mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. L M N T Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus – mõõtarv L – on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind – kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L = M + N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
Kasutades valemit (2) arvutan plaadi paksuse juhusliku vea: 0,0025 d j = 2,3 = 0,012mm 10 (10 - 1) = 0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99 Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,0120 ) + 2 2 = 0,035mm 3 = 0,95 Nihikuga mõõtes on plaadi paksus d=(3,695 0,035) mm, usaldatavusega 0,95. 3.2. Toru siseläbimõõt (nihikuga). Toru keskmine siseläbimõõt: 29,90 + 29,80 + 29,80 + 29,80 + 29,90 + 29,80 + 30,00 + 29,80 + 29,70 + 29,90 dS = = 29,840mm 10 Toru siseläbimõõdu juhuslik viga: 0,0964 d j = 2,3 = 0,075mm 10 (10 - 1)
= 0,95 ; 0,0125 U ( d ) = 2,3 A 10 (10 - 1) = 0,0271mm Plaadi paksuse B-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (3): (Nihiku täpsus ) 0,05 U B ( d ) = 2,0 3 = 0,0333mm Plaadi paksuse liitmääramatus valemiga (4): U ( d ) = ( 0,0271) + ( 0,0333) 2 2 C = 0,0429mm 0,043mm Plaadi paksus on , usaldatavusega 0,95. Toru siseläbimõõt (nihikuga) Toru keskmine siseläbimõõt valemiga (1): 68,30 + 67,50 + 69,10 + 69,10 + 68,00 + 69,00 + 68,50 + 68,30 + 69,15 + 68,90 ds = = 68,59mm 10 Toru siseläbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (2): = 0,95 ; 2,81 U ( d ) = 2,3 A s 10 (10 - 1)
normaalselt, siis saab aritmeetilise keskmise A-tüüpi laiendmääramatuse Ua(dk) = kua(dk) leida järgmise valemiga (3): kus katteteguriks k on Studenti tegur tn-1,, mille väärtus on antud juhul 2,3. Usaldatavus on antud juhul 0,95. Mõõtevahendi lubatud piirveast tingitud B-tüüpi standardmääramatus uB(dm) on leitav järgmisest valemist (4): kus dp on mõõteriista lubatud piirviga. Antud juhul nihikul 0,05 ja kruvikul 0,004 mm. Vastav B-tüüpi laiendmääramatus usaldatavusega avaldub (5): kus t, on Studenti tegur, mis antud juhul on 2,0. Korduvatel otsestel mõõtmiste korral avaldub liit(standard)määramatus järgnevalt (6): Toru ristlõikepindala saame valemiga (7): Liit(standard)määramatuse Uc(S) saame arvutada valemiga (8): Arvutused Mõõtmised nihikuga Plaadi paksus Valemi (1) järgi arvutan plaadi keskmise paksuse: dk = 2,965 Valemiga (3) arvutan aritmeetilise keskmise A-tüüpi laiendmääramatuse:
Mõõteriistast tingitud määramatus valemist (4) lubatud põhiviga lpv = 0,04 mm Liitmääramatus valemist (5) ( ) Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 JÄRELDUSED TÖÖ TULEMUSED KOOS MÄÄRAMATUSTEGA Kõik tulemused on usaldatavusega = 0,95. Nihikuga mõõtes on plaadi paksus d = 12,620x10-3 ± 0,045x10-3 m. Kruvikuga mõõtes on plaadi paksus d = 12,400x10-3 ± 0,037x10-3 m. Silindri välisläbimõõt nihikuga mõõtes dvälis = 39,68x10-3 ± 0,40x10-3 m. Silindri siseläbimõõt nihikuga mõõtes dsise = 34,91x10-3 ± 0,52x10-3 m. Silindri ristlõike pindala S = 0,280 ± 0,038 m2. ÜLDJÄRELDUS Kruvikuga mõõtmisel on mõõtmistulemus tunduvalt täpsem kui nihikuga
Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga. = 1,90 t9, 0,95 = 2,3 10 2 - = 9 0,000 + 0,025 = 0,025 =1 ( - )2 0,025 () = , =1 = 2,3 = 0,0383 ( - 1) 10 9 Nihiku lubatud põhiviga on = 0,05 ,0.95 = 2,0 0,05 () = , = 2,0 = 0,0333 3 3 () = 2 () + 2 () = 0,03832 + 0,03332 = 0,0510 Plaadi paksus d = 1,900 ± 0,051 mm, usaldatavusega = 95% Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga. = 1,96 t9, 0,95 = 2,3 10 2 - = 7 0,0000 + 3 0,0001 = 0,0003 =1 ( - )2 0,0003 () = , =1 = 2,3 = 0,0042 ( - 1) 10 9 Nihiku lubatud põhiviga on = 0,04 ,0.95 = 2,0 0,04 () = , = 2,0 = 0,0267 3 3 () = 2 () + 2 () = 0,00422 + 0,02672 = 0,0265
täpsuse kao vältimiseks edaspidisel ümardamisel. lph 2 2 UB(đ) = t∞,β 3 = 3 ep = 3 0,05 = 0,0333 mm Viimaks arvutan koguvea ehk liitmääramatuse järgmiselt. Ümardan vastuse kahe kehtiva numbrini. Varunumber on vajalik täpsuse kao vältimiseks edaspidisel ümardamisel. Uc(đ) = √U 2 A (đ )+U 2B (đ ) = √ 0,08262 +0,03332 = 0,089 mm Seega saame lõpptulemuseks, et toru sisediameeter nihikuga mõõtes on đ = 17,070 ± 0,089 mm, usaldatavusega 0,95. Toru välisdiameeter mõõdetud nihikuga Tabel 2. Toru välisdiameetri mõõtmine . Nooniuse täpsus 0,05 (T = 0,2 mm/4) mm, nullnäit 0 mm. Katse nr. di, mm di – đ, mm (di – đ)2, mm2 1. 19,60 0,08 0,0064 2. 19,65 0,13 0,0169 3
Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind-kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 mm või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vaja mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmisel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles siis võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trummlilt. TÖÖ KÄIK Mõõtmised nihikuga 1
U B¿ ¿ ¿2 ¿ 2 [ U A ( d´ ) ] + ¿ U C ( d´ )=√ ¿ Vastus: Plaadi paksus d = (6,07 ± 0.0365) mm, usutavusega 0.95 2. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus T= 0,05 mm, null-lugem 0 mm Toru keskmine siseläbimõõt : ´ 3 ∙68,90+ 2∙ 69,10+2 ∙68,30+2 ∙ 69,00+68,80 =68,83 mm d= 10 Hälve ruutude keskväärtus : d 2 3∙ 0,0049+2 ∙ 0,0729+ 2∙ 0,181+2 ∙0,0289+ 0,0009 (¿ ¿ i−d´ ) = =0,0058 mm2
Kruviku lubatud põhiviga p 0.004 mm t , 0.95 2.0 2 2 p 0.004 d (d j ) t , 0.007 2.0 2 2 0.007 mm 3 3 Vastus: katsekeha paksus d = (4.827 ± 0.007) mm, usutavusega 0.95. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga. d S 31.47 cm t 9, 0.95 2.3 (d d ) 2 1.7 10 2 5 9.0 10 4 4 4.9 10 3 0.411 mm 10 i 1 i (d n i d )2 0.411 0.411 d j t n 1, i 1 2.3 2.3 0.16 mm
Kruviku lubatud põhiviga p 0.004 mm t , 0.95 2.0 2 2 p 0.004 d (d j ) t , 0.007 2.0 2 2 0.007 mm 3 3 Vastus: katsekeha paksus d = (4.827 ± 0.007) mm, usutavusega 0.95. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga. d S 31.47 cm t 9, 0.95 2.3 (d d ) 2 1.7 10 2 5 9.0 10 4 4 4.9 10 3 0.411 mm 10 i 1 i (d n i d )2 0.411 0.411 d j t n 1, i 1 2.3 2.3 0.16 mm
Pöörlemissagedust reguleeritakse muutes sagedusmuunduriga 18 voolu sagedust. Voolu sagedusel 50 hertsi on mootori pöörlemissagedus 2850 p/min. Elektrimootori poolt tarbitavat võimsust mõõdetakse kilovattmeetriga 19. Pumba imemisavapoolsele torustikule on paigutatud vaakummeeter 14, surveavapoolsele torustikule manomeeter 22. Manomeetri ja vaakummeetri torustikuga ühenduspuntide vaheline kõrguste erinevus on 0,08 m. Pumba tootlikkus määratakse kulumõõtjaga 24 või mõõtes vedelikunivoo muutumist paagi 23 nivootoru 25 abil. 3.3. TÖÖKÄIK Töö teostamiseks on kindlasti vajalik: - mõõta vedelikunivoo paagis 1, - tutvuda käesoleva juhendi punktiga 1.3.1. Pumba karakteristikute määramiseks: 1) Aeglaselt, 12 minutiliste intervallidega, suurendada pumba pöörlemissagedust seni, kuni vesi ei hakka voolama ülevoolu 8 kaudu paaki 1; 2) Juhindudes kulumõõtjast 24, vähendada kiirus miinimumini, mille
400N/mm2 Antud: q= 12 l/min v=4m/s [Rm]=400 N/mm2 Leida: Dtoru= ? Pmax= ? Teisendan mahulise vooluhulga vajalikeks ühikuteks: Mahulise vooluhulga valemist avaldan voolu ristlõike pindala: q mahuline voolu hulk, m3/s; v vedeliku voolu kiirus, m/s; a voolu ristlõike pindala, m2 . Teisendan voolu ristlõike pindala sobivatese ühikutese: Voolu ristlõike pindala järgi arvutan minimaalse toru siseläbimõõdu, avaldades ringi pindala valemist diameetri. S voolu ristlõike pindala d toru siseläbimõõt Valin 8mm siseläbimõõduga toru 10x1ZN ja arvutan maksimaalse mahulise vooluhulga kontrollimaks, et valitud toru sobib. Teisaldan ühikud ja arvutan millist maksimaalset rõhku (bar) valitud toru talub, antud materjali lubatud tõmbepinge korral. Toru seina tõmbgepinge valemist avaldan rõhu mida valitud toru talub. toru materjali lubatud tõmbepinge, Pa; p rõhk, Pa;
JUHEND VEEBOILERI SOOJUSLIKUKS JA HÜDRAULILISEKS PROJEKTARVUTUSEKS Veeboileriks on antud juhul 1-sektsiooniline kesttorusoojusvaheti. Arvutamisel tuleb arvestada lähteandmetega, mis on toodud eraldi lehel. Enne arvutuste teostamist tuleb tutvuda kesttorusoojusvaheti ehitusega ja tööpõhimõttega (vt. loengumaterjale). Töö- ja arvutuskäik 1. Sissejuhatus Esitada töö eesmärk ning kirjeldada aparaadi tööd koos tähtsamate parameetritega. 2. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Enne temperatuuride graafiku (joonis 1) koostamist tuleb kindlaks teha mõlema keskkonna alg- ja lõpptemperatuurid. Toote (kuuma vee) puhul on teada nii alg- kui lõpptemperatuur (t1, t2). Auru temperatuur on aga protsessis konstantne (ta). Juhul kui on antud ainult auru rõhk (pa), siis tuleb temperatuur leida aurutabelist. Näide. Oletame, et sekundaarauru rõhk pa = 0,39 ata. Sellele vastab temperat
Töö kiirendamiseks tehakse treitera kaelale kriips või asetatakse terahoidikusse tera peale metalliliist ehk lamepiirik, mille väljaulatus on võrdne treitera väljaulatuse pikkuse ja treide sügavuse vahega. Kui mehaanilise ettenihkega treimisel piirik jõuab toorikust 2...3 mm kaugusele, lülitatakse ettenihe välja ning jätkatakse treimist käsiettenihkega kuni piirikuni. Kasutatakse ka rullpiirikuid. Sisetreimisel saavutatakse läbimõõdu täpsus samal viisil kiu välistreimisel, st. mõõtes prooviläbimi järel nihikuga, kasutades ristettenihke limbi, supordi ristkelgu joonlauda või ristpiirikut. Ots - ja astmetreimine. Siseotsad ja -astmed treitakse astmetera abil ristettenihkega tooriku telje poole. Tera lõikeservanurk peab olema suurem kui 90". Astmelise ava täpsed sügavusmõõtmed saadakse pikiettenihke limbi või pikipiirikutega, st. samuti nagu astmelise võlli treimisel. Sisesoonte treimine.
Eesti Maaülikool VLI Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond VEEBOILERI SOOJUSLIK JA HÜDRAULILINE PROJEKTARVUTUS Praktiline töö nr 5 Koostas: Gerda Niilo Juhendas: Tauno Mahla Tartu 2010 1. Sissejuhatus Töö eesmärgiks on välja selgitada veeboileri kaod tootmise liinis,peamised ehituslikud näitajad, küttepinna arvutused ja veel välja tuleb selgitada pumba tootmisvõimsus. Need kõik andmed on olulised kui planeerida tootmisliini või ükskõik , kus kasutatakse veeboilerit. Veebolieri töö ülesanne on 25 kraadine vesi, mis pumbatakse boilerisse, üles soojendada 80kraadini. Selleks tehakse vajalikud arvutused, võttes arvesse vee füüsikalised omadused, vee voolukiirus aparaadis, aparaadi soojuskoormus, auru kulu antud protsessi läbiviimiseks, sooju
2 1. SISSEJUHATUS Keemiatööstuses on laialt levinud sellised soojuslikud protsessid nagu vedelike ja gaaside soojendamine ning jahutamine ja aurude kondenseerimine, mida viiakse läbi soojusvahetusaparaatides. Sõltuvalt soojuse üleandmise viisist jagunevad soojusvahetid 2 gruppi: - pindsoojusvahetid soojus kantakse ühelt keskkonnalt teisele läbi keskkondi eraldava vaheseina; - segunemissoojusvahetid soojus kantakse üle keskkondade otsesel kokkupuutel. Laialdaselt on levinud erineva konstruktsiooniga pindsoojusvahetid. Üheks selliseks on toru-torus tüüpi soojusvaheti, mis koosneb mitmest omavahel järjestikku ühendatud toruelemendist. Toruelement koosneb kahest kontsentrilisest teineteise sisse paigutatud torust. Üks soojuskandjatest liigub sisemises torus, teine kahe toru vahelises ruumis. Tänu suhteliselt väikesele vabale ristlõikepindalale sisemises torus ja torudevahelises ruumis, saavutatakse juba väikestel vedelike kuludel suur
pool plokki, tuleb valemisse tuua ka r-ploki raadius ja I-ploki inertsimoment
m1
g
I
2m m1
r2
a`= On näha, et a´
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam
väikse ümara ristlõikega sirgjuhtmes, tekitab nende juhtmete vahel jõu 2·10-7 N juhtme jooksva meetri kohta. K Temperatuuri ühik kelvin on 1/273,16 osa vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. N mol Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama arvu elementaarseid koostisosakesi nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis süsiniku isotoobis 12C. Mooli kasutamisel peab koostisosakeste tüüp olema täpsustatud. Need võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või kindla koosseisuga grupid neist osakestest. 7 Mõõtmisteooria alused J cd Kandela on valgustugevus, mis kiiratakse kindlas suunas monokromaatilisest allikast
kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis: mv2 Ek= (2) 2 kus: m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s) Mehaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures (hõõrdejõu võime lugeda nulliks). Emeh=Ep+ Ek=0 2.4 Töö käik 2.4.1 Kaalume erivärvi miniautod, et leida massid 2.4.2 Mõõdame miniautode stardikõrgused horisontaaltasapinnast (h) 2.4.3 Arvutame potensiaalenergiad (Ep) valemiga (1) Tabel 1 Ep(kollane)=0,1049,810,309=0.3153 J 2.4.4 Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal (l) 2.4.5 Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe
- vahtatavus. Võimaldab osade asendamise remondi käigus. - majandusliku kasu. GPS kohta kehtivad rahvusvahelised ISO standardid. Sellega tegeleb ISO/TC 213 Dimensional and Geometrical Product Specifications and Verifications. Vajalik insenerile, et luua uut. Põhimõisted: Mõõtmestamine: toote ja selle osade suuruse ja kuju määramine. Objekt esitatakse tehnilisel joonisel koos mõõtmete, asendi ja kuju nõuetega. Tolerants (tolerance) on võtmeküsimuseks projekteerimisel, tootmisel ja kasutamisel. Ist (fit). ISO süsteem istudele. Geomeetriline hälve. Pinnakaredus. Vahetatavus. Mõõteahel. Lähted, baaspinnad. Seosed teiste aladega - metroloogia; - standardimine; - kvaliteedi juhtimine; - tootmistehnoloogiad; - tehniline joonestamine; - tõenäosusteooria.
FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused-Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaoti
1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutatud kehad: Korrapäraste kujudega: 1) Dolomiit - on karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 2) Terassilinder - Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Ebakorrapäraste kujudega: 1) Graniit - on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim, mis sisaldab kvarsti ja päevakivi. 2) Silikaattellis - on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. 2.1 Kasutatud töövahendid Kaal materjalide õhus kaalumiseks Ämber veega materjalide vees kaalumiseks Parafiin silikaattellise pooride sulgemiseks Traat materjali vees kaalu
NB! Ära aja segamini väliskeeret ja keerme välisläbimõõtu ning sisekeeret ja keerme siseläbimõõtu! Väliskeermel on nii välis- kui ka siseläbimõõt ja sisekeermel on sise- ja välisläbimõõt. Keermete profiilid Keerme kujutamine joonisel Kuna keeret on küllaltki keeruline kujutada, siis kasutatakse joonisel tinglike tähistusi: · Väliskeermel tõmmatakase pidev peenjoon keerme siseläbimõõdu järgi; · Sisekeemel aga välisläbimõõdu järgi; · Varjatud keermel tõmmatakse nii välis- kui siseläbimõõdu järgi kriipsjooned; · Keermestatud osa piirjooned märgitakse kontuurjoonega; · Otsvaatel märgib nii kruvil (väliskeere) kui mutril (sisekeere) keermepõhjajoont peenjoon, mis tõmmatud ¾ ulatuses kogu ringjoonest.
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida ettean
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). V
Asetage platvorm G juhendaja poolt näidatud kaugusele s koormise C alumisest äärest. 3. Asetage koormisele C teatud arv lisakoormisi D massiga m 1. 4. Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C ' algasendis. Nullistage ajamõõtja. 5. Laske süsteem liikuma, katkestades voolu elektromagneti ahelas. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 6. Korrake mõõtmisi vähemalt kolme teepikkusega s, mõõtes iga teepikkuse läbimiseks kulunud aega viis korda. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 1 7. Arvutage süsteemi kiirendus ja tema määramatus igal teepikkusel. Määramatusi arvestades peab kehtima seos (5). 4.2. Kiiruse valemi v=a*t kontroll 1. Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile. 2. Seadke süsteem algasendisse, st asendisse, kus koormis C ' asub elektromagnetil. Asetage juhendaja poolt määratud kaugusele s koormise C ülemisest äärest
Konsolidatsiooniastmele 0,5 vastab ajategur puuraugust ei õnnestu. Kui sellise pinnase deformatsioon on oluline ehituse kus v on Poisson'i tegur. Kuna horisontaalsuunalised deformatsioonid on N50=0,485. N avaldusest saab leida konsolidatsioonimooduli. vajumi suurusele, tuleb kasutada välikatseid. Vähem vastutusrikkamal juhul takistatud, siis x=y=0. Telgsümmetria tttu x=y. Esimesest seosest saame Taylori meetod. (JOONIS) Selle kasutamisel tehakse graafik vajumi sõltuvuse võib piirduda staatilise penetreerimise andmetega määratud kohta aja logaritmist. Sellise graafiku esimeses osas asuvad katsepunktid sirgel deformatsioonimooduliga. Pinnastel deformatsioonimooduliga alla 5 MPa on x - ( x + z ) = 0 OA
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
