sotsialistliku ja vormilt rahvusliku” kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata režiimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunud tsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik (ent kaugeltki mitte täielik) infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest
Senised raamatukogutöötajad (eriti rahvaraamatukogudes) asendusid suurelt osalt riigitruude inimestega. 2. septembril 1940 loodi Eesti NSV Kirjastuskeskus, kelle pädevusse kuulus kogu kirjastustegevuse juhtimine ja kontrollimine, samuti kogu raamatuturu kontrollimine. 20. oktoobrist 1940 pärineb korraldus, millega kõik trükitooted, olenemata sellest, kes kirjastab, kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele Glavliti töötajate poolt. Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus (Glavlit) asutati 23 oktoobril 1940. Sellest ajast muutus kirjanduse tsenseerimine konkreetsemaks ja salajasemaks. Esimene Glavliti ülem oli Olga Lauristin. Kui palju raamatuid enne sõda hävitati, ei tea, lisanduvad ka sõjakahjud. On erinevaid arvamusi. Tartu Ülikooli Raamatukogu tolleagse juhataja Friedrich Puksoo arvates umbes 200 000 köidet. Eero Medijaineni arvates võib sõjaeelsel nõukogude perioodil täheldada kolme perioodi: 1) kuni augusti lõpuni oli ettevalmistav periood
12. KLASSI KIRJANDUSE TESTIKS 1 HARJUTAMINE / V KURSUS / õp Rita Metsmaker 1. Täida lüngad. Eesti kirjandus 1940-1955 JUUNIS 1940. aasta _______________ okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja sündis nõukogude eesti kirjandus. Kehtestati TSENSUUR GLAVLIT __________________. Järelevalvet kirjanduse üle korraldas ____________________ ehk ENSV Kirjandus- ja KIRJANIKE Kirjastusasjade Peavalitsus. Paljud kirjanikud heideti _____________________ Liidust välja ja nende loomingut ei avaldatud. Olukord leevenes pärast riigijuhi Jossif ___________________ STALINI surma 1953. aastal, pärast seda julgeti
lagunemisele? Arvatavasti algas kõik 1985. aastal glasnost ehk avalikustamine, mis oli Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika. Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja ametliku ajakirjanduse üle seatud kompartei kontrolli mõningast kärpimist. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam ainuüksi propaganda-, vaid ka teabevahendid. Ent järk-järgult glasnost süvenes, kuni aastal 1990 likvideeriti Glavlit (tsensuuri teostav organ N. Liidus) . Suurima mõju saavutas glasnost vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist. Hiljem on 'glasnost' tähenduse kaotanud, selle on asendanud universaalsem ja kõigile mõistetav sõnavabadus, mis on kaasaja maailmas enamikes riikides iseenesestmõistetav. Avalikustamisega kaasnes perestroika-poliitika, üha vähem kasutati sovetliku ühiskonna juhtimiseks administratiivmeetodeid ja laienes demokraatia. Laiemas mõttes mõeldakse
suhtlemiseks. · Rahva seas tõuseb teotahe, ja avatus, lootus parema tuleviku suhtes. · Tõuseb üleüldine kultuurihuvi. Muutused ühiskonnas · Levib läänelik meelelahutus: rokkansamblid, hipiliikumine. · Kultuurilise liberaliseerumise tulemusena võib avalikult esitada estraadimuusikat ja kirjutada operette. · Suurenenud teotahe toob EÜEsse ja EÕMi kokku palju noori. Tsensuuri lõdvenemine · 1955. aastal vabastas ENSV Glavlit täiesti keelatud autorite nimekirjast esimestena Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Kersti Merilaasi ja Paul Viidingu. Suurt osa nende töödest võis pärast seda avaldada. · 1965. aastal vabastati täiesti keelatud autorite nimekirjast pagulaskirjanikud Artur Adson, Karl Rumor ja Albert Kivikas. Suur osa nende loomingust jäi sellest hoolimata kodumaal keelatuks. Muutused kirjanduselus · Pagulased saadavad kodumaale võõrsil avaldatud emakeelset kirjandust.
Ja seisakut süvendas ka see velle et Riigi majadnusjuhid ei teadnud majandusest midagi. Süveneb varimajadnus. algab letialune müük. Tutvused muutuvad oluliseks. Nomenklatuur saab suured eelised (parteilised): oma poed, puhkekuurortid jne. Enneolematu korruptsioon ja lokkav varimajandus. Sagnatsiooni ajal levib Dissidentlus ehk teisitimõtlemine, kuna pärast sulaaega arvati et vaimuelu vaba areng jätkub.. kuid tutkit. Dissidendid levitavad tsensuurist hoolimatta (tsensuurministeerium oli Glavlit) oma käsitsi paljundatud kultuuriväljaandeid. Selle vältimiseks võttis Glavlit paljundusmasinad oma kontrolli alla, aga see ei takistanud käsitis paljudamist. Tuntumad dissidendid olid Aleksander Soldzenitsen ja Andrei Sahharov (need olid venemaal). Kuna tegemist oli väga kuulsate välismaal tuntud inimestega, siis seetõttu ei saadud neid represeerida, Soldsenitsen saadeti maalt välja aga Sahharov saadeti pagendusse. Represeeritute ohjamine käis tavaliselt psühhiaatriahaiglas.
vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata reziimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, eikadunud tsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik (ent kaugeltki mitte täielik) infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. Sõjajärgsel aastakümnel käsitas
Saksaaeg on huvitav oma meelelahutustööstuse arenguga. Kui nõukogude periood oli selle Eestis kõik ära lõhkunud siis saksa tõi tagais. Nõukogude perioodi I pool Tsenstraliseeritus ja hierarhilisus, operatiivsus puudus. Kõikides liiduvabariikides sarnane struktuur: kompartei, komsomoli, loomeliitude, talurahva, spordilinnade ja rajoonide. Raske asutada, NLKP KK sekretariaat, ideologiseeritud. Kontroll oli väga mitmetasandiline ja keerukas: Glavlit. Ringhäälingu muutumine: Türi moodne saatejaam hävis sõjas. 1941-1944 võime me rääkida sellest perioodist, kust Eesti saateid tehakse Moskvast, Leningradist jne ehk väljaspool Eestit . Eestis oli siis hoopis saksa propaganda-masin. Ringhäälingust saab uuesti hakata rääkima Oktoobrist 1944- esimene sõjajärgne saade Tallinnast. 1949-1950 valmis esimene raadiomaja. 1957 moodustati Televisiooni-ja Raadiokomitee. Prooviti hakata üles ehitama oma kindlaid saateformaate.
Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt 7 parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata reziimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunudtsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik (ent kaugeltki mitte täielik) infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest.
2. Miilits, sõjakomissariaat. KGB. NKVD, siseministeerium · Eesti sõjavägi tuli ümber korraldada Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, Balti sõjaväeringkond, sõjakomissariaadid · Mere-sõjajõud liideti Töölis-talupoegade mere-sõjalaevastikuga · Sõjaväelised õppeasutused reorganiseerida Punaarmee koolideks · Politsei asemele miilits ja riiklik autoinspektsioon · SARK ehk NKVD Siseasjade rahvakomissariaat (GLAVLIT, perekonnaseisuaktide bürood, passilauad) · KGB Riiklik Julgeolekukomitee 3. Ministeeriumide liigid (üleliidulised, liidulis-vabariiklikud ja vabariiklikud) 4. Täitevkomiteede süsteem linna, rajooni TSN TK-d, nende osakonnad 5. Rahvakohus Esimese astme kohus. 6. Kirik nõukogude ajal · 1943 NSVL RKN usukultusasjade Nõukogu · 1945 Usuasjade volinikud, kõik ogudused pidid registreeruma · 1946 keelati usulise kirjanduse trükkimine, avati usuteaduslik instituut
Siiski kõik teatrid alustasid tööd. Juba 1944/45 hooajal pärast sõda loodi mitme teatri juurde õpperühmad.. ENSV Kunstide Valitsust juhtis Johannes Semper, teatrite osakonda Paul Rummo. 1946 alustas tööd Eesti Riiklik Teatriinstituut, direktoriks Priit Põldroos. Nõukogulik juhtimisstruktuur ja konrollimehhanismid: Üleliidulised ja vabariiklikud üksused. Parteiline juhtimine. Viisaastakud ja plaanimajandus. Tsensuur ja kontroll Glavlit, KGB ja selle eelkäijad. Teater kui ideoloogiatöö asutus. Repertuaaris nõukogude sõja-ainelised jm propagandistliku suunaga näidendid (K. Simonov ,,Vene inimesed", N. Pogodin ,,Kremli kellad".), eesti autoritest August Jakobsoni nn dramaatilised jutustused ,,Elu tsitadellis", ,,Kaks leeri", ,,Võitlus rindejooneta". 1946 üleliiduline parteiotsus ,,Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest" (tauniti nõukogude kaasajanäidendite vähest lavastamist, ühtlasi
* osakondade nomenklatuuri uuenemine (uudiste- ja arvamusosakonna tähtsus tõusnud) * taastunud lisade väljaandmine * väljaspool toimetuse aparaati asuvate toimetuste ja korrespondentid hulk on kasvanud VÄLJAANDED, TELLIMINE: * Perioodika; Sirp; Keel ja Kirjandus * käsikirjad ja eksemplarid tuli saata mitmesse kohta sisu kontrollimiseks laiali. Juhinduda tuli ,,Mittesalajaste väljaannete trükkimise ühtsetest eeskirjadest", GLAVLIT kontrollis kõike. NSV Liidu Relvajõudude väeosade, asutuste ja õppeasutuste tellimused ning tsiviilõppeasutuste sõjandusteaduskondade ja kateedrite tellimused võeti vastu sõjatsensuuri organite loal. Religoosse sisuga väljaannete tellimused võeti vastu ,,NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv suasjade Nõukogu"kaudu. Trükikojale antud tellimused kuulusid kohustuslikule registrerimisele tellimisraamatus. 9
Usuliste tunnuste alusel Jehoovatunnistajad jt Rahvustunnuse alusel Sakslased, juudid, poolakad jne Rühmatööst tulnud repressiivorganid KGB – ülekuulamised, hukkamised, vangis hoidmine NKVD / SARK (SORVO) – nö majanduspolitsei Miilits GULAG - vangilaager Vene sõjavägi / Armee Prokuratuur Kohus KP GLAVLIT Õpsi repressiivorganid Julgeolekuorganid o Julgeoleku Ministeerium/Komitee = nõukogude „salapolitsei“ o Siseministeerium (sh siseväed – praegusel ajal komandod, piirivalve, hävituspataljonid) Justiitsorganid (prokuratuur, kohus) Kommunistlik partei Julgeolekuorganid Liidulis-vabariikliku alluvusega 1940-41 Siseasjade rahvakomissariaat (SARK/NKVD)
Kritiseeritakse Staalini isikukultust ja saab sulaaja alguseks. · 1973-1975 stagnatsioon · 1986-1991 Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti iseseisvumine. Kirjandus ja kultuur on poliitilise kontrolli all ja see mõjutab ka vastavat liigendust. 1940-1941 · 1939 Nõukogude sõjaväbaaside rajamine · 1940 Nõukogude okupatsioon · 1941 Küüditamine · 1941 Saksa okupatsioon · 1944 Nõukogude okupatsioon o 1940 Glavlit o 1940 Sirp ja Vasar o 1940 Kirjandusmuuseum o 1941-43 Ammukaar o 1943-44 Sõjasarv Kõige põhimõttelisem viga, mis tehakse enne rinde saabumist on küüditamine. On näha, et suurele osale inimestele uus kord ei sobi, kuid nad on valmis kuidagi õppima elama selles uues maailmas. Mingisugust väga teravat arvamust kas Nõukogude Liidu ja venelaste vastu pole. Veneprobleem tundub olevat tagaplaanile lükatud
vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata reziimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunudtsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik (ent kaugeltki mitte täielik) infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. Sõjajärgsel aastakümnel käsitas
Repressioonidest pääses võimu suhtes väga kriitiliselt meelestatud eesti ajalehtedest vaid "Sotsiaaldemokraat", seda lihtsalt ei loetud "kodanlikuks" väljaandeks. Teistega õiendati arveid ühel ja teisel viisil (lähemalt lugeda VII vihikust "Eesti ajakirjanduse ajaloost", lk 3-35). 1918. a 20. jaanuari nõukogude võimude dekreet südametunnistuse-vabadusest eraldas kiriku riigist ja kooli kirikust, hävitati usulise sisuga raamatuid. Venemaal alustas Glavlit tööd 1922. a. Kuna vahepeal jõudsid Eestisse saksa väed, kehtis Eestis 1918 saksa okupatsiooni tsensuur. 23.-24. veebruaril oli kahe okupatsiooni vahe, kus kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik ning jõudis ilmuda 1-2 numbrit varem suletud ajalehti. 25. veebruarist novembrini said loa ilmuda vaid need eesti ajalehed, mida arvati saksa võimu suhtes lojaalsed olevat. Kehtestati eeltsensuur, loodi Pressestelle institutsioon, kes tootis
.. ilmus Põltsamaal 1766-1767, esimene eestikeelne ajaleht Tarto maa rahva Näddali-Leht nägi ilmavalgust 1806.aastal. 19saj ilmusid Perno Postimees (Jansen), Sakala (Jakobson), esimene päevaleht Postimees (1891 Tõnisson toimetaja). 1901 K. Pätsi Teataja, mille revolutsioon ära keelas ja hiljem ilmus Peterburis Tallinn nime all. 1920-1940 ilmusid maakondlikud ajalehed: Postimees, Vaba Maa, Rahva sõna. 1940 Rahva Hääl, Noorte Hääl. 1938 trükiseadus, totaalne Nõukogude tsensuur GLAVLIT. 10. Metroloogia Uurib minevikus kasutusel olnud mõõtühikuid ja arvestab nende väärtuse ümber tänapäeva mõõtühikutesse. Etalon- eeskuju, metroloogias nn küünar(mõõduga). Eesti etalonid meetri, kg ja grammietalon hoiul füüsika instituudis. Jalaetalon- mõõeti 10 mehe jälje keskmine ja sellest tehti etalon. 26. nov. 1925 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu kaalu- ja mõõduseaduse, mille kohaselt otsustati üle minna rahvusvaheliselt tuntud meetermõõdustikule
Kokteilide nimed on läbiva suurtähega, nt kokteil Soolane Kass ~ Soolase Kassi kokteil. Õige on kirjutada Rooma number (suurtäht), aga araabia number (väiketäht). Kohanimeline täiend on suure algustähega, seetõttu on õige Rooma number. Ühendi araabia number täiend ei ole lähtunud kohanimest (Araabia poolsaarest), vaid on seotud araablastega, seetõttu on õige väike algustäht. 24. detsembril on jõululaupäev (väike algustäht). Mida tähendab Glavlit? See on Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse venekeelse nimetuse lühend (vt ,,Eesti entsüklopeedia" artikkel tsensuur). Õige on kirjutada meie küla Andresed ja Pearud, meie klassi Picassod ja Shakespeare'id. Nimede suur algustäht ei kao. Sõna jaanipäev on väikese algustähega. Sõna äriregister on väikese algustähega. Ajalehenimed on harilikus kirjas (mitte kursiivis), läbiva suurtähega (v.a abisõnad, nt ja), jutumärkideta. Õige on kirjutada pannkoogid Vene moodi.
56-57 on murdepunkt ka kodumaises kirjanduses. Üks võimalus Nõukogude Eesti kirjanduse periodiseerimiseks: 1) 1940-1941 (1944) süsteemi ümberlülitumise aeg 2) 1944-1955 üsna selgelt eristuv periood: stalinistliku kirjanduse ajajärk Nõuk Eestis, sotsialistlik realism 3) 1956-1972 alates 1956. aastast on näha stalinliku korra kriitikat, süsteem hakkab kritiseerima iseennast 4) 1973-1985 stagna 5) 1986-1991 üleminekuperiood millelegi uuele 1940 Glavlit kirjandusasjade peavalitsus toimib eeltsensuuri asutusel, on selge institutsioon, mis tegeleb eeltsensuuriga. Raamatute hävitamine 40ndatel, tipnes 49. aasta paiku. 1940 Sirp ja Vasar 1940 Kirjandusmuuseum 1942-43 Ammukaar 1943-44 Sõjasarv 3. november 2010 + sotsialistlik realism + glavlit e eeltsensuuri süsteem Raamatukogu puhastamine jäi põhiliselt neljakümnendatesse, samamoodi võimendub uue ilmuva kirjanduse kontrollimine. Keelatud teoste nimekiri
Murdumatu nõukogude liit kestab. 1986 perestroikapoliitika algus - Gorbatsovi sattumine võimu etteotsa midagi hakkab muutma. Vallandab uusi algusi kohalikul tasandil. 1988 laulva revolutsiooni algus - ei ole kõige alguseks, oli eelsündmusi, pigem väita, et muutuste kõrghetk aastas 88. Sinimustvalged lipud välja toodud. Laulame end vabaks. Senine süsteem laguneb. Rahvuslik kokkukuulumine. 90ndate algus ühiskonna pildi mõttes killustatum. 1990 Glavlit likvideeritakse - kirjanduses väga oluline. Kui Glavlit likvideeritud, on käes situatsioon "anna medal kui tahad". Jõuab kätte natuke varem, 88 tsensuuriamet olemas, nõrk, 89 olemas formaalselt, aga ei suuda enam midagi teha. Raamatud, mis 89 ilmunud, suhteliselt tänapäevastest tingimustes. Järelvalvesüsteemid kujundatakse muudmoodi, eeltsensuuri pole, muutus põhimõtteline. 30ndate keskpaigas on nii ja naa eeltsensuuriga. Enne seda tsaariaegne, veneaegne, 1991 Eesti Vabariik
laulutekstidele orienteeritus. Villu Kangur ja Ilmar Trull Ilmar Trull on investeerinud peamiselt lasteluulesse. Täiskasvanutele on aga varasemas loomingus. Peeter Volkonski ja Ott Arder Hästi palju hakatakse laulma muidugi Ott Arderi tekste. Volkonski figureerib pigem underground- ja jõukirjutajana. 80ndad/90ndad 1985 Mihhail Gorbatšov NLKP KK peasekretär 1986 nn perestroikapoliitika algus 1988 nn laulva revolutsiooni algus 1990 Glavlit likvideeritakse – kõige põhimõtteline, kas eeltsensuur toimib või ei toimi. Eeltsensuur enam 90ndast aastast ei toimi. Võib öelda, et ta enam ei toimi aastal 89. 1991 Eesti Vabariik 1992 Eesti kroon 1992 Lennart Meri Eesti Vabariigi presidendiks – Ka kirjanikuna tuntud. Ta on Eesti ajaloo kõige värvikam ja kõige tähenduslikum president. Teataval moel viitab kultuuri tähtsusele.
Igapäevaseks nähtuseks said mobiiltelefon, arvuti ja satelliittelevisioon. Seni kesksel kohal olnud kirjanduse asemele tulid eelkõige film ja muusika. Raamatunimetuste arv tõusis hüppeliselt, kuid tiraazid langesid. See halvendas kirjanike majanduslikku olukorda, sest ka riiklikud toetused kadusid. 1994. a taasloodi Eesti Kultuurkapital. Antakse välja Tuglase novelliauhinda, Betti Alveri debüüdiauhinda jm. 1990. a likvideeriti Eesti NSV Glavlit ja koos sellega kadus eeltsensuur lõplikult. Kuna ühiskond oli vabanenud, kadus kirjanikel vajadus peita sõnumit ridade vahele, see tekitas 1990. aastate algul omamoodi tühimiku ja mõjus teoste kunstilisele tasemele. Kirjandus muutus lihtsakoelisemaks. Tohutult suurenes meelelahutusliku kirjanduse osakaal ja seda eriti tõlkekirjanduse osas. Kuigi erinevat kirjandust on rohkem kui kunagi varem, on lugejaskond vähenenud. 1986. a hakkas ilmuma kirjandusajakiri Vikerkaar, edasi ilmus Looming
annaabi.ee 
