madalama astme kohus ise. Samas ei ole välistatud ka, et isik ise esitab taotluse pädeva kohtu määramiseks, kuid isiku enda poolt esitatud taotlus on pigem erandlik ning põhjendatud siis, kui kaks või rohkem kohut on leidnud, et vaidlus ei kuulu nende pädevusse, kuid ei ole samas saatnud asja pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule (samas 2005). Riigikohus oma halduskolleegiumi 19. detsembri 2005.a määruses haldusasjas nr 3-3-1- 64-05 (RT III 2006, 2, 22) leidis, et kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, kuid halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning menetlusosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, mõistlikuks tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse
EIÕK art 8 lg-s 2 sätestatud, et ametivõimud ei sekku art 8 esimeses lõikes tagatud õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.3 Näited kohtupraktikast Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-19934 Nimetatud kohtuotsusega rahuldati isiku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks. PPA oli tunnistanud isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, kuna isik on toime pannud raske seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo ning kujutab seetõttu ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Välismaalaste seadus lubab eelnimetatud põhjusel tunnistada isiku pikaajalise
kaebajat sellest teavitamata Tallinna Ringkonnakohus ei ole pädev hindama kellegi tervislikku seisundit Tallinna Ringkonnakohus ei kogunud tõendeid ega teinud kaebajale ettepanekut tõendite esitamiseks 2.4 Riigikohtu praktika viited Riigikohus toetub antud lahendis ainult korra varasemale praktikas avaldatud seisukohale. (19. jaanuari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-01, p 1). Kus on öeldud, haigus ei pruugi alati olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks ning et mõjuva põhjusega on tegemist ka juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine oli küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see oleks seadnud ohtu inimese tervise. 2.5 Eriarvamused Eriarvamused kohtuotsuses puuduvad 3. Kohtuotsuse stiil Kohtuotsus on kirjutatud eesti keeles ja korrektselt. Kohtukeel oli arusaadav. Natuke
Selle põhimõtte rakendamise tõhusus sõltub siiski haldusorgani enda aktiivsusest nende tõendite kogumisel. Selle kohta on ka olemas RKHK otsus nr 3-3-1-7-17 p 13: ,,Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Haldusasjas nr 3-3-1-24-13 selgitas kolleegium, et vaidlustuskomisjon ja kohtud peavad ka hankeasjas juhinduma uurimispõhimõttest ning tagama omal initsiatiivil kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamise (otsuse p 26). Praeguses asjas ei järginud ringkonnakohus uurimispõhimõtet ega selgitanud välja asja lahendamiseks olulist asjaolu, vaid tühistas hankija otsuse üksnes kahtluse põhjal. Tegemist on menetlusnormi rikkumisega. Kuivõrd pakkuja menetlusest kõrvaldamine
Reformatio in peius keeld tähendab, et isikus enda kaebuse alusel ei tohi tema senist olukorda raskendada, vaid lubatav on üksnes kas kaebuse täielik või osaliselt rahuldamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohus oli põhjendamatult lähtunud sellest, milliseks kujunes maksukohustuslase jaoks jätkanud revisjoni lõpptulemus võrreldes algse revisjoni tulemusega. Kui kaebaja taotles haldusasjas varasema maksuotsuse tühistamist ja kuna vastutaja tunnistas maksuotsuse tagasiulatuvalt kehtetuks, siis saavutas kaebaja oma eemärgi ning sellega tema olukord ei halvenenud; 2. asjaolu, et maksuotsuse tühistamine või kehtetuks tunnistamise tagajärjeks võib olla revisjoni jätkamine, pidi olema kaebajale ettenähtav; 3. maksuotsuse tegemise ajaks ei olnud möödunud ka kolmeaastane aegumistähtaeg. Ekslik on AS-i käsitlus, et 3.07
kuid amet viivitab otsuse tegemisega ning selle tulemusel tekib ettevõtjal kahju. 3) on tekkinud kahju; Kahju legaaldefinitsiooni ei ole sätestatud võlaõigusseaduses ega mujal. Tallinna Halduskohtu antud definitsioon: kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada (TlnHKo 16.08.2006 haldusasjas nr 3-05-503). Kahju on iga kaotus, mida isik kannab mingi hüve (tervis, kehaline puutumatus, au, väärikus) või vara suhtes. RVastS näeb ette: - varalise kahju hüvitamise (RVastS § 8), mis jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks (RVastS § 7 lg 3, § 13 lg 2) - mittevaralise kahju hüvitamise (RVastS § 9) - tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise (RVastS § 10)
AS Hansapank rikkus tarbijale müüdud kauba kohta ebatõese ja ebapiisava teabe andmisega Tarbijakaitseseaduse §-s 4 p. 3, §-s 6 lg. 2 ja 3, § 7 punktides 1 ja 2 ning §-s 8 lg. 2, samuti Reklaamiseaduse §-s 4 lg. 1 sätestatud nõudeid. Riigikohtu halduskolleegium juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2 otsustab: 1. Rahuldada Riigi Tarbijakaitseameti kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 21. septembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3/278/2000 ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 3. Tagastada Riigi Tarbijakaitseametile kautsjon 700 (seitsesada) krooni.7 KOKKUVÕTE 7 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-63-00 15 Antud uurimustöö eesmärgiks oli RS-i analüüs läbi õigusnormi liikide, seaduse rakendamise
töötlemise või utiliseerimise tingimusi või teenust. *Harmoneeritud standard on juba kohustuslikuks kasutamiseks- pole oluline, kas fikseerida või mitte lepingus *tehniline norm- tootele , protsessile, või teenusele kohaldatav tehniline eripära või tehniline spetsifikatsioon, mis on sätest. Õigusaktis , tehnilise normi korral on üldjuhul standard kohustuslik *hea ehitustava *17 märts 2010 riigikohus on haldusasjas 3-1-1-7-10 on leidnud, et heas ehitustavast tulenevad mitmed ehitusnõuded, sh ohutusnõuded. Hea ehitustava järgides tehtud ehitis ei ole ohtlik inimese elule ega tervisele *riigikohus arvab, et standard ei ole siiski õigusakt *standardite järgimine kuulub hea ehitustava hulka Harmoneeritud standard on eristaatusega Euroopa standard, mis kirjeldab tehnilisi lahendusi direktiivides toodud oluliste nõuete täitmiseks.
varjata reaalselt tegutseva äriühinguga vormistatud tehingutega, kuid neist tehingutest ei piisa, et muuta kogu tegevus usutavaks. 3 4 · Riigikohus otsustas: · 1. Rahuldada OÜ Vollmond kassatsioonkaebus. · 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a ja Tartu Ringkonnakohtu 13. augusti 25.aprill 2016 2015. a otsused haldusasjas nr 3-14-50441. · 3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Vollmond kaebus ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 31. märtsi 2014. a otsus nr 12.2-3/21299-12. · 4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Vollmond kasuks välja menetluskulud summas 45 eurot. · 5. Tagastada kautsjon. · Oü Vollmond esitas kassatsioonikaebuse riigikohtule. 13.aug 2015
olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on vajalik õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. § 35 lg (2) Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest. Kaitseõiguse printsiip Kaitse õiguse printsiip – isikul, kelle vastu …: toimub kriminaalmenetlus on esitatud kaebus haldusasjas on esitatud hagi tsiviilasjas ... peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta, kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Printsiip aitab kaasa vigade vältimisele, kuna võimaldab mõlemal poolel esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt.
ehitise vastavust mitte ainult ehitus- ja planeerimisõiguse normidele, vaid hindama ka seda, kas ehitise kasutamine kavandatud otstarbel on vastuolus muude õigusnormidega, kusjuures ehitis ei vasta nõuetele, kui ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute (näiteks ümberkaudsete elanike) õigusi ehk kasutusluba, mis on väljastatud õigusvastase ehitusloa alusel ehitatud ehitisele, on õigusvastane (RKHKo 10.10.2003 haldusasjas 3-3-1-62-03, punktid 10 ja 11; RKHKo 20.10.2005 haldusasjas 3-3-1-34-05, punkt 8). Kasutusloa olemasolu võib puudumine osutuda vägagi oluliseks, kui ehitis on kindlustatud ja sellega juhtub mingi õnnetus. Enamik kindlustusandjate üldtingimustest välistavad kahju hüvitamise, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. Seega võib kasutusloa puudumine osutuda argumendiks, miks kindlustusandja võib kahju hüvitamisest keelduda.
tulenevaid korraldusi ja neid tühistada, otsustada tunnistajale esitatud küsimuse lubatavuse üle ning määrata tunnistaja korduv ülekuulamine. Ütluste andmise keeld (1) Eestis registreeritud usuühenduse vaimulikku ega tema abipersonali ei või üle kuulata asjaolude kohta, mis talle usaldati seoses hingelise hoolekandega. (2) Selle isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud, ei või tunnistajana üle kuulata: 1) esindajat tsiviil- või haldusasjas, kaitsjat kriminaal- või väärteoasjas ning notarit asjaolu suhtes, mis on saanud talle teatavaks ametikohustusi täites; 2) arsti, farmatseuti või tervishoiuteenuse muud osutajat asjaolu suhtes, mis patsient on talle usaldanud, muu hulgas isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuva asjaolu suhtes; 3) muud isikut, kellele on tema ameti või kutse- või majandustegevuse tõttu
Eriseaduse võivad ette näha tunnistaja kaasamise kohustust. Dokumentaalseks tõeniks on iga dokument, milles sisaldav informatsioon omab vastavate asjaolude tõendamisel olulist tähtsust. Paikvaatlus – antud piirkonna ülevaatamine ja selle üksikasjalik kirjeldamine, paikvaatlus protokollitakse, võib ka jäädvustada filmile, fotona, helisalvestina jne. Asitõend on asi, mille olemasolu või omadused, tõendavad haldusasjas tähtsust omavaid asjaolusid. Tõenditel ei ole ettemääravat tõendamisjõudu ja nende suhtes kehtib nn menetlusõigusliku võrdsuse printsiip. Samal ajal või erinevatel tõenditel olla objektiivselt erinev tõendamisjõud. Seda kollisiooni on võimalik lahendada tõendite hindamise kaudu. Seega kehti haldusõiguses tõendite vabahindamise põhimõte. Kui puuduvad tõendid võib kõne alla tulla tõenäosuse teooria. Tõendamiskoormus
Eriseaduse võivad ette näha tunnistaja kaasamise kohustust. Dokumentaalseks tõeniks on iga dokument, milles sisaldav informatsioon omab vastavate asjaolude tõenamisel olulist tähtsust. Paikvaatlus antud piirkonna ülevaatamaine ja selle üksikasjalik kirjeldamine, paikvaatlus protokollitakse, võib ka jäädvustada filmile, fotona, helisalvestina jne. Asitõen on asi, mille olemasolu või omadused, tõendavad haldusasjas tähtsust omavaid asjaolusid. Tõenditel ei ole ettemääravat tõendamisjõudu ja nende suhtes kehtib nn menetlusõigusliku võrdsuse prinsiip. Samal ajal või erinevatel tõenditel olla objektiivselt erinev tõendamisjõud. Seda kollisiooni on võimalik lahendada tõendite hindamise kaudu. Seega kehti haldusõiguses tõendite vabahindamise põhimõte. Kui puuduvad tõendid võib kõne alla tulla tõenäosuse teooria
Dokumentaalne tõend, asitõend, tunnistaja ütlus, eksperdi arvamus. Eriseaduse võivad ette näha tunnistaja kaasamise kohustust. Dokumentaalseks tõeniks on iga dokument, milles sisaldav informatsioon omab vastavate asjaolude tõenamisel olulist tähtsust. Paikvaatlus antud piirkonna ülevaatamine ja selle üksikasjalik kirjeldamine, paikvaatlus protokollitakse, võib ka jäädvustada filmile, fotona, helisalvestina jne. Asitõend on asi, mille olemasolu või omadused, tõendavad haldusasjas tähtsust omavaid asjaolusid. Tõenditel ei ole ettemääravat tõendamisjõudu ja nende suhtes kehtib nn menetlusõigusliku võrdsuse printsiip. Samal ajal võib erinevatel tõenditel olla objektiivselt erinev tõendamisjõud. Seda kollisiooni on võimalik lahendada tõendite hindamise kaudu. Seega kehtib haldusõiguses tõendite vabahindamise põhimõte. Kui puuduvad tõendid võib kõne alla tulla tõenäosuse teooria. Tõendamiskoormus lasub haldusorganil. Võib esineda jutumeid, kus
Eriseaduse võivad ette näha tunnistaja kaasamise kohustust. Dokumentaalseks tõeniks on iga dokument, milles sisaldav informatsioon omab vastavate asjaolude tõenamisel olulist tähtsust. Paikvaatlus antud piirkonna ülevaatamaine ja selle üksikasjalik kirjeldamine, paikvaatlus protokollitakse, võib ka jäädvustada filmile, fotona, helisalvestina jne. Asitõen on asi, mille olemasolu või omadused, tõendavad haldusasjas tähtsust omavaid asjaolusid. Tõenditel ei ole ettemääravat tõendamisjõudu ja nende suhtes kehtib nn menetlusõigusliku võrdsuse prinsiip. Samal ajal või erinevatel tõenditel olla objektiivselt erinev tõendamisjõud. Seda kollisiooni on võimalik lahendada tõendite hindamise kaudu. Seega kehti haldusõiguses tõendite vabahindamise põhimõte. Kui puuduvad tõendid võib kõne alla tulla tõenäosuse teooria
Selle alusel, ka kui isik esitab taotluse Eriprintsiibi e kaalutlusõiguse alusel - otstarbekusest lähtudes B. MENETLUSE STAADIUMID Järgmised staadiumid Eelmenetlus selle moodustavad ettevalmistavad toimingud. Nt tõendite kogumine Tuvastusmenetlus tuvastab faktilist-juriidilist olukorda, millele rajaneb siis vastav haldusakt. Otsustusmenetlus selle langetab vastav haldusorgan tuvastatud faktilise-juriidilise olukorra põhjal oma otsuse vastavas haldusasjas. Täitmismenetlus nii materiaalselt (kui vastab kehtivale õigusele, on nii sisult kui vormilt õiguspärane, kuid teatud põhjustel pole asunud jõusse, nt vaidlustamise aeg) kui formaalselt (kui on reaalselt jõusse astunud) jõustunud haldusakt kuulub täitmiseks. Teistmismenetlus e uuendamismenetlus sisuks on see, et võetakse veelkordselt arutlusele ja otsustusele juba jõustunud haldusakt. Uuendusmenetluse alused 1
vanem soovib aasta möödumisel kodakondsust endale. Lapsele kodakondsuse andmine on tuletatud vanemale kodakondsuse andmisest. Kui vanem sellist kinnitust ei esita, siis lõpetatakse tema sooviavalduse menetlemine Kodakondsuse seaduse § 19 lg. 4 alusel. Kuna lapsele kodakondsuse andmine oli tuletatud vanema sooviavaldusest, siis lõpeb sellega ka lapsele kodakondsuse andmise menetlus. Selline tõlgendus anti Riigikohtu halduskolleegiumi 13. märtsi 1998. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-8-98, nn. Tjapotskina kaasus. Kui alaealine, kellele vanem taotles kodakondsust, on saanud enne kodakondsuse saamist 15- aastaseks, siis tuleb talle kodakondsus anda tingimustel, millistel antakse kodakondsus alla 15- aastastele alaealistele, s.o. ei nõuta eesti keele oskust ning Põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmist. Nimelt ei nõua Kodakondsuse seadus, et pärast alaealise 15-aastaseks saamist tuleb naturalisatsiooniks esitada täiendavaid dokumente, s.o
1. Maksekorraldused 60 000.- krooni rendi tasumise kohta 6 lehel 2. 2 eks. 3. Melson OÜ äriregistri B-osa kaart 2 eks. 4. AS MOG äriregistri B-osa kaart 2 eks. 5. Kviitung riigilõivu 1400.- krooni tasumise kohta 2 eks. Hageja Melson OÜ juhatuse liige Meelis Teder ________________ 191 KAEBUS HALDUSASJAS Harju Maakohus "....."....................... .a. Halduskohtunik Pärnu mnt.7 15083 Tallinn Kaebuse esitaja: Harri Mänd, isikukood 340107778 Elukoht: Pirni tn. 4, Keila, Harju Maakond Töökoht: AS Mets, Lille 10, Keila, Harju Maakond Amet: Autojuht Tel. tööl: 567456 Kaevatav organ: N Linnavalitsus
lisaks haldusaktide tühistamisnõuetele kahju hüvitamise nõudes 540 eurot. Seega oli menetlusse võtmist takistav puudus (riigilõiv tasumata) vaid osal apellatsioonkaebusest.10. Eeltoodu on ringkonnakohtul jäänud apellatsioonkaebuse tagastamise määruse koosta misel tähelepanuta, mistõttu on ekslikult tagastatud apellatsioonkaebus täies ulatuses. Seetõttu tulebA. Pokrase määruskaebus osaliselt rahuldada. Riigikohus tühis tab Tartu Ringkonnakohtu 3. veebruari 2015. a määruse haldusasjas nr 3-14-47 osas, millega on apellatsioonkaebus tagastatud Viru Vangla haldusaktide tühistamise nõuet ning mitte varalise kahju hüvitamise nõuet 540 euro ulatuses puudutavas osas. Ringkonnakohtu määrus jääb jõusse osas, millega tagastati apellatsioon kaebus 4460 euro suuruse hüvitise nõuet puudutavas osas. Asi tuleb saata tühistatud osas tagasi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ma ise "ilutegija"
annaabi.ee 
