TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Allmaarajatised Rikastamine ja korrastamine Allmaarajatised 1. Allmaarajatised on mitmesuguse kuju ja suurusega maa alla rajatud kaeveõõned, mida ei kasutata maavara tootmiseks vaid teisteks majanduslikeks eesmärkideks. Allmaarajatised on: 1. Kultuuri- ja spordirajatised 2. Elektrijaamad, tehased 3. Tunnelid 4. Hoidlad, laod, reservuaarid 5. Jäätmete ladestuspaigad 6. Sõjalised rajatised 7. Energiasalvestus-rajatised 8. Parklad 2. Allmaarajatised ja nende kasutamisvõimalused 1. Liiklustunneleid rajatakse rongidele või metroode jaoks. 2. Veetunneleid rajatakse puhta vee juhtimiseks linnadesse ja linnades reo- ning sademevee ärajuhtimiseks. 3. Hüdroelektrijaamade turbiinisaale ja veekanaleid rajatakse maa alla veest elektri...
Nähtuste kompleksi, mil magma tungib maapinda, nimetatakse vulkanismiks. Vulkaaniliste protsesside käigus tekivad vulkaanilised kivimid. Vulkaaniks nimetatakse koonuse- või kuplitaolist moodustist, mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ehk efusiivsed kivimid. Tardunud laavast kasvab järk- järgult mäge meenutav vulkaan, mille tipus asub kraater ja nad muutuvad iga purskega suuremaks. Laava tegevus avaldub kas aeglaselt, kui laava valgub aeglaselt mööda nõlva alla, või plahvatuslikult. Vulkaani purskeaineid saab jagada gaasilisteks, tahketeks ja vedelateks(laava). On olemas tegutsevaid vulkaane, mis purskavad perioodiliselt või pidevalt, kuid on olemas ka kustunud vulkaane, mille purskumise kohta puuduvad ajaloolised andmed. Kus juures kustunud vulkaane on palju rohkem kui tegev vulkaane. Paljud kustunud vulkaanid on mitmete eksogeneesete protsesside tulemusel...
Koostada geoloogiline läbilõige varasema uuringu abil. OBJEKTI ASUKOHT(V.T JOONIS 1) Joonis 1 Objekti asukoht kaardil [1] FALGI TÄNAVA AVAMUSED(V.T JOONIS 2) Joonis 2 Falgi tänava avamused [2] Tabel 2 Falgi tänava avamused [2] Indeks Nimetus Definitsioon Kood juhendis Stratigraafilin Väo kihistu Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu 13122 e indeks O2vä. lubjakivi, detriitne lubjakivi, dolokivi (ehituslubjakivi). Stratigraafilin Türisalu, Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu, 13118 e indeks O1tr- Varangu ja Varangu ja Leetse kihistu glauk...
Minu töö on tehtud peipsi ranna kohta. Peipsi rannas uurisin ja vaatlesin kuidas on ranna olukord, milline on lainetus, kuidas lainetus mõjutab randa. Lisaks, millised on sealsed hoovused ja milline rannanõlva reljeefi . Peipsi rand kuulun laugrannikute hulka, kuna seal on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks (joonis 1). Laugrannikutel on ülekaalus laienete kuhjav tegevus. Enamasti toimub sellistes randades setete edasikanne ja kuhjumine rannale, tugeva tormilainetuse tõttu. [1] Antud joonisel (joonis 1) on näidatud kuidas toimub liiva ümberpaigutamine lainetuse mõjul laugrannikul. [1] [2] Joonis 1 Laugrannik [1] VAATLUSE TULEMUS Peipsi randa mõjutab enamasti ainult tugevad tuuled, mille mõjul toimub setete ümberpaigutamine ühe...
Töö teostaja: Probleem: Vihmavaene sügis on kaevud veeta jätnud. Just lõppenud oktoobrikuu oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv, mis on niigi aastaringselt kuivavõitu olnud madalamad kaevud (Pilt 1) veeta jätnud. [2] Pilt 1 [1] Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog Rein Perensi sõnul sõltub kaevude veetase ja kuivaksjäämine eelkõige ilmastikutingimustest. Käesoleva aasta ilmastikutingimused, mis on mõjutanud maapinnalähedase põhjavee seisundit, on olnud aga valdavalt ebasoodsad juba aasta algusest. Vihmavaene sügis on probleemi veelgi süvendanud. [2] Äsja lõppenud oktoober oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv. Võrus on tänavune oktoober aga viimase sajandi kõige kuivem. [2] «Olukord on hetkel tõsine ikka päris paljudes Võrumaa talukohtades,» ütles Võr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
