Tegelased: Werner Stauffacher Konrad Hunn Itel Reding Hans Mauer maamehed Schwyzist Jörg Hof Ulrich Schmied Jost Weiler Walter Fürst Wilhelm Tell Rösselmann, preester Petermann, köster maamehed Urist Kuoni, karjane Werni, kütt Ruodi, kalur Arnold Melchtal Konrad Baumgarten Meier Sarnenist Struth Winkelried maamehed Unterwaldenist Klaus Flüe Burkhart Bühel Arnold Sewa Armgard Mechthild talunaised Elsbeth Hildegard Walter Telli pojad Wilhelm Friesshart palgasõdurid Leuthold Pfeifer Luzernist Kunz Gersaust Jenni, kaluripoiss Seppi, karjasepoiss Gertrud, Stauffacheri naine Hedwig, Telli naine, Fürsti tütar Berta von Bruneck, rikas pärija Hermann Gessler, riigifoogt Schwysis ja Uris Werner, vabahärra von Attinghausen, lipuhärra Ulrich von Rudenz, Attinghauseni õepoeg Rudolf Harras, Gessleri tallmeister Johannes Parricida, Svaabimaa hertsog
ja Rudzen võitleb keisri vastu. Selgub, et ka Berta on keisri vastane ning soovitab oma kallimal võidelda vaba maa eest. Kolmandas pildis valvatakse kübarat, et selle ees ikka käsule vastavalt kummardataks. Varsti tuleb Tell oma pojaga ning ei pane kübarat tähele. Selle eest tahetakse ta karistuseks vangi panna, sest ta eiras käsku ning ei austanud kübarat. Sellele seisavad tugevalt vastu Rösselmann, Petermann, Melchtal, Stauffacher, Hildegard, Mechthild ja Elsbeth. Peale seda saabuvad Gessler, Harras, Berta ja Rudzen. Gessler käsib karistuseks Tellil lasta maha õun, mis on pandud tema enda poja pea peale. Kui ta suudab seda teha, siis on ta vaba. Foogti otsuse üle hakkasid kõik vaidlema ning keegi ei märganudki kuidas Tell õuna pihta noole lasi. See katsumus osutus Tellile väga raskeks, sest kaalul oli tema poja elu ning enda vabadus. Enne lasu sooritamist pani Tell oma põue ühe noole, mis oli mõeldud foogtile, kui ta peaks oma poega tabama
Nikolai von Glehn oli Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja. Nooruses õppis Nikolai von Glehn Tartus ja Saksamaal majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri. Tema fantaasiaküllaste harrastuste ringi kuulus aiandus, skulptuur, puunikerdamine ja poeesia. Nikolai von Glehn abiellus Karoline Henriette Marielliga, neil sündis kaks poega Manfred(20.05.1867) ja Nikolai(21.05.1872), kuid noorem poeg suri kõigest kahe päeva vanuselt. Keskmise lapsena sündis tütar Elsbeth(30.06.1869). 1896. aastal suri Glehni abikaasa ning Glehn tuli mõttele ta Keila kirikuaia asemel hoopis lähemale enese kõrvale jätta ning lasi ta hoopis lossimäe alla sängitada, et lahkunudelukaaslane siis alati lossiaknast näha oleks. Kalmule püstitas marmorristi ja marmorpingid. Glehn armastas oma lähedasi ning ümberkaudseid, neile alati mõeldes ning nendest kõigest hoolimata lugu pidas. Emigratsioon
annaabi.ee 
