märts 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusle. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal
aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik ning ka Londoni Kuningiku Seltsi liige alates aastast 1672. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton tegi mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused.
Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Isaac oli veel Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja ja Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige. Isaac Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks.
Gravitatsiooniväli Ainar Pent Sir Isaac Newton oli mees , kes formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Gravitatsiooniväli on mudel, mis selgitab, et suurt objekti ümbritseb mõjuväli. gravitatsioonilise nähtusi mõõdetakse njuutonites kilogrammi kohta (N/kg). Esialgse kontseptsiooni kohaselt oli gravitatsioon punktmassidevaheline jõud. Pierre-Simon Laplace püüdis selgitada gravitatsiooni samamoodi kui radiatsioonivälja või vedelikku. 19. sajandist kasutatakse gravitatsiooni selgitamiseks just välja mõistet. Gravitatsiooni välja tugevus on defineeritud kui jõud, mis
1 sisenemispilu; 2 kollimaatori lääts; 3 prisma; 4 koondav lääts; 5 fotoplaat 4. Gravitatsiooniseadus 1665. aastal, 23-aastasena, kui Newton oli kätte saanud just oma bakalauruse kraadi, suleti Cambridge'i ülikool ettevaatusabinõuna Inglismaad hõivanud suure katku vastu. Newton naases ema juurde, kus ta töötas kaks aastat, mis tema enda sõnul olid kõige loomingulisemad aastad tema elus. Sel ajal sündisid gravitatsiooniseaduse alged ning samuti jätkas töid infinitesimaalarvutuse alal, mis olid tulevaste avastuste võtmeks matemaatikas. Kes siis ei oleks kuulnud legendi puu all istuvast Newtonist ja talle pähe kukkuvast õunast, mis arvatavasti viis teda gravitatsiooniseaduse loomiseni. Kehade liikumise uurimine aitas Newtonit kaasa gravitatsiooniseaduse väljatöötamise juurde. Ta arvas, et kahe massi omava keha vahel mõjub mingi jõud ning uuris gravitatsiooni,
katselisele kontrollile. Antiikaja füüsikute seast paistis silma Archimedes, kes avastas mehaanikas ja hüdrostaatikas kvantitatiivseid seadusi, mis on aktsepteeritud ka tänapäeva füüsikas. 17. sajandi alguses sõnastas Galileo Galilei inertsiseaduse. Aastal 1687 avaldas Isaac Newton raamatu "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica", kus ta esitas kaks mastaapset teooriat: Newtoni seadused, millest sai alguse klassikaline mehhaanika, ja gravitatsiooniseaduse, mis kirjeldab gravitatsiooni, üht fundamentaalsetest jõududest. Klassikalist mehaanikat täiustasid JosephLouis de Lagrange, William Rowan Hamilton ja teised. Gravitatsiooniseadusest sai alguse astrofüüsika, mis kirjeldab astronoomianähtusi füüsikateooriate alusel. Esimene areng Galileo Galilei leiutas teleskoobi . Isaac Newton avastas astronoomide vaatlustulemusi üldistades universaalse
● Ema tahtis teisiti ● Henry Stokes suutis muuta ema meelt ● 1661 alustas Trinity ülikoolis, Cambridges ● Üks tublimaid õpilasi ● 1665 lõpetas kooli ja aasta hiljem hakkas ise õpetama SAAVUTUSED ● Algebra ● Uuris astmeridu ● Üldistas binoomteoreemi mittetäisarvulisteks eksponentideks ● Pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusustele (Leibniziga samaaegselt) SAAVUTUSED ● Mehaanika üldised seadused ● Formuleeris gravitatsiooniseaduse ● Esimene reflektorteleskoop ● Värviteooria ● Helikiirus MEHAANIKA PÕHISEADUSED ● Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. ● Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. F=ma MEHAANIKA PÕHISEADUSED ● Newtoni 3
Väli koosneb mitme keha vastastik mõjust. Väljad ei sega üksteist sega saab mitu erinevat välja eksisteerida segamatult. Ühed kõige tähtsamad seatused on füüsikas newtoni seadused. Sir Isaac Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Newtonil on 3 seadust: inertsuse seadus, kiirenduse ja vastastikmõju seadus. Füüsikalise looduskäsitluse alustes püütakse vaid selgitada, miks on hea loodusteadusi tunda ning millist kasu saab ühiskond mõnede on liikmete füüsika- ja tehnikateadmistest.
süstemaatilisele katselisele kontrollile. Antiikaja füüsikute seast paistis silma Archimedes, kes avastas mehaanikas ja hüdrostaatikas kvantitatiivseid seadusi, mis on aktsepteeritud ka tänapäeva füüsikas. 17. sajandi alguses sõnastas Galileo Galilei inertsiseaduse. Aastal 1687 avaldas Isaac Newton raamatu "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica", kus ta esitas kaks mastaapset teooriat: Newtoni seadused, millest sai alguse klassikaline mehhaanika, ja gravitatsiooniseaduse, mis kirjeldab gravitatsiooni, üht fundamentaalsetest jõududest. Klassikalist mehaanikat täiustasid Joseph-Louis de Lagrange, William Rowan Hamilton ja teised. Gravitatsiooniseadusest sai alguse astrofüüsika, mis kirjeldab astronoomianähtusi füüsikateooriate alusel.
heledust erinevates spektripiirkondades ning määrates tähesuuruste erinevused ehk värvusindeksid (erinevates spektripiirkondades määratud tähesuuruste vahe) seda tehakse fotomeetri ette paigutatavate valgusfiltrite abil. Levinum on kolmevärvi (UBV) fotomeetria. Mille kaudu saab hinnata tähtede läbimõõtu- temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu. Millisel juhul ja mille abil saab leida tähe massi? Kaksiktähtede masse saab hinnata gravitatsiooniseaduse abil. On ka kaudseid meetodeid massi hindamiseks, aga need on seotud teatud füüsikaliste eeldustega. Millistes piirides võivad Päikesega võrreldes varieeruda maailmaruumis asuvate tähtede heleduse, läbimõõdu, massi ja tiheduse väärtused? heledus võib varieeruda sadu tuhandeid kordi, mõõtmed varieeruvad tuhandetes kordades, mass- pole palju tähti mille mass oleks 10 korda väiksem ja 50 korda suurem kui Päikese mass,tihedus varieerub mõnest
Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1843 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemikTa õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid.
GRAVITATSIOONIJÕUD *Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguste ruuduga. *Gravitatsiooniseaduse valem. F jõud, ühik N; G gravitatsioonijõud, ;m mass *Kehad, millega saab maapealsetes tingimustes katseid teha, on grav. Tõmbejõud väga väiksed. Väikeste massidega kehade puhul on nende kaugust väga raske mõõta. RASKUSJÕUD JA KEHA KAAL *Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada Newtoni grav.seaduse järgi. *Maa raskusjõu ja kiirenduse valem:
Kas universumi tekkimine on seotud kõrgema jõuga ? Mis üldse on universum? See on maailma kõiksus, kõikide asjade kogusus. Enamasti mõeldakse selle all kosmost, mis sisaldab ainet ja energiat. Arvatakse, et universum tekkis Suure Pauguga. Aga nii ei väida näiteks Briti teadlane Stephen Hawking ega ka Oxordi ülikooli matemaatikaprofessor John Lennox. Stephen Hawkingu järgi Suur Pauk oli gravitatsiooniseaduse tagajärg. Tema arust on nii, et kui on olemas gravitatsiooniseadus, siis saab maailmakõiksus end eimillestki luua. Seda kõike väidab ta raamatus ,,Suurejooneline kava" ehk siis ,,The Grand Design". 1988 aastal ilmunud raamatus andis mõista, et mõte jumalast või jumalikust olevusest pole tingimata vastuolus kaasaegse teadusliku arusaamaga universumi olemusest. Minuarust ei ole see mõtlemine loogiline, mida ta väidab, kuna ei saa nii olla, et oli olemas mingi gravitatsiooniseadus
2 3 T1 a 1 ruudud suhtuvad nagu 2 a 3 nende orbiitide T2 2 pikemate pooltelgede kuubid. Kepleri seaduste tähtsus ·Kepleri seadustega tehti kindlaks Neptuuni ! olemasolu ·Newton avastas 3 Kepleri seaduste põhjal 2 T 1 (M + m1) a 1 3 gravitatsiooniseaduse T 22 (M + m2) a (see hoiab planeete 2 nende orbiitidel). M Päikese mass ·Newtoni poolt m planeetide mass üldistatud Kepleri III a orbiitide suured poolteljed seadusest saab leida planeetide massi. Planeetide tiirlemine ja pöörlemine · Gravitatsioon määrab planeetide ja nende kaaslaste liikumise. · Mehaanika seaduste järgi kestab
mistahes ajahetkel) ja pöörduvus ajas (liikumine tulevikku ja tagasipöördumine algtingimuste juurest minevikku on samaväärsed) Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727. Oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Newton Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 3 seadust Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3
aastal • Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tol ajal, kui teoloogia,loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. • Ta õppis 1661–1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669–1701 selle ülikooli professor. • 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. • Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Mehaanika põhiseadused • Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: • Newtoni 1. seadus. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. • Newtoni 2. seadus
Newtoni seadused Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Newton töötas välja üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Oleme kõik kogenud, et ühegi keha liikumist ei saa silmapilkselt ega vaevata muuta. See, et kehad püüavad oma liikumisolekut muutumatuna hoida, on nende üldine omadus. Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada,
22.september 2012 Isaac Newton elas 1643-1726 aastail. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollelajal, aga nimetati teda lihtsalt filosoofiks, kuna puudusid selged piirid erinevate teaduste vahel. Eeskätt tuntakse teda, kui gravitatsiooni avastajat. Legendi kohaselt avastas ta gravitatsioonijõu olemasolu õunapuu otsast langevat õuna jälgides. Sõnastades gravitatsiooniseaduse, näitas Newton, et kehade vahemaa suurenedes gravitatsioonijõud kahaneb. See seadus seletab ka, kuidas taevakehade vaheline külgetõmbejõud kujundab Päikesesüsteemi planeetide tiirlemise ümber Päikese. Newton on tuntud ka liikumise seaduspärasuste avastajana, sellekohaseid kolme seadust tuntaksegi Newtoni liikumis- ehk mehaanikaseadustena. Newtoni esimene seadus on, et liikumatu ese jääb liikumatuks ning ühtlase
tegur ehk siis jumal. Ma ei saa selle väitega nõustuda, kuna kui universumil peab olema kindel looja, võiks küsida, kes lõi jumala? Mõned usklikud arvavad, et jumal on väljaspool inimese loogikat ja mõistust ning tema teket pole võimalik seletada. Selle põhjal võiks öelda, kui jumala eksisteerimine pole loogiline, ei saa ka olla see loogiline, et tema lõi universumi. Briti teadlane Stephen Hawking kirjutab oma raamatus "Suurejooneline kava", et Suur Pauk oli pelgalt gravitatsiooniseaduse loomulik tagajärg. Mina arvan, et see on üpris mõistlik ning kaldun ka ise seda teooritat uskuma. Kuna füüsikateadus on tänapäeval väga kõrgelt arenenud ja loogiline, siis seetõttu võib seda rohkem usaldada, kui Lennoxi arvamust. Lennox tegi maha Hawkingi väite, mille kohaselt gravitatsiooni olemasolu tõttu oli universumi tekkimine vältimatu. Aga kui arvesse võtta seda, kui kaua on kogu universum arenenud ehk siis ligi 13, 7 miljardit aastat,
2. Elastsusjõu mõiste - jõud, mis tekib kehade deformeerumisel 3. Elastsusjõu suund- deformatsioonile vastupidine ehk elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada 4. Elastsusjõu sõltuvus erinevatest teguritest - materjalist, keha kujust, suurusest 5. Hooke'i seadus (elastsusjõu valem) - Fe= -K (Keha jäikuse tegur)*(pikkus) l (pikkuse muut) Võimalike ülesannete teemad 1. Gravitatsiooniseaduse valemi rakendamine 2. Raskusjõu valemi rakendamine 3. Hõõrdejõu valemi rakendamine 4. Hooke'i seaduse rakendamine
NEWTON SISSEJUHATUS Isaac Newton ( 1643- 1727) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis
aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik ning ka Londoni Kuningiku Seltsi liige alates aastast 1672. Ta õppis 1661- 65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25- aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri
Newtoni seadus Isaac Newton ( 1643- 1727) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge’i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis
Newtoni 3 seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F=F Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3 seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu. Gravitatsioon- nähtus,maailmaruumi kõikide kehade tõmbumine. Gravitatsiooniseaduse: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. m ja m kummagi keha (punktmassi) mass 1kg r kahe keha kaugus 1m G-gravitatsioonikonstant Raskusjõud-üks gravitatsioonijõu vorme. See on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F= mg g= vabalangemise kiirendus 10 m/s. F=G*Mm:R Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist.
(lk.74) mehaaniline energia keha võime teha mehaanilist tööd, ühik 1J. (lk.77) mehaanilise energia jäävuse seadus Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.(lk.81) OSKUSED: ülesannete lahendamine Newtoni seaduste kohta koos kõikide märksõnades toodud jõu liikide rakendamisega, ülesannete lahendamine impulsi jäävuse seaduse kohta absoluutselt mitteelastsel põrkel, ülesannete lahendamine gravitatsiooniseaduse kohta. Ülesannete lahendamine energia jäävuse seaduse rakendamisega koos erinevate jõuliikide arvestamisega, ülesannete lahendamine mehaanilise töö ja võimsuse kohta. F jõud m keha mass a kiirendus k jäikustegur l nihke suurus deformatsioonil µ - hõõrdetegur FN rõhumisjõud G gravitatsioonikonstant r kaugus graviteeruvate kehade vahel p impulss m1 esimese keha mass m2 teise keha mass v1 esimese keha kiirus v2 teise keha kiirus
märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Mehaanika põhiseadused Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad
Isaac Newton (1643-1727) Kuulus inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. · Sõnastas : o Klassikalise mehaanika põhisedused o Ülemaailmse gravitatsiooniseaduse · Avastas: o Valguse dispersiooni · Arendas: o Valguse korpuskulaarteooriat · Töötas välja: o Diferentsiaal- ja intergaalarvutuse. Legend Newtoni õunast Murul pikutav Newton nägi mahakukkuvat õuna. Miks õun kukub alati Maa poole? Kas õun tõmbab ka maad enda poole? Lapsena oli Newton üsna nõrguke ja seetõttu sunnitud omavanuste mängudest eemale jääma.
Prilliklaaside number on vastava läätse optili ne tugevus. Kumerläätse optiline tugevus loetakse positiivseks ja nõgusläätse optiline tugevus loetakse negatiivseks. 2 . Gravitatsioon . Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastasikuse tõmbumise nähtust. Vastastikmõju on alati vähemalt kahe keha vahel. Jõud on vastassuunalised. Gravitatsioonilist vastastikmõju iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Gravitatsiooniseaduse avastas Isac Newton. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõu suurus sõltub kehadevahelisest kaugusest. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist F= mg, kus F on kehale mõjuv raskusjõud, m on keha mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g =
ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. · Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. · Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. · Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). · Oli suur autoriteet tolleaegses teadlaste hulgas · Teenete eest lõi Inglise kuninganna ta rüütliks. Loe lisa Lord Kelvin (1824 1907) · William Thomson, tuntud kui lord Kelvin.
1643 Woolsthrope'i mõisa külalistemajas. Isaac Newton oli Inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, ta õppis 1661-1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professor ning 1672. aastal Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Carl von Linné (1707-1778) Carl von Linné sündis 23. mail 1707 Rashult'is. Carl oli Rootsi
kohta. Kiirendus Kui kehale mõjub jõud, siis saab keha kiirenduse ja kiirus muutub. Näiteks mootori jõul hakkab laev üha kiiremini liikuma. Mida tugevam on jõud, seda suurem on kiirendus. GRAVITATSIOONISEADUS Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravitatsiooniseaduse valem: Kus: F on kahe punktmassi vaheline gravitatsioonijõud G on gravitatsioonikonstant m1 on esimese keha punktmass m2 teise keha punktmass r on kehade vaheline kaugus. SI (Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem) ühikutes mõõdetakse gravitatsioonijõudu njuutonites (N), masse kilogrammides (kg) ja kaugust meetrites (m). Konstant G on võrdne 6,67 × 10-11 N m2 kg-2. Gravitatsiooni jõudu nimetatakse ka raskusjõuks, mida saab arvutada järgmise valemi kaudu: F- raskusjõud
v-kiirus; r-ringjoone raadius, a=kesktõmbekiirendus F- tsentripetaaljõud(kesktõmbejõud, muudab kiiruse suunda) Pöörlemishulk -> m-mass; v-kiirus; r-ringjoone raadius; L-teljega risti oleval ringjoonel liikuva osakese pöörlemishulk. TEINE JÄÄVUSSEADUS – ISOLEERITUD SÜSTEEMI PÖÖRLEMISNURK EI MUUTU. Gravitatsiooniseadus - F-kahe keha vaheline tõmbejõud; M ja m-kehade massid; r-kehade vaheline kaugus; G= gravitatsioonikonstant. Gravitatsiooniseaduse rakendamine Maa lähedal annab raskuskiirenduse suuruseks: M-Maa mass; R-Maa raadius. Kineetiline energia-keha omab liikumise tõttu. m-keha mass; v-keha kiirus; K-kineet. energia Töö arvutamine: X-tee pikkus; F-jõud; 0-nurk nende vahel Võimsus on energia ülekande tempo, kui jõud mõjub liikumise suunas: Potentsiaalne energia(džaul) – on kehadel nende asendi tõttu. V-potetsiaalne energia; m-keha mass; g= raskuskiirendus; h-kõrgus
aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik ning ka Londoni Kuningiku Seltsi liige alates aastast 1672. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669- 1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri
III seadus. F(v)1,2 = - F(v)2,1. 3. Impulsi jäävuse seaduse sõnastus ja valem koos seletustega. m1v1' - m1v1 + m2v2' -m2v2 = 0, kus m1,m2 - kehade massid, v1 - esimese keha kiirus enne vastastikmõju, v2 - teise keha kiirus enne vastastikmõju, v1' - esimese keha kiirus pärast vastastikmõju, v2' - teise keha kiirus pärast vastastikmõju. Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma (kogu impulss) on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv suurus. 4. Gravitatsiooniseaduse sõnastus ja valem. Seletused, ühikud. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. F= G. (m1.m2):r2, kus F - gravitatsioonijõud (N), m1 ja m2 - kehade massid (kg), r - kehadevaheline kaugus (m), G - matemaatiliselt võrdetegur, mida selles valemis nim. gravitatsioonkonstandiks. SI-süsteemis G= 6,7*10(astmes-11) Nm2/kg2 5. Gravitatsioonikonstandi füüsikaline sisu ehk mõte.
Sir Isaac Newton oli inglise füüsik , matemaatik , astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professor. 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Carl von Linné Carl von Linné oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Tema auks on nimetatud asteroid 7412 Linnaeus ja Kuul asuv Linné kraater. Rootsi vanima botaanikaaia nimi on Linnaeuse aed,
kassi saba hakkab liikuma ta on sisemise konfliktis: tahab minna välja, aga ei taha minna vihma kätte. Kohe peale seda kui kass on oma otsuse langetanud, saba lõpetab liigutamise. Kassid sõtkuvad käppadega kui nad on õnnelikud. Keskmine emaskass sünnitab korraga 1-8 poega, 2-3 pesakonda aatas. Oma elu jooksul on emaskass suuteline sünnitama üle 100 kassipoja. Kassidel on 290 luud ja 517 lihast. Kassidel on viis selgroolüli rohkem kui inimestel. Sir Isaac Newton, kes sõnastas gravitatsiooniseaduse, leiutas ka "kassi ukse". Kassid peaaegu mitte kunagi ei "näu" teise kassi peale. See häälitsus on reserveeritud inimeste jaoks. Vanima kassi rekord on Inglismaa kass Puss käes, kes suri 1939. aastal, päev peale 36- aastaseks saamist (kõik kassid võiksid sama kaua elada, mis?). Kasside normaalne kehatemperatuur on 40° C, kõrgem kui inimestel. Kassid näevad värviliselt, kuid on punarohepimedad ehk teisisõnu punast näevad rohelisena ja vastupidi.
Newtoniga ühel ajal tegutsesid gravitatsiooni uurimisega aga sellised teadlased, nagu Borelli, Bullialdus, Halley Wren ja Hooke. Viimane oli tõele üsna lähedale jõudnud ja kadestas Newtonit, kes temast ette jõudis. Newtoni uurimus ja sõnastus põhineb suuresti Johannes Kepleri (1571-1630) uurimustel ja tema sõnastatud seadustel. Nende seaduste põhjal, mis olid lihtsad matemaatilised tõed, sõnastas Newton gravitatsiooniseaduse: "Kaks keha tõmbuvad vastastikku neid ühendava sirge sihis, kusjuures tõmbetungi tugevus on otsevõrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline neid eraldava kauguse ruuduga." Legendi kohaselt avastas Newton gravitatsiooniseaduse õunapuu all istudes, kui talle üks õun pähe kukkus. Newton tegelas ka optika alase uurimustööga. Esialgse laiema kuulsuse tõi Newtonile peegelteleskoobi leiutamine. Tänu sellele võeti ta Salisbury piiskopi dr.Ward´i
oratoorium, passioon, kantaat. Heliloojad: Claudio Monteverdi, Jean-Baptiste Lully, Arcangelo Corelli, Henry Purcell, Alessandro Scarlatti, Francois Couperin, Antonio Viavaldi, Jean-Philippe Rameau, Johann Sebastian Bach (1685 -1750), Georg Friedrich Händel (1685 -1759). Kunstnikud: Caravaggio, Peter Paul Rubens, Anthonis van Dyck, Diego Velazques, Rembrandt, Jan Vermeer. Teadus ja ajalugu: Isaac Newton sõnastas gravitatsiooniseaduse, lahutas valge valguse klaasprisma abil värviliseks spektriks ning oli ka taevamehaanika aluste rajaja astronoomias. 1628 avastas William Harvey vereringe. Prantsusmaad valitses 1661 -1715 Louis XIV. Venemaad valitses 1689 -1725 Peeter I. Rootsi kuningas oli 1697 -1718 Karl XII. 1618 -1648 toimus Euroopas Kolmekümneaastane sõda, mis lõppes Prantsusmaa - Rootsi liiduga ning Saksa - Rooma keisrite Habsburgide lüüasaamisega (Vestfaali rahu). Kõik kirikud tunnistati võrdseiks
mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks, samuti oli ta alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised seadused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutustele. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newtoni esimene seadus
Newtoni III seadus Katsed näitavad, et kehade vastasmõjul nende kiirenduste arvväärtuste suhe võrdub nende masside pöördsuhtega. a1/a2=m1/m2 ; F 1=F2. Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. Gravitatsioonijõud Raskusjõud Keha Kaal 1667.a. avastas Newton gravitatsiooniseaduse, uurides kuu tiirlemist ümber maa ja kehade vabalangemist. Kaks punktmassi tõmbuvad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=(Gm1m2 )/r 2 G=(F*r 2 )/m 1m2. Gravitatsioonikonstant G=6,67*1011 (Nm2/kg2). Raskusjõud on gravitatsiooni avaldumisvorm. Maa külgetõmbejõud F=GMm/R2; M=6*1024kg; R=6400km. Kui kehale mõjub vaid raskusjõud, siis langeb ta vabalt Maa poole vabalangemise kiirendusega. g=9.8 m/s2
ajavahemikes võrdse pindala ellipsis(planeetide liikumistee). Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. Kolmas seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg Kepleri seaduste tähtsus: · Kepleri seadustega tehti kindlaks Neptuuni olemasolu. · Newton avastas Kepleri seaduste põhjal gravitatsiooniseaduse (see hoiab planeete nende orbiitidel). · Newtoni poolt üldistatud Kepleri III seadusest saab leida planeetide massi. Planeetide tiirlemine ja pöörlemine · Gravitatsioon määrab planeetide ja nende kaaslaste liikumise. · Mehaanika seaduste järgi kestab planeetide liikumine igavesti. · Pöörlemine on muutlikum, sõltudes pretsessioonist ja loodelistest jõududest. Kõigi planeetide liikumise puhul kehtivad kindlad seaduspärasused:
detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). 2 Mehaanika põhiseaduse Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: Newtoni 1
massi tähiseks on m ja kiiruse tähiseks on v. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Newtoni gravitatsiooniseadus Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravitatsiooniseaduse valem: F on kahe punktmassi vaheline gravitatsioonijõud G on gravitatsioonikonstant m1 on esimese keha punktmass m2 teise keha punktmass r on kehade vaheline kaugus. SI ühikutes mõõdetakse gravitatsioonijõudu njuutonites (N), masse kilogrammides (kg) ja kaugust meetrites (m). Konstant G on võrdne 6,67 × 10-11 N m2 kg-2. Gravitatsiooni jõudu nimetatakse ka raskusjõuks, mida saab arvutada järgmise valemi kaudu: F=mg F- raskusjõud 5 m- keha mass
Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. (Putilov 1962: 58-62) 3.4 Newtoni gravitatsiooniseadus Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravitatsiooniseaduse valem: 14 Valemis: F on kahe punktmassi vaheline gravitatsioonijõud G on gravitatsioonikonstant m1 on esimese keha punktmass m2 teise keha punktmass r on kehade vaheline kaugus. SI (Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem) ühikutes mõõdetakse gravitatsioonijõudu njuutonites (N), masse kilogrammides (kg) ja kaugust meetrites (m). Konstant G on võrdne 6,67 × 10-11 N m2 kg-2.
5. ISAAC NEWTON Isaac Newton sündis 4. Jaanuar 1643 Woolsthorpe Lincolnshire ning suri 31. Märts 1727 Kensingotnis. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professor. 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes " Loodusfilosoofia matemaatilised alused " aastal 1687 ja "Optika " aastal 1704. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused ning tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Optika põhiseadused.
Newtoni ülesandeks riigirahapaja ülemana oli müntimise reformimine ja aastail 1696-1699 saigi uuendus teoks. Selle ülesande täitmise järel anti talle 1699. a. mündimeistri tiitel ja ta määrati rahapaja juhatajaks. 1703. aastal valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi presidendiks ja sellesse ametisse jäi ta kahekümne neljaks aastaks, kuni oma surmani. (http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia45.html) Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. (http://www.hot.ee/hothotrauno/isaac.html) Mehaanika põhiseadused Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda
märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, 5 astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks. (3) 4.2 Galileo Galilei Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa - 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik
Ooper ,,Julius Caesar" Kunst Jan Vermeer(Holland) Klaas veini, Geograaf, Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Anthonis van Dyck(flaami kunstnik) Perekonna portree, Autoportree päevalillega Rembrandt(Holland) Öine vahtkond Eestis Barokk oli lossiarhidektuuri hiilgeaeg(Kadrioru loss). 1632. aastal asutati Tartu ülikool. Sai alguse eesti rahvakool. Välismaal Toimus kolmekümneaastane sõda. Isaac Newton sõnastas gravitatsiooniseaduse. William Harvey avastas vereringe. Klassitsism(18. sajandi teine pool kuni 19. sajandi esimene veerand) 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud osaliselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikühiskonda peeti ideaalseks. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kõik pidi olema sümmeetriline ja loogiline. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama
ööpäevane või ebakorrapärane. Pooleööpäevased looded tähendavad, et ööpäevas on kaks tõusu ja kaks mõõna, ööpäevaste loodete ajal on lunaarse ööpäeva jooksul üks tõus ja üks mõõn. Ebakorrapärasteks loodeteks nimetatakse korrapäratuid pooleööpäeva ja ööpäevaseid loodeid. Kuu ja Päikese osakaal loodete tekkimisel Alles 17. sajandil, kui Isaac Newton avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, sai selgeks, et loodete tekitajateks on Kuu ja Päike. Kuu osakaal loodete tekitamisel on ligikaudu 2,17 korda suurem kui Päikesel, kuigi Päikese gravitatsiooniline tõmme Maa suhtes on 180 korda suurem. See on sellepärast, et Päike asub palju kaugemal kui Kuu. Maal on tõus sellel küljel, mis asub Kuu poolel ja ka vastasküljel. Tõusu ja mõõna ei esine ainult meredes, see tekib ka Maa sisemuses, kuna kõik Maa punktid kalduvad Kuu poole. Loodeid tekitavate jõudude toimel võtab
1653. a. Pascali seadus Kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk avaldub järgmiselt: Tihedus füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Raskusjõud gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada gravitatsiooniseaduse abil, kus kehadevaheliseks kauguseks võetakse Maa raadius R, millele vajadusel liidetakse keha kaugus maapinnast h. r=R+h Maapealsete kehade puhul r = R. Tavaliselt kasutatakse raskusjõu arvutamisel raskusjõu poolt tekitatud kiirendust g, mille arvväärtuse leidmiseks kas Elastsusjõud keha kuju või mõõtmete muutumisel (deformatsioonil) kehas tekkiv jõud. Hooke'i seadus venitusel või survel on elastsusjõud Fe võrdeline keha pikkuse
annaabi.ee 
