1. Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Valguse dualistlik iseloom seisneb selles, et valguse puhul avalduvad nii korpuskulaarsed kui lainelised omadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis
Valgusvoog on vahetult silmaga hinnatav valguskiirguse võimsus. Valgusvoo mõõtühikus on luumen(lm). Valgustugevus (I) on valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas. Ruuminurga ühikuks on steradiaan. Valgustugevuse ühikuks on SI süsteemi põhiühik kandela (cd). Valgustugevus mõõdetakse valgusvooga, mis levib ühes steradiaanis. Valgustatus (E) pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Valgustatuse ühikuks on luks (lx). Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi, osa tungib teise keskkonda. Esimest nähtust nim. Valguse peegeldumiseks, teist valguse murdumiseks. Kiire langemisnurgaks nim. Langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vahelist nurka. Kiire peegeldumisnurgaks nim. Peegeldunud kiire ja sama ristsirge vahelist nurka. Kiire murdumisnurgaks nim. Murdunud kiire ja sama normaali vahelist nurka. Peegeldumisseadus: langev kiir, peegeldunud kiir ja
Nähtav valgus annab energiat taimede lehtede klorofüllisse fotosünteesiks. Inimese silm näeb. Ultravalgus- valgus,mille lainepikkus on väiksem kui 380nm. väike läbitungimisvõime Röntgenkiirgus- lainepikkuste vahemikus 0,0110 nm. Gammakiirgus- kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Maxwelli võrrandite süsteem elektomagnetlainete kirjeldamiseks Maxwelli võrrandeist järeldub matemaatiliselt keskkonnas valgusekiirusega leviva laine olemasolu. OPTIKA Geomeetrilise optika põhilised seadused 1) valguse sirgjoonelise levimise seadus: Ühtlases läbipaistvas keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 2) Valguskiirte sõltumatu levimise seadus: Kui antud ruumipunktis kohtuvad kaks valgust, siis nad enamjaolt üksteist ei mõjuta. 3) Valguse peegeldumise seadus- Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis.
Optika füüsika haru mis käsitleb valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet. 3 seadust: 1. valguse sirgjooneline levimine 2. v peegeldumisseadus 3. v murdumisseadus. 2 teooriat: Newton- valgus on igas suunas levivate osakeste voog (neeldumisel, kiirgamisel). Huygens- valgus on lainete voog. (levimisel). Valgusel on dualistlik (kahene) iseloom. Geomeetriline optika Uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsija difratsiooni nähtusi. Valguse sound määratakse kiirtega. Valguskiir- geomeetriline mõiste, mis tähendab mitte peenikest valguskiirte kimpu vaid joont, mida mööda levib valgusenergia. Homogeenses (ühtlane) keskkonnas levib v sirgjooneliselt. See on kogemuslik fakt (katseline tõestus on vari). V iseloomustab 3 põhilist suurust: 1
Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Täppisteaduste Kool Geomeetriline optika Koostanud Henn Voolaid ja Urmo Visk Tartu 2007 c 2007 Henn Voolaid, Urmo Visk c 2007 Tartu Ülikooli Teaduskool Geomeetriline optika 1 Sissejuhatus Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa , kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). Võib ka öelda, et kiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilises optikas käsitletakse valgust sirgjooneliselt levivana, ükskõik kui väikestest avadest see läbi läheb. Teiste sõnadega, geo- meetrilises optikas loetakse valguse lainepikkus λ = 0 ja seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Geomeetrilise op-
Alfa on langemisnurk ja beeta peegeldumisnurk. Peegeldumisel kehtib peegeldumis seadus. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Langev kiir ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. Nõgus ja kumerpeegel Kumerpeegel hajutab valgust, temasttekiv kujutis on vähendatud. Neid nim. Panoraam peegliteks sest neis on näha suuremat tasapinda kui peeglites. Kasutatakse bussides. Nõguspeegel koondab valgust, temas tekiv kujutis on suurendatud. Kasutatakse ilusalongis ja habemeajamises. On ka peegelteleskoopide põhiosaks. Hajus peegeldumine Hajuspeegeldumine tekib konardlikel pindadel (seinad, raamatud). Krobelisel pinnal võib igat konarust vaadelda peegelpinnana. Kuna kõik konarused on eripidi siis peegeldab ta valgust kõikvõimalikes suundades. Tänu hajusvalgusele näeme me esemeid. Kujutis tasapeeglis Tasapeeglis tekib esemest näiline sama suur kujutis. Kujutis näib olevat peegli taga, samal kaugusel kui esegi.
kaudu. Laine levimise kiirus on v=f* Eristatakse skaala jargi vasakul madalasageduslikud ja pikad, paemal korgesageduslikud ja luhikesed lained. EML omadused soltuvad nende lainepikkusest. Raadiolained on eml'dest koige pikemad. Luhemad lained levivad sirgjooneliselt ja ei levi tokete taha. EML peegelduvad juhtidelt tagasi ja raadiolainete levikuks on tingimata vajalik ionosfaari olemasolu. OPTIKA Geomeetrilise optika pohilised seadused ehk kiirteoptika a) homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000 km/s b) uks valguskiir ei sega teiste levimist. Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. c) murdumisseadus kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav. sin/sin = n = v1/v2 Fotomeetria- optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega.
01.2018, 18F47 . 12 15 omadused soltuvad nende lainepikkusest. Raadiolained on eml'dest koige pikemad. Luhemad lained levivad sirgjooneliselt ja ei levi tokete taha. EML peegelduvad juhtidelt tagasi ja raadiolainete levikuks on tingimata vajalik ionosfaari olemasolu. OPTIKA Geomeetrilise optika pohilised seadused ehk kiirteoptika a) homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000 km/s b) uks valguskiir ei sega teiste levimist. Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. c) murdumisseadus kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav.
võrdeliselt seotud: =Li ei =-L*di/dt (võrdetegur L on kontuuri induktiivsus). Induktiivsus L sõltub kontuuri geomeetriast ja kontuuri ümbritseva keskkonna magnetilistest omadustest. Kui kontuur on jäik ja tema lähduses pole ferromagneetikuid, on induktiivsus L konstantne suurus, ühikuks on H (Henri). 1H on induktiivsus, milles voolutugevuse muutus 1A/s põhjustab induktsiooni elektromotoorjõu 1V. 17. Maxwelli võrrandid (tõestuseta) d d B i = - = - Bn dS = - ( ) n dS = E l dl dt dt S S t B 1. Maxwelli võrrand: E l dl = - ( ) n ds S t 1. paar (kasutame Faraday seadust) Bn ds =0 Väljendab seda, magnetvälja jõujooned on suletud kontuuris 2
oluline ionosfääri olemasolu.Maxwelli võrrandite süsteem elektromagnetlainete kirjaldamiseks- elektromotoorjõud tähendab tööd, mida tegid mitteelektrilised (kõrval)jõud ühikulise laengu läbiviimisel kontuurist. Seda tööd võib kirja panna ringintegraalina - tsirkulatsioonina . Elektrivälja tugevuse tsirkulatsioon piki suletud kontuuri on võrdeline seda kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Optika Geotmeetrilise optika põhiseadused-ehk kiirteoptika 1)homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000km/s 2)üks valguskiir ei sega teiste levimist (peegeldumisseadus), et langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi kuidas langeb e peegeldumisnurk=langemisnurgaga 3)murdumiseadus-kahe läbipaistva keskkonna lahutuspinnal vaguskiir murdub , langemis-ja murdumisnurga siinus on jääv sina/sinb=n=v1/v2. fotomeetria- Fotomeetria on optika (valgustehnika) haru, mis tegeleb
4.1 Doppleri efekt 4.4.2 Vavilov-Cherenkovi efekt 8.5 Vaselego-Pendry lääts 8.6 Optiline peitmine 8.7 Transformatsioonioptika 8.8 Näiteid metamaterjalidest 9. Vedelkristallid. Rakendused. 9.1 Sissejuhatus. 9.2 Vedelkristall-kompensaator. 1 SiSSEJUHATUS Valguse ja aine vahelise vastastikmõju uurimisega on inimkond tegelenud juba üle kolme tuhande aasta. Nii vanaks hinnatakse Assüüriast leitud vanimat läätse. Hiljem on optika arengu mootoriks olnud astronoomia ja vajadus optiliste vaatlusseadmete järele. Vaatamata valguse uurimise pikale ajaloole, on tänapäevane teooria kujunenud viimase paarisaja aastaga. Suurima läbimurde tegi 19. sajandil James Clerk Maxwell, kes uurides elektri- ja magnetvälju avastas nendevahelised seosed, mida tänapäeval tuntakse kui Maxwelli võrrandeid. Analüüsides oma võrrandite lahendeid vaakumis,
tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 6. Koherentsed lained. Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. 7. Holograafia. Hologramm. Holograafia-eseme ruumilise kujutise jäädvustamine. Hologramm- jäädvustatud eseme ruumiline, kolmemõõtmeline kujutis. 8. Optilised riistad ja nende lahutusvõime. Optilised riistad- seadmed, mis annavad esemetest kas suurendatud või vähendatud kujutisi, nt mikroskoop, teleskoop, luup. Lahutusvõime- optiliste riistade võimet anda lähestikku asetsevatest objektidest eristavaid kujutisi. Mida väiksem on eristavate objektide vahekaugus, seda suurem on optilise riista lahutusvõime. 9. Valguse murdumine. Valguse kiiruse ja lainepikkuse muutumine murdumisel. Murdumisseadus. Valguse murdumine-valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise.
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu
võnkumine piiratama võimalikult täielikult elektromagnetlaine ümbritsevasse ruumi. Analoogsignaal kasutab andmekandja mingit omadust signaali informatsiooni esitamiseks. Digitaalsignaal ehk arvsignaal on selline diskreetsignaal, mille kodeerimiseks kasutatakse arvkoodi. Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Geomeetrilise optika põhiseadused: valguse sirgjoonelise levimise seadus(ühtlases läbipaistvas keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt), valguskiirte sõltumatu levimise seadus (alati ei kehti), valguse peegeldumise seadus (langenud kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis), valguse murdumisseadus (kui esimene keskkond on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga), langenud/murdunud kiired ja pinnanormaal on ühes
Ajavahemik t s Magnetvoog Wb Magnetinduktsioon B T Pindala S m2 Nurk pinnanormaali ja magnetinduktsiooni vektori vahel o Võnkumiste periood T s Induktiivsus L H Mahtuvus C F IV kursus. Optika Laineoptika Valgus kui elektromagnetlaine on elektromagnetlaine, mida inimese silm aistab. Kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus osakeste voona. Elektromagnetlaine skaala elektromagnetlainete levimisel ja vastastikmõjus on vaja arvestada difraktsiooni, samuti neeldumise sõltuvust lainepikkusest. Elektronmagnetlainete skaalaks nimetatakse elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või sageduse järgi. Lainepikkuse kasvu ja sageduse kahanemise järjestuses kiirgus
Kui autolaternatest tulev valgus langeb teele, tekib sinna valguslaik, millel on mõõtmed. Seega valgus ka levib mingis ruumi- osas, mille on mõõtmed. Öeldakse, et teele langeb valgusallikast kiirgunud valgusvihk. Seega on valguskiirt nimetada valgusvihu mudeliks. 29 Reaalne objekt Mudel Kui suitsusesse tuppa langeb valgus Valgusvihu mudeliks on valguskiir, läbi kitsa ava, siis näeme seal kitsast mis näitab, millises suunas valgus- valgusvihku. energia levib. Joonis 3.6 Sellel joonisel on valgusallika kõige ülemisest punktist väljuvatest kiirtest kaks tähistatud numbritega. Mille poolest need erilised on? Kõik kiired, mis levivad nende kahe vahel, „jäävad tõkke taha kinni” ja ei pääse sellest läbi.
Periood Ringliikumise perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul keha (pöördliikumise korral kehal asuv punkt) läbib ühe täisringi. Perioodi ühikuks on 1 sekund. Perioodi vältel läbib keha nurga 2rad. Seega nurkkiirus on arvutatav valemiga =2/T rad/s ja siit saame T= 2/ Sagedus Ringliikumise sageduseks nimetame keha poolt ühes ajaühikus läbitud täisringide arvu. Sageduse ühik on 1 Hertz Hälve- Füüsikas tähendab hälve võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist antud ajahetkel ja tähistatakse tähega x. SI mõõtühikute süsteemis on hälbe mõõtühikuks 1 meeter (m). Suurimat hälvet nimetatakse amplituudiks. Amplituud Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist (ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist) teatud ajahetkel. Ristlaine Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga
c. tasapeegel on sama suur 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. mitme valguslaine liitmine - interferents b. Elektri- ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasndis - c. valguslainete paindumine tõtete taha - difraktsioon d. keskkonnan muunudminenäitaja sõltuvus valguse sagedusest 4. Levides punktist A punkti B, valib valgus tee, mille läbimiseks kuunud aeg on minimaalne 5. Footoni energia on võrdeline valguse sagedusega 6. Millise optika haru korral pole oluline valguse levimisviis, vaid ainult levimissuund? geomeetrilise optika 7. Tasapeeglis tekkiv kujutis on näiv kujutis 8. Joonisel on toodud langev kiir, pegeldunud kiir ja pinnanormaal. Milline nurk on langemisnurk? alfa 9. Kas on õige väide: “valguse murdumine kekkondade lahutuspiiril on tingitud valguse levimiskiiruse erinevusest” jah, sest valguse kiirus erinevast keskkonnast on erinev 10
Kujutise põhineb läätse järgmistel omadustel: konstrueerimine 1. optilise peateljega paralleelne kiir läbib fookuse; läätses 2. optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; 3. paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Läätse valem 1 1 1 D läätse optiline tugevus, f fookuskaugus, D= = + f a k a eseme kaugus, k kujutise kaugus Koondava läätse puhul on optiline tugevus ja fookuskaugus positiivsed, hajutava läätse korral negatiivsed. Positiivne kujutise kaugus tähendab tegelikku kujutist, negatiivne näivat kujutist. III. Kvantoptika Footon on valguskvant
Kujutise põhineb läätse järgmistel omadustel: konstrueerimine 1. optilise peateljega paralleelne kiir läbib fookuse; läätses 2. optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; 3. paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Läätse valem 1 1 1 D läätse optiline tugevus, f fookuskaugus, D= = + f a k a eseme kaugus, k kujutise kaugus Koondava läätse puhul on optiline tugevus ja fookuskaugus positiivsed, hajutava läätse korral negatiivsed. Positiivne kujutise kaugus tähendab tegelikku kujutist, negatiivne näivat kujutist. III. Kvantoptika Footon on valguskvant
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead
Tasalaineks nim lainet, kui võnkuvaks kehaks on tasand. 16 Valguse ja aine vastastikmõju 1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm japtub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. Absoluutne murdumisnäitaja n1 Suhteline murdumisnäitaja n21 õhu suhtes. Difraktsiooniks nim valguslaine paindumist geomeetrilise varju piirkonda.
Valguslainete paindumine tõkete taha difraktsioon b. Keskkonna murdumisnäitaja sõltuvus valguse sagedusest dispersioon c. Mitme valguslaine liitumine interferents d. Elektri- ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasandis polariseeritud valgus 4. Levides punktist A punkti B, valib valgus tee , mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne 5. Footoni energia on võrdeline valguse sagedusega 6. Millise optika haru korral pole oluline valguse levimisviis, vaid ainult levimissuund? Geomeetriline optika 7. Tasapeeglis tekkiv kujutis on näiv kujutis 8. Joonisel on toodud langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal. Milline nurk on langemisnurk? Kiire ja vertikaaltelje vaheline nurk. 9. Kas on õige väide "Valguse murdumine keskkondade lahutuspiiril on tingitud valguse levimiskiiruste erinevusest"? Jah, sest valguse kiirus erinevates keskkondades on erinev. 10
Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Neid kahte seadust saame kasutada nt alalisvoolu ahelate arvutamisel. · Kogutakistus rööp- ja jadalülituse korral. jadaühendusel: R = R1+R2+R3+...+Rn rööpõhendusel: R = 1/R1+1/R2+1/R3+...+1/Rn · Mis on laengukandjateks: Metallid - elektronid saavad vabalt liikuda kogu metallitüki piires, käitudes seejuures ideaalse gaasina. Pooljuhid - erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest. Erinevuse põhjuseks peetakse asjaolu, et pooljuhtides pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektrolüüdid - liitainete (aluste, hapete, soolade) vesilahused. Puhas vesi ise elektrit ei juhi. Elektrolüütides kehtib Ohm'i seadus: 1836. a.,tehes elektrolüüsikatseid erinevate ainetega, avastas M. Faraday kaks lihtsat seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga.
Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Neid kahte seadust saame kasutada nt alalisvoolu ahelate arvutamisel. · Kogutakistus rööp- ja jadalülituse korral. jadaühendusel: R = R1+R2+R3+...+Rn rööpõhendusel: R = 1/R1+1/R2+1/R3+...+1/Rn · Mis on laengukandjateks: Metallid - elektronid saavad vabalt liikuda kogu metallitüki piires, käitudes seejuures ideaalse gaasina. Pooljuhid - erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest. Erinevuse põhjuseks peetakse asjaolu, et pooljuhtides pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektrolüüdid - liitainete (aluste, hapete, soolade) vesilahused. Puhas vesi ise elektrit ei juhi. Elektrolüütides kehtib Ohm'i seadus: 1836. a.,tehes elektrolüüsikatseid erinevate ainetega, avastas M. Faraday kaks lihtsat seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga.
......................................................................................... 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk...........................................................................................................14 2.1. Optika..............................................................................................................................15 2.1.1 Miks me näeme?........................................................................................................... 15 2.1.2. Valguse levimine..........................................................................................................15 2.1.3. Valgusallikad ja temperatuur.........................................................................
eelnevalt olemas oleva lahendi - tasalaine võrrandi - diferentseerimine. Analoogiliselt saame Pärast liitmist saame ehk kus on Laplace'i operaator (vt. vektoranalüüs!) ja k lainearvu vektori k(nool peal) moodul. Meelde jätta! Võrreldes saadut lainevõrrandi teist järku tuletisega aja järgi näeme, et ehk mis ongi laine diferentsiaalvõrrand. · Laine energia ja energiavoog (tuletusega). 17 loeng neli optika põhiseadust: Valgusõpetus tugineb Newtoni poolt formuleeritud neljale põhiseadusele. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda),
Inertsimomendi ühikuks SI- süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg * m2). 8. JÕUD MEHAANIKAS 13 Valguslained: Raskusjõud. Gravitatsiooniseadus: Optika põhiseadused - Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed Raskusjõud-jõud (P=mg), millega kaks keha tõmbuvad teineteise poole, on võrdeline nende kehade omadused. Nähtustes nagu interferents, difraktsioon, polarisatsioon – käitub valgus kui laine. Nähtustes massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kaugusega ja seda seob gravkonst G=6,7·10-11(m³/kgs 2) F nagu fotoefekt, röntgenefekt jt
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumi
1) kumer- ehk koondav lääts 2) nôgus ehk hajutav lääts Läätse fookus on punkt, milles koonduvad optilise teljega paralleelselt langenud kiired peale läätses murdumist. Läätse suurendus näitab optilise peateljega risti oleva kujutise ja eseme joonmôôtmete suhet. s=H/h=k/a Läätse optiline tugevus on vôrdne tema fookuskauguse pöördväärtusega, kui see on môôdetud meetrites. Optiline tugevus on vôrdne ühikuga sellisel läätsel, mille fookuskaugus on 1m. Nôgusläätsedel on optiline tugevus negatiivne. D=1/f Valem ôhukese läätse jaoks : 1/f = 1/a + 1/k F - fookused O - optiline keskpunkt - läätse keskkoht f - fookuskaugus (FO) a - eseme kaugus läätse tasandist k - kujutise kaugus läätse tasandist Valguse lainelisi omadusi kinnitavad : 1) Valguse dispersioon _ murdumisnäitaja sôltuvus valguse värvusest ja sagedusest. 2) Valguse murdumine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
