Mare: Ärge muretsege nii palju! Õnnetusest on alles nädal möödas. Kõik läheb hästi! Praegu on talv, saategi puhata. Suvel on palju hullem haiglas olla. Teie aga olete suvel juba terve. Virve: Arvate? Mare: Muidugi. Sööge nüüd, muidu jahtub puder ära. Virve: Puder on päris maitsev, nagu kodus kohe... Mare: Tore kuulda. Ma lähen ja vaatan, kas teised patsiendid on juba söömise lõpetanud. Tulen varsti tagasi. Sööge nüüd kõht täis! Harjutuste vastused H 2. Täitmisel on abiks lisas 1 ja lisas 2 antud avalduste näidised. H 3. 1C; 2B; 3C; 4A; 5C; 6B; 7C; 8A; 9A. H 4. 1ülemõde; 2kõigepealt; 3täiskasvanud; 4sekretärina; 5kutseõppe; 6elukohale; 7töötajat; 8aidata; 9tutvuma. H 5. 35aastane; last; ülemõena; õeks; õena; kogemusi; suhelda; inimesi; haigetele. H 8. 1.Hooldustöötaja jälgib haigeid ja teatab haige seisundi muutustest õele.
Nohu Allium cepa - ninaalune punane, v.o. katki; silmad ja nina vesised nagu sibulat koorides. Ajab aevastama, eritus on läbipaistev.Väljas läheb paremaks, õhtul hullemaks. Ei kannata valgust. Arsenicum Vesine, kinnine nohu. Aevastab ja nuuskab, aga paremaks ei lähe. Heinanohu. Õues hakkab hullem, sees on parem. Rahutus. Janu. Joob korraga vähe. Nõuab palju juua, joob lonkshaaval, tihti. Belladonna - veidi verine nohu. Väga tugev ja akuutne nohu. Nägu punane, silmad kuivad. Vahib ühte punkti, silmad pärani. Kuiv, punane, ärritunud olek. Nahk niiske, nohu lopsakas.Värvitu eritis. Calcium carbonicum tavaline imikute ninakinnisus, mõnikord koos kollaka eritisega. Tihti laps higistab magades peast. Magab kehvalt. Ärkab täiskuuga öödel. Dulcamara - nohu, mis kaasneb igasuguse ilmastiku muutusega. Sageli esineb sügisel, kevadel, talve suladega, pööripäevadel.
tuleb või miks see juhtus. Esitlusel aga avastasin Kyäni toodete imepärase jõu. Kuulasin teiste õnnelike inimeste lugusid ja otsus oli juba kindlamast kindlam. Nüüd juba mitu kuud hiljem võin päris ausalt kirjutada Kyäni muutis mu elu! Ma olekski nagu uuesti sündinud! Ma olen terve, mul on palju uusi sõpru ja ma olen õnnelik! Soovitan seda sullegi Raivo 45.a. Tere! Saadan oma kogemuse, ootasin just viimase kogemuse lõppu nohu. Kui hakkasin tooteid kasutama, tunnen uut energiat ja meeleolu tõusu. Ainevahetus on kiirenenud, ma magan paremini, ärkan hommikul värskena. Õhtune näksimise isu on kadunud ja samamoodi isu sokolaadi järele. Tunnen end terve päeva reipa ja rõõmsana. Minu abikaasal on kadunud peavalud, mis enne olid tal kaks-kolm korda nädalas. Mul on tavaliselt väga tihti nohu. Kestab reeglina poolteist kuni kaks nädalat, nina on punane ja paistes kogu aja. Nüüd tekkis jälle nohu
Juba lähen. (Laseb süüdlaslikult pea norgu) Võõrastütar istub akna alla lõngast ketrama, käed on ketramisest punased ja tüdruk ohkab vahepeal ning hõõrub käsi. Võõrasema tütar jääb ahju peale magama ja võõrasema läheb toast välja). TLÜ Haapsalu Kolledž Natalia Mertsalova Klassiõpetaja II kursus Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Koolinäidend I kooliastmele Võõrastütar: Ai! Kui valus! (vaatab oma katkist kätt ja paneb värtna kõrvale)Pole ime, et käed veritsema hakkasid, ma ketran juba 3 tundi järjest. Oi, värtna peale tuli vereplekk. (vaatab ehmunult ringi) Ma parem pesen selle puhtaks, enne kui ema märkab. Tüdruk tõuseb püsti, jookseb kaevu juurde ja kummardab. Värtnas kukkub vette. Võõrastütar on meeleheitel. Ta läheb tuppa emale õnnetusest rääkima.Ema on selleks ajaks juba toas tagasi. Võõrastütar: Oh, kallis ema
MAI-AGATE VÄLJATAGA L O E N G 4 26 oktoober 2009 Kuidas tekitada tundeid? Teie tekitate endale igapäev tundeid seda endale tähele panemata. Kahjuks me tekitame endale tundeid negatiivses suunas. Egiptuses oli see nõue, et kui õpilane tahtis pühitsuse läbi teha, siis ta pidi oskama tundeid kustutada ja tundeid luua. Meie oleme rääkinud pikka aega tunnete kustutamisest. Oleme rääkinud, et kui teil on ebameeldiv tunne, siis vaadelge seda tunnet aga ärge samastuge selle tundega. Aga tavaliselt on nii, kui teil on ebameeldiv tunne, siis saate üheks selle tundega. Ütletegi mõttes endale, et see ongi minu tegelik reaalsus - nii ebameeldiv, nagu ma praegu tunnen. Selle asemel, et öelda: ma praegu kogen seda ebameeldivat energiat ehk tunnet. Me siin kahe jalaga maa peal kõndides oleme ära unustanud, et me kõik oleme inglid. Üks naine küsis nõu: mis ma pean oma lahutatud mehega tegema, kes on mulle nii
GRIPI SÜMPTOMID Alustuseks tuleks teada, mis gripp on. Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui nüüd käsi ei pesta saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad:
Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 24) 25 Õpetajaraamat T. Mee "Vaata, mis mul on!" Vaata, mul on käsi kaks, nendega teen pliks ja plaks. Vaata, jalgu on ka kaks, nendega teen tips ja taps. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 38) L. Verlin "Koputamise laul" Kopp-kopp-kopp, sõrmekene koputab. Kopp-kopp, kopp-kopp-kopp, teine teda abistab. Kui on tarvis, appi ruttab kolmas sõrm ja kaasa võtab neljanda, viies pealt jääb vaatama. (Laule mudilastele. Kirjastus "Muusika" 2001. Lk 4) Laste laulumäng "Pimesikk" Pimesikk, nüüd tule siia, kõiki meid sa kinni püüa! Mis mu nimi, mõista sa, seo siis minu silmad ka! (R. Eespere, M. Vikat, M. Klaas. Laulik 1.2. kl. Tallinn: Koolibri 1993. Lk 121) "Kop ja plaks" Kop-kop jalaga, Plaks-plaks kätega, La-la laulan ma. Natukene tantsin ka! (I. Joandi, N. Lunjova) Liisusalm "Teen ise!" Ma seon ise kingapaelad,
TÖÖLEHT 1. MINA Töölehed 45aastastele SIIN ON LAPSED. SEE ON POISS. SEE ON TÜDRUK. KÄSI KÄED JALG JALAD SILM SILMAD KÕRV KÕRVAD NINA SUU PEA MINA OLEN POISS. MINA OLEN TÜDRUK. MINA TANTSIN. MINA LAULAN. MINUL ON HEA TUJU. MINUL ON ILUS NINA. SEE ON ILUS LILL. TÖÖLEHT 2. AASTAAJAD Töölehed 45aastastele VÄRV VÄRVID KOLLANE KOLLASED PUNANE PUNASED PRUUN PRUUNID LEHT LEHED SEEN SEENED LIND LINNUD SEE ON SIIL. SEE ON LIND. ON SÜGIS. PÄIKE PAISTAB. ÕUES ON SOE. MIS VÄRVI ON LEHT? SEE LEHT ON KOLLANE. SEE LEHT ON PUNANE. KUS ON SEENED? SEENED ON KORVIS. TÖÖLEHT 3. LOOMAD Töölehed 45aastastele KARU KARUD REBANE REBASED HUNT HUNDID JÄNES JÄNESED SIIL
Minu areng viljastumise hetkest kooli minekuni Mina arenesin ema kõhus asuvas emakas, enne seda olin ma kõige kiirem seemnerakk , kes jõudis munarakuni. Selle tulemusena olin ma sügoot ehk tulevase beebi rakk. Kulgedes munajuhast emakasse hakkasin ma lagunema. Kolm päeva pärast viljastumist koosnesin mina kui loode 32'st rakust. Nädala lõpuks oli rakke juba 250 ja ma olin 0,10,2 mm diameetriga pallike. Ma lõhkusin veidi emaka limaskesta ja kudesid, et endale pesa ehitada ehk sinna jääda. juba 4ndal nädalal ma arenesin embrüoks. Platsenta ja nabanöör olid mulle arenemas. Viiendal nädalal inimestel minu emme ümber polnud aimugi, et emme on rase ja ka mu emme ise ei teadnud veel ühtegi muutust kehas tunda. Minu väike süda hakkas lähiajal tuksuma, kuigi embrüo ei meenutanud veel kuidagi inimest. Põhiorganid, nagu neerud ja süda, olid juba moodustunud. Ja minu neutraaltoru, mis ühendab peaaju ja seljaaju sulgus.Nädal aega hiljem
“ kallakil ja küllakil. Tihni-Tähni läks jõe äärde – Allikas: Heljo Mänd „Sallipall“ ehk saab arsti käest mõne määrde. Valiku põhjendus: Saab rääkida erinevatest haigustest ja arsti juures käimisest. Doktor muda alt välja puges, Mille üle lastega arutleda: Teemasse võib Haigust uuris ja täppe luges. võtta haigused ja nende ennetamise. Mida teha nohu ja köha puhul. Mis ravimeid/teed „Tõbi on võõras. kodus vanemad teevad. Mis on arsti tähtsus Ma rohtu ei tea. meie elus ja millal tuleb arsti poole Nädal aega mõtlema pean. pöörduda. Poiss ja porgand Kord elas väike poisike, kes porgandit ei söönud, ei porgandisse iialgi ta hambaid sisse löönud. Küll rääkisid ta vanemad, et porgand tuleb kasuks, küll lubasid – kui ära sööd, saad moosikommi tasuks.
Muki teeb: auh! auh! auh! Muki on vallatu, oi, küll on vallatu, vallatu koerake! Valvab me majakest, valvab ka Annekest, valvab ka nukukest. Lisa 16. Laul ,,Kiisu läks kõndima". 1. Kiisu läks kõndima, müts oli peas, Naljakas näis teiste kiisude seas, Nurr-nurr, nurr-nurr, kiisude seas. Nurr-nurr, nurr-nurr, kiisude seas. 2. Küsisid teised : "Miks müts on sul peas?" Kiisuke vastas : "Nii olema peab." Nurr-nurr, nurr-nurr, olema peab. Nurr-nurr, nurr-nurr, olema peab. 3. Kõrv oli haige mul, külma vist sai, mütsi siis tegi mul Maieke pai." Nurr-nurr, nurr-nurr, Maieke pai, Nurr-nurr, nurr-nurr, Maieke pai!
Der Unfall, -“e – õnnetus Der PKW, -s (Personenkraftwagen) – sõiduauto Der LKW, -s (Lastkraftwagen) – veoauto Die Fahrbahn, -en – sõidutee Der Fahrer, - - sõitja Der Beifahrer, - - kõrval sõitja Das Bein, -e – jalg Der Fu(ss), -e – labajalg Der Rettungswagen, - - kiirabi auto Die Verkehrspolizei – liikluspolitsei Verletzen – vigastama Bluten – verd jooksma Etwas – midagi Hoffentlich – loodetavasti Der Schmerz, -en – valu Der Magen, - - kõht, magu Der Kopf, -“e – pea Der Zahn, -“ – Hammas Der Arm, -e – käsi Die Hand, -“e – labakäsi Die Magenschmerzen – kõhuvalu Der Zahnarst – hambaarst Das Termometer, - - termomeeter Das Fieber, - - palavik Das Krankenhaus, -“er – haigla Die Krankheit, -en – haigus Die Gesundheit, -en – tervis Der Mensch, -en – inimene Sich wohl fühlen – ennast hästi tundma Fehlen – puuduma Was fehlt dir denn? Rufen – kutsuma Holen – tooma
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
Ja siis juhtus kõik nii kähku. Me kukkusime lennukiga alla. Keset dzunglit! 4 Sündmuspaigal "Aiii.... mu pea!" oigasin ma poolenisti meelemärkuseta. "Aiii mu jalg...". Kui ma jälle meelemärkusele tulin ei olnud mul eriti midagi meeles. Ma ei teadnud miks mul kõik kohad valutavad. Kui ma enda ümber vaatasin, ei uskunud ma oma silmi. See oli kohtav! Kõik ümberringi oli verine ja segi. Igal pool vedeles üleni veriseid surnukehi!!! Kui ma oma pead katsusin, oli mul väga valus. Vaatasin oma kätt ja see oli verine. Mul jooksis peast verd. Miski oli mul jalga lõiganud. Seest tohutult valutas ja ma tundsin end üldse väga halvasti. Kui ma veidike toibusin, hakkasin vaatama, kuidas ma lennukist välja saaks. Õnneks polnud ma millegi all kinni. Osad inimesed röökisid ja sonisid. Väga paljud olid pinkide või kappide alla jäänud. Enamus hädaldasid. Kõndisin kohmetult ja hirmunult lennukit mööda ringi otsides väljapääsu. Mind ehmatas iga äkiline häälitsus
Minult on varastatud rahakott! ...käsilaukku! ...käekott! ...auto! ...auto! Olen hukannut passini. Mul on kadunud pass. ...matkalippuni. ...reisipilet. ...ajokorttini. ...juhiluba. Onnettomuudet ja sairaudet sairaus haigus sairaala haigla lääkäri arst hoitaja õde Kutsukaa ambulanssi! Kutsuge kiirabi! Hän on pyörtynyt. Ta on minestanud. Hän on tajuton. Ta on teadvuseta. Hänellä on luunmurtuma. Tal on luumurd. Hänellä on verenvuoto. Tal on verejooks. Mihin koskee? Kust on valus? Tähän sattuu. Siit on valus. En voi liikuttaa jalkaani. Ma ei saa oma jalga liigutada. Silmässäni on jotain. Mul on midagi silmas. Olen huonovointinen. Ma ei tunne ennast hästi. Minulla on kuumetta. Mul on palavik. Minulla on selkäkipua. Mul on selg haige. Minulla on päänsärkyä. Mul on peavalu. Minulla on kurkkukipua. Mul on kurk valus. Apteekissa Saisinko lääkettä yskään. Andke mulle palun rohtu köha vastu. ...päänsärkyyn. ...peavalu vastu. ...flunssaan. ...gripi vastu. ..
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
(nagu Tom ütles) «laiutada». Ainult vanemad õpilased suutsid oma pileteid hoida ja niikaua selle igava töö juures püsida, kuni nad piibli said. Seepärast oli selle autasu andmine harukordne ja tähelepanuväärne sündmus; edukas õpilane oli sel päeval nii tähtis ja silmapaistev, et iga teise õpilase rinnas lõi leegitsema uus auahnuselõke, mis kestis sageli paar nädalat. Võib-olla polnud Tomi vaimne kõht iial tõsiselt selle autasu järele isu tundnud, kuid kahtlemata oli- ta kogu oma olemusega juba ammu seda au ja hiilgust ihaldanud, mis sellega kaasas käis. Määratud ajal tõusis inspektor kantsli ees püsti, käes suletud lauluraamat, mille rahele oli pistetud esimene sõrm, ja nõudis tähelepanu. Kui pühapäevakooli inspektor oma tavalist väikest kõnet peab, siis on lauluraamat tema käes niisama vajalik nagu vältimatu noodileht laulja käes,
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Artikkel Artikkel on abisõna, mis kuulub nimisõna juurde. Inglise keeles on kaks artiklit: 1) umbmäärane artikkel umbmäärane artikkel on a, täishäälikuga algava nimisõna ees an 2) Määrav artikkel on the Umbmäärase artikli puudumine võib muuta nimisõna tähendust wood puit a wood mets fire tuli a fire lõke iron raud a iron triikraud He gave me the book. Ta andis mulle selle raamatu. He gave me a book. Ta andis mulle ühe raamatu. Umbmääran artikkel a (an) näitab, et tegemist on ühe asjaga või isikuga. Umbmäärane artikkel on tekkinud arvsõnast one (üks). Seepärast saab umbmäärast artiklit tarvitada ainult ainsus oleva nimisõnaga. Give the child a book. Anna lapsele üks raamat. Umbmäärase artikli tarvitamine elukutusete ja rahvuste puhul. Ainsus: I am a doctor. He is an artist. Y
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
LUMI Kus sa olid? 32 NIKOLAI Seal olin! SOLK Ja tulid lihtsalt tulema? NIKOLAI Ei, kõik tulid ära. Kõik läksid praegu laiali. Pidime varsti jälle kokku saama. EMA Issand, mis sinuga juhtunud on? NIKOLAI Issand on surnud. Aga mis mul siis… SOLK Vaadake ennast! NIKOLAI Ma ei näe midagi. Oh, kurat, püksiauk jälle lahti. LUMI Võtke müts peast. NIKOLAI Aaii, valus on! EMA Ettevaatlikult, ma aitan. NIKOLAI Ei puutu minu mütsi! Pagan, kinni on jäänd. ÕDE Oodake, ma toon keevat vett. NIKOLAI Pole vaja, isegi on palav. Pea on paistes, on ikka minu müts või? SOLK Teie, teie. NIKOLAI No ma ütlesin, et ei tohi nii palju juua. Saab mütsi kätte ja koraks kaob pilt eest ära. Tema kallal toimetatakse, keegi hakkab saapaid ära võtma, keegi hoiab õrnalt pead. Nikolai tuleb ärkvele. NIKOLAI Saapad, raisk, jätke rahule. Lõtvub LUMI
Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon." Kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: Depressioon on piinavam. Depressioon kestab kauem. Depressioon segab inimese igapäevaelu Depressioon on destruktiivne emotsioon (erinevalt leinast, mis on valus, kuid mis viib tervenemisele). Depressioon on tavaliselt midagi muud kui lihtsalt piinav tunne. Depressioon kujutab endast sündroomi või sündroomikimpu, mis on seotud probleemidega inimestevahelistes suhetes, käitumises, mõtlemises ja bioloogilises talitluses. Täiemõõduline kliiniline depressioon pole sugugi haruldane nähtus. See tabab mingil eluhetkel iga viiendat inimest; iga viieteistkümnendat nii rängalt, et ta vajab haiglaravi.
Kõik naeravad. Laps vaatab korra Margusele otsa ja sööb edasi. PEREMEES (nagu enne). Ara sa ütle midagi, kui sauna viime ja puhtaks peseme. MANN {aralt). Näin, kas see on nüüd libahunt? PERENAINE. Rumal! See on inimeselaps nagu sinagi. Laps on kopakese tühjaks söönud, paneb lusika käest ja silmapilguks käed kokku. Vaatab siis tänulikkude silmadega ringi. PERENAINE {peremeest müksates). Nägid, mis ta ka teha oskas? PEREMEES. Jah! {Lapse poole astudes, sõbralikult.) Kas kõht on täis? Laps vaatab temale otsa, aga ei vasta midagi. PEREMEES. Küll sa homme kõnelema hakkad! Roni nüüd ara üles ahju peale, seal on sul soe magada. Laps ei vasta ikka midagi, kaob kartsast mööda ahju peale, kus kõik vagusi jääb. PEREMEES. Noh, Margust-Manni, minge ka ara põhku! MANN. Mina pelgan! PERENAINE. Rumal! Margus läheb ka ja meie tuleme. Lapsed kaovad tagakambrisse. Jaanus on enese riidest lahti võtnud, et
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Pesuruumi uks hoida kinni, et ei külmetuks. Vesi peab jooksma kehale kogu aeg. Et haige ei peaks ootama ja külmetama, tuleb enne valmis panna kõik asjad. Pesemist alustada kas käest või jalast, et veenduda, et vesi on paras. Tuleks pesta ka haige juuksed. Nägu, kael ja kõrvad pesta kindaga ja hoolega loputada. Käevarred pesta kaenlaaugu suunas. Rusikas sõrmed ettevaatlikult avada ja pesta suure veesurvega. Kui sõrmedevahel on seen, pesta antiseptilise pesemisvahendiga. Ülakeha ja kõht pesta, loputada; naistel pöörata tähelepanu rinnaalustele. Enne selja pesemist aidata haige keerata küljele, selg pestakse kuklast allosasse välja. Uuesti seliliasendis pesta kubemevoldid uue pesukindaga. Kui mingeid takistusi pole, siis kõverdatakse haige põlved ja viiakse laiali, et oleks paremad pesemistulemused. 11 Viimasena pestakse jalad uue pesukindaga
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Põhimõtteliselt ongi kõik juba kadunud. Nautige iga hetke, mis meile on antud. Ärge lükake elu edasi. Suitseta, joo, laaberda ja tõmba kanepit- üks päev sureme ikkagi ära. Elu on elamist väärt. Elu on liiga lühike,et masetseda. Enesetapp on lollide lahendus. NAERATUS: Naeratus annab tagasi sulle selle, mille sult võtsid pisarad. Kui näed naeratuseta inimest, siis kingi talle enda oma. Naer läbi pisarate on õpitud oskus. Naerata isegi siis kui on valus, sest keegi võib su naeratusse ära armuda. Ma naeran enda üle. Ma naeran Sinu üle. Ma naeran kõigi üle. Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan? Naer on miski, mis avab südamed ja paneb mõtlema, kui palju on elu väärt. Naeratus on alati hea, sest see avab inimese lihtsa sisemaailma. Palju parem on unustada ja naeratada, kui mäletada ja olla kurb. Naer teeb nooreks, armastus ilusaks. Naera õnnes, naera valus, naer on iluduse alus!
nuusata; Pole krossigi väärt; harvem tuleb ette ka jaatavaid vorme: Ajab surnud ka naerma; Küla seadki ~ koeradki naeravad; See on siililegi selge 4) da-infinitiiviga fraasid: jalaga segada; kiviga visata; käega katsuda Need vormid liituvad tihti omavahel ja vahelduvad muude rõhusõnadega (laus-, päris, täitsa). Näiteks: Oli häbi, nii et vaju või maa alla; Küll on pime, nii et võta või silm näppu; Selline nälg, nii et võtab kas või silmanägamise (~ silmanägemuise ka) ära; Kõht täis, nii et tapa kas või täi peal ära; Jookse nii et varbad villis ~ kas või varbad villi; Kadunud, nii et otsi tikutulega taga ~ Ei leia ega leia, otsi või tikutulega ~ Seda annab tikutulega otsida; Lausa sulab suus; Te võtate kohe päris maja selga (nt. hullavaile lastele) Kommunikatiivsed vormelid · Mitmesugused hüüatuse funktsiooniga fraasid: kirumised, rõõmu-, kahetsus- ja imestusavaldused vms., kujundivormi poolest tihti pöördumised taevaste või põrgulike jõudude
Sel õppeaastal, Narva Eesti Gümnaasiumis, toimus rebasteristimine 23.-25. septsembril. See ristimine erines vägagi eelmistel aastatel korraldatuist. Täna, täieõigusliku rebasena, tahaksin ma jagada omi mõtteid ning tundeid möödunust. Esimese päeva hommikul koolimaja uksest sisenedes, ootas mind suur üllatus-pidin kiiruga koolikoti vahetama maximakilekoti vastu välja ning tormama kiiruga õue, kus teised mind juba ootasid. Seal jagati meile kätte kaltsukast ostetud vanad, räbaldunud hilbud, mida me pidime siis ka kandma järgnevatel päevadel. Mina sain endale selga vana seeliku, roosa pluusi, dressid, püksid ning kampsuni, mis absoluutselt omavahel kokku ei sobinud. Ausalt öeldes nägin välja nagu hullumajast põgenenud. Eelmisel päeval paluti meil kodunt kaasa võtta hambahari. Loomulikult oli see vaid vähestel meeles. Niisiis, pidime kõik ühte ritta seisma, hambaharjad peos. Üks nö ristijatest peremeestest (edaspidi lihtsuse m�
" Külastaja tuleb hullumajja ja näeb, et hullud hüppavad katuselt alla. "Mida teie siin teete?" küsib külastaja. "Lennujaama mängime!" vastavad hullud. "Aga kus peaarst on?" "Tema saatsime juba esimese lennuga alla." 10."Kuidas te oma mõlemad kõrvad nii ära olete põletanud?" "Vaadake, doktor, asi oli nii. Kui ma eile triikisin, helises parajasti telefon. Hajameelsusest surusin ma telefonitoru asemel triikraua vastu kõrva ja nii see juhtuski. "Aga teine kõrv, kuidas see põletada sai?" "Aga ma pidin ju helistama, et arst välja kutsuda!" 11.Psühiaater küsib patsiendilt: "Millal tekkis teil mõte, et olete koer?" "Juba kutsikana," vastab patsient. 3.Telefonikõne: "Halloo, on see politsei? Ma helistan hullumajast. Meil põgenes üks patsient." "Missugune ta välja näeb?" Ta on mustade sassi juustega kiilaspea." "Kuidas see võimalik on?" "Ma ju ütlesin teile, et ta pole normaalne."
Õppeotstarbeline intervjuu Marko Reikopiga Intervjueerija: Kaspar Erik Lind Intervjueeritav: Marko Reikop Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju
Eurooppa Euroopa eurooppalainen eurooplane F faksi faks farmaseutti farmatseut festivaali festival fiksu nutikas; arukas file filee Firenze Firenze firma firma, ettevõte flunssa külmetus, gripp flunssainen külmetanud, nohune flunssalääke gripiravim fraasi fraas G garderobi garderoob glögi glögi graavi kergelt soolatud graavilohi kergsoolalõhe gramma gramm grillimakkara grillvorst H
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
