Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „ Rehepapi" potentsiaali linateosena ma aga ei näinud: tegemist pigem rahvapärimuste kogumiku kui ühtse ja lineaarse romaaniga. Mitte et Kivirähki raamatule midagi ette heita oleks, aga antud teose filmikeelde tõlkimine paistis esmapilgul paraja (et mitte öelda ületamatu) pähklina.” Lisaks ütles Rammo: „ Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" kirjeldas seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus, mustus, lootusetus, roppus. Samas ei saa väita, et "November" teab mis masendav oleks: aeg-ajalt saab ka nalja ja üleüldse on kogu teosel mõnevõrra absurdsevõitu maik küljes.” Samuti olin mina arvamusel, et raamatut filmikeelde tõlkida võib olla üpris raske, kuna olles
külainimesed ise hingetuteks olenditeks, kes meenutavad üha rohkem kratte. Rasmus Rammo arvas filmist järgmist: „Suhtusin projekti esialgu küllaltki ükskõikselt, kuna ei suutnud sugugi aduda, kuidas "Rehepapist" kasvõi hüpoteetiliselt konkreetset linateost välja on võimalik võluda. Huvi tekkis alles siis, kui Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" äsjavalminud filmile heakskiidu andis, kirjeldades seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus, mustus, lootusetus, roppus.“ Nõustun Rammoga, et filmis pigem domineerib negatiivsus mitte ilus armastus. Romantikat ma selle filmi žanriks just ei paneks, pigem kas põnevus- või õudusfilm. Kuid armastus, kas ühepoolne või kahepoolne, oli siiski olemas.
vältel ära. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „Suhtusin projekti esialgu küllaltki ükskõikselt, kuna ei suutnud sugugi aduda, kuidas "Rehepapist" kasvõi hüpoteetiliselt konkreetset linateost välja on võimalik võluda. Huvi tekkis alles siis, kui Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" äsjavalminud filmile heakskiidu andis, kirjeldades seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus, mustus, lootusetus, roppus.“ Arvan samuti, et romantika žanrist jääb see film veidi eemale ja ma pigem arvaks, et tegu on kas põnevus- või õudusfilmiga. Rammo lisab veel: „Ei saa väita, et "November" teab mis masendav oleks: aeg-ajalt saab ka nalja ja üleüldse on kogu teosel mõnevõrra absurdsevõitu maik küljes. Niisiis on
Hiljem õppis ta Tartu Ülikoolis õpis kirjandust. Aastal 1920, Raud liitus kirjanduslik liikumine Arbujad. ,,Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925). Samal perioodil katsetas kärarikkalt arvustajana."3 1 õpik ,,LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU" lk. 52 2 õpik ,,LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU" lk. 106 3 vaba entsüklopeedia ,,Wikipedia"
eriti hollandlane JAN TOOROP (18581928). Saksamaal töötanud sümbolist ARNOLD BÖCKLIN (18271901) kasutas tihti realismilähedast vormi. Kuulsaim vene sümbolist MIHHAIL VRUBEL (18561910) kujutab inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane, nagu mosaiigitaoline oli tema värvikäsitlus. Maaliliselt oli kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane JAMES ENSOR (18601949). Eredate ja kaunite värvidega maalis ta aga kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või lihtsalt maskidest. Suure skulptori AUGUSTE RODINi (18401917) loomingut on enamasti peetud impressionistlikuks. Seda on õigustatud Rodini loobumine klassikaliselt siledatest vormidest. Tema kujude pinnatöötlus on maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitab luua liikumise ja muutumuse tunnet. Rodini teoste temaatika on aga pigem sümbolistlik. Sellele viitavad paljude teoste
toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Kuid loodus ning inimesed ei ole tema kunstis vaid ettekäändeks, Degas` maalides on tähtis ka sisuline külg. Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust.
Itaalia valitsuse nõudmisel maeti tema säilmed ümber Santa Croce basiilikasse. 6 KOKKUVÕTE Rossini ooperid on rõõmsad, koomilised, alati teravmeelsete karakterite ja imetlusväärse muusikaga. Rossini ooperid on väga mängulised, kuid nendes on ka palju irooniat ja kerget sarkastilisust, ta ei võta ühtki asja üksüheselt, surmtõsiselt. Rossini armastab groteskseid situatsioone. Ta kirjutas ja õukonna tellimusel, aga tema muusika läks hinge rahvale. Tema muusika õpetab meile muusikalise nalja võimalikkust ja paneb lauljad raske valiku ette, sest Rossini laulja peab olema ka hea näitleja, mitte ainult laulja. 7 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU 1. http://parnu.postimees.ee/65837/vabaduse-saabumine-ja-armastuse-voit/ %7BLOGOUT_URL%7D 2
(1, 349). 4 3. EUGENE IONESCO Eugene Ionesco (1912-1994) oli rumeenia päritolu prantsuse kirjanik (1, 352). Ta kasvas üles rääkides nii prantsuse kui ka rumeenia keelt. Ta elas vaheldumisi Prantsusmaal ja Pariisis, enne kui jäi 1940. aastal peatuma Pariisi (4, 122). Ionesco on absurditeatri peamine esindaja (3, 258). Ta lammutab hoogsalt vana teatri reeglistikku, pelgamata kõige pöörasemaid moondamisi ja groteskseid kujutlusmänge. Fantastilis- groteskses kujundikeeles räägib kirjanik inimese tasalülitamisest massiühiskonnas, mis avaldub mõttestampides ning kõne ja suhtlemise muutumises automaatseks. Tema tegelaseks on manipuleeriv ja rutiini takerdunud väikekodanlane (1, 352). Pariisi peatuma jäädes, pidi Ionesco kirjutama diplomitöö teemal ,,Patt ja surm prantsuse kirjanduses", kuid hakkas selle asemel omal käel fraseoloogia sõnastikust inglise keelt õppima ning
Sarjas ,,Kolm näidendit puritaanidele" ründab silmakirjalikku vagatsemist ning näitab üksilduse traagikat kui võimu paratamatut kaasnähtust. Tema tippteosed on filosoofilised näidendid ,,Inimene ja üliinimene", mis süveneb tugeva isiksuse teemasse, sõjavastane ,,Südamemurdmise maja", utopistlik ,,Tagasi Metuusala juurde", milles vaadeldakse maailmaparandamise võimalikkust, ning Jeanne d´Arci elu kujutav ,,Püha Johanna". 1920.-1930. aastail kirjutas ta peamiselt groteskseid komöödiaid, mida nimetas ,,poliitiliseks ekstravagantsuseks". Shaw vastandas oma draamad armuintriigil rajanevatele lavateostele, öeldes, et kunsti suhtes on ta puritaan. Shaw´ humanistliku, kordumatu huumoriga laetud loomingu keskmes oli tema kaasaegne inimene. ,,Pygmalion" 6. Maurice Maeterlinck Sümbolistliku draama tuntuim viljeleja on 1911. aastal Nobeli kirjandusauhinna saanud belgia kirjanik. Õigusteaduskonna lõpetanud noormees otsustas pärast sõbrunemist prantsuse
5 1949 Viimne romantik 1951 Üle rahutu vee 1951 59 Kas mäletad, mu arm? I III Sai tuntuks Siuru ajal. Ekspressionistlik-naturalistliku stiili viljeleja. Esimesed novellikogud "Saatana karusell" ja "Rändavad rüütlid" pöörased tormihood, kus kandutakse edasi mõtteta lennus. Saatana karusellis loob äärmiselt groteskseid visioone inimestest, rõhutades igati jäledaid üksikdetaile. Mõlemas kogus domineeris traagika ja äng. Teos "august gailiti surm" sisaldab tubli annuse eneseirooniat. Kirjutas ka följetone, millest tuntud "klounid ja faunid", kus ilmneb Gailiti tollane teravalt kriitiline, ilusõnalisuse vastane hoiak, eriti salvav on ta Underi luule vastu. Novellikogud Idioot, Vastu hommikud ja Ristisõjad tähistavad G kõrgtaseme saabumist. Novellilooming on nüüd rahunenum
hiis) (1827-1901) kasutas tihti realismilähedast vormi. Kuulsaim vene sümbolist MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon, Luik-tsaaritar) (1856-1910) kujutab inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane, nagu mosaiigitaoline oli tema värvikäsitlus. Maaliliselt oli kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane JAMES ENSOR (Autoportree maskidega, Pierrot, Luukered ahju juures end soojendamas) (1860-1949). Eredate ja kaunite värvidega maalis ta aga kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või lihtsalt maskidest. Suure skulptori AUGUSTE RODINi (1840-1917) loomingut on enamasti peetud impressionistlikuks. Seda on õigustatud Rodini loobumine klassikaliselt siledatest vormidest. Tema kujude pinnatöötlus on maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitab luua liikumise ja muutumuse tunnet. Rodini teoste temaatika on aga pigem sümbolistlik. Sellele viitavad paljude teoste
Tema looming ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahend. Tööde religioosne, sümbolistlik ja erootiline temaatika pärineb kirjandusest · Mihhail Vrubel kuulsaim vene sümbolist, kes kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane,nagu mosaiigitaoline oli tema käsitlus. · James Ensor -oli maaliliselt kõige huvitavam ja uuendsulikum. Eredate ja kaunite värvidega maalis ta aga kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstumitest, maskeeritud inimestest või lihtsalt maskidest. Jätkub § 3 · Akseli Gallen-Kallela olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvamaailm vajab tinglikumat, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tündeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. Eriti kuulsad on tema ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid.
võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Gailit sündis 1891 aastal Tartus ja suri 1960 paguluses. Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai kuulsaks aastal Siuru ajajärgul ehk 1910 lõpus ja 20ndatel kus oli laialt levinud ekspressionistlik-naturalistlik stiil. Tolleaegsetes tema novellides puudub rööm ja on rohkelt groteskseid visioone inimestest kellel on suured vaevad. Looming saavutas kõrgtaseme 1920 aastal kui ta novellid said realistlikumaks. Peale Eestist pagemist aastal 1945 ei kirjutanud Gailit enam palju kuid see väheke mis ta lõi nagu näiteks „Leegitseb süda“ mis räägiv kuidas saada üle pidevusest ja üksindusest ja kuidas peaks kunstnik elama ja looma ning kolmeköiteline „Kas mäletad, mu arm?“ pole hävinud Eesti ühiskonda õigupoolest ilustanud kui neis
Saksamaal töötanud A. Böcklin kasutas tihti realismilähedast vormi nt ,,Surnute saar" Sakslane F. von Stuck tegi rahvusvahelise kunstinäituse ,,Münchener Secessioni" plakati. ,,Mir Isskustva". M. Vrubel kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, maalis põrguingleid, sattus vaimuhaiglasse. ,,Istuv Deemon". ,,Luik-tsaaritar". Maaliliselt on kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane J. Ensor. Eredate ja kaunite värvidega maalis kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või maskidest. ,,Autoportree maskidega". Redon ,,Ophelia". Moreau ja Redoni loomingus on värvid salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. Roosiristlaste ordu salong - müstilise ja imepärase tunnustamine. Rodin ,,Calais kodanikud". ,,Suudlus" ,,Mõtleja". ,,Danaiid". ,,Balzaci monument". ,,Põrguväravad" (näeme Michelangelo eeskuju) Juugendstiil Tärkas Suurbritannias, tööstlusliku revolutsiooni mõjudel
muutumisest hoiduda. Romaani kohale jääb rippuma idealismi vaim, mida ta varem oma huumoriga oli suutnud vältida. 1949 Viimne romantik 1951 Üle rahutu vee 1951 – 59 Kas mäletad, mu arm? I – III Sai tuntuks „Siuru“ ajal. Ekspressionistlik-naturalistliku stiili viljeleja. Esimesed novellikogud “Saatana karusell” ja “Rändavad rüütlid” – pöörased tormihood, kus kandutakse edasi mõtteta lennus. Saatana karusellis loob äärmiselt groteskseid visioone inimestest, rõhutades igati jäledaid üksikdetaile. Mõlemas kogus domineeris traagika ja äng. Teos “August Gailiti surm” sisaldab tubli annuse eneseirooniat. Kirjutas ka följetone, millest tuntud “Klounid ja faunid”, kus ilmneb Gailiti tollane teravalt kriitiline, ilusõnalisuse vastane hoiak, eriti salvav on ta Underi luule vastu. Novellikogud „Idioot“, „Vastu hommikut“ ja „Ristisõjad“ tähistavad Gailiti kõrgtaseme saabumist
ettekäändeks, Degas` maalides on tähtis ka sisuline külg. Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige. Jaapani kunsti mõjusid on näha Degas` kompositsioonikäsitluse ja ebahariliku perspektiivikäsitluse juure. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend nagu Renoir`i maalides; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas – pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, „mürgiste“ toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate
Kuid loodus ning inimesed ei ole tema kunstis vaid ettekäändeks, Degas` maalides on tähtis ka sisuline külg. Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige. Jaapani kunsti mõjusid on näha Degas` kompositsioonikäsitluse ja ebahariliku perspektiivikäsitluse juure. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend nagu Renoir`i maalides; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust
Kuid loodus ning inimesed ei ole tema kunstis vaid ettekäändeks, Degas` maalides on tähtis ka sisuline külg. Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige. Jaapani kunsti mõjusid on näha Degas` kompositsioonikäsitluse ja ebahariliku perspektiivikäsitluse juure. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend nagu Renoir`i maalides; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust
Dramaatika sai alguse rituaalsetest mängudest. Saab alguse antiikkunstist, kus veinijumala Dianysose auks korraldari pidustusi. Tekst põhineb dialoogil ehk kahekõnel. Näidendid jagunevad vaatuseteks(3-5) ning need omakorda stseenideks(lavali9ne koosseis ei muutu).Näidendites puuduvad autori kõne , kirjeldused, jutustus.Seda asendavad remargid(autori selgitus).Draamateose sündmustik areneb tavaliselt põhikonflikti ümber ning liigub ühes kindlas suunas. Antiikkunstis kasutati groteskseid maske, kürge platvormiga kingi(koturnid). Sündis amfiteates (vabaõhtuteater). Vahejutustamist tegi koor.Shakespeare'i ajastul tekib teatrihoone, paikne teater (15-16saj).Varem tehti teatrit kirikutes või tehti rändteatrit.Kirjutatud dialoogivormis. (dramaturgiline tekst).Karakterkoomika("Pisuhänd), kõnekoomika ("Kapsapea"), situatsioonikoomika. Monoloogid (üksikkõne) - "Hamlet" Shakespeare , J.Smuul "Poloverniku surm" Performance (zanr) - ilma pikema ettevalmistuseta esinemine
, m~ oo~du- ja kaalukausse , vankriehteid , m¨ unte , peegleid , kujusid , valitseja pitsateid , leppelaudasid jne. Pronksanu- mad kadusid p¨arast raua kasutuselev~ottu Qin ja Han ajastutel. Yin ja L¨a¨ane-Zhou muistsed pronksn~oud on ainulaadsed kuna, peale t~orjemaagilisi groteskseid loomi ja jumalaid kujutavate kaunistuste ja mustrite, kannavad anumad enesel ka kirjam¨arke. Kirjam¨arkide kandmist n~oudele pole teistes muistsetes kultuurides t¨aheldatud [ 84, lk.254]. N~oud olid seotud sakraalsete toimingutega: ohverdamised ja 19 Eriti rohked on pronkskirja leitud just muusika kelladelt (zh¯ ong) ja kahe sanga, 34 jalaga (dýng) n~ oudelt. 17
Aga meie teeme seda nii: rahvas koguneb kokku nagu siingi, siis pistab igaüks omakorda pea läbi augu ja teeb teistele grimassi. Kes kõige totrama lõusta teeb ja kellele kõige enam plaksutatakse, valitakse paavstiks. Nii. Eks ole lõbus? Kas teie ka ei tahaks oma paavsti nõnda valida? Oleks igatahes lõbusam, kui seda lori pealt kuulata. Ehk on nad valmis ka oma lõustu läbi augu näitama? Noh, siis tehku nad seda! Mis te ütlete selle kohta, härrad kodanikud? Siin saalis on küllalt groteskseid eksemplare mõlemast soost, et flaami kombel naerda saada, küllalt inetuid nägusid, et toredaid grimasse oodata!» Gringoire tahtis juba vastata, kuid jahmatus, viha ja ördimus võtsid tal sõnad suust. Muide võeti rahvaeelse sukakuduja ettepanek nende kodanike poolt, keda ta meelitavalt «aadlikeks» oli nimetanud, nii suure vaimustusega vastu, et igasugune vastuseis oleks asjatu olnud. Tal ei jäänud muud üle, kui end voolust .kanda lasta
annaabi.ee 
