Koosseis aastatel 19751978 Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Koosseis aastatel 19851988 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Igor Garsnek (klahvpillid) Toomas Rull (trummid) Arvo Urb (trummid) S.P. Gulliver (basskitarr) Nevil Blumberg (kitarr) Albumid "Ruja" (1979, EP) "Ruja" (1982) "Kivi veereb" (1987) "Pust budet vsjo" (vene keeles " ", 1989) Kogumikud ja videod "Must lind" (1994) "Need ei vaata tagasi..." (1999, 5CD või 2CD+3CD) "Rujavisioon" (1999, VHS)
Laule esitab Peeter Tooma Laule esitab (venekeelses versioonis) Georg Ots Helioperaator Roman Sabsay Kunstnik, dekoraator Oleg Kurg ja Helve Halla Toimetaja Lennart Meri Produtsent Raimond Feldt Rezisöör Grigori Kromanov TEGELASED Gabriel - Aleksander Goloborodko (eestikeelne tekst: Mati Klooren) Agnes von Mönnikhusen - Ingrid Andrina (eestikeelne tekst: Mare Garsnek) Abtiss - Elsa Radzina (eestikeelne tekst: Aino Talvi) Vend Johannes - Rolan Bõkov (eestikeelne tekst: Jüri Järvet) Ursula - Eve Kivi Siim - Uldis Vadzik (eestikeelne tekst: Aksel Orav) Hans von Risbieter - Raivo Trass Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (eestikeelne tekst: Olev Eskola) Pealik - Karl Kalkun Johann von Risbieter - Valdeko Ratassepp Kõrtsmik - Helmut Vaag Toatüdruk - Katrin Karisma Mungad - Hans Kaldoja, Ain Jürisson Preester kloostris - Ago Saller LAULUD ,,Reliikvia"
................................................................................... 9 Kasutatud materjal............................................................................................... 10 Sissejuhatus Viimne reliikvia Zanr Seiklusfilm Rezii Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt StsenaariumArvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Operaator Jüri Garsnek Montaaz Virve Laev Toimetaja Lennart Meri Filmistuudio Tallinnfilm Aasta 1969 Esilinastus Flag of Estonia.svg 23. märts 1970 Kestus 86 minutit Riik Nõukogude Liit Keel eesti Eelarve 725 766 rubla TEGELASED Filmis ''Viimne Reliikvia Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula
Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko Ingrida Andrina Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo Tõnu Naissoo Operaator Jüri Garsnek Naiste riietus Talutüdrukutel olid tavalised odavad kleidid, kanti ka palju villaseid asju. Aadlikuprouadel olid kallid pikad kleidid, piha oli hästi välja toodud (vahel murti isegi alumised ribid, et korsett oleks ilusamini). Kanti palju ehteid, kindaid, kübaraid ja vöid, et piha rõhutada. (vööde külge riputati asju, käekottideasendajad) Lõhnaks kasutati roosivett, äädikat ja vürtse. Meeste riietus
Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmiliik: Seiklusfilm Lavastustöö: Grigori Kromanov Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (venekeelses versioonis) Laulutekstid - Paul-Eerik Rummo Dirigent - Eri Klas Helioperaator - Roman Sabsay Näitlejad Peaosades: Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel
aastatel Eesti estraadimuusikas oli võistluskontsentitel. 1970. aastad Biitmuusika asendus rock-muusikaga. Eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks on nimetatud ansamblit Ruja, kes mängis omaloomingut ja kasutas Eesti autorite luulet. Erinevatel aegadel on seal mänginud paljud Eesti tippmuusikud (löökpillimängijad Andrus Vaht ja Toomas Rull, bassimängijad Tiit Haagma ja Priit Kuulberg, kitarristid Andres Põldroo ja Jaanus Nõgisto, klahvpillimängijad Margus Kappel ja Igor Garsnek) Ruja hingeks läbi aegade oli aga laulja Urmas Alender. 1970. aastateks oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Eestisse jõudis ka süntesaator. Heavy rock'i tuntumateks esindajateks 1970. aastatel paistab silma ansambel Ornament, jazz-rock'i ja fusion'i esitajatest tuleks mainida ansamblit Psycho, popgruppidest olid populaarsemad Apelsiin ja Vitamiin ning Tartu ansambel Fix. Iseloomulik joon eesti 1970. aastate popmuusikas oli kantriansamblite jõuline esiletõus.
Koosseis aastatel 19751978 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Koosseis aastatel 19851988 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Igor Garsnek (klahvpillid) Toomas Rull (trummid) Arvo Urb (trummid) S.P. Gulliver (basskitarr) Nevil Blumberg (kitarr) Peeter Malkov (flööt,laul Diskograafia Albumid "Ruja" (1979, EP) "Ruja" (1982) "Kivi veereb" (1987) "Pust budet vsjo" (vene keeles " ", 1989) Kogumikud "Must lind" (1994) "Need ei vaata tagasi..." (1999, 5CD või 2CD+3CD) Videod "Rujavisioon" (1999, VHS) Üks ruja kuulsamaid albumeid
,,Mr.Lennon". Paljud selle koosseisu lood oli kirjutanud Ott Arder. 1981.aastal anti oma kümnes kontsert Tallinna Linnahallis ja 1982.aastal lasti välja teine Ruja album. Selle koosseisu suureks hitiks sai ,,Eile nägin ma Eestimaad". 1983 aastal tekkisid koosseisus aga jälle probleemid, aga nad tulid siiski kokku uuesti 1985.aastal. Koosseis muutus pisut ja uueks koosseisuks sai: Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, ja kaks uut tegelast kelleks olid Igor Garsnek (klahvpillid) ja Toomas Rull (trummid). See koosseis oli Ruja neljas ja ühtlasi ka viimane klassikaline koosseis. Uus liige Garsnek tõi uue saundi Rujale. Mõned lood - "Murtud lilled" ja ,,Teisel pool vett" tõid Rujale väga suure tuntuse. Üsna varsti aga Lahkus jälle liige - Haagma ja ta asendati Slava Petchnikov'ga. Kui Alender kirjutamise enda peale võttis, õnnestus tal kirjutada väga populaarseid ja unustamata lugusid. Tema lood olid tõesti
3 Autori(te) nimi/nimed, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev Tekst on võetud internetist. 4 Autori(te) nimi (juhul kui on konkreetne autor). Pealkiri. Interneti aadress. Lehekülje kasutamise aeg ehk kuu, aasta. Tekst on võetud kaasõpilase tööst 5 Autori perenimi, initsiaal. (Ilmumisaasta). Pealkiri, Töö nimetus, lk. number 1 Estonia teatrer, J. Straussi opereti ,,Viini veri", Kava, 10. oktoober, 2007 2 Karp, E. & I. Garsnek & J. Ojakäär (1999). Muusikaõpik VII-VIII klassile. Riia, Avita, lk. 162 3 Sule, R. (2007). Muusika, mis väärib avastamist. Postimees, 5. september 4 Padar, K. Operett "Viini veri" taas Estonia teatri laval. http://www.teater.ee/index.html?action=uudis&id=606, november, 2007 5 Pajumets, T. (2007). J. Straussi operett ,,Viini veri", Retsensioon, lk. 2
alguseks. Nagu ka varasemalt, esines koosseisus probleeme. Pärast mitmeid esinemisi ja dokumenteeritud kontsertfilme tekkisid 1983. aastal jällegi komplikatsioonid. Rannap lahkus taas teiste projektide asjus ansamblist, mis irooniliselt kaasasid ka Alendrit ja Kuulbergi. 1.4 Neljas periood (1985-1988) - HILINE RUJA Juba 1985. aastal liitus bänd uuesti. Solistiks jäi taas Alender ning kitarristiks Nõgisto. Liitus veel pianist Igor Garsnek ning jällegi oli uus Ruja valmis. Samuti tuli taas bändi Haagma ning Toomas Rull trummariks. Sellest sai neljas ja viimane ,,klassikaline" koosseis. Muusikuterühm taaskülastas progressiivset rocki , kuid siiski modernsemal, kaheksakümnendate viisil. Laule juhtisid Garsneki loomingulised klaverikäigud ja mängimine, mis tõid Rujale uue kõla. Mõned lood nagu ,,Murtud lilled" ja ,,Teisel pool vett" said koheselt tuntuks ning Ruja oli kuulsaim kui kunagi varem
Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu. Ruja Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli mängima Margus Kappel, 1985. a aga Igor Garsnek. Kuna klahvpillidemängijate sulest tuli enamik originaalloomingust, siis nende vahetumisega kaasnesid ansambli muusikas alati märgatavad stiilimuutused. Erinevail aastail on Rujas mänginud palju eesti tippmuusikuid: lisaks eelnimetatutele ka Priit Kuulberg, Ivo Varts, Toomas Rull jt. Ruja mängis enamasti omaloomingut ja kasutas laulusõnadena sageli eesti luulet, seetõttu võib ansamblit kahtlusteta pidada üheks eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks.
Täielikult kantrimuusikale pühenduvatest ansamblitest tuleks mainida Kukerpille ja Palderjani, samuti ka Justamenti. 80-ndad Eesti popmuusika oli jõudnud NSVL tipptasemele. Mõõtmatu idaturg janunes lääneliku popkultuuri järele ja pidas meie muusikuid juba peaaegu Euroopa esindajateks. Laineid lõid igal aastal toimuvad Tartu muusikapäevad. Esile kerkisid mitmed uue põlvkonna noored heliloojad: Rein Rannap, Erkki-Sven Tüür, Igor Garsnek, Alo Mattiisen, Peeter Volkonski jt. Tartu muusikapäevadelt sai tuntuks Riho Sibul, kes kuulus ka Ultima Thule koosseisu. 1970.a lõpus esile kerkinud Rock Hotel esitas 1950na rock'n'rolli. Alati oodati pikisilmi Karavani kontserte, ansambli repertuaaris oli palju lääne ansamblite lugusid. Punk Rock'i esitas ansambel Propeller, mille tegevus lõpuks keelustati. Alates 1987.a polnud eesti pop- ja rockmuusika enam nõukogude võimumeeste range kontrolli all. 1988
Andres Põldroo (kitarr) (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Bändi koosseis läbi aastate 1980 - 1983 1985 - 1988 Urmas Alender (vokaal) Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Igor Garsnek (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Toomas Rull (trummid) Arvo Urb (trummid) S.P. Gulliver (basskitarr) Nevil Blumberg (kitarr) Albumid "Ruja" (1979, EP) "Ruja" (1982) "Kivi veereb" (1987) "Pust budet vsjo" (1989) Must lind (1994) Need ei vaata tagasi: Parandamatu, Üle müüri, PopRUJA, Sildade põletajad, Tundmatu RUJA (1999) Rujavisioon (2003) Rein Rannap
Alo Mattiisen ja Veljo Tormis. Tekstis olid lootusrikkad ja viisid ajakohased. 1980-ndate aastate II poolel hakkasid heliloojad järjest rohkem pöörduma ka vaimulike muusikazanrite poole. Loodi sageli eksprerimenteerivat muusikat mis leidis väljundi Tartu levimuusika päevadel, mis esmakordselt toimusid 1979.aastal. Levimuusika päevadel esinesid edukalt Erkki-Sven Tüür, Alo Mattiisen, Peeter Vähi, Igor Garsnek. Uue muusika loomist ja levikut soodustasid nüüdismuusika festivalid, aga ka avardusid võimalused heliplaatite tootmiseks. 1980Ndate lõpp läks ajalukku ,,laulva revolutsiooni"nime all. Heliloojad: Sven Grüünberg (1956) Looming: Muusika filmidele ,,Hukkunud Alpinisti Hotell" , ,,Corrida" , ,,Täna öösel me ei maga", ,,Kõrini" , ,,Klaabu" , ,,Naksitrallid", ,,Lepatriinude jõulud", ,,Instinkt" , ,,Leiutajateküla Lotte" , ,,Minu Eestimaa" Alo Mattiisen (1961-1996) Looming:
ning Ellerid kolisid pealinna. 1941. aastal alanud sõda seiskas aga kõik tööd rohkem kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Ellerit ränk löök - hukati tema abikaasa Anna. Järgneval paaril aastal komponeeris Eller väga vähe. Tema teoseid siiski esitati, ettekandeid korraldas peamiselt Olav Roots. Tal olid ka mõned õpilased: Villem Kapp, Kaljo Raid ja Roman Toi. Pärast sõja lõppu 1945. aastal jätkas Eller tööd õpetajana (Els Aarne, Boris Kõrver, Anatoli Garsnek, Leo Normet) ja ka heliloojana. Kuid siis järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik- natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks olid veel
poole lugusid, paar lugu teisest perioodist ning uuemad lood kontserdi teises pooles. NELJAS PERIOOD (1985-88) - HILINE RUJA 1985. a. algul tuli bänd uuesti kokku. Vokalist Urmas Alender ja kitarrist Jaanus Nõgisto koos Igor Garsnekiga moodustasid bändi tuumiku. Nendega ühinesid bass Tiit Haagma ja trummar Toomas Rull. See oli viimane klassikaline Ruja koosseis. Nii vaikseks kõik on jäänud... Jaanus Nõgisto: "Viimast korda on ansambel RUJA koos koosseisus: Nõgisto, Garsnek, Kuulberg, Rull, Patte. Kaks nädalat tagasi oli toimunud "Estonia" katastroof, kus laeval esinenud Alender koos laevaga uppus. Anname oma kulu ja kirjadega välja kogumikplaadi "Must lind", mille kasum läheb Urmase tütre Yoko toetuseks. Ka bändiliikmed ise ostavad selle plaadi. Tehakse 3 proovi ja antakse 45-minutiline kontsert Linnahallis. Tegelikult peaks retsensiooni tegema ära 14 päeva jooksul .Peale kontseru ma panin oma mõtteid ka
Tal olid ka mõned õpilased: astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma Villem Kapp, Kaljo Raid ja Roman Toi. esimesed kompositsioonikatsetused. * Pärast sõja lõppu 1945. aastal jätkas Eller tööd õpetajana (Els Aarne, *Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi Boris Kõrver, Anatoli Garsnek, Leo Normet) ja ka heliloojana. Kuid siis viiuliklassi (prof. Krüger). Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi õigusteaduskonnas. poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik-natsionalistlik".
Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa lihtsam ja tagasihoidlikum. Raveli stiilipalett on Debussy omast mõnevõrra avaram, ulatudes impressionismist neoklassitsismi ja jazz'ini. Impressionismiaegne muusika tundub minu jaoks huvitav. Referaati koostades kuulasin ka samal ajal nende kahe impressionisti loomingut, isiklikult mulle meeldis kõige enam Maurice Ravel. 9 Kasutatud materjalid *Garsnek. I. 2004. Õhtumaade muusikalugu III.20 sajand. Lk 31-54 *Kaldaru. M. 2006. Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt II osa. Lk 52-54 *Impressionism maalikunstis ja muusikas. URL= http://lepo.it.da.ut.ee/~surrra/Impressionism.html /11.12.2007 * Joonis 1. URL= http://www.notablebiographies.com/images/uewb_04_img0223.jpg / 12.12.2007 10
luua kõige imelisemad laulud." Vaatamata kohati brutaalsena paistvale muusikute elupõletamisele suhtub autor neisse poolehoiu ja mõistmisega, tegemata neile liiga. (Või siis tehes seda õige pisut.) Kõik muusikud, kes neil aastail vähegi tuntud olid, on siin raamatus mainitud: Ivo Linna, Gunnar Graps, Tarmo ja Toomas Urb, Tõnu Raadik, Sven Grünberg, Henri Laks, Hendrik Sal-Saller, Alo Mattiisen, Rein Rannap, Igor Garsnek, Anne Veski, Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tõnis Mägi, Hardi Volmer, Eerik Olle, Roald Jürlau, Tõnis Mägi, Allan Sarri, Arne Valmis, Margus Kappel, Olav Ehala, Vello Orumets, Karl Madis, Joel Steinfeldt, Riho Sibul... Algselt oli ta plaaninud ainult Singer-Vingeri biograafiat kirjutada, kuid tööd alustades oli selge, et sellest ei piisa. Seetõttu on raamatus ka väga vähe tema lapsepõlvest ja kuulsatest vanematest, kellest samuti tahaks ju kõike teada
Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis
Nõukogude Liidus. See tähendas aga laule vene keeles. See idee lõhestas bändi, sest oli nende kokkusaamise põhimõtete vastu, mis pandi paika juba 1971. a. Pinge bändiliikmete suhetes kasvas. Alender tegi lauludest vene versioonid ja sellest tehti ka hiljem venekeelne LP "Pust budet vsjo". See kõik aga oli juba "Ruja" hingekell ja "lõpu algus". Ruja hääbumine algas hetkest, kui mängu tuli raha. Viimast korda on ansambel RUJA koos koosseisus: Nõgisto, Garsnek, Kuulberg, Rull, Patte. Kaks nädalat tagasi oli toimunud "Estonia" katastroof, kus laeval esinenud Alender koos laevaga uppus. Anname oma kulu ja kirjadega välja kogumikplaadi "Must lind", mille kasum läheb Urmase tütre Yoko toetuseks. Ka bändiliikmed ise ostavad selle plaadi. Tehakse 3 proovi ja antakse 45-minutiline kontsert Linnahallis. Viimase loo ajal tuleb lavale Tiit Haagma ja mängib "Õhtunägemuses" bassipartii ja ma võtan mängides oma viimase vale noodi Rujas
1971. aastal pianist-helilooja Rein Rannapi algatusel alustanud Rujat peetakse Eesti intellektuaalse rocki tippnähtuseks. Ansambel tegutses aastani 1988, kuid sageli muutuvas koosseisus jäi ainukesena muutumatuks laulja Urmas Alender. Vahelduvate loomingulis-ideoloogiliste liidrite (1971 – 75 Rein Rannap, 1976 – 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 – 84 jälle Rein Rannap, 1985 – 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 – 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline väljund: algusaegade hard- rockist 70ndate keskpaiga “päris” progressiiv-rocki katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes hiljem sünteetiliste kõlavärvide ja raudsete struktuuride rohkele kasutamisele, et bändi karjääri lõpus jälle heavy rockiga õnne katsuda
1971. aastal pianist-helilooja Rein Rannapi algatusel alustanud Rujat peetakse Eesti intellektuaalse rocki tippnähtuseks. Ansambel tegutses aastani 1988, kuid sageli muutuvas koosseisus jäi ainukesena muutumatuks laulja Urmas Alender. Vahelduvate loomingulis- ideoloogiliste liidrite (1971 75 Rein Rannap, 1976 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 84 jälle Rein Rannap, 1985 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline väljund: algusaegade hard- rockist 70ndate keskpaiga "päris" progressiiv-rocki katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes hiljem sünteetiliste kõlavärvide ja raudsete struktuuride rohkele kasutamisele, et bändi karjääri lõpus jälle heavy rockiga õnne katsuda
Kuid nagu esimeselgi perioodil hakkasid tekkima probleemid. Pärast mõningaid juhuesinemisi ja kontsertfilme oli 1983. aastal jälle "sein ees". Rannap lahkus ja alustas teiste projektidega, mis paljuski sarnanesid teiste Ruja liikmete, Urmas Alenderi ja Priit Kuulbergi omadele. NELJAS PERIOOD (1985-88) - HILINE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Igor Garsnek (klahvpillid) · Toomas Rull (trummid) · Arvo Urb (trummid) · S.P. Gulliver (basskitarr) · Nevil Blumberg (kitarr) 1985. a. algul tuli bänd uuesti kokku. Vokalist Urmas Alender ja kitarrist Jaanus Nõgisto koos Igor Garsnekiga moodustasid bändi tuumiku. Nendega ühinesid bass Tiit Haagma ja trummar Toomas Rull. See oli viimane klassikaline Ruja koosseis. Mõnedest lugudest nagu "Murtud lilled" ja "Teisel pool vett" sai
Samuti oleks võimalik uurida, mil moel erineb mustlasmuusika kohalike rahvamuusikast, kuid see osutub juba märksa keerulisemaks. Usun, et mustlastel on midagi, mille üle uhke olla. Selleks on mustlasmuusika. 27 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Classical Music... = Classical Music on CD: the Rough Guide. 1994. London: Rough Guides Ltd. 2. EE = Eesti Entsüklopeedia. 1992. VI osa. Tallinn: Valgus. 3. Eve Karp et al 1995a = Karp, E.; Garsnek, I.; Ojakäär, J. 1995. Laulik. Tallinn: Avita. 4. Eve Karp et al 1995b = Karp, E; Garsnek, I.; Ojakäär, J. 1995. Muusikaõpik VII- VIII klassile. Tallinn: Avita. 5. Miller et al = Miller, Terry; Shakriari, A. 2006. World Music: a Global Journey. London: Routledge. 6. Nidel, R. 2005. World Music: the Basics. London: Routledge. 7. Rademacher, J. 1997. Musical instruments. London: Barron´s. 8. World Music: the Rough Guide 1994 = World Music: the Rough Guide. 1994. London:
Teemat võiks edasi uurida, laiendades klubimuusika osakaalu erinevate stiilide tutvusted, täpsem ajalugu. Samuti võiks küsitleda inimesi vanuses 16-18, et selgitada, kas valitud hüpoteesid vastavad selles vanusegrupis tõele või mitte. 26 Kasutatud kirjandus 1.Skuin, Aive, Karolin Sepp, Jaak Ojakäär, Anu Sepp 2007. Muusikaõpik 8. klass. AS Bit. 2.Sepp, Anu, Igor Garsnek, Jaak Ojakäär 1996. Muusikaõpik IX klass. Kirjastus ,,Avita" 3.Warner, Timonty 2003. Pop Music - Technology and Creativity: Trevor Horn and the Digital Revolution. Aldershot: Ashgate. 4.Eesti Keele Seletav Sõnaraamat 2009 Eesti Keele Sihtasutus 5.Õigekeelsussõnaraamat. 2006 Eesti Keele Sihtasutus 6.The New Encyclopedia Britannica vol 26 Kirjastus Encyclopædia Britannica, Inc. 2003. 7. Popmuusikast. http://en.wikipedia.org/wiki/Popmusic 8. RnB. http://en.wikipedia.org/wiki/R%26b
55. eesti 20. sajandi muusikast: I Leia ja kirjuta 10 praegu elava eesti kultuuritegelase nime järgmistesse kategooriatesse: 1. lauljad ( klassikaline laul, ooper) Heli Veskus Atlan Karp Märt Jakobson Tõnu Kattai Merle Jalakas Valentina Kremen Taisto Noor Alla Popova Karmen Puis Jaan Willem Sibul 2. elavad heliloojad (nimi + sünniaasta) René Eespere 1953 Olav Ehala 1950 Igor Garsnek 1958 Sven Grünberg 1956 Tõnis Kõrvits 1969 Anti Marguste 1931 Rein Rannap 1953 Urmas Sisask 1960 Toomas Trass 1966 Erkki-Sven Tüür 1959 3. pillimehed (nimi + instrument) Küllike Tikk - löökpillid Tanel Tamm - tuuba Tõnu Pärtin - tromboon Silver Mesi - metsasarv Viljar Lang - trompet Johanna Tuvi - fagott Tõnu Kalm - klarnet Maimu Kaarde - oboe
1914 ilmus ,,14 laulu kooridele" rahvuslikum ja võeti omaks. 20- 30.rahvuslikkus domineerib tema loomingus. Paremik koori- ja soololauludes valmib siis. ,,Seitse sammaldunud sängi", ,,Jaan läheb jaanitulele", ,,Vihmakõnõ, vellekõnõ", ,,Läksin kõrtsi aega viitma". Heino Eller 1940 kutsutakse tööle Tallinnasse konservatooriumisse kompositsiooniproffessoriks. Tema õpilased: Villem Kapp, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Arvo Pärt, Valter Ojakäär, Arne Oit, Alo Põldmäe, Anatoli Garsnek. Looming: peamiselt instrumentaalmuusika, süveneb palju detailidesse, eeldab läbimõeldust, ei taha absoluutselt 'tühja ruumi täitmist'. Klaveriteoseid oli 200 umbes, eelistab lühipalasid, näiteks miniatuure, nt ,,Kellad", ,,Liblikas". Tema lemmikinstrument oli viiul, kuulsamad miniatuurid viiulile: ,,Männid" ja ,,Avarused". Roosa õpik: Eller rahvusliku helikeelega instrumentaalmuusika viljeleja. Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Alustas viiuldajana
Nii õppis ta hoopis klarnetit, mis talle sugugi ei meeldinud. Internaadituba jagas ta kahe abituriendiga. Kord leidis ta ühe kaaslase kapist astronoomiaõpiku, mis äratas temas huvi tähtede vastu. Toakaaslaste abiga alustas ta tähistaeva avastamist. Esimese tähtkujuna õppis ta tundma Suurt Vankrit. Sama aasta lõpus viidi Urmas üle Tallinna Muusikakeskkooli kolmandasse klassi, kus ta sai klaverit õppida. Teda juhendasid Anatoli Garsnek, Rene Eespere ja Mati Kuulberg. (Ibid, lk 24-25; UST 2009) Lapsena oli Urmas väga arglik ja endassetõmbunud, seetõttu oli tal raske uude kooli sisse elada. Teda ei mõistnud ei õpetajad ega ka kaasõpilased. Ainus, kes teda ei norinud ega mõnitanud, oli toakaaslane Valdo, kes oli temast noorem, kuid terane ja loogilise taibuga. Kahekesi viisid nad läbi rituaalseid toimetusi, näiteks õhtust pesemist, kus nad marsisammul kraanikausse tervitasid ja
Neljas periood oli aastatel 1984-1988. Tunnusteks muusikas olid uusromantiline tundetasand, väljendusjulgus ning püsiväärtusega teemade eelistamine. Kõik läbi käinud muusikud on Ruja loomingulisust mõjutanud. Urmas Alenderi siiras ja sügav lüürika ei jäta kedagi külmaks. Endiselt on ta ansamblis sõnumivahendaja, aga ka paljude tekstide ja laulude autor. Nõgisto isepärane kitarrimäng on alati rujalik lisaväärtus, samuti on ka tema sulest paar lugu sündinud. Igor Garsnek rikastas ansambli kõlavälju elektrooniliste tämbritega. Tema loomingus on tunda nii hevihingust kui romantilist mõtteviisi. S. P. Gulliver oli korraliku tehnilise pagasiga basskitarrist. Kindla trummikarkassi loob Arvo Urb. 1987. aastast tegi Ruja koostööd Eesti NSV Riikliku filharmooniaga, viies oma muusikat ka väljapoole Eestit. Et ka sõnum pärale jõuaks tõlgiti paljud laulud ka vene keelde. Samast aastast alates esines ansamblis ka Indrek Patte teise
annaabi.ee 
