VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärinduse õppetool ÄJ-06 Eneseregulatsioon ja stress Referaat Juhendaja:Riina Juks Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Väimela 2007 Terje Aarna 2 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 STRESSI TEKKEPÕHJUSED.......................................
M = B I S sin , kus B on magnetvälja magnetiline induktsioon; I voolutugevus kontuuris; S kontuuri poolt piiratud pinna pindala; nurk pinnanormaali suuna ja tasakaalses asendis selle suuna vahel. Tasakaalses asendis = 0 ja M = 0. Jõumoment on maksimaalne (Mmax), kui = 90o. Siis B = M max = M max , IS pm kus pm = I S on kontuuri magnetmoment. Heiti Aarna 2008 Magnetism 2 Magnetiline induktsioon B on magnetvälja mingit punkti iseloomustav vektoriaalne suurus, mille suund määratakse magnetvälja sellesse punkti asetatud vooluga kontuuri positiivse pinnanormaali suunaga kontuuri tasakaalses asendis ja mille moodul leitakse kontuurile mõjuva maksimaalse jõumomendi ja kontuuri magnetmomendi suhtena. Magnetilise induktsiooni B ühik SI-s:
suunatud laste, perede heaolu toetamisele. Liikmeskond: Marika Ratnik – edendab peresid toetavaid tegevusi ja teenuseid, korraldab koolitusi, viib läbi supervisioone, on MTÜ juhatuse liige. Ellen Vimberg – tegeleb varase märkamise ja sekkumise ning vanemluse toetamisega seotud projektidega, on MTÜ juhatuse liige. Koostööpartnerid- Zookauplus Penner; Purina; Uuskasutuskeskus; Bramham; Loomaplaneet; Zookeskus Cato; Hendrik Aarna MTÜ Naerata ometi Naerata Ometi MTÜ abistab üle-Eestiliselt puudustes peresid ja erivajadusega lapsi. Abistame peresid ja lapsi, keda riik täna piisaval määral ei toeta ja kes on jäänud elu hammasrataste vahele. Eesmärgid: Erivajadustega lastele suunatud projektide elluviimine – peaasjalikult on abi suunatud peredele, kes on majanduslikult raskes olukorras, et oma lapsele ise
Fotoefekt Nähtust saab jälgida valgustatava katoodiga vaakumdioodi (fotodioodi) ühendamisel alalisvooluahelasse ahelas kulgeva voolu kaudu. Fotodiood: anood valgus katood Vooluahel: valgus If G (I,) U + - Heiti Aarna 2008 Kvantoptika Lähteseisukohad: 1. Metallist elektronide väljalöömiseks on vaja energiat, mida saab valgusega kantava energia arvel. Seda igale metallile omast energiat nimetatakse väljumistööks A. 2. Metallkatoodist väljalöödud elektronid, sattudes anoodi ja katoodi vahelisse elektrivälja, pannakse väljajõudude mõjul liikuma, mis
põlevkivikihist ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest paekivi vahekihtidest. (http:// http://www.galerii.ee, 28.10.2015) Tegemist on kiltse kivimiga. Kivimikihid paigutuvad õhukeste plaatidena. Plaadid tekkisid rõhu all, mida enamikul juhul juhtudel põhjustad veekogu veesammas. (Aarna 1989: 7) 3 Omadused Põlevkivi on pruuni või musta värvi ning sisaldab kerogeeni (põlevkivi orgaaniline aine). Veel oluline tunnus on see, et nende orgaaniline aine lahustub orgaanilistes lahustites halvasti. Enamikel juhtudel ei lahustu enam kui 10% kerogeenist, mistõttu ei saa põlevkivist õli ega muid aineid olulisel hulgal lahustitega toota. Selle omaduse poolest erineb põlevkivi pruunsöest ja turbast.
Flandria maalikunst Erik Aarna, Gretel Sildre, Pärl Eelma, Kati Eliisabet Peterson, Irene Sildnik Üldiselt Flandria jäi Lõuna-Madalmaadest Hispaania võimu alla Seal esines äärmuslik barokk lopsakas ja liikuv Iseloomulik oli ka tohutu tunnete väljendus Selle suurim esindaja oli Peter Paul Rubens Peter Paul Rubens 28.jun 1577 30.mai 1640 Kunstivool barokk Lapsepõlv (köln, katoliiklane, ladina kool) Adam von Hoort Itaalia Mitmekülgsus (mütoloogia, portreed, altarimaalid, allegoorilised) Anthonis van Dyck (22. märts 1599 Antwerpen 9. detsember 1641 London) Flaami maalikunstnik Tuntakse peamiselt portretistina Jakob Jordaens Tegemist on Flandria maalikunsti rahvaliku suunaga Rahvalikus suunas kujutati lihtrahvast kõrtsis kaklemas ja logelemas Kiriklikule kunsti suunale iseloomulikult on näha suurt teatraalsust ja palju emo...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Aleksander Beljavski 134810 MAHB62 Labor nr. 1 Aines «Arvutid I» Õppejõud: Teet Evartson Margit Aarna Tallinn 2017 Ülesanne Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Segment: G Elementbaas: NOR Variandikood: 575-12423/46183 Meie element on «G» Segm X1 X2 X3 X4 Y ent 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 Karnaught map: 2 0 0 1 0 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool 121055IASB IAG0081 Programmeerimine I MASSIIVID Kodutöö nr.2, varjant 664 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Margit Aarna Koostaja: Peeter Sikk Tallinn 2012 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Peeter Sikk 121055IASB Sisukord Ülesande püstitus 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Massiivid Juhendaja: Margit Aarna Teadur Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. 2 Sisukord Ülesande püstitus..........................................................................lk4 Algoritm...............................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool 121055IASB IAG0081 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.1 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Margit Aarna Koostaja: Peeter Sikk Tallinn 2012 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Peeter Sikk 121055IASB Sisukord Ülesande püstitus............................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Funktsiooni tabulleerimine Juhendaja: Margit Aarna Teadur Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. 2 Sisukord Ülesande püstitus........................................................................lk4 Algoritm.............................
oligi see baltisakslaste jaoks. 16. sajandil mängiti Tallinnas raekojas näitemänge. Eesti esimene kutseline teater oli Tallinna Linnateater. Tartu "Vanemuine" sai alguse "Vanemuise" seltsist ning seal etendusid mitmed Lydia Koidula näidendid. Kutselisteks teatriteks said "Vanemuine" ja "Estonia" 1906. aastal ning "Endla 1911. aastal. Praegu on Eesti teater juba 100-aastane. Kasutatud kirjandus Raamatud 1. Aarna, A jt. Nõukogude Eesti. Tln. Valgus, 1975 2. EE 11. Eesti üld. Tln. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 3. Nahkur, A. , Sokk, M. Sõna võlu. Kirjanduse õpik, 7. klass.Koolibri, 2001 Internet 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater 5. http://www.lembela.ee/include/referaadid/sytt.doc 6. http://www.teater.ee/index.html?action=artmitu&id=2 7. http://www.teater.ee/index.html?action=artmitu&id=3 8. http://www.teater.ee/index.html?action=artmitu&id=4
meelest ka tänapäeval. Samuti on huvitavad selles raamatus tema väljapakutud omadused kandidaadile. Kandidaat peab olema mõjukas- nii isiklikult kui ka rahaliselt, tuleb anda meeldivaid lubadusi, valijate himude ja edevuse kõditamine ning laimata ja sõimata tööliste ees nende peremehi (Le Bon 1895). Ühesõnaga kõik mis ka tänapäeval valimiste ajal toimub. Mitte midagi ei ole paraku muutunud. Kasutatud kirjandus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. (1974). Toim. A. Aarna, H. Hallik jt. Tallinn: Valgus English Encyklopedia. (2012). http://et.efactory.pl/Gustave_Le_Bon Ginneken, J. (1992). Crowds, psychology, and politics 1871 189. Toim. W.R. Woodward ja M. G. Ash. Cambridge Universiry Press Le Bon, G. (1936). Hulkade psühholoogia. Toim. J. Ainelo. Noor-Eesti kirjastu Tartus Tselpanova , P. (2012). , . http://www.epwr.ru/quotauthor/272/ Vikipeedia veebilehekülg. (2012). http://et.wikipedia.org/wiki/Gustave_Le_Bon
Ja erinevalt looduslikest võivad sellised künkad ajapikku kasvada veelgi kogukamaks. Kummalisel kombel oleme sellegi pinnavormiga Baltimaade rekordiomanik. Nii nagu Suur Munamägi absoluutse kõrguse poolest, on Kohtla-Järve põlevkivitööstuse jäätmekuhilad oma suhtelise kõrgusega Baltimaade tehismägede seas kindlalt vägevaimad. 4 Kasutatud kirjandus 1. Agu Aarna ,,Põlevkivi" 1989 2. Eesti Loodus mai 2005 nr. 5 leheküljed 24-25 ,,Mis on Eesti kõrgeim mägi?" 3. Postimees 10. november 2001 leheküljed 4-5 ,,Põlevkivijäätmed on Eestis suurimad looduse mürgitajad" ja ,,Kukruse tehismägi peidab tulekollet" 4. Loodus oktoober 2005 nr. 5 leheküljed 29-31 alapealkirjaga ,,Suhteliselt kõrguselt on Eesti vägevaimad Vällämägi ja Kohtla-Järve poolkoksi kuhjatis" 5
selle emotsiooni kohta ja tegema erinevaid uurimustöid, et leida üles selle positiivsed küljed. Arvan, et evolutsiooni käigus väljakujunenud põhiemotsioonid on meie jaoks määrava tähtsusega, muidu oleksid need inimeste ja loomade arengu käigus välja praagitud. Kasutatud kirjandus Allik, J. , & Häidkind, R., jt.(2006). Emotsioonid. Toim. J. Allik, M. Rauk. Psühholoogia gümnaasiumile (lk177-189). Tartu: TÜ Kirjastus. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. (1970) Toim. A. Aarna, H. Hallik jt. Tallinn: Valgus Hannust, T. Motivatsioonid ja emotsioonid. Loengu ainekursuse ,,Psühholoogia" raames. 26.11.11. Loenguslaidid (https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=56632)-
haridusmaastikul. Eestis on populaarseks saanud lendlause: meil puudub hariduspoliitika! See väide on tõene, kui mõista hariduspoliitikat pidevalt areneva ühiskonnasiseste kokkulepete süsteemina ühiskonna hariduslike eesmärkide ning nende saavutamise teede ja vahendite kohta. Selliste lepete olemasolust ja tekkimise viisist sõltumata toimib mingi hariduspoliitika kogu aeg, iseküsimus on, kui eesmärgistatud, mõtestatud ja süsteemne see tegevus on (Aarna 1996). 8 Liialdamata võib Eesti haridussüsteemist rääkides kasutada süsteemi asemel poliitikat. Haridus on tugevalt seotud valitseva poliitilise võimuga, mis põhjustab olukorra, kus Eesti hariduse kõige suuremaks komistuskiviks on, et pidevalt tuleb midagi uut. Hariduses toimub pidev protsesside algatamine, mis ei jõua reaalse teostuse ega analüüsini sest hiljemalt 2-4 aasta jooksul see muutub. Õpetajatele on muidugi igal hetkel teada, et iga paari aasta pärast
tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Ülo Tärno, kes koos oma lauluvendadega (A.Andreller, Jüri Jaama, Mati Krivel jpt.) tegid tänuväärset tööd lossi taastamisel. Palju tänusõnu peab ütlema ka tollasele rektorile professor Agu Aarnale, kes leidis võimalusi ehituse finantseerimiseks. 24.märtsil 1977.aastal, mil loss pidulikult taas-avati, oli rektoriks akadeemik Boris Tamm ning Taidlejate Maja juhatuse esimehena tegutses Agu Aarna. 1978.aastal vändati "Eesti Telefilmi" poolt värviline 20 minutine muusikafilm "Tudengiloss", kus esinesid kõik TPI taidluskollektiivid ja sõna sai ka professor Agu Aarna. Filmi autoriks oli TPI üliõpilasklubi direktor Olavi Pihlamägi, kes veel tänagi "rauakooli" kultuuririnnet juhib. 1986.aastal - TPI 50.sünnipäevaga seonduvalt õnnestus lossis viia läbi suur kapitaalremont, mis oluliselt parandas lossi siseilmet ning 1998.aastal, TTÜ 80
alandav vabale inimesele, sest Cicero arvates füüsiline töö muudab inimese orjaks. Arvan, et need vaated on tänapäeval natukene vananenud ja inimesed on enda jaoks palgatöö tegemise ümbermõtestanud, kuigi on olemas ikka veel selliseid töökohti, kus töölistesse suhtutakse nagu orjadesse. Kasutaud kirjandus Filosoofia ajalugu. (1947). Toim. G. F. Aleksandrov, B. E. Bõhhovski jt. Tartu: RK ,,Teaduslik kirjandus" Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. (1970). Toim. A. Aarna, H. Hallik jt. Tallinn: Valgus Luts, M. (1997). Õigusfilosoofia I osa. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Tallinn: Juura Vene, I. (1991) Cicero. Edev ja surematu. Akadeemia 7 Vikipeedia veebilehekülg. (2012). http://et.wikipedia.org/wiki/Cicero Volt, I. (2007). Cicero ja tema kohustused. Sirp 33 http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=2193:cicero-ja-tema- kohustused&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3173
$file/Rahvatervise%20valdkonnas%20alkoholi%20tarvitamisest%20tingitud %20probleemid.doc Neimann, R. Müüdid on visad kaduma. http://www.hot.ee/kainus/doc/ReneNeimann_Myydid_on_visad.htm Wikipedia. https://no.wikipedia.org/wiki/Alkohol Viikna, Anti, 1944, Alifaatsete alkoholide iseassotsiatsioon ja selle mõju alkoholi sisaldavate kahekomponentsete lahustite ekstraktsioonivõimele : dissertatsioonitöö keemiakandidaadi teadusliku astme taotlemiseks / A. Viikna ; teaduslikud juhendajad: A. Aarna, L. Mölder ; Eesti NSV Kõrgema ja Kesk-erihariduse Ministeerium, Tallinna Polütehniline Instituut, põlevkivikeemia ja sünteesi probleemlaboratoorium Tallinna Polütehniline Instituut, 1973. Gunzerath L, Hewitt BG, Li TK, Warren KR. Alcohol research: past, present, and future. Ann N Y Acad Sci 2011; 1216: 1–23. Mukherjee & Sosa. Special report. Alcohol Addiction, Decision Resources, 2010 Puusild, Ants Alkohoolne abstinentsisündroom : (referatiivne võistlustöö) / Ants
hinnaeesmärkideks on kasumile, kogusele ning konkurentsile orienteeritus. Üks väga tähtis osa hinnakujunduses on meetodi valik. See määrab, kui tõhusalt saavutatakse lõppeesmärk, ehk siis konkreetse hinna määramine. Selliseid strateegiaid on üsna mitmeid ja seepärast peab olema valik hoolikalt läbimöeldud. Igale kaubale või teenusele on oma kindel hinna kujndamise strateegia. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Kuusik, A., Virk, K., Aarna, K., Sepp, L., Seppo, M., Mehine, T., Prinsthal, I., 2010. Teadlik Turundus. 2. Vihalemm, A.,2008. Turunduse Alused. Teine, parandatud trükk. Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond. 3. Miljan, M., 2003. Turunduse Juhtimine II: Hind ja jaotus turunduskompleksis. Tartu: Tartu Ülikool, majandusteaduskond. 4. Kull, A., 2011. Turundusmeetmestik. [Online] http://eope.eek.ee/oo/2011/turundusmeetmestik/index.html
seiskunud ning pööranud hoopis kergele kasvule. Mis puutub veel erinevustesse, siis on selge, et kuigi Tallinn on absoluutarvude poolest Tartust üle, siis Tartu on siiski näitamas selgelt optimistlikumat trendi oma rahvaarvukuse säilitamise suhtes, mis pikemas perspektiivis aga kahjuks siiski ei väljendu rahvastiku tõusus, vaid just selle aeglasema vähenemise näol. 26 VIIDATUD ALLIKAD Aarna A.; Vensel V. (1996). Statistika teooria põhikursus. Tallinn: Külim Ako Sauga (2009), TES0020 Statistika TAAB, EALB 2009 Õppematerjalid, [www] https://moodle.e-ope.ee (05.05.2009) Rahvastik soo, vanuserühma ja maakonna järgi, [www] http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV022&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+VANUSER %DCHMA+JA+MAAKONNA+J%C4RGI %2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosse is/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 ( 05.05.2010)
2009 Katrin Loo - Tallinna FC Flora 2010 Liis Emajõe - Tallinna FC Flora Meeste Meistriliiga aasta parim mängija Aasta Võitja Klubi 2006 Marek Lemsalu FC Levadia Tallinn 2007 Juha Hakola FC Flora Tallinn 2008 Martin Vunk FC Flora Tallinn 2009 Konstantin Nahk FC Levadia Tallinn 2010 Sander Post FC Flora Naiste Meistriliiga aasta parim mängija Aasta Võitja Klubi 2009 Svetlana Hvatova FC Levadia Tallinn 2010 Signy Aarna Põlva FC Lootos FIFA Ballon d'Or on maailma parimale jalgpallurile antav auhind. Seda hakati välja andma 2010. aastal, kui ühendati FIFA aasta jalgpalluri ja Euroopa aasta jalgpalluri tiitlid. Lionel Messi Barcelona, Andres Iniesta Barcelona, Xavi Hernandez Barcelona. Naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused on FIFA poolt korraldatavad maailmameistrivõistlused jalgpallis, kus osalevad naiste rahvuskoondised ja mida peetakse iga 4 aasta tagant alates aastast 1991.
Lyra Andra II 412 620 2350 Maarja Kruusmaa Akad.tee 15A-111 518 3074 Madis Listak Akad.tee 15A-111 503 1286 Maili Markvardt Raja 15 - 222 620 2326 Mairo Leier Raja 15-307 620 2265 Maksim Gorev Raja 15 Maksim Jenihhin Raja 15-143 620 2262 Marek Mandre Raja 15 - 210 620 2263 Maret Ots II 410 620 2356 Margit Aarna Raja 15 - 225B 620 2257 Margit Turro Raja 15-233 620 3538 Margus Kruus Raja 15 - 302 620 2250 Marika Kulmar tööleping peatatud 620 2369 Marina Brik Raja 15 - 145 620 2259 Marko Kääramees Raja 15-224 620 3461 Mart Anton Akad.tee 15A-111 523 4098 Mart Min II 223A 620 2156
Eesti statiskika kvartalikiri 4/2011. Tallinn. Statistikaamet. Kidron, A. 2001. Psühholoogia põhisuunad. Tallinn. Kirjastus Mondo. Kidron, A. 2008. Äripsühholoogia. Tallinn. Kirjastus Mondo. Kjeldgaard, D. 2003. Youth Identities in the Global Cultural Economy: Central and Peripheral Consumer Culture in Denmark and Greenland. European Journal of Cultural Studies. Kotler, P. 2002. Kotleri turundus. Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid. Tallinn. Kirjastus Pegasus. Kuusik, A., Virk, K., Aarna, K., Sepp, L., Seppo, M., Mehine, T., Prinsthal, I. 2010. Teadlik turundus. Tartu Ülikooli Kirjastus. Karise, M. Tarbimine - [WWW] URL http://dspace.utlib.ee/dspace/ bitstream/handle/10062/14221/tarbimine.html (2009) Kvalitatiivse uurimisviisi ajalooline taust ja teoreetilised alused - [WWW] URL https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/14275/1/Kvalitatiivse uurimismetoodika spetsiifika.pdf (07.11.2010) Lehtsaar H. 2010. 50 aastat kaubamaja. Tallinn
tee 15a-111 Lyra Andra II 412 620 2350 Maarja Kruusmaa Akad.tee 15A-111 518 3074 Madis Listak Akad.tee 15A-111 503 1286 Maili Markvardt Raja 15 - 222 620 2326 Mairo Leier Raja 15-307 620 2265 Maksim Gorev Raja 15 Maksim Jenihhin Raja 15-143 620 2262 Marek Mandre Raja 15 - 210 620 2263 Maret Ots II 410 620 2356 Margit Aarna Raja 15 - 225B 620 2257 Margit Turro Raja 15-233 620 3538 Margus Kruus Raja 15 - 302 620 2250 Marika Kulmar tööleping peatatud 620 2369 Marina Brik Raja 15 - 145 620 2259 Marko Kääramees Raja 15-224 620 3461 Mart Anton Akad.tee 15A-111 523 4098 Mart Min II 223A 620 2156 Mart Roost Raja 15-408 620 2307
annaabi.ee 
