täidavad avalikke ülesandeid) Haldusõigus Haldusmenetlus on tegevus mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega st üksikisikut puudutavad tegevusvormid. Haldusmenetluse reguleerimise eesmärk on kodanike kaitsmine riigi omavoli eest Haldusmenetlus ei asutusesisene asjaajamine Arhusi konventsiooniga seotud rakenduslikke probleeme Kaalutlusõigust tuleb eristada nn seotud haldusest. Õigusnormid koosnevad enamasti kahest osast · abstraktsest faktilisest koosseisust KUI ,,A" · ja sellega seotud õiguslikust tagajärjest SIIS ,,B" Nn
võlausaldaja nõusolekul võlgniku kohustuse ülevõtmine kolmanda isiku poolt, nii et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Lepingu ülevõtmine eeldab teise poole nõusolekut. Lepingu ülevõtmisel lähevad kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused ülevõtjale. Lepingu endine pool vabaneb eelduslikult tervikuna kohustustest. Sätetest tulenevalt on ülevõtjal võimalus ka vastuväidete esitamiseks. 32. Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Haldusleping on kokkulepe, millega avaliku halduse kandja (nt riik, KOV) tellib oma ülesannete täitmise eraõiguslikult isikult. Haldusleping on avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul: 1) kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi; 2) kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Halduslepinguga delegeeritakse eraisikule mingi
järelevalve kohtumenetluse seadustik; 2 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest 2. haldusaktide, toimingute ja halduslepingute üle teostatav kontroll – reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. NB! Ükski kohtumenetlus ei alga kohtu omal initsiatiivil – alati peab olema keegi, kes pöördub kohtu poole! 7.1 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Võimalik täidesaatva võimu üldaktide üle – nt ministrite ja Vabariigi Valitsuse määruste, samuti kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määruste üle. Järelevalvemenetluse algatamise õigus täidesaatva võimu üldaktide kontrollimiseks: 1
sundkindlustuse maksete võlgnevust. Isikuga halduslepingu sõlmimise kord: 29 (1) Isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse läbiviimise korrast, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (11) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata järgmiste halduslepingute suhtes: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste liidule riigi või kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise haldusleping; 11) mittetulundusühingule, mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused, riigi või kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise haldusleping; 2) ülikooliseaduse § 501 lõikes 4 nimetatud haldusleping; 21) ülikooliseaduse § 10 lõike 1 alusel sõlmitud haldusleping;
Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (müügileping), asjaõiguslik leping (kinnisomandi üleandmine), perekonnaõiguslik leping (abieluvaraleping), äriühingu asutamisleping; Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi (laenuleping (VÕS § 396), üürileping (VÕS § 271));
Lepingu ülevõtmine eeldab teise poole nõusolekut (VÕS § 179 lg 1), mis peab olema antud kohustuse ülevõtmisel antavate nõusolekut reguleerivate sätete kohaselt. Lepingu ülevõtmisel lähevad kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused ülevõtjale (VÕS § 179 lg 2). Lepingu endine pool vabaneb eelduslikult tervikuna kohustustest. Lisaks kohaldatakse nõude üleminekut reguleerivaid sätteid, mis annavad ülevõtjale võimaluse ka vastuväiteid esitada. 37. Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul: - kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi; - kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Lepingut peetakse halduslepinguks, kui sellega delegeeritakse eraisikule mingi haldusülesande täitmise kohustus ning delegeerimise tulemusel saab eraisik teatava voli
· Sõltuvalt adressaatide arvust ning nende määratletusest eristatakse üksikjuhtumit reguleerivat halduslepingut ning piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivat halduslepingut. Enamus halduslepinguid reguleerivad üksik- või vähemalt määratletud hulka juhtumeid. Sel juhul on lepingu reguleerimisese piisavalt täpselt määratletud (sh määratletud üldiste tunnuste alusel). Seevastu piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmitud halduslepingute korralei ole lepingu pooled, menetlusosalised kolmandad isikud (st isikud, kellele lepingust tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused) ning lepingu reguleerimisese üksikuna määratletavad. · Halduseeskiri on haldusesisene akt, mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganitele. Halduseeskirja tunnustena võib nimetada tunnused: 1. halduseeskiri on suunatud vastava ametiasutuse töötajaskonnale; 2.
nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud; 2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. 36.Kohustuse ülevõtmise tingimused Kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. 37.Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks
§7 Haldusleping Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtus lahendatakse ainult üksikaktidena halduslepingute vaidlusi. 10. §8 Halduseeskirjad Halduseeskirjad on antud ametiasutuse e haldusorganisatsiooni siseseks regulatsiooniks antud
liiklusmärgid. II Määrus HMS § 88: „Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.” Loe: A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 449-466. III Haldusleping HMS § 95: „Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks.” Halduslepingute liikidest on olulisim haldusleping, millega üks avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev isik (riik, KOV, avalik-õiguslik juriidiline isik) volitab teist isikut (nt eraõiguslikku juriidilist isikut) täitma haldusülesandeid. Sellest rääkisime pikemalt eelmises loengus. IV Toiming Loe: A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 467-483. 2
· Sõltuvalt adressaatide arvust ning nende määratletusest eristatakse üksikjuhtumit reguleerivat halduslepingut ning piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivat halduslepingut. Enamus halduslepinguid reguleerivad üksik- või vähemalt määratletud hulka juhtumeid. Sel juhul on lepingu reguleerimisese piisavalt täpselt määratletud (sh määratletud üldiste tunnuste alusel). Seevastu piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmitud halduslepingute korralei ole lepingu pooled, menetlusosalised kolmandad isikud (st isikud, kellele lepingust tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused) ning lepingu reguleerimisese üksikuna määratletavad. · Halduseeskiri on haldusesisene akt, mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganitele. Halduseeskirja tunnustena võib nimetada tunnused: 1. halduseeskiri on suunatud vastava ametiasutuse töötajaskonnale; 2
§6 HALDUSLEPING Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtus lahendatakse ainult üksikaktidena halduslepingute vaidlusi. §7 Haldusaktidele esitatavad nõuded a) Määrused peavad olema õiguspärased. - sisu (materiaalne õiguspärasus). Õigusakti andmise volituse olemasolu. Hilisem volitus on tühine
Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. 42 Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtus lahendatakse ainult üksikaktidena halduslepingute vaidlusi. 4.3 Halduslepingu õiguspärasus. Eeldused on sätestatud HMS-ses otseste viidetena haldusakti ja määruse õiguspärasust
§6 HALDUSLEPING Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtus lahendatakse ainult üksikaktidena halduslepingute vaidlusi. §7 Haldusaktidele esitatavad nõuded a) Määrused peavad olema õiguspärased. - sisu (materiaalne õiguspärasus). Õigusakti andmise volituse olemasolu. Hilisem volitus on tühine
rahaturuinstrumendid, hoiused, kinnisasjad ja muu vara) ning investeerimispiirangud, samuti spetsialiseerumine piirkondade või majandusharude järgi. Kinnised fondid olid Eesti erastamise investeerimisfondid ja praegu näiteks riskikapitalifondid. Avatud fond on lepinguline fond, mille osakud on tagasiostetavad fondi poolt ja emissioonimaht on piiramatu. Fondi portfell moodustatakse fondiosanike otseste halduslepingute alusel ja varakogum ei ole ise juriidiline isik. Lepinguline fond on haldava ettevõttega haldamislepingu sõlminud fondiühikute kaasomandis olev varade kogum. Osakuid võib välja lasta ainult avalikult. Osakute väljalase ei ole ajaliselt piiratud ning nende emissioonimahtu ega väljalastavate osakute arvu kindlaks ei määrata. Osakute emitendiks on fondivalitseja. Osaku väljalaskehinnaks on osaku puhasväärtus (NAV), millele võib olla lisatud fondi tingimustes
nõuded, mis haldusaktile. Halduslepingu sõlmimine on seaduslik niivõrd, kuivõrd õiguslikud eeskirjad ei ole selle vastu. Piirangud: ei ole seotud mitte ainult õiguslike ettekirjutuste pooltkehtestatud otsese keeluga. Halduslepingu sõlmimine on lubamatu ka siis, kui kas o otseselt o või õigusliku reguleerimise asjaoludest tulenevalt on nõutud teiste haldusaktide andmist. Halduslepingud võivad reguleerida nii: Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Näiteks leping kahe valla vahel või leping valla ja riigivalitsemisorgani vahel jne. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduslepingu õigustühisus: kui tühine oleks sama sisuga haldusakt kui esinevad asjaolud, mis tingivad tsiviilõigusliku lepingu tühisuse (TSÜS).
Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt) Kestvuse alusel Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine). Subjektide rolli alusel Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud Tegevusvabaduse alusel Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise
Halduslepingu sõlmimine on seaduslik niivõrd, kuivõrd õiguslikud eeskirjad ei ole selle vastu. Piirangud ei ole seotud mitte ainult õiguslike ettekirjutuste poolt kehtestatud otsese keeluga. Halduslepingu sõlmimine on lubamatu ka siis, kui kas otseselt või õigusliku reguleerimise asjaoludest tulenevalt on nõutud teiste haldusaktide andmist. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Näiteks leping kahe valla vahel või leping valla ja riigivalitsemisorgani vahel jne. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtu pädevusse kuuluvad Eesti õiguskorras sellistest halduslepingustest tulenevad vaidlused, mis reguleerivad üksikjuhtumeid (HKS § 3 lg. 2 p. 2). §7. Haldusaktidele esitatavad nõuded
Halduslepingu sõlmimine on seaduslik niivõrd, kuivõrd õiguslikud eeskirjad ei ole selle vastu. Piirangud ei ole seotud mitte ainult õiguslike ettekirjutuste poolt kehtestatud otsese keeluga. Halduslepingu sõlmimine on lubamatu ka siis, kui kas otseselt või õigusliku reguleerimise asjaoludest tulenevalt on nõutud teiste haldusaktide andmist. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Näiteks leping kahe valla vahel või leping valla ja riigivalitsemisorgani vahel jne. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtu pädevusse kuuluvad Eesti õiguskorras sellistest halduslepingustest tulenevad vaidlused, mis reguleerivad üksikjuhtumeid (HKS § 3 lg. 2 p. 2). §7. Haldusaktidele esitatavad nõuded
annaabi.ee 
