apellatsioonikaebus - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutataks kassatsioonikaebus II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse , et asi seal läbi vaadataks kriminaalasi kohtualust süüdistatakse kuriteos , tema poolt ja tema vastu esitavad argumente advokaat ( kaitsja ) ja prokurör ( süüdistaja ) tsiviilasi kahe eraisiku vaheline vaidlus , kellest ühte (hagi esitajat) nimetatakse hagejaks ja teist kostjaks, pole rikutud üldist õiguskorda. ( nt. Abielulahutus ) õiguskantsler ametiisik , kelle Riigikogu nimetab ametisse 7 aastaks. On sõltumatu ja valvab, et riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja muudele seadustele. Õigus teha Riigikogule ettepanek kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks. ( Eestis on selleks Indrek Teder ) vabariigi presidendi kantselei põhiülesandeks on Vabariigi Presidendi abistamine Eesti Vabariigi
Lörri läinud pidu Halduskaasus Hannes Remmelgas, Richard-Sven Rivik [email protected] , [email protected] Miina Härma Gümnaasium 9.A klass Juhendaja Urma Linnus Selles kohtujuhtumis on hagejaks Armeenia juurtega 29-aastane ärimees Viktor Dransitov. Viktori advokaat on Jüri Raidla. Kostjaks on Nädalaleht. Nende advokaat on Norman Aas. Nädalalehte esindab kohtus Nädalalehe peatoimetaja. Juhtumiga on seotud: Viktor Dransitov, tema eksmodellist abikaasa Diana, tema kaks teismelist last- 14-aastane Victoria ja 15-aastane Tanel. Juhtumiga on veel seotud erinevad ajakirjanikud, Nädalaleht ja Andmekaitse Inspektsioon. VIKTOR:
õiguste ja kohustuste kandjaks, näiteks rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelisest õigusvõimest tuleb eristada rahvusvahelist teovõimet, st võimet rahvusvahelise tähtsusega toiminguid ette võtta ehk omandada oma tegevusega rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi. Rahvusvaheline teovõime jaguneb kolmeks osaks: Võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduste kaudu; võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks, võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees. Normaaljuhul on rahvusvahelise õiguse subjektil nii rahvusvaheline õigus kui ka teovõime. Teatud juhtudel puudub subjektil aga kas kogu rahvusvaheline teovõime või üks osa teovõimest. Näiteks Saksa riik oli pärast 1945. aastat küll edasi rahvusvahelise õiguse subjekt, kuid ta oli liitlaste valitsemise tõttu teovõime. (Kristi Land 2010)
määratakse riiti poolt ja ta esindab riiki kohtukaasuses. Lisaks kohtunikele on ka kirminaalasjas kaks kaasistujat, kelelks võib olla 25-65 aastane Eesti kodanik, kellel on õigusmõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kriminaalõigus kuulub avaliku õiguse alla, kuna süüdistatav on väidetavalt eksinud riigi seaduste vastu. Tsiviilasja puhul on tegu eraiskutevahelise vaidlusega (nt jagavad oma vara, solvanguid). Kohtule avalduse ehk hagi esitajat nimetatakse hagejaks ja süüdistatavat nimetatakse kostjaks. Tsiviilasi kuulub eraõiguse alla, kuna jagatakse oma au- või varavõlgu ja ei ole otseselt rikutud üldist õiguskorda riigis. Kohtunik nimetatakse ametisse eluks ajaks, et ta ei peaks õigust mõistes kartma oma töökoha kaotamise pärast. Sellel kohalt võib ta lahkuda omal soovil. Kohtunikud nimetab ametisse president. Eestis on umbes 150 kohtunikku. Riigikohtu esimehe kandidatuuri esitab president, ametisse kinnitab Riigikogu.
7. Agne Pihlakas esitas hagi Vello Pihlaka vastu elatise nõudes nende kahele alaealisele lapsele kuus 2000 krooni nõudes. Kohtus selgus, et Vello Pihlakal on esimesest abielust veel üks alaealine laps, kellele ta maksab juba elatist 700 krooni kuus Kes on asjast osavõtvad isikud? Osavõtvad isikud on: 1) hageja- Agne Pihlakas või lapsed, kui märkida ema nende seaduslikuks esindajaks, aga kuna elatis PerekS § 60, § 70 alusel mõistetakse välja vanema kasuks, siis levinud praktikas hagejaks pandud ikka vanem, mitte laps, kelle huvides hagi esitatud. 2) Kostja- Vello Pihlakas. Eelmisest abielust laps aga tema ema käesolevasse menetlusse ei puutu aga sellest osa ei võta. 8. Pent, Anderson, Kuusk ja Vilu esitasid hagi AS Kaevur vastu saamata töötasu nõudes. Kas ja kui, siis kuidas saavad Pent, Anderson ja Kuusk teha asjaajamise kohtus Vilu ülesandeks? Kas see riivab Vilu kui poole Õigusi protsessis? Kuidas saab AS oma huve kohtus kaitsta? Millega on hageja poolel tegemist
nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Oletame, inkassaator ostis nõude loovutamise teel nõude, mis on vanem kui kolm aastat, kas siis kõik vanemad kui kolm aastat nõuded on tahtlikud? Loomulikult soovib näidata inkassaator sellisel juhul, et kohustust mitte täitev pool on tahtlikult jätnud kohustuse täitmata. Siin tulemegi tagasi võistlevuse printsiibi juurde tsiviilkohtumenetluses, kus pool, kes on hagejaks ja pool, kes on kostjaks, peavad omi seisukohti tõendama. POOLTE VÕRDSUSE PRINSIIP TsMS § 5 lg- 2 sätestatud, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Võistlevuse printsiibi teine külg on võrdväärne poolte kohtlemine. Võrdväärne võrdsuse printsiip on eelduseks võistlevuse toimimiseks. -10- TSIVIILKOHTUMENETLUS
Kui eksisteerib keeld teist riiki vallutada. Rahvusvahelise õiguse subjekt on see, kellel on rahvusvaheline õigusvõime. Õigussubjektsus saab olla: Piiramatu (riigid) Piiratud (organisatsioonid) Rahvusvaheline teovõime ei ole sama, mis rahvusvaheline õigusvõime! Rahvusvaheline teovõime jaguneb: Võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduste kaudu Võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks Võime olla hagejaks ja kostjaks õigusmõistmise instantside ees Rahvusvahelise õiguse subjektide liigitamine lähtuvalt: Tekkepõhjusest o Originaarsed o Sekundaarsed Õigusvõime ulatusest o Piiramatu ehk täielik o Piiratud ehk osaline 14 Suhete ulatusest o Üldised ehk suhetes kõigiga o Partikulaarsed ehk suhetes mõnega Organisatsiooni vormist
Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: · Äriühingud: 1. Täisühing 2. Usaldusühing 3. Osaühing 4. Aktsiaselts 5. Tulundusühistu · Mittetulundusühing · Sihtasutus Isikul on täielik õigusvõime ta on õiguste ja kohustuste kandja nii, et osaleb ise, enda nimel õiguskäibes, saab omandada vara, võib olla kohtus hagejaks ja kostjaks (ka juriidiline isik). Ta on iseseisev õigussubjekt. osalist õigusvõimet, mis seisneb selles, et teatud organisatsioonile antakse õigusvõime mitte üldiselt, vaid pidades silmas üksnes teatud õigusvaldkondi või isegi teatud õigusnorme. Selline organisatsioon võib õiguslikult iseseisvana esineda üksnes teatud õiguse osavaldkonnas: ta ei ole (täieliku õigusvõimega) juriidiline isik, vaid osalise õigusvõimega subjekt.
Riigid täidavad oma kohustusi vabatahtlikult ning sanktsioonide süsteem on üldiselt väheefektiivne. Kuigi rahvusvaheline õigus ei vasta ei avaliku ega eraõiguse tunnustele, paigutavad riigiõigusega tegelevad autorid ta tavaliselt avaliku õiguse alla. Rahvusvaheline teovõime: võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduste kaudu; võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks; võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees. 11.2 Rahvusvahelise õiguse allikad ja rahvusvahelise õiguse subjektid - Traditsiooniliselt olid rahvusvahelise õiguse subjektideks ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Rahvusvahelisel õigusel on kolm esmast allikat: rahvusvahelised lepingud,
õigussubjektsusega on nt rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelisest õigusvõimest tuleb eristada rahvusvahelist teovõimet, st võimet rahvusvahelise tähtsusega toiminguid ette võtta ehk omandada oma tegevusega rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi. Rahvusvaheline teovõime jaguneb järgmisteks võimeteks: a) võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduse kaudu; b) võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks; c) võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees. Normaaljuhul on rahvusvahelise õiguse subjektil nii rahvusvaheline õigus- kui teovõime. Teatud juhtudel puudub subjektil aga, kas kogu rahvusvaheline teovõime või üks osa teovõimest. Rahvusvahelise õiguse subjektil ei pea ilmtingimata olema teovõimet. See tähendab, et õigussubjektsus ei eelda teovõime olemasolu. Samas eeldab teovõime omamine aga õigussubjektiks olemist. Teovõime
märksõna „kiirlaen“ (KIS 2013, online andmebaas, 1.10.2013). Kiirlaene käsitlevad tsiviilkohtumenetluse lahendid on 100% olnud I astme kohtu menetluses. 112 lahendit on tehtud võlaõigusasjade – laenu- ja krediidilepingute – vaidlustes, kolmel juhul on tegemist pankrotiasja hagita menetlusega. 84% lahenditest on tagaseljaotsused. Ilmnes, et kõikidel juhtudel on olnud hagejaks võlausaldaja ning mitte kunagi tarbija. 90% juhtudest on hagejaks inkassofirma, kellele kiirlaenu-ettevõte on loovutanud nõudeõiguse. Laenusummad vaadeldud kohtuasjades varieerusid 125 eurost kuni 235 euroni. Lisaks kaasnes laenuga tüüpiliselt lepingutasu, mis kõikus 33-42 euro piires. Intressimäär oli seda kõrgem, mida väiksem oli summa ja lühem periood, varieerudes 350-500% vahel. Uurimuses analüüsiti reeglipärasuste esinemist võlausaldaja nõuetes ning jõuti järgmistele tulemustele.
õigussubjektsusega on nt rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelisest õigusvõimest tuleb eristada rahvusvahelist teovõimet , st võimet rahvusvahelise tähtsusega toiminguid ette võtta ehk omandada oma tegevusega rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi. Rahvusvaheline teovõime jaguneb järgmisteks võimeteks: a) võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduse kaudu; b) võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks; c) võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees. Normaaljuhul on rahvusvahelise õiguse subjektil nii rahvusvaheline õigus-kui teovõime. Teatud juhtude puudub subjektil aga kas kogu rahvusvaheline teovõime või üks osa teovõimest. Rahvusvahelise õiguse subjektil ei pea ilmtingimata olema teovõimet. See tähendab, et õigussubjektsus ei eelda teovõime olemasolu. Samas eeldab teovõime omamine aga õigussubjetiks olemist. Teovõime saab olla vaid sellel, kellel on õigusvõime
o kui ikkagi eemaldada, siis menetlusosaline saab pahaseks, esitab taandamisavalduse, apellatsiooni, hagi EIÕKh-sse jne 132. OÜ U (pankrotis) pankrotihaldur esitas kohtusse hagi võla tagasinõudes kostja AS O vastu. Hagejana oli kirjas pankrotihaldur. Kohus rahuldas hagi ning mõistis pankrotihalduri kasuks välja nõutud summa. OÜ U (pankrotis) juhatuse liige esitas apellatsioonikaebuse. Mida teeb kohus? AS-l O pole midagi selle vastu, aga hagejaks oli pankrotihaldur. Haldur ei ole iseseisev subjekt, läheb sinna, et asendada käparditest juhatus. OÜ U juhatuse liikmel on õigus esitada teda ei olnud kaasatud menetlusse. Lisaks on ka kaebus pankrotihalduri peale. 139. H tegi K kasuks ehitustöid; töövõtulepingu täitmise eest tasu saamise nõude loovutas ta pangale. Pank andis H-le volituse nõuda tasu (H enda nimel) K-lt sisse. K esitab protsessis
Piiratud e osaline: subjekt saab olla vaid mõnede õ ja koh kandjaks, nt rv organisats. Rv teovõime on võime rv-se tähtsusega toiminguid ette võtta e omandada oma tegevusega rv-si õ-si ja kohustusi. Õigussubjektsus ei eelda teovõimet. Teovõime jaguneb: Võime osaleda rv-s suhtlemises oma tahteavalduste kaudu. Võime olla rv õ-se vastaste tegude subjektiks või objektiks. Võime olla hagejaks ja kostjaks rv-te õigusmõistmise instantside ees. Liigitamine lähtuvalt tekkepõhjustest: Originaarsed (algne): riigid; loovad end ise. Sekundaarsed (tuletatud): rv organisats. Liigitamine lähtuvalt suhetest teiste subjektidega: Üldised: omavad rv-st õigusvõimet suhetes kõigi teiste rv-se õ-se subjektidega. Partikulaarsed: … vaid suhetes teatud rv õ-se subjektidega. Liigitamine lähtuvalt organisats vormist:
vaid ka siis, kui sellele ehitamine eeldab ostjalt ebamõistlikke pingutusi. Selliseks ebamõistlikuks pingutuseks pidada vajadust võtta ette kohtutee selleks, et kinnisasjale ehitamise õigust oleks võimalik faktiliselt teostada. Eelduslikult täidab haldusorgan seadust ja kui pädev haldusorgan on teavitanud hagejat sellest, et ehitusloa väljastamine ei oleks selle taotlemise korral võimalik, ei saa hagejaks olevalt ostjalt oodata, et ta halduse toimingu kohtus vaidlustaks. Sellisel juhul jääb ehitamise võimalikkuse risk müüja kanda.” RKTKo 3-2-1-13-06, p 23; Asjaolud: 22 M. K (hageja) hagi Osaühingu B (kostja I), Osaühingu R (kostja II) ja L. S. K (kostja III) vastu kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks ning kohustuse täitmata jätmise tuvastamiseks.
kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. (5) hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 37-17 mittevaralise kahju hüvitis õigustatud ka nakatumisele ilma, et sellega kaasneksid valu ja tervisekahjustused. Hagejaks vang, kellel kujunes välja hepatiit, mille põhj EE riik, kuna vanglas ei tehtud õigeid uuringuid ja ei teavit teda haigusest. 86. Kuidas kajastub VÕS-s põhimõte, et kahju hüvitamine ei tohi tulla kasuks kannatanule ning missugustel juhtudel ei arvestata kahjuhüvitisest maha kannatanu saadavat kasu? ? § 127 lg 5 kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju
või vägivallast. Usalduskahju eesmärk panna kahju kandnud isik olukorda, kui tehingut ei oleks üldse tehtud (hüvitatakse eelkõige otseselt kantud kulud, mitte aga saamata jäänud tulu). · Tehingu vaidlustamine pankrotiseaduse (PankrS) alusel. PankrS fikseeritud normid (§ 109-114) täiendavad TsÜS-s fikseeritud kehtetuse aluseid. Tegu erinormidega TsÜS suhtes. PankrS alusel tehingute kehtetuks tunnistamine toimub üksnes kohtu korras, kus hagejaks on võlgnik pankrotihalduri isikus. Tehingute kehtetus PankrS tähenduses seotud vara tagasivõitmise instituudiga. Eelduseks kehtetuks tunnistamisele asjaolu, et tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve ning tehing on tehtud teatud tähtaja jooksul enne pankroti väljakuulutamist. TINGIMUSLIKUD TEHINGUD · Tingimuslikkus tehingus. Eristada tuleb: 1) tingimusi tehingus ning 2) tehingu tingimuslikkust. Tehingu sisuks on alati teatud tingimused.
vaja päritud pärandiosa kiiresti realiseerida. Tehing, millega kaaspärija käsutab temale kuuluvat osa pärandvara ühisusest, peab selle juriidilise komplitseerituse ja nõustamisvajaduse tõttu olema 81. Pärimisõiguse tunnustamise nõue ehk pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamise nõue notariaalselt tõestatud. Pärijate ühisuse puhul kehtib kaaspärijate ostueesõigus. Kaaspärijate ostueesõiguse eesmärk on Hagejaks (1996. aasta seadus): takistada kolmandate isikute astumist pärijate ühisusse pärast kaaspärija oma mõttelise osa müüki. · pärima õigustatud isik (nii seaduse, testamendi kui ka pärimislepingu järgi õigustatu) 79. Pärandvara jagamine kaaspärijate vahel
6 Tõenäoliselt tagaseljaotsused ei nõua pikemat selgitust, sest vaidluse teine pool pole vasturääkivaid väiteid esitanud, kuid taaskord autori isiklikul arvamusel oleks kohtupooltele selgituseks asjakohane vähemalt viide nt mõnele varasemale lahendile, mis selgitab jämeda rikkumise mõistet. Kolmandaks analüüsiti kohtuotsust nr 2-15-3295, mille keskmeks olid samad küsimused ja õigussätted. Erinevuseks eelnevates lahenditest oli see, et hagejaks oli siinkohal kohaliku omavalitsuse (edaspidi: KOV) üksus, kes soovis kostjatelt ülalpidamiskulude hüvitamist kuna viimased olid kohustatud oma isa ülal pidama. Kostjad esitasid vastuväite PKS § 103 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel, mida hageja hinnangul ei saanud teha, kuid kohus leidis, et see oli õigustatud. Kohtuotsuse p 29 selgitab üheselt, et kostjate ütluste põhjal isa nende ees oma ülalpidamiskohustust ei täitnud, kulutades raha alkoholile ja pannes lapsed elama
tsiviilmenetluskohustusi, sh esitada hagi, üldjuhul otseselt esindatava nimel, kuid esindatava esindusõigus võib tuleneda ka menetlustoimingu tegemisega seotud asjaoludest, sh hagiavalduse sisust ja sellele lisatud dokumentidest. Seejuures peab nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks. Kohus saab lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel, ja esindajal on esindusõigus. Seadusjärgse esindaja õigust esindada tõendab dokument, millest nähtub esindatava ja esindaja vaheline õigussuhe, näiteks sünnitunnistus, registriväljavõte juhatuse liikmeks oleku kohta. Lepingulise esindaja esindusõigust tõendab
annaabi.ee 
