AS Mecro AS NewTime Riia 181a 51014 Tartu 31. oktoober 2014 nr 2-4/2 VOLIKIRI AS Mecro, volitab ENN JÕE (sünniaeg 23.03.1973) ja PIRET ALA (sünniaeg 14.08.1981) ehitusseadmete laenutamiseks ja laenutamisel vormistatud dokumentide allkirjastajaks Tartu Stokkeri esinduses, asukohaga Ringtee 79. Volikiri kehtib üks aasta Volitatud isikute allkirjad Enn Jõe Piret Ala Aadi Juus müügipiirkonna juht Juku Juss 5623 5112 [email protected] Peterburi tee 44 Telefon 620 1111 Reg. 10165452 11415 Tallinn
OÜ Together Jaak Õun AS Print Teie 04. november 2014 nr 4-2/14 Kreutzwaldi 12 5065 Tartu Meie 30. oktoober 2014 nr 6-1/41 Pretentsioon visiitkaartide kohta Austatud härra Õun Kauba kättesaamisel ilmnes, et olete visiitkaardid kujundanud kuldsele taustale, kuigi tellimuskirjas oli välja toodud hõbe metallik toon. Saadame valet tooni visiitkaardid tagasi ja palume võimalikult kiirelt uuetega asendada. Lugupidamisega Liisu Lill juhatuse esimees Melani Metsaluik 5623 5111 [email protected] Tihase 10 Telefon 745 6040 Reg 368469439343 50115 Tartu
OÜ Together Jaak Õun AS Print Kreutzwaldi 12 29. oktoober 2014 nr 4-2/13 5065 Tartu Visiitkaartide tellimus Austatud härra Õun Soovime tellida 200 standardse mõõduga visiitkarti. Visiitkaardid peavad olema hõbe metallik paberil, musta kirjaga ja ühepoolsed. Kui tellimus on valmis, palun võtke meiega ühendust. Kaubale saame tulla järgi ise, tööpäevadel 10.00-17.00. Lugupidamisega Liisu Lill juhatuse esimees Melani Metsaluik 5623 5111 [email protected] Tihase 10 Telefon 745 6040 Reg 368469439343 50115 Tartu
.................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu..............................................................................................9 3.3 Asjaajamiskord ......................................................................................................9 3.3.1 Vead ja riskid ...............................................................................................12 3.4 Dokumendi elutsükkel .........................................................................................13 3.4
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja Kaubanduse osakond Emmi Ojala EESTIS TEGUTSEVAD KAUBANDUSKETID Iseseisevtöö Juhendaja Sirje Mets Tartu 2010 SISSEJUHATUS Minu töö eesmärk oli uurida Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustusi ja pakutavaid teenuseid ning tooteid. Üritasin teha piisavalt lühikese, kuid vajaliku informatsiooniga kokkuvõtte. Tööd koostades kasutasin enamasti kaupluste ametlike kodulehekülgi. 1. SELVER AS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. 1.1. Selveri missioon Selveri peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Nad loovad sõbraliku õhkkonna, teenindavad kiiresti ja asjatun
1. Loo tabel Laenutamine (kui ei ole veel tehtud) järgmiste väljadega:Laenamise_id, Kuupaev (kuupäev), Lugeja_ID (täisarv), Raamatu_ID (täisarv), Tahtaeg (kuupäev), Tagastamine (kuupäev). Tabeli kirjelduses näita ära primaarvõti ja ka võõrvõtmed. 2. Lisa 10 kirjet tabelisse laenutamine. (Laenutada saab vaid neid raamatuid, mis on AB olemas ja nendele lugejatele, kes on registreeritud). Kasuta andmete sisestamisel funktsiooni curdate() ja tahtaeg tagastamisele on laenutamise kuupäev+21 päeva (adddate() vaata helpi). __________________________________________________________________________________ _______________________________________________ 3. Leia lugejad, kes on laenutanud raamatuid. Väljasta lugeja eesnimi, perenimi ja laenutamise kuupäev. Näita käsku nii inner joiniga kui ka where tingimusega. SELECT Eesnimi, Perenimi, Kuupäev from LUGEJA INNER JOIN LAENUTAMINE ON LUGEJA.Lugeja_id=LAENUTAMINE.Lugeja_ID;
1.21. Agendi poolt reklaamitavate ja pakutavate kaupade nimekiri ja hinnad - lisa nr.1. 1.22. Agendi tegutsemise territooriumide nimekiri - lisa nr.2. 1.23. Agenditasu arvestus ja maksmise kord - lisa nr.3. 1.24. Kokkulepe konkurentsipiirangu kohta - lisa nr.4. 2. Lepingu objekt. 2.1. Käesoleva lepinguga kohustub agent käsundiandja jaoks ja tema huvides ning käsundiandja nimel ja arvel reklaamina käesoleva lepingu lisas nr.1 nimetatud kaupu ja võtma vastu ostjatelt lisas nr.1 toodud kaupade tellimusi territooriumil, mis on ära näidatud lepingu lisas nr.2. Käsundiandja aga kohustub maksma agenditasu lepingu lisas nr.3 sätestatud korras. 4 3. Agendi õigused ja kohustused. 31. Agent peab käsundiandjale viivitamata teatama igast temapoolsest ostutellimuse
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Lektor Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. TABEL ETTEVÕTETE KONTAKTANDMETEGA...........................................................................3 2. JOONISED OBJEKTI KAUGUSED ERINEVATEST KARJÄÄRIDEST.......................................7 3. MASINATE VALIK, ANDMED MASINATE KOHTA, MASINATE HINNAKIRI..........................8 4. MATERJALIDE HINNAD...................................................................................................................9 5. MUUD VÕIMALIKUD HINNAKIRJAD..........................................................................................11 6. TEHNILISTE HINDADE ARVUTAMINE SEL
sh Tartu 0,69 1,01 1,61 0,89 0,42 0,47 0,83 Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Lisaks eelmainitule on Tallinna ja Tartu linnale eraldatud EL eelarveperioodi 2007- 2013 Transpordi infrastruktuuri arendamise meetmest Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava alusel kokku 105,2 mln . Toetatakse Veerenni-Filtri ühendustee, Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise ja Tartu idapoolse ringtee rekonstrueerimise projekte. Välisvahendite väljamaksed projektidele toimuvad ajavahemikul 2009-2015. EL eelarveperioodil 2014-2020 on kohalike omavalitsuste transpordiprojektidele planeeritud 40 mln välisvahendeid. 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine Riigimaanteede teehoiukava 2014-2020 sisaldab EL eelarveperioodide 2007-2013 ja 2014-2020 välisvahendeid, kuna langeb ajaliselt kokku mõlema perioodi vahendite rakendamise ajaga.
Nr. Nimi Palk Preemia Lisatasu Avanss Sünnipäev 1 Mari 1000 171,0685 700 200 22.10.1985 2 Jüri 10000 2511,233 600 200 15.04.1977 3 Kati 11000 3202,959 500 200 02.01.1943 4 Mati 12000 1092,164 400 200 11.08.1981 5 Pille 13000 4566,027 300 200 07.03.1956 6 Kalle 14000 3796,493 200 200 17.05.1959 7 Malle 15000 3466,849 100 200 27.02.1985 Kokku 76000 18806,79 2800 1400 Täna 18.12.2012 Töö alustamine Staaz TM 21% Neto palk Pension 01.06.2004 8,55 0,00 1671,07 NO TM% 21% 01.06.2000 12,56 2280,86 10630,37 NO TMVM 2250 01.06.1998 14,56 2615,12 11887,84 YES 01.06.2008 4,55 2360,85 10931,31 NO 01.06.1995
Sõidupäevik Järgneva kuu 3. tööpäevaks Aruandev isik Majanduskulu dokumendid Järgneva kuu 3. tööpäevaks Aruandev isik Töölähetused 5 tööpäeva jooksul peale töölähetusest saabumist Aruandev isik Palgaarvestuse algandmed Järgneva kuu 3. kuupäevaks Tegevdirektor Käibemaksu deklaratsioon Iga kuu 18. kuupäevaks Raamatupidaja Tulu- ja sotsiaalmaksu jt maksete Iga kuu 8. kuupäevaks Raamatupidaja deklaratsioon Kassaraamat Iga kuu viimasel tööpäeval Raamatupidaja Amortisatsiooniaruanne Järgneva kuu 3
(2) Dokumendi kohustuslikud elemendid on: 1) autor; 2) kuupäev; 3) tekst; 4) allkirjastaja. (4) Lisaks veel elemendid: 1) aadress; 2) adressaat; 3) kasutusmärge; 4) kontaktandmed; 5) koostaja; 6) lisaadressaat; 7) lisamärge; 8) pealkiri; 9) seosviit; 10) viit; 11) muud dokumendi elemendid. § 15. Dokumendi kuupäeva ja kellaaja märkimine (1) Dokumendi kuupäev ja kellaaeg märgitakse vastavalt standardile EVS 8 ,,Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas". (3) Dokumendi kuupäevaks on: 1) õigusakti või akti allkirjastamise kuupäev; 2) protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise või toimingu kuupäev; 3) lepingu allkirjastamise kuupäev; 4) väljasaadetava kirja allkirjastamise kuupäev. 3. peatükk DOKUMENTIDE REGISTREERIMINE 1. jagu Dokumentide registreerimise üldnõuded § 17. Dokumentide registreerimise kohustus (1) Asutus on kohustatud registreerima dokumendiregistris ülesannete täitmisel loodud ja saadud dokumendid. § 18
Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine Dokumentide hoidmine, säilitamine, hävitamine
selges sõnastuses, et anda tööle kindel suund ning aitab vältida laialivalguvust ja teemast möödakirjutamist. Edasi tuleb kirjutada töö eesmärk. Teema arenduses lähtutakse püstitatud probleemist ja eesmärgist. Teiste autorite kasutatud materjalile tuleb tekstis viidata. Kokkuvõtvas osas tuuakse esile olulisem. Kokkuvõtvas osas ei tohi tuua mingeid uusi väiteid ega muud uut infot. Kasutatud kirjanduse loetelu. Koostatakse siis, kui essee kirjutamisel on kasutatud kirjandusallikaid. Loetellu kantakse ainult need allikad, milledele on tekstis viidatud. Heale esseele omaseid tunnusjooni: Teemas käsitletud nähtust on oluliselt piiritletud. Kirjutaja tunneb käsitletavat teemat, ega kopeeri teiste mõtteid. Sisu vastab pealkirjale. Essee ülesehitus on loogiline ja teksti osad on omavahel seotud. 12
Tee nr 1 (Tln-Narva); nr 3 (Jõhvi, Tartu, Valga); nr 4 (Tallinn-Pärnu-Iklal); nr 8 (Tallinn- Paldiski); nr 11 (Tlna ringtee) Tallinn-Narva Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Jõhvi-Tartu-Valga Tallinn-Pärnu-Ikla Pärnu-Rakvere-Sõmeru Valga-Uulu Riia-Pihkva Tallinn-Paldiski Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla Tallinna ringtee Tartu-Viljandi- Kilingi-Nõmme 10. Nimeta planeeringute liigid ning kirjelda neid (5) 1) üleriigiline planeering - riigi territoriaalse arengukava kogu riigi territooriumi kohta. Üleriigilise tähtsusega teede paigutuse määramine. 2) teedevõrgu arengukava - riigimaanteede võrgu arengukava, riigimaanteede paigutuse määramine. 3) maakonnaplaneering - maakonna territooriumi või või selle osa kohta, põhiliste
Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted.......................................................................7 1.2. Inimese arenguvajadused.......................
tegeles Tamsalu valla piirkonnas elamumajanduse haldamisega Tamsalu EPT.9 Viimastel aastatel on elamumajandusega tegelemine kujunenud soojatootmise kõrval ettevõtte põhiülesandeks. AS-i Tamsalu Kalor tööülesanded viiakse läbi kahes hoones: Soojatootmine: Tamsalu katlamajas (Ääsi 9, Tamsalu, Tamsalu vald). Elamumajandus: Ääsi 5-2, Tamsalu, Tamsalu vald. AS-i Tamsalu Kalor põhitöö toimub 1992. aastast Tamsalu katlamajas. Lisaks Tamsalu katlamajale on ettevõttele kuulunud 1993. aasta maist kuni 1996. aasta septembrini Sääse katlamaja ja 2002. aastast kuni tänaseni on ettevõtte halduses olnud Tamsalu valla saun.10 AS-i Tamsalu Kalor tegevusalad on järgmised:11 6 Virumaa Teataja. (2012). Tamsalus muutub soojatootmine tõhusamaks. [www] http://www.virumaateataja.ee/891554/tamsalus-muutub-soojatootmine-tohusamaks (03.04.2014) 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Soojuse_hind (25.04
väljamaksetest omanikele 31.12.2010 2 500 77 174 1 260 027 1 339 701 Aruandeaasta kasum (kahjum) 0 0 -379 183 -379 183 31.12.2011 2 500 77 174 880 844 960 518 Täiendav informatsioon omakapitali komponentide kohta on avalikustatud lisas 11. 7 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Baltic Premator OÜ raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga.
3) töö pealkiri; 4) juhendaja, nimi ja akadeemiline kraad(kui on); 5) töö esitamise koht ja aasta. Kõik tiitellehe elemendid, v.a juhendaja andmed, paigutatakse lehel keskele ja vormindatakse kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5. Töö pealkiri vormistatakse paksus kirjas (Bold) suurtähtedega, kirjasuurusega 14 punkti. Juhendaja andmed paigutatakse paremjoondusega ja sobiva vahega pealkirja ja töö liigi alla. Tiitelehe näidis on toodud lisas 2. Lõplikult valminud töö trükiversioonis kinnitab õpilane tiitellehe pöördel asuva autorideklaratsiooni (näidis on toodud lisas 3) oma allkirjaga. Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute jaotiste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbri- tega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja lisa alguslehekülje number. Sisukorras kasutatakse kirjasuurust 12 punkti, 1,0-kordse reavahega, sisukorras ei kasutata poolpaksu ega kaldkirja
.................................... Töö keel: eesti keel Kaitsmistaotlus esitada hiljemalt 17.12.2014 Töö esitamise tähtaeg 12.01.2015 Üliõpilane Ove Hillep /allkiri/ ……….. kuupäev……… Juhendaja /allkiri/ ……….. kuupäev……… Konfidentsiaalsusnõuded ja muud ettevõttepoolsed tingimused formuleeritakse pöördel. 3 SISUKORD KASUTATUD TERMINITE LOETELU ........................................................................................ 6 SELEDE LOETELU ........................................................................................................................ 8 TABELITE LOETELU .................................................................................................................... 9 1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................................
Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti hea raamatupidamistava kohaselt. Eesti hea raamatupidamistava on IFRS standarditele, kui rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele, tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Näidis kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse 2. lisas toodud kasumiaruande skeemi nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Eelnenud aruandeperioodil kasutatud arvestuspõhimõtteid, hindamisaluseid ning informatsiooni esitusviisi ei ole käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel muudetud. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused
......................................................... 59 4 SISSEJUHATUS Majandusarvestuse ja finantsanalüüsi praktika sooritati AS Viljandi Aken ja Uks 12.04.2010- 11.06.2010. Firma põhitegevusalaks on tööstuslikult valmistatud kõrgkvaliteediliste akende ja uste tootmine ja turustamine. AS Viljandi Aken ja Uks on Eesti turul olnud juba kakskümmend aastat. Ettevõttele kuulub kokku kolm tehast aknatehas ja uksetehas Viljandis ning komponenditehas Võrus Raamatupidamine ja peakontor on koondunud Viljandisse Puidu tänav 6. 5 Finantspraktika eesmärgiks oli omandada teadmisi ettevõtte raamatupidamise töös ning analüüsida AS Viljandi Aken ja Uks majandustegevuse tulemusi ja anda ülevaade firma finantsseisundist aastatel 2007, 2008 ja 2009.
Bakalaureusetöö Juhendaja: Triinu Tõrv, MSc Tallinn 2009 2 SISUKORD Resümee......................................................................................................................... 5 Summary........................................................................................................................ 7 Lühendite loetelu........................................................................................................9 Jooniste loetelu.........................................................................................................10 Tabelite loetelu.........................................................................................................12 Sissejuhatus.................................................................................................................. 13 1
,,Seda probleemi on Eestis tõstatanud peamiselt talupidajad, kuid seaduste muutmiseni ei ole asi esialgu jõudnud."11 FIE maksustamisperiood on kalendriaasta, mille jooksul on kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid. Avansilisi makseid tehakse kolm korda maksustamisperioodi jooksul alates tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäevale (31. märts) järgnevast kvartalist. Tulumaksu avansilisi makseid tuleb tasuda iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks võrdsete summadena. Ühe avansilise makse suurus on üks neljandik eelmisel maksustamisperioodil arvutatud tulumaksu summast.12 Avansiliste maksete tasumine on FIE-de jaoks kohustuslik, va juhud, kui ühe makse suurus ei ületa 64 eurot: siis makset tegema ei pea. Esimesel tegevusaastal tulumaksu avansilisi makseid ei maksta, sest nende suurus arvutatakse eelmise aasta ettevõtlustulult. Avansilise makseid ei pea maksma ka
euroni. Kasvasid ka kulud, kuid nende kasv jäi käibe kasvule alla, mis väljendus puhaskasumi tõusuna (21,5%) rohkem kui 5,5 miljoni võrra. Kasumiaruande horisontaalanalüüs on leitav Lisa4-s. Ettevõtte müügitulu on kõrgem bilansimahust, kuid vaadeldaval perioodil kasvasid varad kiiremini kui müügitulud, seega on oluline analüüsida järgnevat aastat, kas antud trend on tingitud tehtud investeeringutest või on see püsivalt iseloomulik antud ettevõttele. Ettevõtte tasuvusmarginaal vaadeldavatel perioodidel on keskmisel 20% ümber. 14 2.1.3 Tallink AS Perioodil 2013-2014 toimus suurim käibevara muutus raha kirjel, vähenedes 6,7 miljonit (- 9,3%). Samal ajal vähenesid varud (-6,4%) rohkem kui 2 miljoni võrra. Kokkuvõttes vähenes Tallinki käievara esimesel vaadeldaval perioodil (-6,4%) rohkem kui 9,5 miljoni võrra
A B C 1 2 3 Tallinna Tehnikaülkool 4 5 Ehitusteaduskond 6 7 8 Töö: Tabelid 9 10 Üliõpilane: 11 12 Õppejõud: 13 14 Õppemärkmik: 15 16 Õpperühm: 17 18 19 20 21 D E 1 2 3 na Tehnikaülkool 4 aduskond 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eraldada skeemil näidatud väljad toodud järjekorras. Sorteerida tabel kahe tunnuse: vald ja nimi, järgi. Tabel P_müügi
Ülesanne 3 Tabelid Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Sander Sasi Õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk Õpperühm ülikool uut skkond 083124 EAKI-11 Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eraldada skeemil
vangla.ee/41403 11 Viru vangla moodustamine ja põhimäärus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/12967542 7 2.5. Viru vangla esimese üksuse ülesanded ja koosseis Esimese üksuse põhiülesanne on korraldada täiskasvanud vahistatute ning lühiajalise vangistusega kinnipeetavate järelevalvet ning vangistuse täideviimist ja täiskasvanud süüdimõistetud kinnipeetavate vastuvõtufaasi.12 Esimese üksuse ametikohtade loetelu: 1. Peaspetsialist-üksuse juht, kes tegeleb põhiliselt üksuse töö korraldamise ja juhtimisega (aruandlus Viru vangla direktori ees); 2. Inspektor- kontaktiksik, kes tegeleb juhtumi korralduste ja haldusmenetlustega; 3. Inspektor tegeleb dokumendi halduse ja tehniliste probleemide lahendamisega; 4. Vanemvalvur korraldab vahetuse tööd ja tagab järelvalvet kinnipeetavate üle; 5. Valvur tagab järelvalvet kinnipeetavate üle; 6
Endla ja Soliid ning lisaks veel Rakvere lähistel Kloodi mõisas paiknenud siirupitööstus Ermos. Ühendatud ettevõte jätkas tööd Kawe nime all. (Ibid) 1948 - 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Nimemuutus toimus ideoloogilistel põhjustel: keegi käis ministrile kaebamas, etKawenimi oli kunagi moodustatud tolleaegsete omanike initsiaalidest. See ei olnud sobiv 17 nõukogude ettevõttele. Kiiresti korraldati nimekonkurss, kuhu esitati kaks ettepanekut "Punane Kompu" ja "Kalev" vaid ühe häälega jäi peale nimi "Kalev". 1957 - aadressil Pärnu maantee 139 valmib uus kondiitritööstusettevõte Uus Kalev, millega aasta hiljem liidetakse vabrik Karamell. (Ibid) 1962 - kondiitritööstusettevõtete liitmine jõuab lõpule: Uus Kalev ja Kalev ühendatakse, ettevõtte nimeks saab kondiitritoodete vabrik Kalev. Eestisse jääb üks
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs.....................
9) nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine; 10) muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. See loetelu pole ammendav. Üldkoosoleku pädevust võib sätestada vaid SEADUS. Ka nõukogu ja juhatsue ettepanekul teatud küsimus arutada veel pädevus üldkoosolekule. Nõukogu pädevus - § Üldiste funktsioonide alusel jagatud - § 306., § 316. järelevalve juhatuse üle. Juhatuse pädevus Igapäevane juhtimine kui selline. Igapäevane majandustegevus. § 317 lg 1. Põhikiri juhatus ei või teha ilma nõukoguta ühtegi tehingut, ka muid piiranuid võib seada.
KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM Sissejuhatuses sai juba mainitud, et Baltic Chess Group OÜ ostab raamatupidamisteenust sisse ettevõttelt Euro Accounting OÜ. Baltic Chess Group OÜ juhataja koostab müügiarved (vt. Lisa 1), kogub kokku kulutsekid ja ostuarved ning teised majandustehinguid kajastavad dokumendid. Seejärel toimetab ta need allkirjastatult raamatupidamisteenust pakkuvale ettevõttele Euro Accounting OÜ, kus dokumendid süstematiseeritakse ja pannakse kronoloogilises järjekorras kausta, alustades sularahatoimingutest, siis ostu- ning seejärel müügiarved. Pärast seda kajastatakse kõik majandustehingud arvutiprogrammis Hansa World SBE 5.3. Kui kõik majandustehingud kajastatud, siis jätkub programmis tavapärane tasumiste, laekumiste ja muude liikumiste registreerimine kuu pangaväljavõtte alusel
oli oma sisult eelmisega samasugune. Sellele kirjale vastas LV 20.10.2010. a kirjaga, et müra piirtasemed on kehtestatud välisõhu kaitse seaduse alusel sotsiaalministri määrusega ja järelevalvet liigse müra üle teostab Terviseamet. Kohalikul omavalitsusel puudub pädevus selliseid probleeme lahendada. A ei jätnud jonni ja kirjutas 2.11.2010 LV-le uue kirja, milles palus katlamaja tegevus lõpetada, kuna selle tegevus on juba tema tervist kahjustanud. Kirjale lisas A arsti väljastatud tõendi, milles oli kirjas, et 30.10.2010 toimunud kuulmiskontrolli käigus tuvastati A-l kuulmise vähenemine. 18.11.2010 tunnistas LV katlamaja ehitusloa ehitusseaduse § 28 lg 1 alusel kehtetuks. Otsuses märgiti, et katlamajast lähtuv müra on ohtlik isikute tervisele. Hinnake linnavalitsuse tegevuse (30.09.2010 ja 20.10.2010 kirjad ning 18.11.2010 ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsus) õiguspärasust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
