80/v°_2ls_1 LPg v°_2ls_1 22-25 II1 0,67 12 Go(GI) v°_2tls50- th 25-30 0,44 8 (85%/15%) 100/+tls(+s) Kokku 5,65 * 100 *Põllumassiivi pindala on Maa-ameti mullakaardi andmete järgi 5,66 ha. Mullastiku kaardirakenduselt mõõdetud tulemus on 5,65 ha. Mõõtmise veaprotsent on 0,2. Sifrite ja lõimisevalemite seletused KIg gleistunud leetjas muld LP(g) gleistumistunnustega näivleetunud muld LPg gleistunud näivleetunud muld Go leostunud gleimuld GI leetjas gleimuld vo raudkiviveeris v paeveeris ls liivsavi sl saviliiv tls tolmjas liivsavi s savi th toorhuumus v°_2ls_160-100/v_2ls_1 keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi, tüsedusega 60-100 cm, millele järgneb keskmiselt paeveeriseline kerge liivsavi v°_2sl70-80/v°_2ls_1 keskmiselt raudkiviveeriseline saviliiv, tüsedusega 70-80 cm, millele
Selgitus: Huumushorisont, näivleetunud horisont, illuviaalne horisont, gleistunud lähtekivim. Huumushorisondi ja näivleetunud horisondi vahel võib esineda ka amorfse raua sisseuhtehorisont (samuti gleistunud). 3 Gleistunud nõrgalt leetunud muld (LkIg) Tüüpprofiil: A-(Ea)-Bhsg-Cg Selgitus: Huumushorisont, (leethorisont), gleistunud sisseuhtehorisont, gleistunud lähtekivim. Nõrgalt leetunud muld (LkI(g)) (nõrkade gleistumistunnustega) Tüüpprofiil: A-(Ea)-Bhs-C Selgitus:Huumushorisont, (leethorisont), sisseuhtehorisont, huumus-raua illuviaalne sisseuhtehorisont, lähtekivim Selgitused · Mulla siffer (LPg) Gleistunud kahkjas leetunud muld Mulla kores raudkiviveeris (v°1), saviliiv(sl50-60) 50-60 cm sügavusel, olles 10 cm. Sügavune. Teises kihis mulla kores raudkiviveeris ja kerge liivsavi (sisaldades 20-30% füüsikalist savi). Huumushorisont 24-28cm tüsedune.
Klg- Gleistunud leetjas muld. Kihisemine 60(50)-100cm. Profiil: A-El(g)-Bt(g)-C(g). Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. A-Huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või aijutiselt liigniisketes tingimustes. Huumusainete akumulatsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks. El(g)- Väljauhtehorisont, gleistumis tunnustega. (g)-gleistumistunnustega horisont-tähist kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures.Tähistab horisondis esinevaid lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe. Bt(g)- tekstuurne sisseuhtehorisont gelistumis tunnustega. C(g)- Mulla lähtekivim gleistumistunnustega. Kog- Gleistunud leostunud muld. Kihisemine30-60(70)cm sügavusel. Prof iil: A-Bw(g)-C(g,). Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30
Ghk+Gk+Go+Gl LkG+LPG G(o)1+G(l)1+Ghk1 LG1 A, Ag, AG M+S+R Joonis 1. Muldade levik haritaval maal. Figure 1. The occurrence of soils in the arable area. Rähkmuldi on haritaval maal kokku 72,6 tuhat hektarit ehk 7,03 %. Eriti ulatuslik on nende muldade levik Saaremaal (23,1 %) ja Harjumaal (21,5 %). Gleistumistunnustega ja gleistunud muldi on 36,6 tuhat hektarit, kusjuures eriti rohkesti on neid muldi Läänemaal – 20,6 %. Viljakaid leostunud ja leetjaid muldi on kokku 150,6 tuhat hektarit, mis moodustab kogu haritavast maast 14,6 %. Kõige rohkem on neid muldi Järvamaal (45,7 %), Lääne – Virumaal (41,1 %) ja Ida – Virumaal (22,2 %). Gleistumistunnustega ja gleistunud leostunud ja leetjaid muldi, mis on samuti kõrge viljelusväärtusega, on haritaval maal 125,3 tuhat hektarit.
KI sl55-85/r_3ls_1 15-20 ---- 5,486265 92,2 LP sl40-100/l20/ls_1 10-15 ---- LkIg l 20-30 0,358478 6,02 LkIg l 20-30 0,071069 1,2 Kokku 5,915812 99,42 KI- leetjas muld LP- näivleetunud ehk kahkjas muld LkIg- nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld koos gleistumistunnustega sl- saviliiv r- rähkne ls- liivsavi l- liiv sl55-85/r_3ls_1- 55-85 cm tüsedune saviliiv/ tugevasti rähkne kerge liivsavi sl40-100/l20/ls_1- 40-100 cm tüsedune saviliiv/ 20 cm sügavusel liiv/ kerge liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega KI tüüpprofiil A-El-BT-C A - huumushorisont El – lessiveerunud horisont Bt – tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont 3
tüsedamate huumushorisontide korral on ta huumusvaene. Orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide all on leedemuldadel kas selgesti väljakujunenud leethorisont või esineb nõrku leetumise tunnuseid või nad on tugevasti happelised. Leethorisondi all on neil tavaliselt mitmekihiline raud- (või huumus) illuviaalne sisseuhtehorisont. Leedemullad on veereziimilt põuakartlikud või parasniisked. Gleistumistunnuste vähesel esinemisel profiili alumises osas on tegemist gleistumistunnustega leedemuldadega, rohkel esinemisel gleistunud leedemuldadega. Leedemuldade lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla väga mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega ning moodustada erineva pinnamoega alasid või reljeefi üksikelemente. Luidete ja liivikute kvartsliivadele on kujunenud madalaboniteedilised sambliku-nõmmemännikud. Huumuslikud leedemullad on levinud valdavalt mineraalselt rikkamatel lähtematerjalidel
LP(g) k°_1sl70/k°_1ls_1 24 - 1,7 11,2 LPg sl60/ls_2 - 0,3 2,0 Dg l 30-40 0,2 1,3 KOKKU: 15,26 100 LP (LkI) nõrgalt leetunud mulla omadustega näivleetunud mullad LPg gleistunud kahkjad mullad D Deluviaalmullad LP(g) gleistumistunnustega näivleetunud mullad Dg gleistunud deluviaalmullad k - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm sl saviliiv l liiv ls liivsavi k°_1sl50-70/k°_1ls_1 nõrgalt raudkivine 50-70 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine kerge liivsavi. k°_1sl60-90/k°_1ls_2 nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine keskmine liivsavi. k°_1sl50-90/k°_1ls_1 nõrgalt raudkivine 50-90 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine, kerge liivsavi
KI - mulla nimetus (siffer) d - liivakivi Indeksid ja täiendavad märgid muldade sifrites lu - lubisetted tähendavad: "+", r, v, kb,k, pk, p, lu - karbonaatne(kihisev materjal) (g) - nõrk liigniiskus (KI(g) - s+40-70- savi, kihiseb 70 cm sügavuselt gleistumistunnustega leetjas muld) e - nõrk erosioon (KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld) Koreselisust väljendatsakse astmetega alljärgnevalt: d - nõrk deluviaalsus (KId nõrgalt deluviaalne r1 ... k°1 - nõrgalt koreseline, sisaldus 2 10 % mulla leetjas muld) mahust a - nõrk alluviaalsus (GIa - nõrgalt alluviaalne r2..
tolmuosakeste mehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on ibe- ja saviosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga (vt leostunud mullad).Leetumistunnused puuduvad, Bwt- või Bt- horisonton tavaliselt järgnevast BC- või C- horisondist raskema lõimisega. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel muldadel vastavalt moreenile kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruuni värvusega. [4] Kog: Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. [3]
erineb viljatust kivimist.Eristatakse kahte liiki mullad. Bm-metamorfne Bh- viljakust:Looduslik ning Kunstlik.Mulla huumusilluviaalne Bf-raud-illuviaalne Bhf- boniteet-näitab mulla omadusest sõltuvat huumus-raudilluviaalne Baf-amorfset rauda suhtelist viljakuse taset.Mulla boniteet on alati sisaldav Bt-tekstuurne G-gleihorisont;g- suurem.Maa boniteet-maa tootlikkust iseloom geleistunud;(g)-gleistumistunnustega; (g),g,G- lõppnäitaja,lisaks mulla omad.on arvestatud üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G- maatüki põhjaveeline(jooned g- de peal) omadusega(kivisus,reljeef,kirjusus,kuivendusseis und,looduslike rohumaade võsastumine)Maa boniteet on alati väiksem.Maa perspektiivboniteet-pärast maaparandustööde läbiviimist. Olemasoleva seisundi bioniteet(hindepunktides)100 punktilises süsteemis. Kvaliteedilt keskmised maad on 50 hindepunkti
tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on rikastuud ibe- ja saviosakestest. Mullaprofiil võib koosneda järgmistest horisontidest: A-Ew-Bwt(Bt)-BC-C. Leetjad mullad esinevad tavaliselt looduses leostunud muldadega koos ja hõlmavad umbes 2,4% kogu Eesti maast ning 6,3% Eesti põllumaast. Leetjad mullad on peamiselt levinud Pandivere kõrgustikul kollakashalli moreeni puhul ning punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaal ja Tartumaal. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel esinevad roostetäpid. Neil muldadel pole probleeme toiteelementidesisaldusega, kuid lessiveerumise suurenedes võib märgata mõningate mikroelementide (boor, mangaan) sisalduse vähenemist. Need mullad on enamasti lõimiselt kerged liivsavid, lähtekivimiteks võivad olla erinevad moreenid. Leetjate muldade viljakus on väga hea, sest nad on produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Nendel muldadel kasvavad väga hästi oder, nisu ja kaer; hästi kasvavad
Hu (%) 4 pHKCl > 5,6 (5,8) Boniteet (hp) 40-45 Lubjatarve 3,7 t/ha P tarve P-2; 20...45 mg/kg K tarve P-2; 51...90 mg/kg Mg tarve 35...65 mg/kg Veerežiim ülavesi, ajutine liigniiskus Suurkivisus - Palandiku talu põllud asuvad pruunidel näivleetunud muldadel, mis on gleistumistunnustega. (Tabel 2) Mulla mehaaniliseks koostiseks on nii saviliiv kui ka keskmine liivsavi, mullas esineb nõrgalt korest. Kergest lõimisest on põhjustatud mulla struktuuriagregaatide vähene vastupidavus, mis tingib omakorda olukorra, kus intensiivsete sademetega moodustub mullale koorik. Lõimis on kahekihiline: ülemine on kaks astet kergema lõimisega kui alumine. Nende kihtide erinevus tekitab kevaditi ja sügiseti ajutist ülavett, mille mõjul
II Väljauhte e. eluviaalhorisondid El (A2; EL; E; Ael) lessiveerunud, Ea (E; El) leethorisont, Egl (A2, Aelg, Elg) näivleetunud III Sisseuhte e. illuviaalhorisondid B; B2; B2 Bm - metamorfne; Bt tekstuurne; Bh huumusilluviaalne; Bf - raud-illuviaalne; Bhf - huumus-raudilluviaalne; Baf - amorfset rauda sisaldav IV Mullatekkest mõjutamata horisondid C - lähtekivim; C2 (C2); C'; C'' - mitmekihiline D - aluspõhja kivim V Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid (g) gleistumistunnustega, g gleistunud, G gleihorisont, (g); g; G ülaveeline, (g); g; G põhjaveeline VI Liithorisondid AC; AB; EB; EaB (ElB); BC; BCg jne. E(B) - kui tunnust on alla 20% Muld tuleb määrata vastava süsteemi määrajaid kasutades. Tähtsaimad rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid on: 1. WRB (World Reference Base for Soil Resources) FAO,1974; 1988; ISRIC, 1994; 2. FAO-UNESCO (FAO-UNESCO Soil Map of the World) 1974; 1988; 3
neist olla sademevaesel perioodil põuakartlikud. Viimase sügavkaeve, põllumaa kaeve mulla nimetus oli rähkmuld, ning seal nähti, kuidas vihmaussid olid mulla liigse kuivuse tõttu keradesse tõmmanud. Glei- või gleistunud mullad on liigniiskuse all kannatavad mullad, kus on silmnähtavalt näha gleistumistunnuseid ja roostetäppe. Kursusetöö koostaja üks kaevetest, rohumaakaeve, oli ka karbonaatne gleimuld. Selline muld oli väga raske ja märg, tihe ning gleistumistunnustega. Kadrina vallas on väga suur enamus muldi kerge liivsavi lõimisega. Leidub ka keskmist liivsavi ja natukene ka turbamuldi. Põllumaa sügavkaeve lõimis oli kerge liivsavi kuni 25cm, seejärel oli Bw horisont mille lõimiseks saadi keskmine liivsavi. Rohumaa sügavkaeve lõimis ol i samuti kerge liivsavi. Metsa sügavkaeve lõimiseks tuli aga halvasti lagunenud turvas mille all oli sidus liiv. 8 Joonis 4. Muldade koosseis Kadrina vallas
Lähtekivim on nõrgalt happeline Gleistumine-õhuvaestes liigniisketes tingimustes taandub. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Kultuuristamine-inimese sihipära tegevus mullaviljakue tõstmiseks Rekultiveerimine-inimese poolt sikutud alade taaskasutusele võtmine,tekivad tehnogeensed mullad. Bm-metamorfne Bh-huumusilluviaalne Bf-raud-illuviaalne Bhf-huumus- raudilluviaalne Baf-amorfset rauda sisaldav Bt-tekstuurne G-gleihorisont;g-geleistunud;(g)- gleistumistunnustega; (g),g,G-üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G-põhjaveeline(jooned g- de peal) Mulla niiskusrežiim, muldade jaotamine niiskusrežiimi järgi – millest sõltub, mida mõjutab. Mullaõhk ja õhurežiim, redoksprotsessid – millest sõltub, mida mõjutab, omastamine. Oksüdeerumis - ja redutseerumisprotsesside käigus elementide oksüdatsiooniaste muutub, mis on seotud
16 C lähtekivim D aluskivim G gleihorisont, alaline liigniiskus. Värvuselt tavaliselt sinakas- või rohekashall. Sageli esineb roostevärvi laike. Kui muld on ajutiselt liigniiske (gleistunud), siis põhihorisondi juures tähistatakse g (nt Bg, Cg, ELg). Esinevad glei- ja roostelaigud, kusjuures domineerivaks jääb selle horisondi põhivärvus. Kui muld on gleistumistunnustega (lühiajaline liigniiskus), siis on tähiseks põhihorisondi juures (g). Näiteks: B(g), C(g). Esinevad ainult üksikud glei- ja roostelaigud. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused · Tüsedus kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini. · Horisontide ülemineku iseloom aeglane...järsk. · Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munsell´i värviskaala.
mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ega muundumisi (va. gleistumine) R- aluskivim. Kvaternaarile eelnenud ladestust (devon, ordoviitsium, silur, kambrium) pärinev mullatekkest mõjutamata kivim (paas). G gleihorisont. Alaiselt liigniisketes tingimustes redutseerumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas või rohekas-hall (liivade puhul ka valkjas-hall) horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil moodustunud roostevärvi laike. (g) gleistumistunnustega horistont, kus esinevad vaid lühiajalise liigniiskuse tingimustes tekkinud üksikud gleilaigud või roostetäpid. g põhihorisondi sümboli juures ja tähistab mulla gleistumist. On ajutise liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont. Ülekaalus põhihorisondi värvus. 9 22. Mulla kolloidid, nende jaotused ja tähtsus. Mulla kolloidideks nimetatakse osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 nm.
(liivakivid, savid, paas, dolomiit jt.). G gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes taandumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekashall horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. g gleistunud horisont kasutatakse indeksina põhihorisondi tähistuse juures. On ajutise liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont (g) gleistumistunnustega horisont Tähistab horisondis erinevaid lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ning roostetäppe. 27. Mulla kolloidid, nende jaotus ja tähtsus. 6 Kolloidideks nim osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 0,001 mm1...10. Kolloidide jaotus tekke alusel: 1) Mineraalsed kolloidid - tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. 2) Orgaanilised kolloidid - tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. 3) Orgaanilis
3. Sisseuhte ehk illuviaalhorisont B; B2; B2 Bm - metamorfne Bt - tekstuurne Bh - huumusilluviaalne Bf - raudilluviaalne Bhf - huumus-rauailluviaalne Baf - amorfset rauda sisaldav 4. Mullatekkest mõjutamata horisondid C - lähtekivimid C2 (C2); C?; C?? D - aluspõhjakivimid 5. Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid (g) - gleistumistunnustega g - gleistunud (roostetäpid) G - gleihorisont( kahevalentne raud) Ülaveelise ja põhjaveelise horisondi vahet tähistatakse kriipsuga tähisel vastavalt kas ülal või all 6. Liithorisondid ehk komplekshorisondid N: AC, AB, EB, EaB(ElB); BC; BCg jne. E(B) - kui tunnust on alla 20% Täiendavad tähistused: e- erodeeritud (pealt ära uhutud) d- deluviaalne (peale uhutud) a- alluviaalne (kihiline ehitus)
kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: 1. põuakartlikud 2. parasniisked 3. nõrgalt liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad 4. tugevasti liigniisked (alaliselt) gleimullad. 5. ebastabiilne kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest. LP mullad. Automorfsed mullad: põukartlikud, parasniisked ja gleistumistunnustega mullad. Poolhüdromorfsed mullad: gleistunud ja gleimullad. Hüdromorfsed mullad: turvastunud ja turvasmullad. 48. Mulla õhk ja õhureziim Mullaõhu moodustavad: 1. atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2. biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak, süsihappegaas jt). Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms. Mullaõhu koostis erineb atmosfäärse õhu koostisest,
ühenditeks, sest mullas ei ole piisavalt ühku, aga mikroorganismid tahavad orgaanilist ainet lagundada ja ouuduva hapniku nad vütavad ära kolmevalentsetest rauaühenditest. FeO ühendid on vees lahustuvad, liiguvad ühest kohast teise ja annavad mullale sinaka värvuse. Vahel suvel tuleb mulda rohkem õhku ning FeO ühendid hapenuvad tagasi, need sadesuvad kohe välja j atekivad roostelaigud. Mida vähem on neid glei ja roostetunnuseid, seda nõrgem on liigniiskus. B(g)- gleistumistunnustega horisont, Bg- gleistunud sisseuhtehorisont, kui on koguaeg niiske, tekib gleihorisont G (sinakashall). Kui g on kriips all , siis on põhjaveelise liigniiskusega tegemist. Kui on g aga ülakriips, siis on sademetevesi jäänud pidama liivsavi kihtidele, see on ülagleistumine. Mulla kõige tähtsam väline tunnus on värvus, sest see kajastab keemilise ühendi olemasolu. Mida rohkem rauda, seda pruunikamad. Mida rohkem huumust, seda mustemad. Mullahorisontide alusel me klassifitseerime muldi
matemaatiliselt kirjeldab seda kõige täpsemini parabooli võrrand. Rothe lähtus et vesi saab liikuda ainutl ülevalt alla, mis oli ekslik, tegalt võib vesi rõhkude mõjul liikuda igas suunas. Seega Rothe võrrand on kasutatav ainult vettpidaval kihil. Arvutuse aluseks pn Darcy valem v=kI E=2(t-z)(k/q1)0,5 Sooviku metoodika Algul arvestati ka veebilanssi: kliima, äravool = sademed aurumine. Meetodis on vastuolusid. Graafik: horisontaaltelg on jaotatud kümneks kuhu mahuvad gleistumistunnustega kuni gleimullad. Vertikaaltelg on saagikadu (saadud tootmisest 4 majandi andmetel parasniiske mulla ühikutes. Hommiku teooria: Saagi omahind on madalam siis kui nende kulude summa on minimaalne. St dreenide vahekaugus peab taga minimaalse põllumajandustoodangu omahinna. Arvutused on näidanud, et võimalik täpsus dreenide vahekauguse määramisel keskmiselt 20%. Võime projekteerida järgmistel põhjustel: on valitud tegelikule juurdevoolupildile
annaabi.ee 
