Läbib piisava kiirusega HEB-i, tagades ajukoe energiavajaduse Ainukene arvestatav kütus ajukoe, erütrotsüütide, spermatosoidide, neerupealiste, silma võrkkesta jaoks Glükoosi metabolismi põhirajad Vereglükoosi metaboolne Vereglükoosi metaboolne tootmine kulutamine Glükogenolüüs Glükolüüs B-Glükoos Glükogenees 3,3...5,5 Pentoosfosfaadi tsükkel mmol/L Lipogenees Glükoneogenees Aminohapete süntees Joonis 1. Glükoosi metabolismi põhirajad Glükoosi metabolismi põhirajad Organismis säilitatakse kindel glükoosi tase (B-Glükoos 3,3...5,5mmol/L) Vereglükoosi taseme säilitamisel on keskne roll maksal: Salvestab (liigse) glükoosi glükogeenina
CO2 molekuli ning sünteesitakse 12 molekuli glüteeraldehüüd-3-fosfaati. Glükoosi sünteesiks kasutatakse ainult 2 molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati, ülejäänud 10 molekuli kulub Calvini tsükli lõpetamiseks, milleks on ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine. XXI GLÜKOGENEES: GLÜKOGEENI METABOLISM. 1. Glükogeneesi mõiste. Kus protsess toimub, lähteained. Protsessi võrdlus glükolüüsiga, erinavd reaktsioonid (mitu, millised) ja nende roll. Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist. Glükogeen on ajutise veresuhkru varu, mida saab lõhutuda (glükogenolüüs). Glükogeeni säilitatakse peamiselt maksas ja silelihastes. Monomeerideks on -glükoosijäägid, mis on omavahel ühendatud glükosiidsidemete kaudu. Glükogeeni biosüntees toimub tsütoplasmas. 2. Glükogeeni molekuli ehitus, võrdlus tärklise molekuliga. Glükogeeni katabolism: amülaaside toime, tekkivad hüdrolüüsi produktid
glükogeenivaru ja ketokehade limiteeritud produktsiooniga Möödaminekud (energeetiliste takistuste kõrvaldamine ja glükoosi lõhustumise võimaldamine): Pyr muundamine PEP-ks Fru-1,6-bisP defosforüülimine Fru-6-P-ks Glc-6-P defosforüülimine Glc-ks (Glc-6-fosfataas) Biomolekulid Laktaat (Glc-laktaat ringlus maksa ja lihaste vahel) Alaniin (Glc-Ala ringlus maksa ja skeletilihaste vahel) Aspartaat (glükoneogeneesi substraat) Glükogenees- glükogeeni süntees Etapid: Glc aktiveerimine Glc-6-P-ks (UDP-glükoos) Ahelate pikendamine sidemete (1,4) abil (glükogeeni süntaas) Hargnemispunktide loomine (1,4) abil (glükosüül (4:6) transferaas) Glükogenolüüs- glükogeeni lõhustamine Ahelate lühendamine (1,4) abil (glükogeeni fosforülaas) Hargnemispunktide elimineerimine (1,4) abil (glükosüül (4:4) transferaas) Glc-1-P muundamine Glc-6-P-ks (fosfoglükomutaas)
o Kogu energia pole salvestatav- tekivad energia kaod o Vaba energia arvel teeb organism tööd o Üleärune energia hajub soojusena o Makroergilised ühendid on ajutised energia salvestajad/ülekandjad (Olulisism energia salvestaja ATP) Glükoosi ainevahetuse erinevad rajad. Glükolüüs, selle jagunemine. o Veresuhkru tootmine (glükogenolüüs, glükogenees) o Veresuhkru kulutamine (glükolüüs, glükogenees, petofosfaaditsükkel, lipogenees, aminohapete süntees) o Glükolüüs jaguneb: Anaerboone glükolüüs- piimhappeline ja alkoholi käärimine Aeroobne glükolüüs- atsetüü-koensüüm A teke, lõplik oksüdatiivne lõhustumine Ensüümid, mis katalüüsivad anaeroobset glükolüüsi (mõni näide).
Humoraalne regulatsioon toimub hormoonidega. ◦ INSULIIN langetab glükoosisisaldut veres sellega, et kergendab glükoosi sissepääsu rakkudesse. Insuliin stimuleerib ka glükogeeni ja rasva sünteesi. ◦ ADRENALIIN on hüperglükeemilise efektiga (katalüüsib glkükogenolüüsi maksas). ◦ Veresuhkru sisaldust tõstab ka GLÜKAGOON. ◦ HÜPOglükeemia korral tugevneb maksas glükogenolüüs (glükoosisisaldus veres väike) ◦ HÜPERglükeemia korral glükogenees. (glükoosisisaldus veres suurendamine) SÜSIVESIKUTE SEEDIMINE Toidu süsivesikutest moodustab 55-65% tärklis, ülejäänud osa katavad sahharoos, laktoos, glükoos, fruktoos, tselluloos, glükogeen jt. Seedimine algab suus - algab tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs süljes sisalduva α-amülaasi toimel. Maos - tärklise ja glükogeeni seedimine niikaua kuni inaktiveerub sülje ensüüm maosoolhappe ja pepsiinide toimel.
3. Antidiureetiline hormoon Reguleerib vee ainevahetust ning tõstab vererõhku. 4. Neerupealised Neerupealised koosnevad koorest ja säsist, mida võib vaadelda eraldi näärmetena. 5. Neerupealiste koore hormoonid, nende ülesanded 1) Mineraalkortikoidid a. Reguleerivad K ja Na ainevahetust b. Osaleb vererõhu säilitamisel c. Säilitavad elektrolüütide ja vee tasakaalu 2) Glükokortikoidid a. Glükogenees b. Reguleerivad põletikuprotsesse c. Kohanemisreaktsioonid d. Reguleerivad ainevahetusprotsesse 6. Neerupealiste säsi hormoon, selle ülesanded Neerupealiste säsi hormooniks on adrenaliin, mille ülesannete hulka kuuluvad: 1) Glükogeneesi stimuleerimine lihastes ja maksas 2) Soodustab rasvade lõhustumist 3) Kutsub organismis esile muutused, mis on vajalikud ohusituatsioonis 7. Kilpnäärme hormoonid, nende ülesanded
kust saavad Glc?) • Inimorganismi kõikides rakkudes leidub glükoosi, vajalik tase tagatakse Glc metaboolsete radadega • Häired Glc metabolismis – suhkrutõbi, rasvumine (üldised metaboolsed haigused) on seotud ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve, neeruhaiguste jms. Glükoosi metaboolsed rajad • Glükolüüs – glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustamine (kõikides rakkudes), iidne metabolismi rada (ka bakterites) • Glükogenees – glükogeeni süntees glükoosist (lihased, maks) • Glükoneogenees – glükoosi sünteesimine piimhappest (laktaadist), glütseroolist, aminohapetest (maksas) • Glükogenolüüs – glükogeeni lõhustamine glükoosiks (maks, lihased) Glükolüüs • Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustamine • 2 glükolüüsi tüüpi: • Anaeroobne glükolüüs • Piimhappeline käärimine (laktaadi teke) •
B1 vitamiin talletatakse maksas ja imendub (nimeta elund) peensooles. Aktiivne D vitamiin toodetakse (nimeta elund) maksas ja neerudes ja talletatakse maksas (nimeta elund) 16 Vitamiin D suurendab Ca resorptsiooni läbi peensoole ja vähendab Ca ja fosfaadi eritumist neerude kaudu (3p) Maksa metaboolsed funktsioonid on glükogeeni lammutamine ja selle tootmine (loetle) ja selgita termineid glükogenees, glükoneogenees, glükogenolüüs glükogenolüüs- glükogeeni lammutamine glükogenees- glükogeeni teke süsivesikutest glükoneogenees- glükogeeni teke aminohapetest või lipiididest (4p) Neelu seina kiht, mille abil ta täidab oma funktsiooni on:ma pakuks vöötlihast (2p) Aine liikumine aine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale on: difusioon (2p) Mitsell koosneb sapphappest ja rasvast (rasvhape) Mono sahhariidide kergendatud difusioonis osalevad GLUT-perekonna kandurid (1p)
Veresuhkru sisaldust tõstab ka glükagoon. Glükokortikoidid tõstavad glükoosi taset veres glükoneogeneesi aktiveerimisega. Samasuguse toimega on hüpofüüsi hormoonid (AKTH, STH jt.), stimuleerides glükokrtikoidide teket. Järelikult ainult insuliinil on hüpoglükeemiline efekt, teised hormoonid tõstavad veresuhkru taset. Eriline koht on maksal süsivesikute ainevahetus eregulatsioonis. Hüpoglükeemia korral tugevneb maksas glükogenolüüs ja hüperglükeemia korral glükogenees. Peale selle inaktiveeruvad maksas glükokortikoidid ja maksas on insuliini lõhustav insulinaas. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostas M. Kolga Biokeemia Süsivesikute seedimine Toidu süsivesikutest moodustab 55 - 65 % tärklis, ülejäänud osa katavad sahharoos, laktoos,
ühekordne annus ei tohiks ületada 100 ml ning lahjemate alkoholide (kuiv vein) annus 300 ml (Joassoone ja Täht 2003). Diabeedik peavad olema teadlikud alkoholi võimalikest kahjulikest mõjudest diabeedile. Alkohol imendub enne teisi toitained ja ei nõua insuliini imendumiseks. Suurim oht diabeetikul alkoholi tarbimisel on hüpoglükeemia. Alkohol võib vähendada normaalset füüsilist reaktsiooni kehas, mis produtseerib glükoosi (glükogenees). Seetõttu, kui diabeediga patsiendid tarbivad alkoholi tühja kõhuga, siis on suurem tõenäosus hüpoglükeemiale. Hüpoglükeemia riski vähendamiseks, tuleks patsienti hoiatada, et ta tarbiks alkoholi koos toiduga; aga süsivesikute tarbimine alkoholiga võib tõsta veresuhkrut (Smeltzer jt 2010). Alkoholi tarvitamine võib põhjustada liigset kaalutõusu ( kalorirohkest alkoholisisaldusest), hüperlipideemiat ja kõrgenenud glükoosi taste (eriti segajoogid ja liköörid). Vähese
on olemas ja kumb on organismis olulisem) Sahhariidide seedimine ja metabolism Suus algab tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs süljes sisalduva -amülaasi toimel. Et maos pole süsivesikuid seedivaid ensüüme, siis jätkub maos tärklise ja glükogeeni seedimine niikaua kuni inaktiveerub sülje ensüüm maosoolhappe ja pepsiinide toimel. Glükogenolüüs glükogeeni lagundamine ehk veresuhkru tootmine Glükoneogenees glükogeeni tootmine piimhappest, glütseroolist, aminohapetest Glükogenees - glükogeeni süntees glükoosist Aeroobne glükolüüs (saab toota 38 ATP) anaeroobne glükolüüs (saab toota 2 ATP) 3. Lipiidide biokeemia. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.), neid leidub organismi kõikides kudedes. Lipiidid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate, looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja
Pyr viiakse mitokondritesse ja oksüdeeritakse üle atsetüül-CoA täielikult trikarboksüülhappe tsükli ja hingamisahela koostöös => lubab toota rohkem ATP(38) ( Glükogenolüüs glükogeeni lagundamine püroviinamarihappeks Kesksed momendid: Ahelate lühendamine Hargnemispunktide elimineerimine Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks On vajalik: Veresuhkru taseme hoidmiseks, maksas talletub varu glükogeen, kust organism saab varu Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist tsütoplasmas, mis algab glükoosi aktiveerimisega ATP energia arvel Glc-6-P tekkega. Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega (1,4) tsütoplasmas asuvale ,,juuretisele", millega pikendatakse ahelaid ning sidemete (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. 9
vajadused · Ta on tavatingimustes praktiliselt ainus arvestatav metaboolne ,,kütus" ajukoe, testiste jaoks. Suus peenestatakse toit ning amülaasi toimel algab süsivesikute seedimine. Tärklis lõhustub lihtsama ehitusega suhkruteks. Edasi liigub toit neelust mööda söögitoru makku, kus jätkub süsivesikute lagunemine. Toidukört liigub kaksteistsõrmiksoolde ning peensoolde, kus lõpeb sahhariidide lagunemine ning imendumine verre. 31. Glükolüüs ja glükogenolüüs, glükogenees ja glükoneogenees. Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine, mis on glükoosi metaboolseerumise keskne protsess. Anaeroobse glükolüüsi korral toimub osaline lõhustumine laktaadiks e piimhappeks tsütoplasmas hapniku defitsiidis, tekib 2 ATP'd. Aeroobse glükolüüsi korral toimub täielik lõhustumine CO2-ks ja veeks mitokondrites aeroobsetes tingimustes, tekib 38 ATP'd. Glükogenolüüs on glükogeeni lõhustumine glükoosiks. Glükogenolüüs lühendab korraga
´KNS-I rakud katavad oma suured energiavarud glükoosiga, mis on insuliinist sõltumatu, kui vere suhkrunivoo langeb alla 0,5-0,2 g/l madalamale tekib hüpoglükeemiline sokk koos teadvuse hämardumise või koomaga. SV AV hormonaalne regulatsioon. Kõhunäärme Langerhansi saarekeste B-rakkude hormoon insuliin langetab veresuhkru taset, suurendab glükoosi vastuvõttu kõikidesse keharakkudesse, intensiivistub glükogenees. Insuliin suurendab glükogeeni teket stimuleerivate ja langetab glükogeeni lammutavate ensüümide aktiivsust, intensiivistub glükoosi kasutamine energeetilistes protsessides. Kõhunäärme Langerhansi saarekeste A-rakkude hormoon glükagoon stimuleerib glükogeeni lammutamist maksas, tõstes veresuhkru taset, stimuleerib glükoneogeneesi, aktiviseerib adenülaaditsüklaasi ja suurendab cAMP teket. Neerupealisekoore H-d glükokortikoidid stimuleerivad glükoneogeneesi maksas ja
Pyr viiakse mitokondritesse ja oksüdeeritakse üle atsetüül-CoA täielikult trikarboksüülhappe tsükli ja hingamisahela koostöös => lubab toota rohkem ATP(38) Glükogenolüüs on maksa ja lihaste glükogeeni mobiliseerimine Kesksed momendid: Ahelate lühendamine Hargnemispunktide elimineerimine Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks On vajalik: Veresuhkru taseme hoidmiseks Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist tsütoplasmas, mis algab glükoosi aktiveerimisega ATP energia arvel Glc-6-P tekkega. Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega α (1,4) tsütoplasmas asuvale „juuretisele“, millega pikendatakse ahelaid ning sidemete α (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. Glükoneogenees on glükoosi biosüntees mittesahhariidsetest eelainetest (laktaat, püruvaat, glütserool, ossa aminohappeid). Peaaegu 90% toimub maksas ja u 10%
See on fotosünteetiline CO2 sidumise ja C taandamise tsükkel. Calvini (e. Calvin-Bensoni) tsüklis eristatakse 4 etappi: I etapp: CO2 sidumine aktseptorile, so pentoossuhkrule ribuloos-1,5- difosfaadile ning trioosi 3-fosfoglütseraadi teke II etapp: 3-fosfoglütseraadi konversioon glütseeraldehüüd- 3-fosfaadiks III etapp: Süsivesikute süntees glütseeraldehüüd-3-fosfaadi baasil IV etapp: ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine Glükogenees on uute glükoosi molekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Inimene vajab min 160 ± 20 g glükoosi päevas, sellest ~75% tarbib aju. Kust glükoosi saab? toidust tärklise ja glükogeeni hüdrolüüsi tulemusena; süsivesikute vajadus 350 400 g/ööp sünteesitakse kehas - süsivesikutevaese dieedi, nälgimise, väga raske füüsilise koormuse puhul Glükoneogenees toimub maksas (90%) ja neerudes (10%)
Makroenergilised ühendid - madalmolekulaarsed orgaanilised ained, millesse salvestatud keemilist energiat saab kasutada biokeemilistes reaktsioonides, eriti biosünteesireaktsioonides. Glükoosi ainevahetuse erinevad rajad. Glükolüüs, selle jagunemine. Erinevad rajad: Veresuhkru tootmine: - Glükogenolüüs - Glükoneogenees Veresuhkru kulutamine: - Glükolüüs - Glükogenees - Pentoosfosfaaditsükkel - Lipogenees - Aminohapete süntees Glükolüüs: Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustamine Glükolüüs jaguneb: - Anaeroobseks glükolüüsiks o Piimhappeline käärimine (laktaadi teke) o Alkoholkäärimine - Aeroobseks glükolüüsiks o Atsetüül-koensüüm A (Atsetüül-CoA) teke o Lõplik oksüdatiivne lõhustumine (CO2 ja H2O)
2 faas kestab umbes nädala, organism mobiliseerib jätkuvalt rasvkoest rasvu, rasvhapete hulk veres suureneb 3-4 korda, ketokehi moodustub maksas rohkem, tekib atsetoon ja sellest soovib organism vabaneda kopsu ja naha kaudu, organismi kudede ja organite energeetilised vajadused rahuldatakse rasvhapete ja ketokehade arvelt, ainult insuliinist sõltumatud rakud (ajurakud) saavad glükoosi, kuid osaliselt kaetakse energeetilised vajadused ketokehade arvelt. Jätkub glükogenees koevalkude arvel. AV intensiivsus langeb. 3 faas kestab mitu nädalat, valkude lagunemise kiirus stabiliseerub, väheneb glükoneogeneesi kiirus, aju energiaallikaks on ketokehad. Nälgimise jätkudes suureneb kudede atroofia, kui umbes 7kg valku on alles saabub surm. Lämmastikubilanss on negatiivne kõikides nälgimisfaasides. Täielikul nälgimisel ei ole küllaldaselt asendamatuid AH-eid valgu biosünteesiks.
Süsivesikute ainevahetus · Glükogeen Glükoos · Galaktoos ja fruktoos · Glükoosi taseme tõstmiseksveres: Glükogenolüüs (glükogeen glükoosiks) Glükoneogenees (glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest piimhape, aminohapped, ka glütserool) Glükoosi taseme langetamiseksveres: Glükogenees (glükoos glükogeeniks) Lipogenees (glükoos triglütseriidideks) 2. Lipiidide ainevahetus · Lagundab rasvhappeid (-oksüdatsioon) · Sünteesib uusi lipoproteiide, kolesterooli ja fosfolipiide · Kolesteroolist sünteesib sapphappeid 3. Valkude ainevahetus · Sünteesitakse vereplasma valkusid · Asendatavate aminohapete süntees transamineerimine
Süsivesikute ainevahetus · Glükogeen Glükoos · Galaktoos ja fruktoos · Glükoosi taseme tõstmiseksveres: Glükogenolüüs (glükogeen glükoosiks) Glükoneogenees (glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest piimhape, aminohapped, ka glütserool) Glükoosi taseme langetamiseksveres: Glükogenees (glükoos glükogeeniks) Lipogenees (glükoos triglütseriidideks) 2. Lipiidide ainevahetus · Lagundab rasvhappeid (-oksüdatsioon) · Sünteesib uusi lipoproteiide, kolesterooli ja fosfolipiide · Kolesteroolist sünteesib sapphappeid 3. Valkude ainevahetus · Sünteesitakse vereplasma valkusid · Asendatavate aminohapete süntees transamineerimine
neerus ja südamelihases SV AV regulatsioon NS kaudu, vere glükoositaseme tõus stressisituatsioonis (stardieelne seisund) Stardieelses seisundis tingitud reflektoorne glükoosi konsentratsiooni tõus veres. Psüühilisel erutusel adrenaliini tase tõuseb, toime glükoosi tõus veres. SV AV hormonaalne regulatsioon. Kõhunäärme Langerhansi saarekeste B-rakkude hormoon insuliin langetab veresuhkru taset, suurendab glükoosi vastuvõttu kõikidesse keharakkudesse, intensiivistub glükogenees. Insuliin suurendab glükogeeni teket stimuleerivate ja langetab glükogeeni lammutavate ensüümide aktiivsust, intensiivistub glükoosi kasutamine energeetilistes protsessides. Kõhunäärme Langerhansi saarekeste A-rakkude hormoon glükagoon stimuleerib glükogeeni lammutamist maksas, tõstes veresuhkru taset, stimuleerib glükoneogeneesi, aktiviseerib adenülaaditsüklaasi ja suurendab cAMP teket. Neerupealisekoore H-d glükokortikoidid stimuleerivad glükoneogeneesi maksas ja
rasvhappeid, väheneb rasvkoe hulk.. Kilpnäärme hormoonid türoksiin ja trijodotüroniin- stimuleerivad valkude sünteesi ja kudede diferentseerumist. Neerupealiste glükokortikoidid ja hüdokortisoon ja kortisoon-Suurendvad valkude lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgusünteesi taset. Adrenaliin- suureneb rasvhapete hulk veres nende depoode arvelt,tõstab glükagooni tekke taset,. Insuliini toimel intesiivistub glükogenees. Glükogoon on insuliinile vastandlik, mõlemad kõhunäärmest. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus- ajuripats süsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus-ajuripats- neerupealised süsteem. Mõju hormoonide vahendusel, liikumine veres, ühendumine vastava raku hormooni retseptroriga.Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs
-Bilirubiini eraldamine verest ja sekreteerimine sapi koostisesse. 2. Varuainete talletamine -Glükogeen -Rasvad -Rasvlahustavad ained( A,B12, D, E ja K) 3. Ainevahetuse regulatisoon. -Süsivesikudete ainevahetus i. Glükogeen ii. Galaktoos ja fruktoos iii. Glükoosi taseme tõstmiseks veres- glükogenolüüs( glükogeen muudetakse glükoosiks) ja glükoneogenees( glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest- piimhape, aminohapper, ka glütserool) iv. Glükoosi taseme langetamiseks veres- glükogenees( glükoos muudetakse glükogeeniks) ja lipogenees( glükoos muudetakse triglütseriinideks) -Lipiidide ainevahetus i. Lagundab rasvhappeid( beeta oksüdatsioon) ii. Sünteesib uusi lipoproteiide, kolesterooli ja fosvolipiide iii. Kolesteroolist sünteesib sapphappeid - Valkude ainevahetus i. Süpnteesitakse vereplasma rakkusid ii. Asendatavate a/h süntees( transmeerimine) iii. Deaimneerimine- aminorühma eraldamine iv. Toksilise NH3 muutmine vähetoksiliseks uuraks. 4. Detoksikatsioon
slükoosi defitsiit. Eelistatud energiaalikas südamelihastes ja neerudes. Nälja korral ka aju ja skeletilihastes. Liigne ketokehade esinemine veres võib pühjustada atsidoosi. AMINOHAPPED, SÜSIVESIKUD, RASVAD, MINERAALAINED JA VESI, VITAMIINID 62) Organismi energiaallikad söögivaheaegadel ja nälgimisel. Söögivaheaegadel : Insuliini tase langeb, glükagoon tõuseb. Glükogenolüüd. Glükogenees karnivooridele ja mäletsejalistele pidevalt vajalik. Suurene aminohapete kasutamine energia saamiseks. Rasvkoes aktiveerub lipaas, vabanevad erinevad rasvhapped, mis seotakse vereplasma albumiiniga transpordiks kudedesse või maksa. Koed lülituvad ümber rasvhapete kui peamise energiaallika kasutamisele Nälgimisel: Lülitumine rasvavarude tarbimisele, lihaskude säästetakse. NEFA kasutatakse maksas ketokehade moodustamiseks.
suhkrunivoo langeb alla 0,5-0,2 g/l madalamale tekib hüpoglükeemiline sokk koos teadvuse hämardumise või koomaga. MAKS (sv 10% massist = 120 g) Glükoosi kontsentratsiooni tõusu korral veres:*intensiivistub maksas glükoosi kasutamine glükogeeni sünteesiks, *intensiivistub maksas glükoosi kasutamine rasvhapete sünteesiks Glükoosi kontsentratsiooni languse korral veres:*intensiivistub maksas glükogenolüüs, *intensiivistub maksas glükoneogenees LIHAS (sv 1% massist = 200- 250 g) Glükogenees; glükogenolüüs. Närvirakud ja erütritsüüdid: Glükoosi kasutamine praktiliselt ainsa energiaallikana (110-130 g ööpäevas närvikoele!) Süsivesikute ainevahetuse regul: *Kesknärvisüsteemi poolt: Bernard' "suhkrutorge", stardieelne seisund, *Hormonaalne regul(Insuliin langetab glükoosi kontsentratsiooni veres, Glükagoon stimuleerib glükogenolüüsi, Adrenaliin ja noradrenaliin stimuleerivad glükogenolüüsi, Kasvuhormoon pärsib süsivesikute kasutamist perifeersetes
stressisituatsioonis (stardieelne seisund) ?????´KNS-I rakud katavad oma suured energiavarud glükoosiga, mis on insuliinist sõltumatu, kui vere suhkrunivoo langeb alla 0,5-0,2 g/l madalamale tekib hüpoglükeemiline sokk koos teadvuse hämardumise või koomaga. SV AV hormonaalne regulatsioon. Kõhunäärme Langerhansi saarekeste B-rakkude hormoon insuliin langetab veresuhkru taset, suurendab glükoosi vastuvõttu kõikidesse keharakkudesse, intensiivistub glükogenees. Insuliin suurendab glükogeeni teket stimuleerivate ja langetab glükogeeni lammutavate ensüümide aktiivsust, intensiivistub glükoosi kasutamine energeetilistes protsessides. Kõhunäärme Langerhansi saarekeste A-rakkude hormoon glükagoon stimuleerib glükogeeni lammutamist maksas, tõstes veresuhkru taset, stimuleerib glükoneogeneesi, aktiviseerib adenülaaditsüklaasi ja suurendab cAMP teket. Neerupealisekoore H-d glükokortikoidid
annaabi.ee 
