GEORG ORWELL - LOOMADE FARM ARVUSTUS Teost lugema hakates jäi mulje nagu oleks tegu lastekirjandusega, kuid teades Orwelli teist, väga kuulsat teost, ,,1984", on raamat vägagi poliitiline. Lõbusa farmiloo taga on peidus 30-te aastate lõpu Nõukogudemaa ja stalinism. Tänu lihtsale tegevustikule oli selle juures kerge mõista ka loo teist, sügavamat poolt. Tollele ajale kohane, võis tunda ka teoses, loomade ja inimeste vahelist võimuvõitlust, kus vana siga, Major algatas ülestõusu inimeste vastu. Samuti mängis sellel ajal tähtsat rolli ka vabadus, nii ka selles loos oli ülestõusu eesmärgiks loomade vabadus, kus inimene ei saaks farmi loomade elus enam mingit rolli mängida ja loomad saaksid elada vaid iseenda jaoks.
Uuendati Nõukogude juhtkonda, valiti partei uued juhtorganid, vahetati välja enam kui 40% oblastite parteikomiteede esimestest sekretäridest ja uuendati ka sõjaväejuhtkonda. NSV Liidu ladvikus suurenes tehnokraatide mõju, keda võis iseloomustada kui majandusega seotud parteitegelasi. AVALIKUSTAMINE. 1986. a. hakkas perestroika kõrval maad võtma ka üha süvenev avalikustamine ehk glasnost. Lõdvenes tsensuur, inimestele hakati rääkima tõtt ja avaldama tõepäraseid fakte Nõukogudemaa ajaloost. Olulist osa hakkasid nüüd etendama ajakirjandus ja televisioon. LIBERALISEERIMISELT DEMOKRATISEERUMISELE. Avalikustamisega kaasnes ka NSV Liidu poliitilise elu liberaliseerumine. Lõdvenes NSV Liidu suletus, laienesid inimeste kontaktid muu maailmaga, lõpetati välisraadiojaamade segamine jne. Et majanduse arengus oodatud kiirenemist ei toimunud, küpses 1987. a. sügiseks NLKP juhtkonnas lõhe. Selle vallandas Moskva parteiorganisatsiooni juhtinud Boriss
Stalinit ja tema poliitikat kuid kes koondas kogu võimutäiuse enda ja oma sõpradest ja sugulastest koosneva "meeskonna" kätte. Nõukogude majandussüsteem oli oma sisemised arenguvõimalused ammendanud. Ta toimis edasi vaid tänu soodsaile välistingimustele. Maailmaturul tõusid naftahinnad ning naftaekspordist suurenesid NSV Liidu sissetulekud. See võimaldas Läänest importida kõike hädavajalikku. Niiviisi säilitati küll majanduslik stabiilsus, kuid Nõukogudemaa mahajäämus Läänest suurenes, sest NSV Liit ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Täies jõus jätkas vaid sõjatööstus. NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt maailma suurriike, ent paljude majandusnäitajate põhjal oli tegemist arenguriigiga. Neid aastaid on hiljem hakatud nimetama stagnatsiooniperioodiks. 1970. aastaste lõpul hakkas Breznevi tervislik seisund kiiresti halvenema, mistõttu tegelik juhtimine riigis koondus Breznevi lähikondlaste kätte.
80 eirates ületada ka neli meetrit. Odaviskes oli mees jälle parimate hulgas 60.24-ga ning asus üheksa ala järel teisele kohale. 1500 m liidrite jooksus läks Aun tempot dikteerima ning lõpetas 4.27,4-ga. See oli piisav, et punktitabelis suurimat konkurenti Mihhaltsenkot ületada ning 7622 punktiga sai Rein Aunast viimaks ametlikult NSV Liidu meister. Kodumaal oli Rein Aun jälle kangelane, kuid nii mõnigi tegi maha Nõukogudemaa mahajäämist ning heitis Aunale ette halba tulemust. Pärast spartakiaadi suutis Aun võita ka Magdeburgis toimunud kohtumise Saksa DV koondisega 7979 punktiga. México olümpia Olümpia tõmbas Auna jälle vastupandamatult ning pani ta meeletu pingega treenima. Treenimise nimel võttis ta end kokku ja lõpetas TRÜ Kehakultuuriteaduskonna, kuid kõik ei olnud nii lihtne kui Tokio künnisel. Aun oli hakanud tundma kümnevõistluse raskust. Väheseid esinemisvõimalusi saat-
avameelselt rääkida, kuulama Ameerika Hääle venekeelset saadet, öeldes, et kuulame nüüd vaba raadiot. On palju kirjutatud sellest, kui raske oli lastel kohaneda nõukogude elus kehtind kahe tõega. Ma ei saa öelda, et see oleks minule olnd mingi eriline probleem. Tõed, milles kasvasin olid nii erinevad ja vastandlikud, et nad ei saand omavahel segi minna. Me ie kodus oodati ameeriklasi ja peeti vene valitsust kõlbmatuks, koolis ja ajalehtedes esinesid ameeriklased kuratliku jõuna ja Nõukogudemaa kehastas kõike positiivset, head ja ilusat. Nii oli muidugi ka kirjanduses, mida tookord avaldati. Minu lugemisvarag i koosnes kahest poolest. Kui ema veel töötas kirjandusmuuseumis, kust ta mõne aasta pärast halva ankeedi pärast lahkuma sunniti, tõi ta sealsest raamatukogust mulle lugeda ühe ""Looduse" Kuldraamatu" teise järel. Mäletan tänini midagi niisugustest raamatu test nagu Karin Michaelise Bibi-lood, Karl May Winnetou-sari, Väike lord Fauntleroy, Roosa saar, Doktor
05-ga kulla. Kui mõni võistkonnakaaslane sai sellise saavutuse eest NSV Liidu teenelise meistersportlase tiitli, siis Lepiku ajad arvati olevat ees. Ühest küljest ei eksitudki. Saavutuste lagi jäi küll ületamata, aga Lepik võistles väärikalt EM- võistluste finaalis veel Helsingis (1971) ja Roomas (1974), teenis 8-meetri- mehena viimase üleliiduliste meistrivõistluste hõbeda ja osales olümpial 1976. aastalgi, mil oli kolmekümnene. Kokku kaitses ta Nõukogudemaa kergejõustikuau üleliidulise koondise koosseisus 24 korda, püstitades nii raskesti saavutatava tähise järeltulijale. 1970. aastal Euroopa sisemeistrivõistluste võitmisele keskendunud Tõnu Lepik hüppas kevadel veel 8 m ligi, edasi aga vorm kõigi püüdluste kiuste langes. 1975. aasta rahvaste spartakiaadil tõi hõbemedali Tõnu Lepik. Tõnu Lepik Võib öelda, et Tõnu Lepik on end spordiajalukku jäädvustanud mitmekordselt.
Vülisärritajale (paugule) tähelepanu suunamise õigsust kinnitab aga uurimus, mille andmetel suhteliselt tugevamale paugule reageerib jooksja kiiremini. Tähelepanu suunamisel aga esimestele liigutustele me igal juhul vähendame selle valisärritaja mõju. "Stardist ei tule mitte välja 'kärata', vaid välja joosta vastavalt kindlakskujunenud individuaalsele jooksurütmile ja tempole." Sellisena formuleerib Nõukogudemaa üks endisi esijooksjaid ning käesoleval ajal edukalt treenerina töötav Robert Ijulko spriaditaktika esimese printsiibi. "Oskust pakkudelt jalgadega ära tõugata on vaja õppida samuti nagu tõukaja õpib kuuli tõukama" (G. Eorobkov). E. ja V. Baranov soovitavad sprinteril häälestada end just tagumisele pakule toetuva jala pöia kiirele äratõukele, sest see kindlustab jooksu aktiivse alguse esimestest sammudest peale. Seevastu B. Winter oma kuulsas sprindiraamatus
ja 1948. aastal maailmameistriks. Richard Button oli aga mees, kes demonstreeris jääl kõike, mis suutis ja selle tõttu oli ta ka tuntuim artist jääl. Inglanna Jeanette Altwegg oli klassikalise iluuisutamise esindaja ja võtis maailmameistri tiitli 1951. aastal. Prantsalanna Jaqualine du Brief tuli maailmaimeistriks 1952. aastal tänu eksperimenteerimisele ja uue stiili leidmisele. Niina ja Stanislav Zuk olid esimesed Nõukogudemaa iluuisutajad, kes võitsid rahvusvahelise tunnustuse. Uue iluuisutamisstiili viljelejaks Euroopas oli prantslane Allain Giletti, kes võitis neli korda Euroopa meistri tiitli. Kõige toredamate hüpetega hiilgas NSV Liidu 1945. aasta meister S. Vassiljev. 1946. aastal võeti NSV Liidu meistrivõistlustte kavva jäätants, milles olid viis aastat järjest ületamatud A. Nekrassova ja V. Jakovlev. J. Nikolajeva tuli kuus korda NSV Liidu meistriks. Nagano taliolümpiamängud 1998
erakordne külgetõmbejõud naistele. Hispaania poolaasta süvendas tema vaenu katoliiklaste ja kommunistide vastu. Sõja ajal töötas BBC’s ja tegeles poliitilise poleemikaga. „Loomade farm“ ja kuulsus 1945 Kirjutas 9st 1ni, läks lõunale, tuli koju õhtusöögiks kell 6 ja istus trükimasina taga kella kolmeni öösel. Alustas kirjutamist töö kõrvalt 1943nov, valmis veebr 1944. Romaan pidi ilmuma Nõukogudemaa mäda olemuse paljastamiseks selle populaarsuse tipphetkel, kui võitis sõja. „See on mõistujutt, iseenesest lõbus ja nauditav satiir kommunistide üle. Ei tahetud trükkida arvati, et sigade kasutamine on solvav – ei saa trükkida; et nii väikese raamatu trükkimine on mõttetu; Ameerikas on võimatu loomajutte müüa. Lõpuks üks tundmatu väike kirjastus võttis trükki, sai hiljem ka „1984“ ja sai kuulsaks ja rikkaks.
erakordne külgetõmbejõud naistele. Hispaania poolaasta süvendas tema vaenu katoliiklaste ja kommunistide vastu. Sõja ajal töötas BBC's ja tegeles poliitilise poleemikaga. ,,Loomade farm" ja kuulsus 1945 Kirjutas 9st 1ni, läks lõunale, tuli koju õhtusöögiks kell 6 ja istus trükimasina taga kella kolmeni öösel. Alustas kirjutamist töö kõrvalt 1943nov, valmis veebr 1944. Romaan pidi ilmuma Nõukogudemaa mäda olemuse paljastamiseks selle populaarsuse tipphetkel, kui võitis sõja. ,,See on mõistujutt, iseenesest lõbus ja nauditav satiir kommunistide üle. Ei tahetud trükkida arvati, et sigade kasutamine on solvav ei saa trükkida; et nii väikese raamatu trükkimine on mõttetu; Ameerikas on võimatu loomajutte müüa. Lõpuks üks tundmatu väike kirjastus võttis trükki, sai hiljem ka ,,1984" ja sai kuulsaks ja rikkaks.
lõpetada kõrgusel 3.80 eirates ületada ka neli meetrit. Odaviskes oli mees jälle parimate hulgas 60.24-ga ning asus üheksa ala järel teisele kohale. 1500 m liidrite jooksus läks Aun tempot dikteerima ning lõpetas 4.27,4-ga. See oli piisav, et punktitabelis suurimat konkurenti Mihhaltsenkot ületada ning 7622 punktiga sai Rein Aunast viimaks ametlikult NSV Liidu meister. Kodumaal oli Rein Aun jälle kangelane, kuid nii mõnigi tegi maha Nõukogudemaa mahajäämist ning heitis Aunale ette halba tulemust. Pärast spartakiaadi suutis Aun võita ka Magdeburgis toimunud kohtumise Saksa DV koondisega 7979 punktiga. México olümpia Olümpia tõmbas Auna jälle vastupandamatult ning pani ta meeletu pingega treenima. Treenimise nimel võttis ta end kokku ja lõpetas TRÜ Kehakultuuriteaduskonna, kuid kõik ei olnud nii lihtne kui Tokio künnisel. Aun oli hakanud tundma kümnevõistluse raskust.
Vanaisal ja vanaemal oli palju sõpru ja tuttavaid. On palju kirjutatud sellest, kui raske oli lastel kohaneda nõukogude elus kehtinud kahe tõega. Jaanile polnud see eriline probleem. Tõed, milles tema kasvas olid nii erinevad ja vastandlikud, et nad ei saanud omavahel segi minna. Nende kodus oodati ameeriklasi ja peeti vene valitsust kõlbmatuks, koolis ja ajalehtedes esinesid ameeriklased kuratliku jõuna ja Nõukogudemaa kehastas kõike positiivset, head ja ilusat. Nii oli muidugi ka kirjanduses, mida tookord avaldati. Kaplinski lugemisvaragi koosnes kahest poolest. Kui ema veel töötas kirjandusmuuseumis, kust ta mõne aasta pärast halva ankeedi pärast lahkuma sunniti, tõi ta sealsest raamatukogust lugeda ühe ""Looduse" Kuldraamatu" teise järel. Jaan mäletab tänini midagi niisugustest raamatutest nagu Karin Michaelise Bibi-lood, Karl May Winnetou-sari,
majandusega seotud parteitegelasi. Need omakorda jagunesid reformaatoriteks ja tagurlasteks. 1986. aastal hakkas perestroika kõrval ühe rohkem kõlama veel üks märksõna: glasnost ehk avalikustamine. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas. Tsensuur lõdvenes, nõukogude inimestele hakati rääkima NSV Liidus juhtuvates õnnetustest, kuritegevuse tõelisest ulatusest; sellest kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad, avaldati tõepäraseid fakte Nõukogudemaa ajaloost. Enneolematult olulist osa hakkasid etendama massiteabevahendid, eriti ajakirjandus ja televisioon. Glasnosti katsekiviks muutus 1986.a. aprillis toimunud katastroof Tsernobõli Aatomielektrijaamas. Teave toimunust oli esialgu väga visa avalikkuse ette jõudma. Ent ühtlasi sundisid katastroofi tagajärjed endast üha enam tõtt rääkima. Esialgu ei tähendanud avalikustamine veel täielikku sõnavabadust, ent järk - järgult see suurenes.
midagi; teises numbris see puudujääk kõrvaldati. Teatud osa oli pühendatud rahvarõivastest tuletatud mudelitele. Fotosid praktiliselt pole, valdav osa mudelitest on esitletud moejoonistena. Moeajakirja ilmumine kutsus esile elevust nii Eesti NSV-s kui väljaspool seda. Uus väljaanne sai nii positiivset kui negatiivset vastukaja. "Nõukogude Naise" 1954. aasta jaanuarinumbris ilmus Moskva kriitiku Svetlana Razumovskaja eesti keelde tõlgitud artikkel "Riietuskultuuri tõstmiseks". Nõukogudemaa pealinnas leiti, et "Moealbum" sobib küll üldiselt nõukogude inimest teenima, kuid esines ka etteheiteid. "Kutseliste moekunstnike poolt loodud eskiisid on täiesti reaalsed ja praktiliselt teostatavad. Kuid üks eesti moekunstnike ekslikke seisukohti on see, et nad moodide loomisel mitte alati ei lähtu nõukogude inimese kujust. Siin, nagu teistelgi kunstialadel, peab vorm olema tihedalt seotud sisuga. Moe loomisel peab kunstnik tingimata lähtuma ühest
Vanaisal ja vanaemal oli palju sõpru ja tuttavaid. On palju kirjutatud sellest, kui raske oli lastel kohaneda nõukogude elus kehtinud kahe tõega. Jaanile polnud see eriline probleem. Tõed, milles tema kasvas olid nii erinevad ja vastandlikud, et nad ei saanud omavahel segi minna. Nende kodus oodati ameeriklasi ja peeti 6 vene valitsust kõlbmatuks, koolis ja ajalehtedes esinesid ameeriklased kuratliku jõuna ja Nõukogudemaa kehastas kõike positiivset, head ja ilusat. Nii oli muidugi ka kirjanduses, mida tookord avaldati. Kaplinski lugemisvaragi koosnes kahest poolest. Kui ema veel töötas kirjandusmuuseumis, kust ta mõne aasta pärast halva ankeedi pärast lahkuma sunniti, tõi ta sealsest raamatukogust lugeda ühe ""Looduse" Kuldraamatu" teise järel. Jaan mäletab tänini midagi niisugustest raamatutest nagu Karin Michaelise Bibi-lood, Karl May Winnetou-sari,
sõitjalt Sulev Saarelt. Tehnikaspordialade üleliidulise talispartakiaadi finaalvõistlustel saavutas Mägar 250-kuubikuliste klassis esikoha . See ei jäänud temale sel aastal viimaseks üleliiduliseks tunnustuseks. Nõukogude Liidu suvistel meistrivõistlustel tuli pronksmedal samas masinaklassis. Selle sama klassi võitja oli siis kõige teramas tipus ja selleks oli Gennadi Moissejev. Nendel meistrivõistlustel tõestas naissõitja Luule Tull taas oma kuulumist Nõukogudemaa naisvõidusõitjate eliiti. Seitse aastat tagasi võidetud hõbemedalile tuli juurde ka hõbekarva medal. Hõbemedalid tõid koju ka Saku Motoklubi võidusõitjad J.Uustalu ja M.Oras 650- kuubikuliste külgvankriga mootorrataste klassis. Need olid mehiste võidusõitjate esimesed medalid üleliiduliselt areenilt ja see pani aluse järgnevatele võitudele. Mehiselt sõitsid suurkonkurentsis ka K.Eesmäe--R.Beilman, kes hõivasid kuuenda koha. 3.1Uued tulijad motokrossi maailmas
annaabi.ee 
