subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud · Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. abitus. Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. · Tekst: Cialdini, R. kaks peatükki omal valikul Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine. Religiooniuuringud. Õnneuuringud. Grupid ja gruppidevahelised suhted · Tekst: Maslow: 243 310 · Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, Grupiotsustus ja vastutus. Grupiidentiteet. Grupivahetus. Grupistereotüübid ja eelarvamused - meie ja nemad. Sotsiaalpsühholoogia ajaloost · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid,
· C.H.Mead - käsitles inimese arengut kui sotsiaalse interaktsiooni tulemust Sotsiaalpsühholoogia eesmärgid · Mõista ühe inimese mõju teisele (nt Milgrami konformsuse uuringud) · Mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele (nt Aschi konformsuse katsed) · Mõista indiviidi mõju organisatsioonile (nt Lewini juhtimisstiilide uuringud) · Mõista ühe organisatsiooni mõju teisele organisatsioonile (nt gruppidevahelised konfliktid) · Mõista tehis- ja loomuliku keskkonna mõju inimesele Kognitiivne perspektiiv Kognitiivsed protsessid: · Taju · Tähelepanu · Mälu · Infotöötlus · Mõtlemine Kognitiivsed faktorid: · Hoiakud · Veendumused · Väärtused · Järeldused Teadusliku uurimuse nõuded · probleemi formuleerimine · mõistete defineerimine · teaduslike meetodite kasutamine · andmete kontrollitavus (verifitseeritus)
6 Stereotüüp on mingi grupi üldistatud kirjeldus, mis sõltub nii kirjeldajast kui kirjeldatavast. Kuigi enamasti suhtutakse stereotüüpidesse halvustavalt, siis tegelikult väljendavad need inimese püüdu maailma grupeerida ja mõista. Stereotüüpe kujundavad tegurid: · kaudne informatsioon; · isiklikud kogemused; · individuaalsed omadused; · etniline identiteet; · gruppidevahelised suhted; · erinevused kommetes; · geograafilised faktorid · jm. 4. Oma kultuuri prillid Paratamatult vaatleme me maailma enda kultuurist lähtuvalt. Oma kultuur on ,,normaalseks" taustaks, millelt hinnatakse teisi kultuure. Kuigi see on mõistetav, siis tuleks tähelepanu pöörata oma kultuuri iseärasustele, mis kipuvad tagaplaanile jääma ja mida võetakse ehk liiga enesestmõistetavalt ja keskendutakse uurimistes pigem võõrastele kultuuridele
erinevusi taandada vaid kultuurist tulenevateks. Kultuurierinevuste puhul tuleb meeles pidada, et need pole objektiivsed, olemuslikud ning ületamatud eripärad. Pigem on erinevuste aluseks majanduslikest võimalustest, kasvatusest, haridusest ning meediast tulenevad mõjutused. Globaliseeruvas maailmas on kultuuride erinevuste säilitamine omaette väärtus, rääkimata sellest, et kultuuriidentiteedi hoidmine toetab indiviidi minapilti ja psühholoogilist heaolu. Gruppidevahelised erinevused tulenevad pigem inimeste tajust, kui objektiivsetest erinevustest. Enamasti nähakse sotsiaalseid erinevusi kontrastide, mitte sujuvate üleminekutena ning rõhutatakse erinevusi ühest aspektist, samas kui paljudes teistes asjades võivad grupid olla sarnased. Erinevuste ületähtsustamine ning problematiseerimine näib olevat kultuurierinevustele iseloomulik. Üheks võimalikuks
austus. Mida konfliktid meile annavad? Võimaluse teadlikkust tõsta (mille eest seisame), soodustavad muutusi, kohanemist, võivad motivatsiooni juurde anda/kahandada. Võib soodustada sisemist arengut, adekvaatsust, realistlikkust. Kaasatõmbav, kirge kasvatav. Tekitab enesekindlust, eneseväärtustamist. Tihti võivad meid halvata, panna lukku, purustada, panna isolatsiooni. Konfliktid võivad olla realistlikud/mitterealistlikud. Isikusisesed, isikutevahelised, grupisisesed, gruppidevahelised, organisatsiooni sisesed või organisatsioonide vahelised. Kui sinna minna, siis miks minna? Kui on aega, piisavalt tervist, liitlasi, võimalus lasta kellelgi teisel oma konflikti lahendama minna. Ennetamine. Individuaalsed/grupiviisilised ennetamisevõimalused. Emotsioonide-, vajaduste- või väärtustekonfliktid, tihti võib konfliktis kõik osad olemas olla. Millal on kohanev käitumine mõistlik? Kui mõistan eksimust, teise jaoks tunduvalt olulisem, kui mulle
eesmärkde erinev tõlgendamine ning informatsiooni levikuga seotud probleemid. Konfliktid võivad tekkida siis, kui ei teata ülesande täitmiseks vajalikke tegevusi ja nende järgnevust. Grupisisese konflikti põhjuseks võib olla vastastikune sõltuvus. Konfliktide allikaks võib see kujuneda siis, kui grupiliikmed ei arvesta või ignoreerivad iga liikme tegevustulemuste sõltuvst teiste grupiliikmete tegevusest; Gruppidevahelised konfliktid- osaleb kaks või enam gruppi. Organisatsioonis ilmnevad need näiteks ühe ettevõtte allüksuste tegevuse kooskõlastamisel või eesmärgi püstitamisel tekkinud probleemidena või arusaamatustena. Erimeelsused tööülesannete lahendamisel tekivad just siis, kui iga osakondon meelestatud ainuüksi oma probleemidele. Organisatsioonikonflikt Konstruktiivsed ehk positiivse jõuga konfliktid ..
2001: 151) • Faktor analüüs on mõeldud valiidsuse (st. kas mudel mõõdab mida peab) kontrolliks Dispersioonanalüüs (ANOVA) • Eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist olulisust • Võimaldab võrrelda enam kui kahte gruppi nende keskväärtuste põhjal – Näit. Kas Tallinnas, Tartus ja Viljandis tegutsevate ettevõtete tulemused on erinevad • Analüüs sisaldab: – Iga üksiku vaatluse võrdlus üldise keskmisega – Gruppidevahelised erinevused – võrreldakse gruppide keskmisi üldise keskmisega – Gruppidesisesed erinevused – võrreldakse iga väärtust grupi keskmisega • T-test - kahe muutuja keskväärtuse võrdlemiseks. Eeldused: pidevad muutujad, normaaljaotus. • ANOVA – kahe või enama muutuja keskväärtuse võrdlemiseks Piirangud/soovitused: Vastajad ei soovi avaldada ebameeldivat infot enda kohta, n. kui tihedalt käiakse kirikus, kui tihti
arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. Konfliktidega kaasneb osalejate psüühiline pinge ja oluline muutus nende käitumisviisis. Konfliktide liigid: · sisekonfliktid · inimestevahelised konfliktid · grupisisesed konfliktid · gruppidevahelised konfliktid Konfliktsed isiksused- inimesed, kes satuvad ülejäänutest sagedamini konfliktidesse teiste inimestega oma isiksuslikest omadustest tingitult: · demonstratiivsed inimesed · rigiidsed inimesed · perfektsionistid Konfliktide liigitus põhjuste järgi: · asjalikud konfliktid- enamasti lahendatavad · emotsionaalsed konfliktid- raskemini lahendatavad, sageli põhjuseks isiksuse ja tema arvamuse samastamine
huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. Konfliktidega kaasneb osalejate psüühiline pinge ja oluline muutus nende käitumisviisis. Konfliktide liigid: sisekonfliktid inimestevahelised konfliktid grupisisesed konfliktid gruppidevahelised konfliktid Konfliktsed isiksused- inimesed, kes satuvad ülejäänutest sagedamini konfliktidesse teiste inimestega oma isiksuslikest omadustest tingitult: demonstratiivsed inimesed rigiidsed inimesed perfektsionistid Konfliktide liigitus põhjuste järgi: asjalikud konfliktid- enamasti lahendatavad emotsionaalsed konfliktid- raskemini lahendatavad, sageli põhjuseks isiksuse ja tema arvamuse samastamine
Meso-tase – kogukond/paikkond ja tervis. o Etniline ja _ being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga- isiklik prestiiž, heategevusse pandava raha ja võõraste abistamisega. • Rõõm suurendab grupisidusus mõjutab nii vaimset kui füüsilist tervist – bonding efekt. o asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine loovust, probleemilahendus- ja otsustusvõimet ning innovaatilisust ja Tihedad gruppidevahelised sidemed mõjutavad kogukonnaliikmete tervist- Allardti (1975) käsitlus heaolu mõõdetest: läbirääkimisoskusi • Positiivne afekt suurendab paindlikku mõtlemist. Kõik diskrimineerimine/märgistamine/ suitsidaalsus või haiguste levik ning Elatustase Heaolu Vajadused, millega rahulolu tuleneb materiaalsete ja need on seotud subjektiivse heaolu tõusuga
...........7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15
o Igasuguste tasude määramisel tuleb arvestada sellega, et see peaks olema piisavalt suur, et rahuldada baasvajadusi, selle määramisel lähtutakse õigluse ja võrdsuse põhimõtetest tasu liiki arvestaks individuaalseid vajadusi ja väärtusi. · VII loeng Konfliktid · Isiksusesisesed- intrapersonaalsed konfliktid · Isikutevahelised konfliktid interpersonaalsed konfliktid · Gruppidevahelised konfliktid · Töökonfliktide tunnused: o Koostöö ei laabu o Ei jõuta ka lihtsates asjades kokkuleppele o Öeldakse teravusi o Kontrollimatu (emotsionaalne) käitumine o Probleemi arutlus kasvab üle vastastikuseks süüdistamiseks o Püütakse leida liitlasti o Kaebamine, ässitamine, laimamine o Vastase kohalolek mõjub ärritavalt o Boikott, ignoreerimine · Töökonfliktide kategooriad:
on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena. Nimetatakse ka arvamuste konfliktiks. 3. Tunnete konfliktid ... on olukorrad, mil tunded või emotsioonid on ühildamata inimesed vihastavad üksteise peale. Konflikt käivitab emotsioonid, mille tulemusena tekivad pinged. Nimetatakse emotsionaalseteks konfliktideks. Konfliktide avaldumise tasandid: 1. Isiksusesisesed 2. Isiksustevahelised 3. Grupisisesed 4. Gruppidevahelised 5. Organisatsioonikonflikt Isikusesisesed konfliktid: · Konfliktid, kui inimese ette kerkib kaks või enam võrdselt meeldivat eesmärki, millest valida saab vaid ühte. · Konflikt, kus omavahel võitlevad soov midagi saavutada ja soov sellest loobuda. · Konflikt, kui inimesel tuleb valida kahe või enama võrdselt ebameeldiva võimaluse vahel. Organistasioonikonfliktid: · Konstruktiivsed ehk positiivse jõuga konfliktid ..
Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega
• Individuaalsed põhilised käitumisreaktsioonid on mõjustatud varaste toetavate suhete kvaliteedist varases lapseeas. Ei väldi haigestumist, kuid soodustavad paranemist ning vähendavad ägenemisi ja suremust - seega sots. kapital on oluline krooniliste haiguste ravis. 2) Meso- e grupi-, kogukonna/paikkonna tasand – mõõdukas seos tõestatud • Etniline ja grupisidusus mõjutab nii vaimset kui füüsilist tervist – bonding efekt. • Tihedad gruppidevahelised sidemed mõjutavad kogukonnaliikmete tervist – diskrimineerimine/märgistamine/ suitsidaalsus või haiguste levik ning vastastikune toetus; läbisaamine naabritega on olulisem füüsilistest elutingimustest. • Töö olemasolu ning head suhted töökaaslaste ja naabritega seostuvad õnnelikkuse ja parema tervisega – nn ökoloogiline efekt 3) Makro- e rahvastiku/riigi tasand - On tõendatud tugev sotsiaalse kapitali ökoloogiline efekt õnnelikkuse, eluga rahulolu ja
juhtub. Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn... · Martin Seligman. Õpitud abitus. Seisund, mis haarab inimest olukorras, kus tema püüdlused/kavad/soovid ei saavuta tulemust. Inimene loobub eesmärke seadmast; depressiivne seisund; enesekindlus langeb. Puudub seos kavatsuse ja tulemuse vahel. ! Subjektiivne kontrollitunne vähendab abitust. Mõjustamise psühholoogia · R. Cialdini. Mõjustamisvõtted Grupid ja gruppidevahelised suhted · Grupp teatud püsivate selgete suhete struktuur inimeste vahel. Inimeste hulk, kes jagavad ühiseid hoiakuid, väärtusi, rolle. Need rühmad on olemas sedavõrd kuivõrd on olemas ühisosa grupi liikmetel. nt: perekond, sõpruskond, ususekt jne Grupikuuluvust peetakse üheks inimese põhivajaduste hulka kuuluvaks vajaduseks. · Sotsiaalpsühholoogia uurib grupi mõjuallikaid, grupisurvet, -sõltuvust, -mõtlemist, -konflikte jne.
3) Integratsioon Kesktee; grupp soovib enda säilimist kuid samas ka kontakte teiste gruppidega. Ühinemine, asub kahe eelneva vahel, mõlemast veidi. Selline gruppidevaheline suhe, kus soovib enda kultuuri säilitamist, kuid ka kontakti teise kultuuriga. Eestis ei tähenda, et venelased peaks muutuma eestlasteks, vaid soodustatakse kontakte, eesti keel, kodakondsus, kuid ka vene seltsid jne. Erinevad etnilised grupid säilitavad oma eripära ja gruppidevahelised piirid, kuid osalevad vôrdselt ühiskonna peamistes tootmis-, jaotus- ja juhtimisprotsessides. Seega, integratsioon tähendab etniliste hierarhiate kadumist, mis pôhjustaks erinevat juurdepääsu ressurssidele ning kôigi gruppide kaasalöömist ühiskonnas kui tervikus. Integratsiooni metafooriks on salatikauss, kus osad on eristatavad ning mitte vähem väärtuslikud kui teised. 4)Marginalisatsioon ei pea midagi tähtsaks - ei enda kultuuri säilitamist ega ka kontakti teistega.
isiksusest, end subjektiivselt identifitseerima talle relevantse grupiga. Ja kui sooline identiteet teadvustub reeglina automaatselt juba varajases lapsepõlves, siis kuuluvus näiteks sotsiaalsesse klassi ei pruugi lülituda ,,minasse" kogu elu jooksul. Sel juhul ei toimu diferentseerumine ja võrdlemine klassitunnuse järgi (samuti käitumise teiste vormide järgi, mis on seotud klassi identifikatsiooniga · Sotsiaalne olukord peab olema selline, et selles omaksid kohta gruppidevahelised võrdlused, mis annaksid võimaluse valida ja hinnata relevantseid väärtusi. Gruppidevahelised erinevused pole mitte kõik võrdse tähendusega. Näiteks suurte gruppide jaoks on ühes sotsiaalses situatsioonis olulisemaks tunnuseks nahavärv, teises aga keel, kolmandas kummardatav jumal, neljandas klassiline kuuluvus jne. · ,,IN" grupid ei võrdle end mitte iga mõtteliselt ligipääsetava ,,OUT" grupiga- ,,OUT" grupp peab võrdluseks tunduma relevantne
Õigused keskkonna suhtes. Tarbimine: instrumentaalne ja sümboolne Vajaduste tootmine ja vajaduste rahuldamine Tarbijakäitumise mõjutamine Kirju sotsiaalpsühholoogia Sajandiga SP teisenenud: - Ühised alusteadmised koos valdkondliku diferentseerumisega - Positivistlik mõõtmine ja humanistlik mõistmine. Laboratoorium ja nõustamiskabinet - Teaduslik ja tarbepsühholoogia - Akadeemiline ja turupsühholoogia Grupid ja gruppidevahelised Suhted Grupp/rühm · Grupp: määratletud + püsivad suhted inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on ühisosa. Grupp kui subjekt. · Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm ... · Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. Probleemid SP jaoks · Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. · Grupimõtlemine. · Grupi tegevuse mõjutamine. Liider.
Meeldivus: isiklikud suhted mõjustamise relvana Nappus: hirm ilma jääda KOKKUVÕTTEKS 36 · Väline mõju suurem, kui eeldame (fundamentaalne atributsiooniviga!) · Mõju mehhanismid ja võtted · Iseseisvus = mõju teadvustamine ja kontroll · R.Zajonc, S.Asch, M.Sherif, S.Milgram, J.Rotter, M.Seligman 9. GRUPID JA GRUPPIDEVAHELISED SUHTED Grupp/rühm Grupp: määratletud + püsivad suhted inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on ühisosa. Grupp kui subjekt. Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm ... Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. (Teatud püsivate selgete suhete struktuur inimeste vahel. Inimeste hulk, kes jagavad väärtuseid, hoiakuid ja rolle.) Probleemid SP jaoks Grupi mõju. Grupisurve
Näit. Kas Tallinnas, Tartus ja Viljandis tegutsevate variables. Assumptions: variables must be ettevõtete tulemused on erinevad continuous, normally distributed. · Analüüs sisaldab: Iga üksiku vaatluse võrdlus üldise keskmisega · ANOVA kahe või enama muutuja keskväärtuse Gruppidevahelised erinevused võrreldakse gruppide kontrollimiseks. One-way analysis of variance keskmisi üldise keskmisega (ANOVA) is a specific sub-case of t-test, "but is Gruppidesisesed erinevused võrreldakse iga väärtust used when you have two or more groups and you grupi keskmisega wish to compare their mean scores on a
näidati kolme vägivaldse sisuga multifilmi, mille üks variant lõppes vägivaldse peategelase karistamisega, teine tema kiitmisega ja kolmas ilma ilmse mõjutamiseta. Teist filmi näinud lapsed käitusid agressiivsemalt kui esimest ja kolmandat näinud. Kõige vähem agressiivsust ilmnes grupis, kes nägi filmi lõpus peategelase karistamist. Hiljem lubati lastele hüvitust selle eest, kui nad käituvad täpselt nii, nagu käitus modell. See kaotas kohe laste käitumises gruppidevahelised erinevused. Seega mõjutab modellile rakendatav kinnitus jäljendajate sooritust, mitte aga imiteerivate reaktsioonide omandamist. Hüvitus jäljendajaile näitas, et kõik jäljendajad olid need reaktsioonid omandanud. Sotsiaalse õppimise puhul saab rääkida mitmete protsesside toimumisest. Sotsiaalne õppimine saab toimuda, kui jäljendatavale käitumisele (1) tähelepanu pööratakse. Käitumist, millele tähelepanu
annaabi.ee 
