Ta on emand Kriemhildi sügav austaja ja Burgundia kuningate võimukaim vasall. Ta on Aldriani poeg, Dankwarti vanem vend, Ortwini sugulane ning Guntheri ja Giselheri poolvend (haldja-deemoni sigitatud). Tema tappis Siegfriedi. *Schilbung ja Niebelung on Niebelungide aarde omanikud. *Dankrat on Ute abikaasa ning Guntheri, Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi isa. *Ute on Dankrati abikaasa ning Guntheri, Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi isa. *Dankwart on Aldriani poeg ja Hageni noorem vend. Ta on Burgundia kuningate marssal (mitte veel väejuht, aga vooriülem). *Etzel abiellub Kriemhildiga pärast Siegfriedi surma. *Gernot on Burgundia kuningas, Ute ja Dankrati poeg ning Guntheri, Giselheri ja Kriemhildi vend. Siegfriedi mõrvamises on tema süütu. Ta langeb Rüdegeri käe läbi. *Giselher on Dankrati ja Ute noorim poeg ning Guntheri, Gernoti ja Kriemhildi vend, Burgundia kuningas ja samuti Siegfriedi mõrvas süütu. Ta on kihlatud Rüdegeri tütrega, aga langeb
abielluda Kriemhildiga. Kuid ühel peol tekib Kriemhildi ja Guntheri naise Brünhildi vahel tüli, kuna Brünhild nimetab Siegfriedi Guntheri vasalliks. Selle tüli tagajärjel otsustab vasall Hagen Siegfriedi tappa. Guntheri korraldatud jahiretkel tapab Hagen Siegfriadi, kui mees jooma kummardub. Sellega lõppebki esimene osa eeposest. Teine osa eeposest räägib Kriemhildi kättemaksust Siegfriedi surma eest. Ta abiellus hunnide kuninga Etzeliga ning kutsus ühel päeval enda vennad külla. Hageni hoiatusest hoolimata otsustavad vennad siiski minna ning võtavad ka Hageni kaasa. Etzeli õues tekivad sõnelused. Hagen tapab Kriemhildi ja Etzeli poja, mille tulemusel tekib avalik vaen. Kriemhild laseb viimastena ellu jäänud Guntheri ja Hageni vangistada ning laseb venna tappa ja lööb ise Hagenil pea otsast. Eepos lõppebki Hageni, kolme venna kui ka Kriemhildi surmaga. SEOSED ,,VANEMA EDDAGA" ,,Nibelungide laulule" aluse panijateks loetakse germaani muistendeid ja kangelaslaule
Olgugi, et Kriemhild oli suutnud tekitada oma kaasale vaenlase, reetes tema teod, ei osanud keegi Siegfriedile viga teha, sest nagu kõik teadsid, oli tegemist väga tugeva ja haavatamatu mehega. Muidugi oli Kriemhild teadlik Siegfriedi nõrgast kohast, sest mees armastas ja usaldas oma naist jäägitult, jagades temaga kõiki oma saladusi. Kriemhild aga ei väärinud sellist usaldust, sest esimesel võimalusel jagas ta kergekäeliselt oma mehe nõrga koha olemasolu. Ta usaldas Siegfriedi elu Hageni kätesse, jäädes uskuma tema valesid ning hetkekski mõtlemata tagajärgedele ning kahtlemata, et äkki puudub tal õigus jagada teise inimesi saladusi. Kui Siegfried surma sai, oli lesk pikka aega kurb. Tema lein oli selles situatsioonis täiesti mõistetav. Ebaratsionaalne oli tema edasine pime kättemaksuhimu ja see kui külmavereliselt ta inimesi ära kasutas. Kõige ilmsem näide sellest on tema nõustumine Etzeliga abielluda. Ta ei tahtnud seda alguses
pole Siegfried tema läänimees. Ja kuidas Gunther tegelikult Brünhildi endale sai. Brünhild sai väga vihaseks ja vandus kättemaksu. Hagen ja Gunther mõtlesid välja salakavala plaani, kuidas Siegfried tappa. Nad lasid taanlaste ja saksilaste kuningatel endile sõja kuulutada ja siis viimasel minutil alla anda. Ebaõnnestunud sõjakäigu asemel korraldati suurejooneline jaht, mille käigus Hagen tappis Siegfriedi. Kriemhild oli väga kurb ja vihane Hageni peale ja vandus kättemaksu. Siegfriedile korraldati matused, peale seda sõitis tema isa tagasi koju. Ta kutsus Kriemhildi endaga kaasa, aga Kriemhild tahtis ema juurde jääda. Kuna Kriemhild ei tahtnud enam lossis elada, ehitati talle toomkiriku juurde maja. Vendade palvel lasi ta niebelungide aarde sinna tuua. Hagen varastas talt aarde ja uputas Reini jõkke, vandudes, et ei avalda selle asukohta enne, kui kõik tema käskijad on surnud. Samal ajal suri hunnide
Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu sovang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. Dankrat - Ute abikaasa, Guntheri, Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi isa. Esineb ainult eeposes; muistendites on Kriemhildi ja kolme kuninga isa nimi Gibich ("Eddas" Gjuki) Dankwart - Aldriani poeg, Hageni noorem vend. Burgundia kuningate marssal (so vooriülem, mitte veel väejuht). On lähedane Giselherile. Langeb Helpfrichi käe läbi. Etzelburg - Etzeli residents, Gran või Ofen Ungaris. Gernot - Burgundia kuningas, Ute ja Dankrati teine poeg, Siegfriedi mõrvamises süütu, langeb Rüdegeri käe läbi. Giselher - Dankrati ja Ute noorim poeg, Burgundia kuningas, Siegfriedi mõrvas süütu, kihlatud Rüdegeri tütrega, langeb Wolfharti käe läb. Gunther -
pidama. Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal. Kõik hunnid tapeti kes sinna saali sisse tungisid, kuid Kriemhildil õnnestus sealt pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse. Kriemhild käskis siis Hagenil Nibelungide aare talle tagasi anda, mis ta peale Siegfridi surma päris, aga Hagen ütles, et ta ei reeda aaret nii kaua kuni tema käskija elab. Kriemhild lasi tuua kuningas Guntheri pea ja ta näitas seda juustest kinni hoides Hagenile
Kriemhildi omale naiseks. Sõit tagasi Kriemhildi juurde. Vahepeatus varanduse salakoopas (rüselus valvuritega). Pulmad 2 nädalat. Siegfried koos naisega kodumaale. 10 aastat valistemist, poja sünd. Kutse Wormsisse. Kriemhildi ja Brünhildi tõrelus ja tüli (naiseks saamise plaan). Brünhild vihkas kõiki. Brünhildi ja hanese teeseldud sõjaolukord, Siegfriedi abivalmidus. Hageni valetamine Kriemhildile ja suure saladuse väljarääkimine (õmblus) Sõjaplaan jäeti pooleli, mindi hoopis jahile. Siegfriedi surm. 13 leinaaastat. Etzel Kriemhildi uus mees. SUUR KÄTTEMAKS KRIEMHILDI POOLT! (peale seda ei elanud enam üksi burgundlane) TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
üheksat maailma hoidsid hiigelsuured juured. Germaani maailm paistis jõhker, surm ja kättemaks on jumalate vahekordades tavaline. Kangelaste vigadest tekib konflikt, sest ka nemad ei ole ideaalsed. Müüdid toovad esile ka kõlbelisi väärtusi. ,,Nibelungide laul" Saksamaa, 13.sajand Siegfiedi huvitab Burgundide kuninga Guntheri õde Krinshild. Läbi kokkuleppe saab ta koos Guntheriga naise. Hiljem, kui Brünhild saab teada kosimissaladuse, laseb ta Siegfieldi Hageni poolt tappa. Krimhild korraldab vendadele õhtusöögi, kus nad tapetakse. Krimhild pakub Hagenile elu, kui ta ütleb röövitud Nibelungide aarde asukoha. Selgunud, et Krimhild on tapatalgudes süüdi, surmab vana väepealik Hildebrand ka tema. ,,Beowulf" Inglismaa, 7.-8.sajand Beowulf on noor sangar, kes astus võitlusesse veealuse koletise Grendeliga ning suudab ta ka ära tappa. Beowulf tappis ka Grendeli ema, kes tuli oma poja eest kätte maksma. Beowulf sai kuningaks. 50
Ta on emand Kriemhildi sügav austaja ja Burgundia kuningate võimukaim vasall. Ta on Aldriani poeg, Dankwarti vanem vend, Ortwini sugulane ning Guntheri ja Giselheri poolvend (haldja-deemoni sigitatud). Tema tappis Siegfriedi. *Schilbung ja Niebelung on Niebelungide aarde omanikud. *Dankrat on Ute abikaasa ning Guntheri, Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi isa. *Ute on Dankrati abikaasa ning Guntheri, Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi isa. *Dankwart on Aldriani poeg ja Hageni noorem vend. Ta on Burgundia kuningate marssal (mitte veel väejuht, aga vooriülem). *Etzel abiellub Kriemhildiga pärast Siegfriedi surma. *Gernot on Burgundia kuningas, Ute ja Dankrati poeg ning Guntheri, Giselheri ja Kriemhildi vend. Siegfriedi mõrvamises on tema süütu. Ta langeb Rüdegeri käe läbi. *Giselher on Dankrati ja Ute noorim poeg ning Guntheri, Gernoti ja Kriemhildi vend, Burgundia kuningas ja samuti Siegfriedi mõrvas süütu
Triin Ruubel on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ning juhendab noori viiuldajaid Järvi Suveakadeemias Pärnus. Minule väga meeldis Ruubeli esitus, ta mängis väga siiralt ja elas ilusti rolli sisse. Mihhail Gerts on Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid dirigente. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuri ning Berliini Hanns Eisleri nimelise Muusikakõrgkooli. 2015/2016 hooajast on Gerts Saksamaa teatri Hageni dirigent. Külalisdirigendina on ta esinenud Prantsusmaa Lille`i Rahvusorkestril, Venemaa Rahvuslik Filharmooniaorkestril ja ka Osaka Filharmooniaorkestril. 2014. aastal võitis ta Saksa noore dirigendi operetipreemia ning debüteeris Berliini Saksa Sümfooniaorkestri ees. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester tähistab sel hooajal 90. tegevusaastat ning temaga koos on üles kasvanud mitu põlvkonda muusikuid ja muusika austajaid. Edukate kontserdireiside ja
Viimases oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal, hõlmates ligi neljandiku tundide arvust. Õpetati laulmist, klaveri-, oreli- ja viiulimängu, harmooniat ja generaalbassi. Seminari 400 kasvandikust umbes neljandik olid eestlased. Valga seminarist võrsus hulk mehi, kes eesti kultuuri arengus edaspidi suuresti kaasa rääkisid vennad Aleksander ja Friedrich August Saebelmann, A.E.Thomson, C.R.Jakobson jt. Küsimused lk 38 1) Milles seisneb Johann August Hageni ja Andreas Erlemanni muusikaalaste väljaannete tähtsus? V: 1841. aastal välja antud Hageni õpik oli paljudele muusikaharrastajatele tollal ainsaks abivahendiks. Selle trükise eesti keelde tõlkinud Jõelähtme pastor G.H.Schüdlöffel pani aluse eestikeelsele muusikaterminoloogiale. A.Erlemanni raamat sisaldas lisaks üldisele noodiõpetusele seletusi harmoonia, koorifaktuuri, kompositsiooni, pillide, muusikalise vormi lühidalt kõige kohta, mida ühel muusikajuhil vaja läks
1823. aastal asutas eestlasest koguduseliige Jüri Sommer kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. Eesti koolipoisid olevat laulnud Laiusel juba koguni Bachi ja Händeli keerukaid polüfoonilisi kooriteoseid. Laiuse koori eeskujul loodi 1830. aastatel veel mimeid laulukoore: Simunas, Väike-Maarjas ja Põltsamaal, samuti Tartu eesti koguduse juures ning Saaremaal Kaarmas. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir haben sie wieder", mille ta esitas oma kiriku kooride ja orkestriga (kokku 150 muusikuga) 1840. aasta juunis. Aastal 1841 avaldas Hagen esimese eestikeelse muusikaõpiku "Öppetus, kuida laulomehhed..
arvestada muinasjuttu. Muinasjutumotiivid on ühendavad eeskätt Siegfriedi ja Brünhildi isikuga . Muinasjutulik on Siegfriedi üliinimlik jõud , mis laseb tal võita heitluse kaheteist hiiglase ja 700 vägilasega. Muinasjutupärased on Siegfriedi maagiline haavamatus ,nähatmatuks tegev võlikuub,võitlus lohega ,imepärane mõõk,võidujooks ja heitlus kääbusega . Mõistagi on muinasjutukujud ka kantsi valvav hiiglane ja varavalvur kääbus Albrich. Hageni jutustusena antud nibelungide aarde omandamine Siegfriedi poolt on ühendatav rahvusvaheliselt tuntud muinasjutuga pärandijagajatest. Lohevõitlust on eeposes kujutatud küll väga põgusalt ja teistest Siegfriedi noorpõlveseiklustest eraldi,siiski on see vaadeldav ühe motiivina nn tugeva poisi muinasjutus. Muinasjutupärane on ka Brünhildi jõud ,mis laseb tal heita oda ,mida kolm meest vaevaga kohale tirivad .Ent kogu kosimisvõitlus on ka muinasjutuline.
aastal ning see ilmus kuni aastani 1935 kokku 16 väljaandes. Punscheli koraaliraamat kinnistas Eesti- ja Liivimaal kirikulaulude viisid sellistena, nagu neid lauldi ka 19. sajandi alguse Saksamaal. Tallinna muusikaõpetaja ja Oleviste kiriku organist Hagen avaldas 1845. aastal teise koraaliraamatu, mis oli mõeldud peamiselt Eesti- ja Liivimaa tarbeks. See lähtus peamiselt vennastekoguduse kaudu levinud viisidest, mis olid tolleaegsetes kogudustes palju levinumad kui Punscheli viisid. Hageni kogumik ilmus kolmes väljaandes ja oli paarkümmend aastat Eestimaal laialt käibel, siis aga taandus Punscheli kogumiku ees. Koguduselaulu reform oli väga oluline saksapärase laulutraditsiooni kodunemisel Eesti- ja Liivimaal. Muusikaelu linnades Nii Tartus ja Tallinnas kui ka väiksemates linnades arenes 19. sajandi I poolel üpris elav muusikategevus. Võis kohata heatasemelisi koolikoore, baltisaksa seltskond asutas mitmel
Too näiteid. Väägvere pillikoori tegutses David Otto Wirkhausi eestvedamisel. Tema isa David Wirkhausi algatusel hangiti pille juurde ja ta õpetas noortele pillimängu, sealhulgas ka oma pojale David Ottole.4. Kes oli Janis Cimze ja missugune oli tema roll eesti muusikaloos? Ta oli Saksamaal õppinud lätlane, kes juhatas koolmeistrite seminari. Ta õpetas laulmist, klaveri-oreli-ja viiulimängu, harmooniat jne. 1.Milles seisneb Johann August Hageni ja Andreas Erlemanni muusikaalaste väljaannete tähtsus? J.A. Hagen pani aluse eestikeelsele muusikaterminoloogiale. Tema õpik oli tollal paljudele muusikaharrastajastele ainus abivahend. A. Erlemanni väljaanne sisaldas noodiõpetust, seletusi harmoonia, pillide ja kompositsiooni kohta jne. Võib pidada juba muusikakäsiraamatuks2. Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal? Et kirikulaul on moonutatud ja halva tasemega. Koraale lauldakse vigaselt
ära, et tegelikult pole Siegfried tema läänimees. Ja kuidas Gunther tegelikult Brünhildi endale sai. Brünhild sai väga vihaseks ja vandus kättemaksu. Hagen ja Gunther mõtlesid välja salakavala plaani, kuidas Siegfried tappa. Nad lasid taanlaste ja saksilaste kuningatel endile sõja kuulutada ja siis viimasel minutil alla anda. Ebaõnnestunud sõjakäigu asemel korraldati suurejooneline jaht, mille käigus Hagen tappis Siegfriedi. Kriemhild oli väga kurb ja vihane Hageni peale ja vandus kättemaksu. Siegfriedile korraldati matused, peale seda sõitis tema isa tagasi koju. Ta kutsus Kriemhildi endaga kaasa, aga Kriemhild tahtis ema juurde jääda. Kuna Kriemhild ei tahtnud enam lossis elada, ehitati talle toomkiriku juurde maja. Vendade palvel lasi ta niebelungide aarde sinna tuua. Hagen varastas talt aarde ja uputas Reini jõkke, vandudes, et ei avalda selle asukohta enne, kui kõik tema käskijad on surnud. Samal ajal suri
Brunhild uhkustab, et ta on kige thtsam, ja Gnther on ka krgemast soost. Brunhild suhtus Siegfriedisse kui orja. Kriemhild rgib, et Siegfried oli hoopis temaga koos pulmal ja tegelikult tegi Gntheri vgiteod ra. Gnther tunnistas les. Brunhild viskas oma magamistoast vlja ja leppis kokku vandenu Siegfriedi vastu. Brunhild tahtis Siegfriedi tappa. Brunhild laseb vlja uurida Siegfriedi haavamatuse, sest videtavalt tuleb Siegfriedit kaitsta. Saadab he suure kange mehe Tronje Hageni Siegfriedi juurde. Ta on #2 mees Siegfriedi jrel oma tugevuselt. Tronje hakkab Siegfriedi meelitama, et kui nad lhevad koos vitlem, siis saab seda haavatavat kohta kaitsta. Siegfried rgib vlja. Kriemhild tikkis risti Siegfriedi haavatavale kohale. Brunhildile on nd mrk teada ja mehed lhevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuvistlusele, mille Siegfried vidab ja lheb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb Tronjet, aga ta ei sure. (lk87-89
muusikategevus. Võis kohata heatasemelisi koolikoore, baltisaksa seltskond asutas mitmel pool ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja kutsuma külalisesinejaid. Rohkesti sündis ka lauluseltse, mille koorid esitasid mitte ainult lihtsaid koorilaule, vaid ka vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Lauluseltsidega olid algselt seotud baltisakslased. 1823. aastal aga asutas Hagen Tallinnas kõrvuti saksa lauluseltsiga sarnase seltsi ka eestlastele. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir haben sie wieder", mille ta esitas oma kiriku kooride ja orkestriga (kokku 150 muusikuga) 1840. aasta juunis. Aastal 1841 avaldas Hagen esimese eestikeelse muusikaõpiku "Öppetus, kuida laulomehhed..
nähtamatuks tegev võlunahk ja maailma kõige teravam mõõk. 30. Nibelungide laulu naiste kättemaksumotiivid, kuidas mehed on kaasatud. Brünhild saab teada, et tema neitslikkuse on röövinud 'ori' Siegfried, on see tema jaoks talumatu solvang ja ta laseb Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Siegfriedi naine Kriemhild asub mehe eest kätte maksma, kuid aja jooksul asendub see ihaga kätte saada nibelungide aare. Ta tapab oma vennad ja Tronje Hageni raevust, et Reini jõkke uputatud aare jäi tal kätte saamata. 31. Vana-vene kirjandus, Novgorodi kiri, kirillitsa ja ustav. Vana-vene kirjandus on arvatavasti üle 1000 aasta vana, tekkinud umbes 10. sajandil. Väga vähe on säilinud kirjalikke allikaid, alles on jäänud vaid mõned kiriklikud tekstid ehk klerikaalsed tekstid. Novgorodi kiri Novgorodist on leitud kõige vanemad kirjalikud märkmed. Novgorod oli sel ajal demokraatlik hansalinn
Brunhildi =Brunhild on väga tugev, kutsub kosjalisi kahevõitlusele =Siegfridil on võluvõimed, sest ta suples loheveres, ta on haavamatu v.a. Abaluu =Aitab Guntheril võita, mõlemad abielluvad =10 aasta pärast mõlemad õnnelikus abielus =Kriemhild ja Brunhild lähevad tülli =Siegfrid rääkis oma naisele saladuse, et tema veetis Brunhildiga pulmaöö =Brunhild vannub kättemaksu, kasutab vasall Hageni abi =Hagen uurib välja, et Siegfridil on abaluu haavatav, tapab ta reeturlikult jahi ajal selja tagant =Hagen röövib nibelungide aarde Kriemhildilt ja peidab selle Reini jõe põhja Teine osa, Kriemhildi kättemaks =Kriemhild peab abielluma Attilaga =Gunther, Hagen jt. Kutsutakse külla =Kriemhild ässitab mehi, burgundlased ja hunnid lähevad tülli =Paljud tapetakse, Hagenit piinatakse, aga ta ei avalda nibelungide aarde asukohta
Lauluakadeemiad (segakoosseisuga) tegelesid palju oratooriumi ettekannetega, kuulus oli Berliini Lauluakadeemia. Sajandi teisel poolel hakkas kooriseltside tase langema, eriti hariduspüüde ja ideede tähtsuse osas ning alles jäi eelkõige seltskondlik külg. (Oma mõju oli selles ka 1848.-49. aasta revolutsioonilainel, mille nõutud demokraatlikud ümberkorraldused jäid ellu viimata.) Tallinnas asutati esimesed lauluseltsid 1820. aastatel lauluõpetaja ja Oleviste organisti Hageni eestvedamisel, ent need ei jäänud püsivalt tegutsema (ka andmed nende kohta on vastuolulised). Püsivamad kooriseltsid pärinevad 19. sajandi keskpaigast: Tallinna Meestelaulu Selts, Tallinna Liedertafel (mehed), Julius Jäkeli segakoor. Teema 9. Rahvuslikkuse küsimus. Ooper ja rahvuslikkus Mis teeb ühest 19. sajandi muusikateosest rahvusliku? Mitte niivõrd see, kas ja kuipalju on seal kasutatud
(pärnalehe tõttu ei saanud see koht draakoni verega kokku.) Brünhild räägib kokku vasall Hageniga, laseb märgistada Siegfriedi kuue. Ükskord jahil olles, kui Siegfried kummardub jooma, tapab Hagen ta seljatagant. Hagen röövib Kriemhildilt Niebelungide aarde, peidab Reini jõe põhja. · Kriemhildi kättemaks. Vendade survel abiellub Kriemhild Ezeliga. Kriemhild laseb enda juurde külla kutsuda burgundlased ja ka Hageni. Õhtusöögil Kriemhildi ässitusel puhkeb tüli, burgundlased tapetakse. Viimasena piinatakse Hagenit, et teada saada, kus on aare. Hukatakse ka Kriemhild. Esimene trükk 1757 a. R Wagneri tetraloogia "Niebelungide sõrmus." (Mihkel lisas: " Individuaalselt kangelaste esile toomine. Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele
(pärnalehe tõttu ei saanud see koht draakoni verega kokku.) Brünhild räägib kokku vasall Hageniga, laseb märgistada Siegfriedi kuue. Ükskord jahil olles, kui Siegfried kummardub jooma, tapab Hagen ta seljatagant. Hagen röövib Kriemhildilt Niebelungide aarde, peidab Reini jõe põhja. * Kriemhildi kättemaks. Vendade survel abiellub Kriemhild Ezeliga. Kriemhild laseb enda juurde külla kutsuda burgundlased ja ka Hageni. Õhtusöögil Kriemhildi ässitusel puhkeb tüli, burgundlased tapetakse. Viimasena piinatakse Hagenit, et teada saada, kus on aare. Hukatakse ka Kriemhild. Esimene trükk 1757 a. R Wagneri tetraloogia "Niebelungide sõrmus." (Mihkel lisas: " Individuaalselt kangelaste esile toomine. Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka
on ka kõrgemast soost. Brunhild suhtus Siegfriedisse kui orja. Kriemhild räägib, et Siegfried oli hoopis temaga koos pulmaööl ja tegelikult tegi Güntheri vägiteod ära. Günther tunnistas üles. Brunhild viskas oma magamistoast välja ja leppis kokku vandenõu Siegfriedi vastu. Brunhild tahtis Siegfriedi tappa. Brunhild laseb välja uurida Siegfriedi haavamatuse, sest väidetavalt tuleb Siegfriedit kaitsta. Saadab ühe suure kange mehe Tronje Hageni Siegfriedi juurde. Ta on #2 mees Siegfriedi järel oma tugevuselt. Tronje hakkab Siegfriedi meelitama, et kui nad lähevad koos võitlem, siis saab seda haavatavat kohta kaitsta. Siegfried räägib välja. Kriemhild tikkis risti Siegfriedi haavatavale kohale. Brunhildile on nüüd märk teada ja mehed lähevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuvõistlusele, mille Siegfried võidab ja läheb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb
Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal. Kõik hunnid tapeti kes sinna saali sisse tungisid, kuid Kriemhildil õnnestus sealt pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse. Kriemhild käskis siis Hagenil Nibelungide aare talle tagasi anda, mis ta peale Siegfridi surma päris, aga Hagen ütles, et ta ei reeda aaret nii kaua kuni tema käskija elab. Kriemhild lasi tuua kuningas Guntheri pea ja ta näitas seda juustest kinni hoides Hagenile
Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal. Kõik hunnid tapeti kes sinna saali sisse tungisid, kuid Kriemhildil õnnestus sealt pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse. Kriemhild käskis siis Hagenil Nibelungide aare talle tagasi anda, mis ta peale Siegfridi surma päris, aga Hagen ütles, et ta ei reeda aaret nii kaua kuni tema käskija elab. Kriemhild lasi tuua kuningas Guntheri pea ja ta näitas seda juustest kinni hoides Hagenile.
Toimusid pulmad. Siegfried ja Kriemhild abiellusid, Gunther ja Brünhild abiellusid. Hiljem tekib intriig: Siegfried röövis Brünhildilt vöö ja sõrmuse. Aastaid hiljem lähevad daamid omavahel vaidlema – kes on 1. leedi? Rivaalitsevad. Brünhild näeb Kriemhildi laekas oma ehteid, tekib kuri kahtlus. Mis on toimunud? Gunther peab üles tunnistama, et teda aitas Siegfried. See käib Brünhildi au pihta ja ta hakkab Siegfriedi vastu vandenõud sepitsema. Brünhild saab kaaslaseks Tronje Hageni, Guntheri vasalli. Tronje Hagen suudab Kriemhildilt välja meelitada Siegfriedi nõrga koha. Nõrk koht märgitakse ristiga ära. Tehakse võidujooks, muidugi Siegfried võidab ja hakkab allikast jooma. Niimoodi lüüaksegi teda selga. Nõnda hukkub Siegfried. Tronje Hagen uputab aarde. Kriemhild abiellub vendade sunnil Etzeli ehk Attilaga, hunnide vägeva mehega. Kriemhild kannab okast hinges Guntheri ja Tronje Hageni vastu, kutsub oma vennad Attila juurde külla. Õhutab Attilat vendi tapma
Brunhild suhtus Siegfriedisse kui orja. Kriemhild räägib, et Siegfried oli hoopis temaga koos pulmaööl ja tegelikult tegi Güntheri vägiteod ära. Günther tunnistas üles. Brunhild viskas oma magamistoast välja ja leppis kokku vandenõu Siegfriedi vastu. Brunhild tahtis Siegfriedi tappa. Brunhild laseb välja uurida Siegfriedi haavamatuse, sest väidetavalt tuleb Siegfriedit kaitsta. Saadab ühe suure kange mehe Tronje Hageni Siegfriedi juurde. Ta on #2 mees Siegfriedi järel oma tugevuselt. Tronje hakkab Siegfriedi meelitama, et kui nad lähevad koos võitlem, siis saab seda haavatavat kohta kaitsta. Siegfried räägib välja. Kriemhild tikkis risti Siegfriedi haavatavale kohale. Brunhildile on nüüd märk teada ja mehed lähevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuvõistlusele, mille Siegfried võidab ja läheb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi
annaabi.ee 
