magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised. Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6 12 tundi. Magnettorme seostatakse Päikese aktiivsusega, kui Päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi. Maa magnetväli Päikese aktiivsus suureneb ~11,5 aasta tagant, praegu miinimum. Magnettormidega kaasnevad ka virmalised. Neid näeb põhiliselt pooluste lähedal, aga on nähtud ka Vahemere ääres. Maa magnetväli Kaius 07.10.05 Kuimetsas 01.09.05 Maa magnetväli Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge. Aga seletus on järgmine. Päikeselt paiskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel (100km) Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid.
valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Soomes nimetatakse virmalisi revontulet, pohjanpalot, taivaanvalkeat ja rutjat. Ka eesti keeles on mitemeid erinevaid nimetusi, näiteks põhjavalgus, virmalid, virmalused, virmad, polaarvalgus. Inglise keeles on virmalistel nimeks northen lights, tavaliselt lihtsalt aurora. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'.
..3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. Aastal. 5. Miks on Maale nähtav vaid üks külg ? Maale on nähtav vaid üks külg. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel
saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren II Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. III 19 sajandi alguses usuti, et maakera on õõnes, ning mõlemal poolusel on auk. Arvati, et virmalised tekivad nendest aukudest paistva Maa laava kumana. Nüüd teame juba, et virmalised tekivad Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal. Virmaliste tekkes osalevad
Liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Hea auto kiirendab kohapealt kiiruseni 100 km/h 10 sekundiga. Milline on tema kiirendus? Kui pika vahemaa ta seejuures läbib? 2,78 m·s-1, 138 meetrit Keha langes maapinnale kiirusega 100 km/h. Kui kõrgelt ta alla kukkus (õhutakistust ei arvesta)? 39 meetrit Miks vaheldub tõus mõõnaga kaks korda ööpäevas? Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. Loodete mõjul paiknevad maailmameres ümber suured veemassid, tekitades tõusu ja mõõna. Loodeline veeliikumine kujutab endast hiigellainet, mille perioodiks on pool ööpäeva (täpsemalt: 12 h 25 min). Tõus tekib nii Maa Kuu-poolsel kui ka vastaspoolkeral. Tõusulaine liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn. Alles 17. sajandil, kui Newton avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, sai selgeks, mis
Kontrolltöö ATMOSFÄÄR 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus. 2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve. 3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. 4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? 9.Mis on maa kiirgusbilanss? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? 12
Kuu nähtamatu e. tagakülg). See ei tähenda, nagu Kuu ei pöörleks ümber oma telje. Nagu kerge veenduda, näeksime siis kuu aja jooksul Kuud kõigist külgedest. Sellise olukorra põhjustab hoopis asjaolu, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis kulub tal ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. See pole Päikesesüsteemis mingi erandnähtus, seda esineb ka teiste planeetide kaaslastega. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi.
ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib: • auramisel maapinnalt, transpiratsioon, vulkaanipurse, kuumaveeallikad, hingamisel jne.
Päikesel on kaks poolust, ning pingelised jõujooned nende vahel. 8. Plancki valem. Wieni nihkeseadus. V: Kirjeldab absoluutselt musta keha kiirgamisvõimet (pinnaühikult ajaühikus kiiratud energia hulk) Wieni nihkeseadus ütleb, kuidas musta keha kiirguse spekter etteantud temperatuuril on seotud musta keha kiirguse spektriga suvalisel teisel temperatuuril. 9. Päikese kiirgusspekter. Solaarkonstant. V: 1. Gamma kiirgus _<10-5μm 2. Röntgeni kiirgus1 10-5μm< _ <10-2 μm 3. Ultraviolettkiirgus 0,01μm< _ <0,39 μm 4. Nähtav valgus 0,39μm< _ <0,76 μm Violetne 0,390-0,455 μm Sinine 0,455-0,485 μm Helesinine 0,485-0,505 μm Roheline 0,505-0,575 μm Kollane 0,575-0,585 μm Oranz 0,585-0,620 μm Punane 0,620-0,760 μm 5. Infrapunane kiirgus 0,76μm< _ < 3000 μm 6. Raadiolained _ > 3000 μm Solaarkonstant Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti olevale pinnaühikule langev kiirgusvoog 10. Molekulaarne ja aerosoolne hajumine.
Mis kestavad tavaliselt 6 12 tundi Magnettorme seostatakse Päikese aktiivsusega, kui Päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi Magnettormid saavad alguse Päikesel toimunud pursetest,mil paiskub välja suur hulk elektrilaenguga osakesi.Kui see voog juhtub Maa magnetväljale pihta saama,siis ta moonutab seda ja põhjustab häireid Magnettormi ajal Maa magnetvälja tugevus natuke nõrgem Magnettormidega kaasnevad ka virmalised. Neid näeb põhiliselt pooluste lähedal, aga on nähtud ka Vahemere ääres Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge Päikeselt paiskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel (100km) Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid Need ergastanud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi Aine magnetilised omadused Curie temperatuur temperatuur, millest kõrgemal aine
nähtav ainult päikesevarjutuste ajal (vasakul). Temperatuur kroonis on üle 1,000,000 K. Päikese magnetväli on väga tugev (maiste standardite järgi) ja väga komplitseeritud. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär, ulatub teisele poole Plutot. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi.. Hiljutised andmed kosmoselaevalt Ulysses näitavad, et päikesetuul saadetuna välja polaaraladelt levib peaaegu topeltkiirusega, 750 kilomeetrit sekundis, kui ta teeb seda madalamatel laiuskraadidel
Kontrolltöö Atmosfäär 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfäär kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfääri tähtsus. Atmosfäär- õhkkond- maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja veeaurust. Kihid- troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. Liigitatakse temperatuuri muutuse ja kõrguse alusel. Atmosfääri tähtsus- õhuringlus ühtlustab maakera temperatuuri. 2. Nimeta õhu komponendid. Otstarve.
2)Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Koostise järgi: 1)Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars. Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 2)Jupiteri-tüüpi ehs gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Suuruse järgi: 1) Väikesed: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. 2) Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. Kauguse järgi päikesest: Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris
Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär – 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist – neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) mesosfäär – 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär – kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 2. Osoonikihi hõrenemine. Osoonikihi hõrenemine- osooniaugud Põhjused: katalüsaatori sattumine atmosfääri, saasteained atmosfääris(freoonid) Tagajärjed: pärilikkused haigused, vähkkasvaja sagenemine, võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv, UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele, suurenev UV-kiirguse
olemasolu! Atmosfääri rõhust sõltub, kas planeedil saab eksisteerida ainete vedelat faasi või mitte; Valgust neeldub ja hajub atmosfääris. Valguse hajumine õhumolekulidelt selgitab ära, miks atmosfääridega maailmades on taevas päeval hele, kuid atmosfäärita maailmades on ka päeval taevas must. Atmosfääris tekivad tuuled ja ilmastik Magnetväli+atmosfääri gaasid=magnetosfäär, mis kaitseb päikesetuulte eest. Looded tekivad Maa ja teiste taevakehade, peamiselt Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kui Päikese ja Kuu loodejõud mõjuvad samasihiliselt (kuu loomise ja täiskuu ajal), siis saame eriti suured tõusud ja mõõnad sellistel tingimustel tekkivaid loodeid nimetatakse süsüügilisteks loodeteks. Kui Päikese ja Kuu loodejõud mõjuvad üksteise suhtes Maakerale risti (poolkuu ajal), siis on looded väiksemad ning sellisel
on tekkinud mandrilise maakoorega ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. 7 SEISMILISED LAINED - igas TSUNAMI -maavärina, maalihke või suunas eemale leviv vulkaanipurske tagajärjel tekkinud deformatsioonienergia kandja, mis hiiglaslik merelaine. tekib energia kiirel vabanemisel. ATMOSFÄÄR 1. Mis gaasidest koosneb atmosfäär? Kust need gaasid tulevad? Lämmastik(78%)- tekib orgaanilise aine lagunemisel. Hapnik(20%)- tekib taimede fotosünteesil. Süsihappegaas(0,03%)- tekib hingamisel, põlemisel, vulkaanipursete tagajärjel, lagunemisel. Veeaur(0,5-4%)- tekib aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, eraldub vulkaanipursetel ja kuumaveeallikatest, fossiilsete kütuste põletamisel, hingamisel. 2
neid märgib nimes täht P. · Kõige tuntumaks komeediks võib pidada Halley komeeti. · 17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu Ehitus Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Meteoorkeha (meteoroid) planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib meteoor ( väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina)
Kepleri II seadus-Planeedide raadiusvektorite poolt võrdse ajaga läbitud pindalad on kahjuliku toime eest. Termosfääri nimetatakse ka ionosfääriks, sest seal on palju võrdsed. laetud osakesi. See kiht avaldab mõju raadiolainete levile, seal ilmnevad mitmed Kepleri III seadus-Planeetide siirdeliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised optilised nähtused nagu virmalised. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende planeetide trajektoride suurte pooltelgede kuubiga. põhjused Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises. Sellist liikumisreziimi, Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi nim turbulentsiks
Bougueri seadus Sn=S0*p3, kus p on integraalne läbipaistvuskoefitsent 11. Insolatsioon- päikese kiirguse hulk horisontaalsele pinnale. Albeedo on pinna peegeldumis näitaja(pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud kiirgusvoogude suhe) Summarne kiirgus-rõhtsale pinnale langeva otsekiirguse ja hajuskiirguse summa Q=S+D 12. Maa kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. 13. Atmosfääri koostis Lämmastik , Hapnik , Argoon, süsihappegaas Osoonikiht on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoon tekib kõige aktiivsemalt 50 km kõrgusel . Keskmine osooni tihedus on 300 DU(thompsoni ühik) Osooni lagunemine on eksotermiline. Osoon tekib hapniku aatomite reageerides alles jäänud dihapniku molekulidega. 14. Atmosfääri aerosol koosneb primaaraerosoolist(atmosfääris tekkiv aerosol keemiliste rektsioonide
atmosfäärikihist. See plasma koosneb peamiselt elektronidest, prootonitest ja alfaosakestest (elektronide ja prootonite vool kosmosesse) Maa hüdrosfaari osad ning nende osakaal- holmab ookeanide, merede, järvede, jogede, mulla,pohja, atmosfääri ja liustikevee. Maailmameri 97,2%; mandrijää ja jääliustikud 2,15%; pohjavesi 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%); mageveejärved 0,009%; soolajärved ja sisemered 0,008%; mullavesi 0,005%; atmosfäär 0,001%; joed 0,0001% Maailmamere vee keemiline koostis ning soolsusemuutused, tuua naiteid- NaCl 23,0 MgCl2 5,0 Na2SO4 4,0 CaCl2 1,0 KCl 0,7........ Kokku 34,5 grammi kilogrammi kohta Maailmamere temperatuuri ja hapnikusisalduse vertikaalne profiil- maailmamere ülemises kihis temperatuur korge ja hapnikusisaldus samuti, alumises kihtides temp külm ning hapnikusisaldus termokliinis madal ja sügavamale minnes kasvab Hoovustesüsteem,hoovusteliigitus-
1) Maakoore all asub tahke, u 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks. Mantel koosneb Fe ja Mg sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. 2) Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb niklisisaldusega Fe-st. 3) Kõige all on jällegi tahke tuum. Tahkes olekus on see tänu suuremale rõhule. 9. Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust? * Mandrite triiv * maavärinad * vulkaanipursked 10. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast; erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Maal on vaba hapniku suur hulk ja CO2 on vähem (CO2 keemiline sidumine vee abil). 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. 21
Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Välisplaneedid(hiidplaneedid) Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustati Pluuto ümber kääbusplaneediks.
päikesekiirguse hulk, Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje Geograafilised tegurid: mandrite ja ookeanite paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused, pinnamood. 4. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Tv lk 40 Päikesekiirguse muutumine atmosfääris : -Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus + hajuskiirgus - Maale jõudnud energiast osa neeldub – soojendab aluspinda. Osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem pind, seda enam neeldub. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos
kahekümnenda sajandini kaarte tervest planeedist. Kosmosest tehtud pildid planeedist on märkimisväärse tähtsusega; näiteks, on nad tohutuks abiks ilmaennustamisel ja eriti orkaanide jälgimisel ja ennustamisel. Liskas on need erakordselt kaunid. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Maa pinnast on ligikaudu 71 % kaetud ookeani ning 29 % maismaaga. Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi. Maal on ainult üks looduslik kaaslane, Kuu. Selle kaugus maast on 384 000 km. Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Siseehitus ja koostis Looduses esineb aine kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. Millises olekus on aine Maa sisemuses? Laboratooriumides on selle jaoks tehtud palju tööd. Neis laboratooriumides on
läbimõõt 1,39 miljonit km (109 Maa läbimõõtu) temperatuur südamikus ca 13 000 000 °C, pinnal ca 6000 °C kaugus Maast ca 150 000 000 km Päikese sees toimuvad suure rõhu ja temperatuuri juures termotuumareaktsioonid – vesinik liitub heeliumiks kiirgab elektromagnetilist kiirgust, mis jõuab maapinnani 8 ⅓ min Päikese kroon – hõreda ja kuuma gaasi pilv Päikesetuul – kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma (elektronide ja prootonite) pidev voog protuberantsid – kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved, keerisjad plasmavood Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit juhtiva vedela metalltuuma poolt. Magnetvälja telg ei lange kokku Maa pöörlemisteljega. Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava. Maa
· FREOONID NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus.
kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. VAADELDAVUS: Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike.
kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine KASVUHOONEEFEKT osa maapinnalt peegeldunud päikesekiirgust ei pääse enam atmosfäärist välja KASVUHOONEGAAS atmosfääris olev süsihappegaas ja veel mõned gaasid, samuti aerosoolid, mis ei lase soojuskiirgust atmosfäärist lahkuda ja Maad jahtuda. Kui gaaside hulk ületab vajaliku piiri, siis selle tulemuseks on kliimasoojenemine Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad
moodustab 99,86% Päikesesüsteemi masrsist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto),
protsessidele. Maa külgetõmbejõud võimaldab kinni hoida atmosfääri. Maa kaugus päikesest tagab eluks vajaliku energia. Kuna Maa telg on orbiidi tasandiga võrreldes kaldu, vahelduvad aastaajad. Aastaajad -tiirlemisest ümber päikese. Maakera on sõltuv ka teistest maailmakehadest. Päikese ja Maa vahelise gravitatsiooni tõttu püsib Maa oma orbiidil. Samal ajal on ka Maal oma kaaslane - Kuu, mis mõjutab tugevalt elu Maal, nt-ks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsoon tõmbab Maale ka meteoriite, mis muudavad Maa pinda. Maa kõiki suuremaid sfääre nim geosfäärideks. Kui geograafilisi vööndeid eristatakse maa pinnal, siis geosfäärid paiknevad koondtsentriliselt alates sügavalt maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse. Otseselt osalevad meid ümbritseva looduse kujundamises järgmised sfäärid: 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS JA EHITUS KOOSTIS gaaside segu, lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid. Armosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus o Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. o Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
