barakk, hopakk, kusett, niknäk ) Häälikuühendites märgitakse iga täht ühekordselt tema pikkusest olenemata. - liidetega sõnad - kui tüve lõpus ja liite algug erinevad tähed, siis kirjuta kõik ühekordselt ! mäslev, kasjas, metalne, tipmine, portugallane - r/n+s - kirjuta kõigis käänetes ühekordselt, nim- bors, om.- borsi , os.- borsi - erandid : tüvi+rõhuliide - ki/-gi : lillgi, ehkki, sokkki, vattki ; liitsõnad (tüvi+tüvi) : keskkool, purskkaev ; Tüve lõpus sama kaashäälik, mis liite algul - modernne, siinne ; l,m,n,r + ss , kui ei järgne kaashäälikut ja ühendi pikkus kannab ss : simss, ressurss, forsseerima, kirss ; - nud+ n-lõpuline tüvi : veennud, möönnud ; diftongi asemel on 2 silpi : poeem, viiul, müüa - t kõrvale kirjutan s ja d kõrvale käib z ( tsekk, tsello , dzuudo,dzinn ) 3. Võõrsõnade õigekirja ja tähenduste tundmine (harjutuste lehed, konspekt, töövihik, õpik) 4
Silbitamine Tee silpidest kolm sõna: õ tah pe lap javel ta sed Igas silbis on alati täishäälik või täishäälikuühend. O-li, päe-vik, Jorm-gi tu-li koo-li. Ralf-ki ma-gas ter-ve päe-va. Brett Lee-gi tah-tis koo-li mi-nna. Üksik kaashäälik täishäälikute vahel alustab silpi: Va-nal a-jal, Kae-bad, pa-lun Kui kõrvuti on mitu kaashäälikut, siis kuulub järgmisse silpi ainult viimane kaashäälik: Korst-nad Ham-bad Tüd-ru-kud, kom- bed, nel-ja, üht-ki, arm-sal, Min-na, kal-la-ta, kas-si-de-le. I ja J õigekiri I on silbi lõpus. J on silbi alguses. Mei-e, mar-jad, ka-_a, Kirjuta: Mei-e, mar-jad, jook-seb, ka-ja, sõ-jad, va_ad. Kas a e i o u õ ä ö ü või sulghäälikud k p t g b d?
Eesti keele struktuuri arvestus Pülseemia-ühel sõnal mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust(mitmetähenduslikkus) Homonüümia-kahel keelemärgil samakõlalised tähistajad, erinev tähendus(samakõlalisus) Sünonüümia-ühel tähistataval mitu erinevat tähistajat, sama tähendus, erinevad vormid(samatähenduslikkus) Antonüümid-vastandid Paronüümid-kirjapilt sarnane, tähendus erinev (pärast-peale jne) Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt. See põhineb ladina tähestikul, mis on kohandatud eesti keelele.Eesti tähestikus on 32 tähte: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSsZzTUVWÕÄÖÜXY C, Q, W, X, Y- võõrtähed, kasutatakse ainult võõrnimede, võõrnimetuletiste ja võõrkeelsete sõnade (tsitaatsõnade) kirjutamiseks. F, S, Z, Z-esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü-9 vokaali. F, H, J, K, L, M, N, P, R, S, s, T, V-17 konsonanti. P, T, K- klusiilid. K, P, T, S, s, F
gi- ja ki-liide -gi kui ka -ki jäävad liitumisel sõna lõppu N: Kasski Liide -gi liitub helilisele häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helilised häälikud on täishäälikud ja helilised kaashäälikud Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü. (Õpi pähe!) Helilised kaashäälikud: j, l, m, n, r ja v. (Õpi pähe!) N: ÕUNGI, ONUGI, JNE. Liide -ki helitule häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helitud häälikud on kõik ülejäänud, mis ei ole täishäälikud ega helilised kaashäälikud. Helitud häälikud on: k, p, t, g, b, d, s, h, f, š, z ja ž, N: TASSKI, KOERKI, KUKKKI, JNE. Liidete -gi ja -ki ees jäävad kõik tähed alles, kaashäälikuühendi reegel ei kehti. (Kaashäälikuühendi põhireegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt.) Erandid!!! 1.liitsõnades pannkook 2. Liite -gi või -ki puhul kokkki, kohvgi, 3.kui sõna lõpeb sama kaashäälikuga, millega algab liide(-kond, -ne) modernne 4.ülipikk s kirjutatakse ka
EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõn
Fragebogen d) Sie haben gute Bedienung 1) Wie oft besuchen Sie das e) ... Restaurant? 3) Mit wem gehe Sie ins a) Einmal in Monat Restaurant am liebsten? b) Zweimal in Monat a) Mit Eltern c) Einmal in der b) Allein Woche c) Mit Freunde d) Zweimal in der d) ... Woche 4) Welche Speise bevorzugen e) Jeden Tag Sie? f) Nie a) Pizza g) ... b) Braten 2) Warum gehe Sie ins c) Suppe Restaurant? d) Bomes Frites a) Die Speise sind gut e) Nachtisch b) Die Speise sind f) Kaffee/Tea billig g) ... c) W
-ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas). Erand nr 3: liide algab sama tähega, millega tüvi lõpeb (nt: modernne). Erand nr 4: pingsalt häälduv s pärast l-i, m-i, n-i, r-i (nt: kurss, pulss). 4. Poolitamine Üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi (nt: te-re, va-na). Mitme kaashääliku järjendist kuulub ainult viimane järgmisesse silpi (nt: krus-sis, suhk-rut). Kahekordne täishäälik või diftong kuulub ühte silpi (nt: loo-bu-ma; lao-tus). Poolitamisel ei jäeta rea lõppu ega viida rea algusesse ühte tähte. Kui sõna keskel on ühetäheline silp, võib poolitada ka vokaalide vahelt (nt: hoia- tab ~hoi-atab).
Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42
pikad silbid. Lühikestele silpidel puudub sõlm ja pikkadel on sõlm olemas. Silbipiir (silbitamine): Silbipiiri tajumine on oluline, sest sellel põhineb sõnade poolitamine. Silbipiiri õige tundmine on ka oluline selleks, et õigesti määrata liike. Sõnade silbitamise tuleb meeles pidada järgmisi asju: 1. Pika kaksiktäishääliku järel kirjutame ühekordse tähe, kuid silbipiir läheb tegelikult sulghääliku vahelt, sest häälduses tekib topelt kaashäälik ehk geminaad. Näide: lui|ke [luik-ke], paa|ti [paat-ti]. 2. Analoogne on see juhtum ka teise vältelistes sõnades. Näide: nu|pu [nup-pu], ko|ti [kot-ti]. Reegel! Silbitamisel läheb geminaad sulghäälikuga sõnades geminaadi vahelt/keskelt. RÕHK 5 Rõhk on keele nähtus, mille puhul sõnas teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi silpe
Test zu Lektion 3 Mit uns B1+ Name: Klasse: Punkte: / 23 1. Schreib die Wörter richtig. Achte auch auf die Großschreibung. W O R T S C H AT Z Machst du dieses Jahr wieder etwas §a (sonberesde) (1) zu deinem Geburtstag? §b Ja! Ich will die ganze (quecli) (2) einladen und mit ihr in den (zeitfreipark) (3) gehen. §e Welche traditionellen (chebräu) (4) gibt es bei euch in Brasilien zum (nevalkar) (5)? §f Wir ziehen uns ein lustiges (tümkos) (6) an. Dann gehen wir zu einem der vielen (geumzü) (7) auf der Straße, bei denen auf großen (wafestgen) (8) Musik gespielt wird.
. () () () () () () () () () () ( ) () () () () () () () () () () () () () () () () ( ) () () : täishäälik kaashäälik ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) () () ( ) () : :
lennukis), stju…ardess(naissoost teenindaja lennukis), võõrsõnaleksiko…n, entsüklopee…dia, aktsionä…r, plagiee…rima(koopiat teostama), geograa…fia, portuga…llane, telegraa…f(süsteem teadete edastamiseks märkide vahendusel), telefo…n, grammofo…n, sokolaa..ditahvel, suur komee…t, see on tõeline komee…t(tembutus, näitemäng), kabaree…tantsija, bistroo… ehk kiirsöögikoht Kirjuta vajadusel punktiirile teine kaashäälik pot…ilill, kilekot…id, šef…i kabinet…, raha on seif…is, tahan osta seif…i, matemaatikaõp…etaja, monarh…i elulugu, keegi ei salli monarh…i, Tšehh…i vabariigi saadik, nõrk psüüh…ika, tuntud psühh…oloog, meh…aaniline kell, aitäh…, ballet…itantsija, söön borš…i ja joon punš…i, ostsin ühe borš…i ja punš…i, kuk…epoks, lat…i kõrgus, maa katt…ub lumega, tek…ib uusi sõpru,
(sealpool, kuhupoole) - kaupa, viisi kirj mitmuse omastavast lahku(kuude kaupa), ainsuses kas kokku või lahku (tüki viisi-tükiviisi) - Reegeleid, mille järgi me suulise kõne üles kirjutame, nim õigekirjaks ehk ortograafiaks. Kui me suulise kõne puhul räägime häälikutest, sest need saavad kuuldavaks tänu hääldamisele, siis kirj kasutame tähti. - Kui sõna on esimeses vältes, siis kirj pearõhulise silbi täishäälik ja sellele järgnev kaashäälik ühe tähega või sulghäälik g,b,d: i-lus, to-re, ke-na -Teise või kolmanda välte korralvõib pearõhulises silbis esineda: -kahekordne täishäälik:kuu-leb, suu-red - ühekordse täishääliku järel kahekordne kaashäälik: jon-nis, sas-sis. -Sulghäälikute puhul saab II ja III vältel ka kirjapildi järgi vahet teha: - teise välte korral kirj lühikesele pearõhulisele silbile järgneva silbi alguses ühekordne tugev sulghäälik(k,p,t):ka-pi, so-ki
KESTEV OLEVIK Present Continuous Kestev olevik väljendab tegevust mis toimub praegu. ,,be" olevikus + põhitegusõna / I am;he, she, it is;we, you they are / -ing vorm Küsiv vorm moodustatakse sõnajärje muutumise teel ja eitav vorm not lisamisega peale BE vormi: N: Jaatav- He is reading. Küsiv- Is he reading? Eitav- He is not (isn't) reading. Märksõnad:
keskaegse korralduse lõppu. 1578 – Ilmub Balthasar Russowi kroonika esmatrükk. 1600–1629 – Rootsi-Poola jätkusõda ülemvõimu pärast Läänemerel, mis lõpeb Altmargi vaherahu ja Eesti mandriosa minekuga Rootsi võimu alla. 1645 – Brömsebro rahuga läheb Taani käest Rootsi valdusesse ka Saaremaa ruunitähestik – koosneb 24 häälikust, tekkis esimestel sajanditel pKr, loodud germaani rahvaste poolt ja ladina tähestiku eeskujul sonorant – heliline kaashäälik, mis on vähemheliline kui täishäälik ja võib esineda silbilisena. Inglise keeles on sonorandid l, r, w, y, m, n, nj (nagu palataliseeritud) supletiivsus – tüveasendus, mis tähendab, et pmst sama tähendusega sõnadel on erinev tüvi. Inglise keeles nt be, was, were, been ja go went gone sünteetiline keel – kasutab palju morfeeme abisõnade ja partiklite asemel. Kuna grammatika on sõna sees, on sõnajärg lauses suhteliselt vaba. Poiss sõi suppi- 6 varianti!!
vormid. Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega (olevik, minevik), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav. Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja kesksõnad oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna). OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik (on + nud) (oli + nud) Ma laulan laulsin olen laulnud olin laulnud Sa laulad laulsid oled laulnud olid laulnud Ta laulab laulis on laulnud oli laulnud
Nt: väl-de, koe-rad, ham-mas-te · Kolmas välde esineb sammuti ainult pikkades rõhulistes silpides Nt: üht koera 17. Mille poolest erineb kolmas välde teisest? · Teise ja kolmanda väte erinevus on tingitud hääldusest 18. Fonotaktika mõiste ja 4 reeglit! · Fonotaktika määrab, millised häälikujärjendid on keeles lubatud, millised mitte · Reeglid: 1) Eesti keeles on silbi alguses tavaliselt ainult üks kaashäälik Nt: minister 2) Ühes silbis ei tohi olla rohkem kui kaks täishääliku Nt: sai- a, luu- a, müü- a, jää- äär 3) Kaashäälikuühendis on helilised kaashäälikud silbituumale lähemal kui helitud kaashäälikud Nt: traktor, klaver, proua 4) Eesti keeles võib rõhutu silbi tuumas esineda ainult lühike a, e, i, o, u Nt: auto 19
Boheemlasest dirigent otsis almanahhist aforisme, leidis aga huvitava artikli psühholoogia vallast. Kuulus akadeemik rääkis stiihia mõjust monarhi psüühikale. Kotlet oli parkettpõrandale kukkunud, taburet oli ümber tõugatud, kustutamata sigaret vedeles kristalselt helklevas tuhatoosis. Silbitamine ja poolitamine Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: · üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; · kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kas-sas-se, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; · (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui- tu-nud; · kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: a-va-us -- ava
Konsonant kaashäälik Vokaal täishäälik Polüseemia sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia vormiõpetus Homonüümia tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur Süsteemi osade vaheline seos Keel infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm samatähenduslikkus Antonüüm vastandtähenduslikkus Sümbol märk, millega tähistatakse mingit mõistet tähistaja- märk, sümbol tähistatav - väljendus Poolitamine 1) Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast 2) Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk-lane, ekst-ra, tehak-se) 3) Rea lõppu ega algusesse ei jäeta ühetähelisi silpe: ema, saia, uue peavad jääma
Hu lgateooria põh im õis ted N B ! Värv ilin e tek s t arves tu s es . H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A - x ei ku u lu h u lk a A , k irju tam e x A H ulki tähis t
Hulgateooria põhimõisted H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A - x ei ku u lu h u lk a A , k irju tam e x A H ulki tähis tame s uurte tähtedega j a nende ele men te väik
(Wen? Was) einen ein eine (Keda?Mida?) Wie?-Kuidas? Warum?-Miks? Wo?-Kus? Wohin?-Kuhu? Wohere?-Kust? Wie oft?- Kui tihti? Wie lange?- Kui kaua? Wie viel?-Kui palju? (Kui saab kokku lugeda) Wann?-Millal? SEIN-OLEMA SEIN-OLEMA HABEN- HABEN- Präsens-olevik Präteritum- OMAMA OMAMA minevik Pärsens-olevik Präteritum- minevik ICH mina BIN WAR HABE HATTE DU sina BIST WARST HAST HATTEST ER,SIE,ES IST WAR HAT HATTET tema(MS,NS,KS )
OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12 TEGUSÕNA 14 Tegusõna SEIN (olema) pööramine 14 Tegusõna HABEN (omama) pööramine 15 2 Olevik 16 Lihtminevik 18 Täisminevik 20 Modaaltegusõnad 22 Käskiv kõneviis 23 Enesekohased tegusõnad 23 Passiiv 24 EESSÕNAD 26
intensiivsemalt. 4. Fonotaktika reeglid Fonotaktika näitab, millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised mitte. Eesti keeles sõnad algavad ühe kaashäälikuga, vanad soomeugri sõnad. 1. Need sõnad mis algavad tänapäeval kaashääliku ühendiga, on laenusõnad. 2. Ühes silbis saab olla kõige rohkem kaks täishäälikut. 3. Teatud häälikuühendid ei ole keeles lubatud. 4. Silbituumale on alati lähemal heliline kaashäälik. 5. Eesti keeles ei esine j ja i (ji), on kaks sõna kus ta on: jidis, projitseerima. 6. Eesti keeles ei järksilpides(rõhututes silpides) pikki täishäälikuid ja täishääliku ühendeid. 7. Järksilpides ei esine täpitähti. Va ,,i" 5.Marginaal (ladina k. ,,margo" äär) on nimetatud ääremärkuseks. Esseistlik väikevorm. Ta võib olla kirjutatud kirjanduslikel, filosoofilistel, moraaliõpetuslikel jt
Itaalia köök Pauletta talmon 9a ksg Toiduained, mida itaalias kasutatakse Oliiviõli Tomatid Ansoovis Kapparid Artisokk Lillkapsas Viinamarjad Seened Oliivid Prosciutto sink Rukola Mozzarella söögiriistad Erinevad toitumistavad ajaloost Cucina altoborghese Cucina povera Kõrgema klassi kokkamis Põllumeeste ja linna traditsioonid, mis inimeste toitumistavad, eksisteerib renessanssi kes ei olnud nii jõukad. ajastust saati. Toitumistavade erinevused maakondade vahel Itaalias saab eristada 21 maakonda toitumistavade erinevuse järgi. Üldiselt on maakondade, tihti ka linnade ja kohtade, vahel nii suured kulinaarsed erinevused, et ühtsest Itaalia köögist ei saagi rääkida. Söögiajad Hommikusöök (8.00 11.00) ehk 'Colazione` on päeva kõige kergem söögiaeg. Lõunasöök (13:00 14:00) ehk 'Pranzo` on juba tugevam söögikord Õhtusöök (19:30 22:00) ehk 'Cena` on päeva kõi
Leitfaden für die schriftliche Kommunikation im DSD II Arbeitsversion SK, Seite 1 von 30 Aufgabe Aufgabe „Wachsende Megastädte“ Schreiben Sie einen zusammenhängenden Text zum Thema Leben in der Stadt – Leben auf dem Land. Bearbeiten Sie in Ihrem Text die folgenden drei Punkte: Wiedergabe • Arbeiten Sie wichtige Aussagen aus dem Text heraus. • Werten Sie die Grafik anhand von wichtigen Daten aus. Auswertung • Nehmen Sie in Form einer ausgearbeiteten Argumentation Begründete ausführlich dazu Stellung, ob Sie lieber in der Stadt oder Stellungnahme lieber auf dem Land leben möchten. - linear oder dialektisch Dein Tex
er,sie, es wird sie werden er,sie,es wurde sie wurden Sie werden Sie wurden Eesti keeles on ajavormid ainult olevikus ja minevikus, saksa keeles olevikus, minevikus ja tulevikus.Saksa keeles on olemas 6 verbi ajavormi (olevik, 3 minevikuvormi, 2 tulevikuvormi) AEG AJAVORM NÄIDE Käesolev / olevik Präsens Er liest Möödanik / minevik Imperfekt, Perfekt Er las. Er hat gelesen. Plusquamperfekt Er hatte gelesen. Tulevik Futurum I Er wird lesen. Futurum II Er wird gelesen haben. Ajavormid liigitatakse liht- ja liitajavormideks. Lihtajavormid (Präsens ja Imperfekt)
are not Are We/you/they are making We/you/they making? making we/you/they NB! ERANDID! · Verbidel, mis lõppevad e-ga kaob, -ing lisamisel e ära. take - taking make making · Lühikeste silpidega verbidel kahekordistub kaashäälik. get - getting swim - swimming · Y-ga lõppevatel verbidel, y ei kao ära. study - studying cry crying · . -die / tie / lie muutuvad dying / tying / lying Kestev olevik väljendab: · Tegevust või muutust, mis toimub antud hetkel ega pole veel lõppenud. I am making a cake at the moment. I can´t help you right now, I am working. · Tegevust, mis toimub mingil aja perioodil.
Eesti keele vormiõpetus Tunnuste ja lõppude määramine Tunnused: arvukategooria (ainsus, mitmus); Lõpud: käändelõpud võrdluskategooria (alg-, kesk-, ülivõrre) o Puhta tüve vormi annab ainsuse omastav. nimetav - o Mitmus on alati markeeritud. omastav - o Käändsõnad on substantiivid, adjektiivid, osastav -t (-sid) numeraalid ja pronoomenid. sisseütlev -sse o –im on ülivõrde tunnus. seesütlev -s o Tunnuste otsimisel määra mõttes kolm esimest käänet. seestütlev -st o Tüvemitmuse puhul oleks kõige õigem tunnus poolitada, alaleütlev -le nt la
NB ! Üks söna ei saa kunagi olla korraga kahes käändes. Ainult üks käändLÖPP ! III võrdluse kategooria omadussõnal ! -m - im (-em) NB! -ik- ülivõrre -em; võrde aste ma- ei ole alati tegevus tunnus. Saab eraldada liidet. Ainusue nimetavat ei eraldaa!!!! PÖÖRDSÕNA KATEGOORIA I isiku ehk pöörde kategooria pöördelõpp ainsus/mitmus II aeg 4 aega ! Olevik ( ei ole eraldamist, va kse olevikul) Lihtminevik ; si , s, i Täisminevik olema vorm olevikus+ nud kesksõna tunnus. Enneminevik olema vorm minevikus + nud kesksõna tunnus III kõneviisi kategooria 4 erinevat kõneviisi Kindlal kv ei ole tunnust eraldamiseks ! Tingivadl kv kesksöna ks tunnus Käskival kv ge, gu Kaudsel kv vat IV tegumood; 2 tegumoodi
Millised on võimalikud variandid? Nt /sama/ /saama/ /saa:ma/ Pikad ja ülipikad monoftongid on kahe foneemi järjendid. Foneetiline põhjendus: Eri vältes sõnade vokaalid erinevad küll oluliselt kestuse poolest, kuid mitte kvaliteedi poolest (vrd inglise ship `laev' sheep `lammas') Lühikeste, pikkade ja ülipikkade vokaalide laad (kvaliteet) erineb väga vähe 22. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?Konsonant (ld con `kaasa', sonare `helisema') e kaashäälik häälik, mille hääldamisel moodustatakse kõnetrakti mingisse kohta kitsus (kas sulg või ahtus) Õhk võib pääseda ka vabalt voolama kas nina kaudu või ka suu kaudu üle keele külgede 23. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid!Helilised konsonandid - häälekurrud võnguvad: /l l´ r m n j v/ Helitud konsonandid - häälekurrud ei võngu: /k p t t´ s s h f/ 24. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid
Ning jätta ära pikendusmärk h. Alguses tekitas see vastuolu, kuid ta koostas oma kirjaviisiga aabitsa ning asus selle järgi õpetama. 18. saj alguseks oli tema kirjaviis üldkasutatav. Forselius lõi esimese järjekindla kirjaviisi, mis tuntud vana kirjaviisi nime all. Peale kirjaviisi lõi veel kooliõpetajate seminari. Suri Stockholmi naastes 28- aastaselt (uppus). Vana kirjaviis- nii pikk kui ka lühikene täishäälik märgitakse ühe tähega. Lühikese täishääliku järel märgiti kaashäälik kahe tähega. Puudus õ-täht, selle asemel kirjutati ö;o või e. Traditsiooniliselt jaguneb eesti keel 3 murdeks: põhja- ja lõunaeesti murre ning kirderannikumurre. (jagunevad veel omakorda). Piibli tõlkimine- Piibel mahukas, sisaldab palju erinevaid tekste, sellega andis Piibli tõlge eesti keelele palju juurde (sisu poolest). Tõlkimine võttis aega ligi sajandi (sõda, katk, kirjakeele haprus, vaidlemine tõlke küsimuste üle). Alustati Uuest Testamendist
Albu Põhikool Transpordist ja majandusharudest Ettekanne Koostaja: Merilin Talimaa Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b ka u b a kiir e sti ko h al e