Fosforhape on 6H2O + P4O10 = 4H3PO4 keskmise Tegemist on valge tahke ainega, mis ülihästi lahustub tugevusega hape. vees. Keskmise tugevusega hape, mille anioon on inimesele ohutu ja saab kasutamist karastusjookides. (tekitab suus külmatunde) H3PO4 Kasutatud allikad: molekuli struktuur http://webcache.google usercontent.com/search ? q=cache:jKCg19Fp81 QJ:www.crjg.vil.ee/mat Tetrafosfordekaoksiidi erjalid/oppematerjalid/ reageerimisel piisava hulga keemia/6_P_aat_keem. veega tekib ortofosforhape,
1. Hapete definitsioon happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone(H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happemolekulis. 2. Hapete valemid ja nimetused, happeanioonide valemid ja nimetused HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happ...
Tallinna Tehnikaülikool Keemia instituut Analüütilise keemia õppeool Üliõpilane: Aigi Kattai Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Õppejõud: Aini Vaarmann Hinne: Cola-jookides H3PO4 määramine potentsiomeetrilisel tiitrimisel Töövahendid ja reaktiivid: Ph-meeter Klaaselektrood Kalomelektrood Magnetsegaja Bürett 0,01 M KOH lahus pH 4,01 puhverlahus pH 9,18 puhverlahus Cola-jook Töö käik: Mõõda 100 ml Cola-jooki Erlenmeieri kolbi, kata kolb uuriklaasiga, keeda tasasel tulel 20 min, et eemaldada CO2 proovist. Jahuta toatemperatuurini ja lahjenda proov 100 ml mõõtekolvis destileeritud H2O-ga märgini, s.o. 100 ml-ni. Kleebi kolvile silt
Happega võib reageerida ka näiteks alumiiniumist toidunõu (matkatarbed, mahlaauruti); teadlaste poolt on tõestatud, et alumiiniumist nõudes hapude toitude valmistamine ja säilitamine on tervist kahjustav! tegevus. Happeid liigitatakse kolmeks: 1. happeaniooni ehk happejääkiooni alusel jagunevad happed omakorda kaheks: · lihtaniooni sisaldavad ehk hapnikuta happed: HF, HCl, HBr, HI, H2S · liitainooni sisaldavad ehk hapnikhapped: H2SO4 , H2SO3, H3PO4, H3PO3, HNO3, HNO2, H2CO3, H4SiO4, CH3COOH 2. vesinike aatomite arvu järgi jagunevad happed mitmeks: · üheprootonilised happed: HF, HCl, HBr, HI, HNO3, HNO2, CH3COOH · mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO4 , H2SO3, H3PO4, H3PO3, H2CO3, H4SiO4 3. happe tugevuse alusel jagunevad happed koolikeemias kaheks: · tugevad happed (5 tk) alates kõige tugevamast on: H2SO4, HNO3, HI, HBr, HCl ·
divesiniksulfiidhape H2S sulfiid S2 väävelhape H2SO4 sulfaat SO42 väävlishape H2SO3 sulfit SO32 süsihape H2CO3 karbonaat CO32 lämmastikhape HNO3 nitraat NO3 lämmastikushape HNO2 nitrit NO2 fosforhape H3PO4 fosfaat PO43 ränihape H2SiO3 silikaat SiO32 2. HAPETE OMADUSI JA OHUTUSNÕUDED Hapete ühised omadused on tingitud kõik sellest, et nad annavad lahusesse vesinikioone. · hapukas maitse · muudavad indikaatorite värvust: o happe lahuse toimel värvub lakmuslahus lillast punaseks, o metüüloranzi lahus värvub kollasest punaseks. · reageerivad metallidega
Teiste sõnadega 26 oC juures veeauru maht on 2,24L 100L-s õhus või 22,4L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta. Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=1atm, V0=?, T0=273K. P1=12atm, V1=22,4L/1m3, T1=(26+273)=299K V0=(12atm*22,4L/1m3*273K)/(1atm*299K) = 245,4L/1m3 n(vee aur) = V/Vm = 245,4L/22,4L/mol = 10,96mol/1m3 m(vee aur) = n*M = 10,96mol*18g/mol = 197g/1m3. Seega moodustub igas suruõhu (12atm) kuupmeetris 197g kondensaati. 3. Leida 30%-lise H3PO4 (=1,32g/cm3) lahuse molaarne kontsentratsioon. Lahendus: Võtame 1L = 1000 cm3 H3PO4 lahuse, siis m(H3PO4)30% lahus = *V = 1,32g/cm3*1000cm3 = 1320g m(H3PO4) = 1320g*0,3 = 396g n(H3PO4) = 396g/98g/mol = 4,04mol c(H3PO4) = n/V = 4,04mol/1L = 4,04mol/L = 4,04M 3 4. Kui palju tahket NaOH (85%-lise NaOH sisaldusega) on vaja: a) 8 liitri 4%-lise lahuse valmistamiseks, =1,04g/cm3.
Metallid Happed Mittemetallid Alused Soolad Oksiidid Happed Koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist Happed on ained, mis annavad lahusesse prootoneid või vesinikioone. Jaotatakse: Tugevuse Vesiniku arvu Hapnnikusisalduse järgi Tugevuse järgi Tugevad happed näiteks: HCI; HF; HNO3;H2SO4 Keskmised happed näide: H3PO4 Nõrgad happed näiteks: H2CO3; H2S Vesiniku arvu järgi Üheprootonilised happed- happed milles on ainult üks vesinikioon. näide:HCI; HF; HNO3 Mitmeprootonilised happed- happed, milles on rohkem kui üks vesinikiooni. Näide: H2SO4; H3PO4 Hapnikusisalduse järgi Hapnikusisaldavad happed näide: HNO3; H3PO4; H2SO4 Hapniku mitte sisaldavad happed näide: HCI; HF Alused Koosnevad metalliioonist ja OH ioonist
Hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Omadused: hapumaitse, reageerimine alustega, indikaatorite isel. Värvus hapete lahustes, reageerimine metallidega, reageerimine aluseliste oksiididega. Hapete liigitamine. * Hapnikuta hape hape, mis eisisalda hapnikku, nt HCl, HBr, HI, H2S. * Hapnikhape hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt H2SO4, H2SO3, HNO3, HNO2, H3PO4, H2CO3. * Üheprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. Nt HCl, HBr, HI, HNO 3, HNO2, CH3COOH. * Mitmeprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, nt H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4, H4SiO4.* Tugevad happed on tugevalt happeliste omadustgea. HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4. * Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happeliste omadustega nt. H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH( äädikhape).
a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO · Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheprootonilised happed: HCl, HNO3... Mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO3, H3PO4... o Hapniku sisalduse järgi Hapnikuta happed: HCl, H2S... Hapnikhapped: HNO3, H2SO4, H3PO4... o Tugevuse järgi Tugevad happed: H2SO4 > HNO3 > HCl Keskmise tugevusega happed: H3PO4 ja H2SO3
a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheprootonilised happed: HCl, HNO3... Mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO3, H3PO4... o Hapniku sisalduse järgi Hapnikuta happed: HCl, H2S... Hapnikhapped: HNO3, H2SO4, H3PO4... o Tugevuse järgi Tugevad happed: H2SO4 > HNO3 > HCl Keskmise tugevusega happed: H3PO4 ja H2SO3
di, tri, tetra, üheksa, hepta, okta, nona, deka; näiteks P2O5 difosforpentaoksiid; I,II,III A metallide oksiidide nimetustes ei kasutata eesliiteid ega metalli laengut Teiste metallide oksiidide nimetamisel määra kõigepealt metalli laeng, siis märgi see nimetusse rooma nr-ga, näiteks Fe2O3 raud(III)oksiid Happed koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4 o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheprootonilised happed: HCl, HNO3... Mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO3, H3PO4... o Hapniku sisalduse järgi Hapnikuta happed: HCl, H2S... Hapnikhapped: HNO3, H2SO4, H3PO4... o Tugevuse järgi Tugevad happed: H2SO4 > HNO3 > HCl Keskmise tugevusega happed: H3PO4 ja H2SO3
-Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T HBR-vesinikbromiidhapeT b)hapnikhapped HNO2-lämmastikushape-N HNO3-lämmastikhape-T H2CO3-süsihape-N H2SO3-väävlishape-N H2SO4-väävelhape-T H3PO4-fosforhape-N H2SIO3-ränihape-N H4SIO4-ränihape-N -Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikj...
3. väga süttimisohtlik 4. tuleb hoida suletud purgis veekihi all 5. helendab pimedas 6. saadakse fosforiaurude jahutamisel 7. seismissek muundub punaseks fosforiks 1.Punane fosfor on kihilise ehitusega P4 püramiid 2. käitub oksüdeerujana 3. tikutopsi süütepinna põhiline koostis Fosfor (V) oksiid ja ortofosforhape 1. fosfor(V) oksiid on happeline 2. reageerimine astmeliselt lõppsaadus ortofosforhape (H3PO4) P3O10 + 6 H2O = 4H3PO4 Orto fosforhape H3PO4 1. keskmise tugevusega hape 2. tööstuslikult saadakse kaltsiumfosfaadi töötlemisel konts. Väävelhappega Ca3(PO4)2 + 3H2SO4(konts) = 2H3Po4+ 3CaSO4 Fosfaadid Ortofosforhappe reag leelisega tekib saadusena kas divesinik fosfaat , vesinikfosfaat või fosfaat H3PO4 = NaH2PO4 H3PO4 = Na2HPO4 H3PO4 = Na3PO4 Lahustuvad vees hästi Ca(H2PO4)2 vees lahustuv Ca(HPO4)2 ; Ca3(PO4)2 vees vähelahustuvad Fosfor looduses Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiab koha väetisena
MERIKE MADAL VALGA GÜMNAASIUM KEEMIA 9. klass HAPPED 3.Kooliaste Anorgaaniliste ainete põhiklassid Koolitaja:IGOR JALLAI 5.kursus ARGIELUS · SIDRUNHAPE · ÕUNHAPE · OBLIKHAPE · ÄÄDIKHAPE · PIIMHAPE · SIPELGHAPE · SINIHAPE · BENSOEHAPE SAAMINE · Happeline oksiid + vesi=HAPE · SO3+H2O = H2SO4 · SO2+H2O = H2SO3 · CO2+H2O = H2CO3 · P4O10+6H2O =4 H3PO4 · SiO2+H2O = ei toimu KOOSTIS VESINIK- ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n- · PROOTONID ja HAPPEANIOONID KINDLAKSTEGEMINE · Universaalindi- kaator PUNANE · Metüüloranz PUNANE · Lakmus - PUNANE OMADUSED · Hapu maitse · Vesinikioonid ( H+ ) vesilahustes · Muudavad indikaatorite värvust · Reageerivad metallidega, alustega, aluseliste oksiididega · Söövitav toime LIIGITUS
Neutralisatsioonireaktsioon Alus+ hape→sool+ vesi 1) Ca(OH)2+ HNO3 2) NaOH+H3PO4 3) Fe(OH)3+ HCl 4) Cu(OH)2+ H2SO4 5) Ba(OH)2+H3PO4 6) Zn(OH)2+ HBr 7) KOH+ H2S 8) NaOH+H4SiO4
Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus Happeid liigitatakse kahte moodi: · prootonite arvu järgi (happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja). · happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed. Hapnik-hapetele vastavad happelised oksiidid. H2SO3 - SO2
m(H2SO4)98% lahus = 1020g/0,98 = 1041g V(H2SO4)98% lahus = m/ = 1041g/1,82g/cm3 = 572cm3 = 572ml b) V(H2SO4)0,4M lahus = m/ = 20000g/1,004g/cm3 = 19920cm3 = 19,92L n(H2SO4)0,4M lahus = c*V = 0,4M*19,92L = 7,97mol 3 m(H2SO4) = n*M=7,97mol*98g/mol = 781g m(H2SO4)98% lahus = 781g/0,98 = 797g V(H2SO4)98% lahus = m/ = 797g/1,82g/cm3 = 438cm3 = 438ml 3. Kui palju vett on vaja lisada 50 liitrile 45% H3PO4 lahusele (=1,28g/cm3) 4%-lise lahuse (=1,01g/cm3) saamiseks? Lahendus: m(H3PO4)45% lahus=*V=1,28g/cm3*50000cm3 = 64000g m(H3PO4) = 64000g*0,45 = 28800g m(H2O)45%-lises lahuses = 64000g-28800g = 35200g m(H3PO4)4% lahus = 28800g/0,04 = 720000g m(H2O)4%-lises lahuses = 720000g-28800g = 691200g m(H2O)vaja lisada = 691200g-35200g = 656000g = 656kg = 656L 4. Kui palju booraksit, Na2B4O7·10H2O, on vaja kaaluda 7 dm3 11%-lise vesilahuse (=1,16g/cm3) valmistamiseks? Lahendus:
divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiidioon Na2S naatriumsulfiid e väävlishape H2SO3 SO32- sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit väävelhape H2SO4 SO42- sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat süsihape H2CO3 CO32- karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat ortoränihape H4SiO4 SiO44- silikaatioon K4SiO4 kaaliumsilikaat fosforhape H3PO4 PO43- fosfaatioon Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat MnO4- permangaanhape HMnO4 KMnO4 kaaliumpermanganaat permanganaatioon Ülesanded 1. Vali õige: molekulid ei jagune lahuses ioonideks, kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks, osa molekule jagunevad lahuses ioonideks. Tugevad happed on sellised happed, mille kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks
+2 -3 Ca3(PO4)2 = 3Ca + 2PO4 Elektrit juhib see, mis paremini lahustub!!!!!! seal on ju rohkem ioone. 2. Happed Tugev hape laguneb täielikult ioonideks ja on korras. + - H2SO4 – H + HSO4 - + - HSO4 = H + SO4 (tugev hape aga mitu vesinikku, astmeliselt, nii mitu astet kui palju on vesinikku) Teine aste ei lahustu kunagi täielikult! Kodune ülesanne: H3PO4 Millised osakesed esinevad fosforhappe lahuses? Millist katiooni ja aniooni on selles lahuses kõige rohkem, kõige vähem? + - 1. H3PO4 = H + H2PO4 - + -2 2. H2PO4 – H + HPO4 -2 + -3 3. HPO4 – H + PO4 WHUT A FUCK Osakesi – H3PO4 katioone – H Anioone – H2PO4 + pH = -log (H) pH = -log 1 1mol 1mol 1mol Hcl – H + Cl Reaktsioonid elektrolüütide lahustega 1
1.1 KATSE 2A/B, KATSE 4 Sama d Erinev ad Fenolftaleiini lahus (ff), muudab lahuse roosaks kui ph > 8,2 aluselises keskonnas, ja värvituks kui, kui ph < 8,2. Metüülpunase lahus (mp), muudab happelise lahuse, ph < 4,4, roosaks, ja lahuse, mille ph > 6,2, kollaseks. Töö eesmärk: Lahuse happesuse või aluselisuse määramine Katse vahendid: TAP analüüsi plaadid, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, pH meeter, HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, CH3COOH, NH3*H2O, NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3, dest. Vesi, vesi, glükoosi lahus Töö käik: Loetletud reaktiivid kanda pipeti abil tilkanalüüs plaadi (TAP) kehte pessa 4-5 tilka. 1 Universaalindikaatorpaberile kantakse klaaspulgaga ühest TAP-pesast väike tilk lahust, kusjuures tilgaalune paberipind omandab lahuse pH-le vastava värvi. 2 Esimesse pessa lisatakse indikaator fenolftaleiini lahust (ff), mis muudab
Lahuse valmistamine ja katlakivi lagundamine happega Eesmärk: Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine. Uurime kui palju on vaja valitud hapet katlakivi lagundamiseks. Milline on tõhusaim hape katlakivi eemaldamiseks ja milline reaktsioon on kõige energia rikkam. Töövahendid: Katlakivi, kontsentreeritud H2SO4 (95%-line, ρ= 1,833 g/cm3); kontsentreeritud HCl (35%-line; ρ= 1,175 g/cm3), kontsentreeritud H3PO4 (85%-line ρ= 1,783 g/cm3), mõõtsilindrid, pipetid, süstlad, kaalud. Lahuste tiheduste tabel. Ohutustehnika: kindad, kittel. Hapet valan vette, mitte vastupidi. Gaaside sissehingamine kahjulik, juuksed kinni, kotid akna lauale. Happe lahuse arvutused: Otsustasin teha 50 ml lahuse, kontsentratsiooniga 0.5 mol/l Arvutasin, et vaja läheb 0.025 mol HCl ehk soolhapet. = Arvutasin happe molaarmassi: Arvutasin happe massi: m=n*M
H2S divesiniksulfiidhape S 2- sulfiid H2SO4 väävelhape SO 42- sulfaat H2SO3 väävlishape SO32- sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe valem Happe nimetus Aniooni valem Aniooni nimetus
Fosforhappe kontsentratsiooni määramine potentsiomeetrilisel tiitrimisel. Fosforhape H3PO4 on kolmeprootoniline hape, mis dissotsieerub vastavalt kolmeastmeliselt , kus juures nii teise kui kolmanda astme dissotsiatsioon on madal: H3PO4 H+ + H2PO4- Kh,1= 7,5 10-3 H2PO4- H+ + HPO42- Kh,2= 6,2 10-8 HPO42- H+ + PO43- Kh,3= 2,2 10-12 Kuna Kh,1 << kui Kh,2, Kh,2, siis võime põhimõtteliselt lahuse ligikaudse kontsentratsiooni määrata lahuse pH järgi. Samas põhjustab siin väike muutus pH näidus suure vea kontsentratsioonis
Keemiline korrosioon esineb siis, kui aatomid reageerivad oksüdeerivate ainetega ( nt Fe3 +O2= Fe2O3) Selle vastu saab: Kroomi sisaldavate roostevabade terastega. Korrosioonikindlate materjalidega katmisega ( NT. Värvilised metallid/Sn, Zn,Ni/ või värvid) 1. Vastus: Soolad-koosnevad metallist ja happejäägist. K+Cl- , Na+Br-, BaCO3, = sool, Na2C03=sooda Happed- koosnevad vesinikust ja happejäägist. HNO3, H2SO4, H2SO3, H3PO4 Alused- koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast. NaOH, KOH, Ba(OH)2 Oksiidid- On liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. H20, N2O, Al2O3, C02 Määra aineklass, kirjuta nimetus: 1. Al2O3 2. MgSO3 3. Zn( OH)2 4. CuCl 5. Fe(OH)3 6. ZnO 7. H3PO4 8. NaCl 9. HNO3 10. KNO2 11. H20 12. HCl Kirjuta võrrand, tasakaalusta: 1. K2O+H2O= 2. BaO+H2O= 3. Al2O3+H2O= 4. Na2O+H2O= 5. Fe2O3+H2O=
1) metall + hapnik > al. Oksiid 2) mittemetall + hapnik > hap. oksiid 3) metall + vesi > leelis + vesinik 4) metall (aktiivsem) + sool (lahustub) > sool + metall (vähem aktiivsem) 5) al. oksiid + hap. oksiid (SO2 > H2SO3, SO3 > H2SO4, CO2 > H2CO3, P4O10 > H3PO4, N2O5 > HNO3) > sool 6) metall (H-st vasakul) + hape > sool + vesinik 7) al. oksiid + vesi > leelis 8) al. oksiid + hape > sool + vesi 9) hap. oksiid + vesi > hape 10) hap. oksiid + alus > sool + vesi 11)alus + sool (lahustuvad) > alus (sade) + sool 12) sool + leelis > sool + mittelahustuv alus 13) sool + sool (lahustuvad) > sool (sade) + sool 14) alus + hape > sool + vesi (neutralisatsiooni reaktsioon) 15) sool + hape (tugev H2SO4, HNO3, HI, HBr, HCl) > sool + hape (nõrk H2SO3, H3PO4, H2S,
N2 P +7 | 2) 5) +15 | 2) 8) 5) Aatomi ehitus 1s² 2s² 2p³ 1s² 2s² 2p 3s² 3p³ NH3 ammoniaak PH3 fosfaan HNO3 lämmastikhape H3PO4 fosforhape HNO2 lämmastikushape Oksüdatsiooniaste min: III max: V min: III max: V 1) lihtainena õhus (78%) 1) ühenditena kuulub valkude Leidumine koostisesse 2) ühenditena valkude koostises 2) Ca(PO4)2 -na fosforiidi ja apatiidi
Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega: metall + hape -> sool + vesinik H esineb alati ainult H2-na, üles näitava märgiga. 2Na + H2SO4 -> NA2SO4 + H2 2Al + 6HCl -> 2AlCl3 +3H2
http://www.abiks.pri.ee Ainevahetus e metabolism assmilatsioon (kõik sünteesi protsessid, valgusüntees, jm org ainete süntees, fotosüntees), dessimilatsioon (laguprotsessid, hürolüüs, biooksüdatsioon) Ainevahetuse tüübid autotroofsus (anorg>>org; fotosüntees, kemosüntees), heterotroofsus (org>>org; org>>anorg ==boitroofid[parassidid, sümbioidid, loomad], sapotroofid [lagundajad, seened]) Energia kulub: sünteesiks, liikumiseks, ainete liikumiseks, keha soojendamiseks En.Saadakse: biooksüdatsiooni abil toitainest. En.varud:taimedestärklis, õlid; loomadesglükogeen, varurasv Makroenergilised ühendid: (NalussüsivesikP~P~P) ATP (adeniin, riboos), GTP (guaniin, r), CTP (tsütosiin,r), UTP (uratsiil,r), dATP (adeniin, desoksüriboos), dGTP (guaniin,d), dCTP (tsütosiin,d), dTTP (tümiin,d). En.salvestamine: ADP+H3PO4+en=ATP+H2O; ATP+H2O= H3PO4+ADP+en; ATP+...
CaBr2 (kaltsiumbromiid) I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na2S (naatriumsulfiid) SO32- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO42- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO43- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I)
CaBr2 (kaltsiumbromiid) I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na2S (naatriumsulfiid) SO32- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO42- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO43- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I)
kütuseid (tehased, autod). Kütuste põletamise tagajärjel tekkinud vääveldioksiid reageerib edasi vihmas ja niiseks õhus oleva vee või veeauruga. Kui vihmavees on palju väävlishapet, siis sajab see happesademetena alla, kahjustades elukeskkonda (eriti okaspuid), ehitisi, metallist konstruktsioone, transpordivahendeid jt. Väävlishapet kasutatakse palju pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. 5) H3PO4 – fosforhape (ehk ortofosforhape) See on keskmise tugevusega hape, mis toatemperatuuril on tahkes olekus, ta lahustub hästi vees ja on värvitu, valge, kristalne aine. Laborites kasutatav fosforhappe lahus on õlitaoline vedelik. Fosforhapet kasutatakse palju fosforväetiste valmistamiseks, aga ka pesuvahendite, roostepuhastuvahendite kui ka karastusjookide (Coca-Cola) valmistamisel. Karastusjookidesse lisatava lisaainena toob fosforhape esile rohkem nende maitse ning pidurdab neis
16. Halogeenid VII A rühma elemendid Cl2 17. Väärisgaasid VIII A rühma elemendid He 18. Iooniline side metalli ja mittemetalli vaheline side NaCl 19. Kovalentne side aatomite vaheline side Br ja Br mittepolaarne kovalentne side ühesuguste mittemetalli vaheline side Cl ja Cl polaarne side kahe erineva mittemetalli vaheline side H ja Cl 20. Oksiid koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik CaO 21. Hape aine mis annab lahuses vesinikioone (H+) H3PO4 22. Alus aine mis annab lahuses hüdroksiidioone (OH-) NaOH 23. Sool koosneb metallist ja happejäägist NaCl 24. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon H3PO4+3NaOH=Na3PO4+3H2O 25. Indikaator aine mis muudab värvust lahusele, happele või alusele lisamisel universaal- 26. Leelis vees lahustuv tugev lahus NaOH 27. Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahusest ja lahustunud ainest 28
Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime m...
Happed Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reage...
Ta on ebapüsiv, värvusetu, roiskunud kala või küüslaugu lõhnaga,väga mürgine, vees ja orgaanilistes lahustites lahustuv gaas. PH3 molekuli struktuur. Veega reageerimisel tekib fosfaanhüdraat PH3*H2O,mis erinevalt ammooniaakhüdraadist pole aluseliste omadustega. Fosfooniumsoolad on üldiselt ebapüsivad ühendid. Fosfaan ja fosfooniumsoolad on tugevad redutserijad,redutseerides metallisooladest välja vaba metalli: 8AgNO3 + PH3 + 4H2O _ 8Ag + H3PO4 + HNO3 Temperatuuril üle 100 °C süttib fosfaan õhus. Spontaanselt ta võib süttida ka toateperatuuril, kui gaas sisaldab difosfaaniP2H4. Soo- ja virvatulude teket soodes ja kalmistutel seostataksegi just organismide kõdunemisel eralduva fosfaani isesüttimisega.Fosfaani saadakse fosfiidide reageerimisel veega või hapetega, valge fosfori reageerimisel leeliste lahustega või fosfooniumjodiidi reageerimisel kaaliumhüdroksiidiga: Mg3P2 + 6HCl _ 3MgCl2 + 2PH3
CaBr2 (kaltsiumbromiid) I jodiid HI (vesinikjodiidhape) metallI näit. LiI (liitiumjodiid) S 2 sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metallS näit. Na2S (naatriumsulfiid) SO3 2 sulfit H2SO3 (väävlishape) metallSO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO4 2 sulfaat H2SO4 (väävelhape) metallSO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3 fosfaat H3PO4 (fosforhape) metallPO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2 karbonaat H2CO3 (süsihape) metallCO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2 silikaat H2SiO3 (ränihape) metallSiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 nitraat HNO3 (lämmastikhape) metallNO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 nitrit HNO2 (lämmastikushape) metallNO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit)
orgaanilisi aineid Metabolism - organismis toimuvad aine- ja energiavahetusprotsessid kokku Koosneb 2-st : 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Seosed nende vahel: D annab A-le energiat; A annab D-le aineid Universaalne geneetiline vaheaine on ATP ehk adenosiintrifosfaat Tekib, kui ühinevad: adeniin + riboos + 3H3P04 Ass.: ATP + H20 -> ADP + H3PO4 ADP + H20 -> AMP+H3PO4 Diss.-AMP+H3PO4->ADP+H20 ADP+H3PO4->ATP+H20 GTP energia valkude sünteesiks, ATP, GTP, CTP, UTP Rna sünteesiks ATP, GTP, CTP, TTP vajalik DNA 2-koristumisel Energiavarustus süsivesinike baasil: 1. ettevalmistav etapp: polüsahhariidid lagunevad monosahariidideks nt: tärklis või klükogeen laguneb glükoosiks, vabanev energia hajub soojusena. 2. glükoosi lagunemine(aeroobselt): glükoos laiemas mõttes
(Jooniseallikas: http://vpl.ipac.caltech.edu/spectra/ph3.htm ) Veega reageerimisel tekib fosfaanhüdraat PH3*H2O, mis erinevalt ammooniaakhüdraadist pole aluseliste omadustega. Fosfooniumsoolad on üldiselt ebapüsivad ühendid. Fosfaan ja fosfooniumsoolad on tugevad redutserijad, redutseerides metallisooladest välja vaba metalli: 8AgNO3 + PH3 + 4H2O 8Ag + H3PO4 + HNO3 Temperatuuril üle 100 °C süttib fosfaan õhus. Spontaanselt ta võib süttida ka toateperatuuril, kui gaas sisaldab difosfaani P2H4. Soo- ja virvatulude teket soodes ja kalmistutel seostataksegi just organismide kõdunemisel eralduva fosfaani isesüttimisega. Fosfaani saadakse fosfiidide reageerimisel veega või hapetega, valge fosfori reageerimisel leeliste lahustega või fosfooniumjodiidi reageerimisel kaaliumhüdroksiidiga:
Happe omaduse: 1) Hapu maitse 2) pH on väiksem 7. 3) Aluste ja aluselist oksiididega reageerimine Hapete liigitamine erinevate tunnuste järgi : 1) Vesinikioonide ehk prootonite arvu järgi a) Üheprootonithapped (HBr) b) Mitme prootonilised happed ( H3PO4) 2) Tugevuse järgi a)Tugevad happed=kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks H2SO4, HNO3, HCl jt . b)Nõrgad happed=ainult osa olekule jaguneb lahuses ioonideks H2CO3, H3PO4 jt . Hapnikhapete saamine : Sool+hape=uus sool + uus hape (lahustuv sool, uus hape nõrgem või tekib sade) Vesi+happeline oksiid (v.a SiO2) = hapnikhape. Ebapüsivate hapnikhapete lagunemine kuumutamisel : Hapnikhape (temperatuuri märk) =oksiid +vesi . ALUSED · Alus aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone (OH-) Tugevad alused jagunevad lahuses hüdroksiidioonideks ja aluse ehk metalli katioonideks. Aluste omadused : a) Kätega katsudes libedad
"Väiksema ühiskordse" meetod. Al + FeCl2 = Fe + AlCl3 Al I3 + Cl2 = AlCl3 + I2 Võrdsustame kloori aatomite Al + 3FeCl2 = Fe + 2AlCl3 Al I3 + 3Cl2 = 2AlCl3 + I2 arvud. Leiame ülejäänud 2Al + 3FeCl2 = 3Fe + 2AlCl3 2Al I3 + 3Cl2 = 2AlCl3+3I2 koefitsendid. Magneesiumsulfaadi valem Mg(OH)2 + H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O on teistest keerulisem ...ja temast lähtudes saame kaks koefitsenti ( vaatleme PO43- tervikuna, 3Mg(OH)2 +2H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O mitte P&O eraldi). Leiame ülejäänud koefitsendi(d). 3 Mg(OH)2 +2 H3PO4 = Mg3(PO4)2 +6H2O 6OH- +6 H+ = 6 H2O Ning nüüd ka mõned ülesanded: Tasakaalusta võrrandid: 1. ___ Fe + ___ S ___ FeS 2. ___ H2 + ___ Cl2 ___ HCl 3. ___ Mg + ___ O2 ___ MgO 4
Ebameeldiv lõhn. Dimetüülamiin on iseloomuliku heeringa lõhnaga. Laibalõhna põhjustavad valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Amiinid on aluliste omadustega Valk + H2 = amiin + Vesi R NH2 + H2O = R NH3 + OH- Keemilised omadused: Hapetega annavad soola. NH3 + HCl = NH4Cl ammooniumkloriid (CH3)2NH + HNO3 = (CH3)2NH2NO3 2CH3CH2NH2 + H2SO4 = (CH3CH2NH3)2SO4 etüülamiinsulfaat CH3CH2NH2 + CH3COOH = CH3CH2NH3CH3COO 3CH3CH2NH2 + H3PO4 = (CH3CH2NH3)3PO4 CH3CH2NH2 + CH3(CH2)2COOH = (CH3)2(CH2)3NH3COO AMIINOHAPPED Amoteersed ühendid- reageerivad nii aluste kui hapetega, mõlemal juhul tekivad soolad. Värvitud kristalsed ained, lahustuvad vees ja halvasti orgaanilistes ainetes, sulavad kõrgel temp, magus maitse. NH2 CH2 COOH + NaOH = NH2 CH2 COONa + H2O 2-aminoetaanhape naatriumaminoetanaat NH2 CH2 COOH + HCl = [NH3CH2COOH]+Cl-
Tiitri kuni teise ekvivalentpunktini. Ka3 on väike, seega ei ole tarvis kolmandat prootonit tiitrida H3PO4-s. Tee graafikud E/V ja E/ V ja leia H 3PO4 kontsentratsioon Cola-joogis. Arvuta Ka1 ja Ka2 graafiku põhjal ning võrdle tulemusi kirjanduse andmetega. Töövahendid: · Ph-meeter · klaaselektrood · kalomelelektrood · magnetsegaja · bürett Reaktiivid: · 0,01 M NaOH lahus · pH 4,01 puhverlahus · pH 9,18 puhverlahus · Cola-jook Leia H3PO4 dissotsiatsioonikonstandid Cola-joogis. Tabel 1. V E V E (Na (pH (Na (pH V, E, V/ V, E, V/ OH pH *10 OH pH *10 ml mV E ml mV E ), 0), ), 0),
2 Al + 3 Cl2 2 AlCl3 oksüdeerija on ............................................... elektronvõrrand................................................... redutseerija on ............................................... elektronvõrrand .................................................. 5. Tasakaalusta järgmised reaktsioonivõrrandid. (5 p) P4O10 + H2O H3PO4 Na + Cl2 NaCl Fe2O3 + Al Al2O3 + Fe CO + Fe2O3 FeO + CO2 H2S + SO2 S + H2O 6. Liigita järgmised ained vastavalt aineklassidele tabelisse. (10 p) Nimi ..................................................................
mürgine, süttib üle 250kraadi alles]). Kasutatakse punast fosforit tikutoosi süütepinnal, mille peal tikku hõõrudes tekib valge fosfor ja läheb põlema. Fosfori põlemisel tekib tetrafosfordekaoksiid P4O10, see on väga hüdrosgoopne aine, mis seob tugevasti õhuniiskust ja võib siduda ka vett teiste ainete koostisest. Kasutatakse kuivatamiseks. Happeline oksiid, mille reageerimine veega on astmeline ja kui vett on piisavalt tekib ortofosforhape H3PO4. See on valge kristlane aine, mis lahustub hästi vees, keskmise tugevusega hape, dissotsieerub astmeliselt, tavaliselt sisaldab fosforhappe lahus divesinikfosfaatioone ja vesinikioone ehk dissotsieerub 1 astme võrra. Leelisega reageerides tekib divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaat, oleneb moolide arvust. Esimesed lahustuvad vees hästi, ülejäänud vähem või on lahustumatud. Leelismetallide fosfaadid (Na3PO4 nt
O: 2 + 4= 4 1 H: 2+2 = 2 Nüüd pole hapnik ja vesinik võrdsed. Korrutame vett kahega. 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O Na: 2 =2 S: 1 = 1 O: 2 + 4= 4 2 H: 2+2 = 4 Nüüd on kõik võrdsed ja reaktsioon tasakaalus Proovime ühte näidet veel, aga vähemate seletustega: Mg(OH)2 + H3PO4 = 1. Kirjutame saadused Mg(OH)2 + H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O (Mg o.a./laeng on +2, PO4 laeng on -3. Mg tuleb korrutada kolmega ja (kogu) PO4 tuleb korrutada kahega) 2. Praegu pole ükski element tasakaalus noole erinevatel pooltel Mg(OH)2 + H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O Mg: 1 =3 P: 1 = 2 O: 2 + 4= 8 1 H: 2+3 = 2 3. Magneesium tasakaalu
Happe valem Happe nimi Happe anioon -üldnimetus -1 HCl Soolhape Cl Kloriid HNO3 Lämmastikhape NO3-1 Nitraat H2SO4 Väävelhape SO4-2 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 Sulfit H2S divesiniksulfiidhap S-2 Sulfiid e H2CO3 Süsihape CO3-2 Karbonaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 Fosfaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 Silikaat (H4SiO4) (SiO4-4)
LÄMMASTIK 1. Üldiseloomustus · Asub VA rühmas 2. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p3. Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (N2). · Looduses: põhiosa atmosfääris (õhus N-78%, O2-21%, Ar-0,9%), väga oluline taimedele (valkude jt. ühendite süntees), lämmastiku ringe, happevihmad. · Lämmastik on väheaktiivne (inertne) => kasut elektripirnides. · N2 lõhnata, värvitu gaas. Vees vähe lahutuv. Ei võimalda põlemist (lämmatava toimega). · Väga kõrgel to (näiteks äike) tekib lämmastikoksiid (N2+O22NO). 2. Ühendid · Amoniaak (NH3) üks tähtsamaid lämmastiku ühendeid. On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas. Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi...
Happe valem. Happe nimetus . Aniooni valem Aniooni nimetus. HF Vesinikfluoriidhape F Fluoriid HCl Vesinikkloriidhape Cl Kloriidid HBr Vesinikbromiidhape Br Bromiid HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 Ränihape Silikaat H2SiO3 SiO3
vesinikjodiidhape HI jodiid I- divesiniksulfiidhape H 2S sulfiid S2- väävelhape H2SO4 sulfaat SO42- väävlishape H2SO3 sulfit SO32- süsihape H2CO3 karbonaat CO32- lämmastikhape HNO3 nitraat NO3- lämmastikushape HNO2 nitrit NO2- fosforhape H3PO4 fosfaat PO43- ränihape H2SiO3 (H4SiO4) silikaat SiO32- (SiO44-)
Hapete valemid, nimetused; happeanioonide valemid, nimetused Hape Happejääkioon HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2-1 nitrit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
