Millist juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. jadaühendus on voolutarvitite selline ühendusviis mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 1. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 2. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Voluringi kogutakistuse leiame nii kui rakendame valemit R=R1+R2+R3 3
Tartu Kutsehariduskeskus Maare Simo EV113 Iseseisev töö füüsikas Tartu 2014 2.Millist juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. jadaühendus on voolutarvitite selline ühendusviis mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 3. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 4
Nähtav valgus Nähtamatu valgus: Infrapunavalgus (soojuskiirgus; ümbritseb kõiki sooje kehasid ja seda ka pimedas) Ultravolettvalgus (millega me päevitame; liigse UV kiirguse eest kaitseb osoonikiht) Valgusallikad: Soojuslikud valgusallikad (kiirgavad lisaks valgusele ka soojust) Külmad valgusallikad Valgusfiltrid Valguse peegeldumine Peeglid (kumer- ja nõguspeegel) Fookus Valguse murdumine Valguse liikumine suurema tihedusega keskkonda - valgus murdub allapoole Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü ...
R = + + Kogutakistuse arvutamine rööpühenduses : Rööbiti kogu R R3 1 R2 ühendatud takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelasolevate takistuste pöördväärtuste summa pöördväärtusega. Kogumahtuvuse arvutamine jadaühenduses: jadamisi 1 1 1 -1 ühendatud kondensaatorite kogumahtuvus on võrdne kõigi C kogu = C + C + C ahelasolevate mahtuvuste pöördväärtuste summa pöördväärtusega. 1 2 3 Kogutakistuse arvutamine rööpühenduses : Rööbiti ühendatud kondensaatorite
Põhiomadus- elektrilaengu salvestamine ja säilitamine. Laetud kondensaatori valem Wp=CU 2/2 2. Saab eraldada kiireid voolvõnkeid aeglastest, nt. kõlar 3. Saab vähendada elektrilisi häireid või kustutada lülitamisel tekkivaid sädemeid. 4. Häälestatakse raadioid ühele sagedusele 5. Saab genereerida kõrgeid sagedusi. Kondensaatorite ühendamine patareideks 1.Rööpühenduses kogumahtucus C=C1+C2+..+Cn Rööpühendusel C suureneb, sest suureneb elektroodide pindala. (joonis) 2. Jadaühenduses kogumahtuvus 1/C =1/C1+1/C2+..+1/Cn Jadaühenduses C väheneb, sest suureneb vahekaugus.
KEEMILISED VOOLU ELEMENDID. Kuivelemendid on ühe kortsed Akumulaatorid korduv kasutatavad (sisaldavat hapet) PINGEJAGUR. Skeem?Pingejagur on lihtne lineaarne elektriahel, mille väljundpinge on murdosa sisendpingest.Kõige lihtsam näide pingejagurist kasutab kahte jadaühenduses takistit . Seda kasutatakse tihti võrdluspinge tekitamiseks või kõrgema signaali jagamiseks mõõtmise otstarbel. Paraleel ühenduse korral peab akude pinge olema võrdne. Korrapärane ioonide liikumine Kircovi 1 seadus, nii palju kui tuleb sisse läheb ka välja ja omiseadus kogu ahela kohta valem I=E/(R+Ro) R=ro x (l x s) MITTELINEAARNE ALALIS VOOLU AHELAD Termo takisti on kui temperatuur väheneb siis takistus väheneb. ELEKTROMAGNETISM Magnetil on pöhja ja löunapoolus.
aplamad. Magnetvõimendi • elektrivoolu tugevuse, pinge või võimsuse võimendi, mille talitlus põhineb ferromagnetsüdamike magneetumisomaduste mittelineaarsusel, eriti magnetilise küllastumise nähtusel. • Tüüpiline magnetvõimendi, mis patenteeriti 20. sajandi alguses[1], koosneb kahest drosselist. Kummagi drosseli ferromegnetsüdamikul on üks mähis (1 ‒ 2) tüürahelas ja teine (3 ‒ 4) koormusahelas. Jadaühenduses mähistega magnetvõimendi Pillivõimendi • Pillivõimendi ehk kombo on elektriliste pillide võimendamiseks kasutatav aparatuur, mis koosneb tavaliselt võimendist ja kõlarist. • Valmistatakse spetsiaalseid võimendeid kitarri, klahvpillide, bassi, hääle jne võimendamiseks.
1. Milliste juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. Jadaühendus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul on kõik elemendid ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühandatud juhtide jaoks. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 = ... = In 3. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R = R1 + R2 + ... Rn 4. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel juhtidel on teada? Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U = U1 + U2 + ... Un 5. Millist juhtide ühendust minetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemilt. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendusviisi, kus voolutugevus j...
R4 5 R5 1 0 11 Antud E1 = 18 V E2 = 36 V E3 = 12 V J1 = 1 A J2 = 1 A R1 = 1 R2 = 36 R3 = 12 R4 = 5 R5 = 11 Pingeallaikas E3 ja takisti R3 on jadaühenduses, lähen üle vooluallikale J3 E2 R1 R2 7 2 5 1 36 36 V E1 8 18 V
Juhtide jada- ja rööpühendus. 1)Jadaühendus ehk järjestikune ühendus. Jadaühenduses vool ei hargne. Jadamisi on kõik vooluringi hargnemata osad. Jadamisi vooluahelas on voolutugevus kõikides juhtides ühesugune(laeng q ei kogune, ei hargne jne) => J=J1=J2=...=Jn (n juhtide arv) Jadaühendusel kogupinge võrdub üksikute pingete summaga. Kogu pinge jaguneb üksikute takistuste vahel. (U=A/q : kuna tehtavad tööd liituvad, siis ka pinged liituvad.) => U=U1+U2+..+Un. Kui on n ühesugust juhti => U =n*U1 . Jadaühenduse korral on juhtide kogutakistus võrdne juhtide takistuste summaga.=> R= R1+R2+R3+..+Rn Kui on n ühesugust => R=n*R1. Jadaühenduse korral jaguneb pinge takistuste vahel võrdeliselt takistuste suurustega.=> U1:R1 = U2:R2 2)Rööpühendus ehk paralleelühendus. Rööbiti on omavahel ühendatud vooluringi hargnenud osad. Vool hargneb. Kogu voolutugevus hargnemata osas võrdub...
Ta avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Katsete tegemine nõudis suurt osavust, sest G. S. Ohmil ei olnud amper- ega voltmeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Jadaühendus on ühendusviis, mille puhul kõik elektriahela elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Jadaühenduses vool ei hargne. Voolutugevus jadaahelas on kõikides juhtides sama ( I=I1=I2=...=In ) Kogupinge jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide pingete summaga ( U=U1+U2+..+Un ) Kogutakistus jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide takistuste summaga ( R= R1+R2+..+Rn ) Jadaühenduse korral jaguneb pinge takistuste vahel võrdeliselt takistuste suurustega (U1:R1 = U2:R2) Jadaühendust kasutatakse tavaelus üpriski harva, nii on nt. ühendatud elektriküünlad jõulupuul.
Ohmi seadused on saanud oma nime nende avastaja, tuntud saksa füüsiku Georg Simon Ohmi(1789-1854) järgi. See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi elektritakistuse vahel. Tema järgi on saanud takistuse mõõtühik nime "oom". Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Ohm avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Seejuures tuli tal ületada suuri raskusi. Ta konstrueeris ise tundliku mõõteriista voolutugevuse mõõtmise...
Tartu Kutsehariduskeskus Füüsika Iseseisev töö Ljudmila Kovaltšuk Õpetaja: Arno Ratas Tartu 2014 1. Jadaühendus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul on kõik elemendid ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 3. Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R=R1*R2 / R1+R2 ( R=R1+R2+R3 ) 4. Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U= I*R 5. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendusviisi, kus voolutugevus jaguneb kõikide juhtide vahel võrdselt. 6. Kõigil juhtidel on pinge sama. U=U1+U2+U3 7. Voolutugevud on võrdne kõikide rööbiti ühendatud juhtide voolutugevuse summaga. 8. Kaks korda. 9. 1/R= R1 + R2 10. Rööbiti. 11. Tähis V-volt
vooluahelas toimub pidev elektronide ringvool läbi voolutarbija ja galvaanielemendi. Voolu pidev jätkumine on võimalik ainult seetõttu, et elemendis toimuvad keemilised reaktsioonid asendavad kogu selle energia, mille tarbija ära kulutab. Pinge galvaanielemendi klemmide vahel ei ole kuigi suur, ainult 1-2 voldi piires. Et saada kõrgemat pinget, on vaja ühendada järjestikku mitu elemnti. Valem: U=U1+U2+U3. Niisugust jadaühenduses galvaanielementide kogumit nimetatakse galvaanipatareiks või lihtsalt patareiks. Igapäevases elus nimetatakse tihti patareiks ka üksikut galvaanielementi, näiteks seda, mis pannakse elektronkäekella või lauakella toiteallikaks. Jadaühenduses galvaanielementide klemmipinged liituvad. Näiteks moodustavad kolm jadaühenduses 1,5 voldist elementi patarei, mille klemmipinge on 4,5 V. Galvaanielementide rööpühendamine pinget ei tõsta. Näiteks kolme elemendi
efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Selliste mootorite töö on kirjeldatav Lorentzi seadusega. Kuid eksisteerivad ka lineaarsed elektrimootorid. 2.3 Jadaühendus Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. Joonis 1. Jadaühendus 2.4 Rööpühendus Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti
ülitugevaid elektrivälju. Tulevikus ülijuhtivad elektriliinid, võimaldaksid vabaneda soojuskadudest energia ülekandel. 12.Seadused · Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G*U · Joule Lenzi seadus elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolukestusega t Q=I2 Rt · Jadaühenduse seosed - Jadaühenduses läbib kõiki takisteid sama vool( I =I1=I2) - Jadaühenduse korral võrdub jada otste vaheline pinge üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga(U=U1 + U2) - jadaühendus kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuste summaga ( R=R1+R2) · Rööpühendus seosed - - Rööpühenduste korral on kõikidel takistitel sama pinge (U=U1=U2) - Rööpühenduse korral võrdub kogu vooluringi läbiv vool üksikuid takisteid läbiva voolu summaga (I=I1+I2)
ÜLESANNE: Leia takistus, kui juhtme pikkus on 20 meetrit, pindala on 0,4 mm 2 ja eritakistus on 0,49 mm2/m. *Mis on ülijuhtivus? Ülijuhtivus on nähtus, kus absoluutse nulltemperatuuri lähedastel temperatuuridel takistus praktiliselt kaob. *Mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht? Kõrgtemperatuuriline ülijuht on on aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal temperatuuril kui 25 kraadi kelvinit. *Mis on jadaühendus? Jadaühenduses on takistid ühendatud vooluallikaga järjestikku. *Mis on rööpühendus? Rööpühenduses on takistid vooluallikaga paralleelselt. *Ohmi seadus? Ohmi seadus ütleb, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R, kus I on voolutugevus, U on pinge ja R on takistus. ÜLESANNE: Leia voolutugevus, kui takistus on 0,2k ja pinge on 1,5V. *Ohmi seadus kogu vooluringi kohta! Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus ahelas on võrdeline
siinusgraafik. Alalisvoolu ees on mitmeid eeliseid: nt on vahelduvvoolumootorid lihtsamad,odavamad ja töökindlamad. 2.Juhi takistus. Eritakistus. Iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhivõimet avaldada teda läbivale voolule takistust. Sõltub aine keemilisest koostisest ja struktuurist e. Aatomite paikemisese viisist. R=U/I. Juhi takistus sõltub materjalieritakistusest, juhi pikkusest, ristlõikepindalast ja temperatuurist. PILET4 Kirjelda voolutugevusi ja pingeid jadaühenduses. Kuidas arvutada üksikul takistil eralduvat soojushulka? Jadaühenduses vool ei hargne. Kõik elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. R = R1 + R2 + R3 Kogupinge on võrdub osapingete summaga. U = U1 + U2 + U3 Voolutugevus on kõikides juhtides sama. I = I1 = I2 = I3 Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t (Lenzi seadus) Q = I2R t
Georg Simon Ohm Ohmi seadus Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades sakslasest kooliõpetaja G.S. Ohm. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Georg Simon Ohm sündis 16. märtsil 1789.aastal Erlangenis Saksamaal protestantlikus peres. Tema isa oli lukksepp ja ema pärines rätsepa perekonnast. Georg läks 11-aastaselt õppima gümnaasiumi, kuid pakutud kooliharidus jäi algeliseks. Tegeliku hariduse sai Georg oma isalt Johann Wolfgangilt. 1805. aastal astus Ohm Erlangeni ülikooli, kuid eelistas õppimisele pidutsemist. Poja käitumisest tigestunud isa saatis ta Sveitsi, kus ootas matemaatikaõpetaja ametikoht. Neli aastat hiljem soovis noormees pöörduda tagasi ülikooli, k...
hakkavad pinged piiramatult kasvama. Pingelangud hakkavad kondensaatoril ja poolil kasvama ning Liigitus: võivad ületada toitepinge U mitmeid kordi. 1)k põhjal võib liigitada pinget tõstjateks, pinget alandavateks Jadaühenduses võib lõppeda läbilöögiga kondensaatoris. Ohustab inimesi. Rööpahelas tekib 2)faaside põhjal: 1-faasilised, 3--faasilised vooluresonants, kus haruvoolud IC ja IL võivad koguvoolus I olla palju kordi suuremad. Pool võib 3) jahutusviiside põhjal: õhkjahutus, õlijahutus, kombineeritud jahutus läbipõleda. (joonis)
Näitab, mitu korda on vaakumis elektriväli suurem kui antud aines. Vaakumis ja õhus on 1, ainetes on suurem kui 1. 22. Miks dielektrikus on elektriväli nõrgem, kui vaakumis? Elektrivälja nõrgenemist põhjustab elektriline polaritsatsioon. 23. Kui suur on elektriväli juhis? (Põhjendada). Elektriväli juhis on 0, sest potentsiaal on kogu juhi ulatuses sama. 24. Kuidas avaldub kondensaatorite mahtuvus rööpühendusel ja jadaühendusel? – Rööpühendusel kondensaatorid liidetakse, jadaühenduses pöördväärtused liidetakse. 25. Mis on elektrivool? – Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine 26. Mis on elektromotoorjõud? – jõud, mis paneb vooluallikas osakesed liikuma. Ehk vooluallikas olev kõrvaljõudude poolt tehtud töö ühikulise laengu ümberpaigutamiseks ühelt klemmilt teisele. 27. Mis on pinge? Mis on vooltugevus? – Pinge näitab, palju on vaja tööd teha, et laeng ümber paigutada. Voolutugevus näitab, kui suur laeng kantakse ajaühikus läbi juhi ristlõike
Voolu amplituud on 0,06 ja 0,6 mA) 2. Skitseerige antud skeemi korral Thevenini ja Nortoni ekvivalentskeemid ja tuletage neid iseloomustavad parameetrid. Kumba ekvivalntskeemi on mõistlikum kasutada, kui takisti on 0,1 Ω või 100 Ω? 12 Ω (elektromotoorjõud ekvivalentskeemil: 1,2 V ja sisetakistus 2,4 Ω, voolugeneraatori (lühis)vool on 0,5 A; esimesel juhul on mõistlikum kasutada Nortoni ja teisel juhul Thevenini ekvivalentskeemi) 3. Leida jadaühenduses RCL ahela resonantssagedus, hüvetegur ja sagedusriba, kui ahela takistus on 10, mahtuvus on 150 nF ja induktiivsus 0,02 H. Milline on ahela takistus signaalile resonantssagedusel? Milline on pinge amplituud kondensaatoril resonantssagedusel, kui ahelale rakendatud siinuselise signaali pingeamplituud on 6 V? Skitseerige antud ahela jaoks sagedussõltuvus (voolu amplituudi sõltuvus sagedusest) ja faasisõltuvus (pinge ja voolu vahelise faasi sõltuvus sagedusest)! ωR = 18,2·103 s-1 e
Kuna mittelineaarelemendi takistus pole konstantne, siis ei saa niisugust elementi sisaldavat ahelat arvutada Ohmi seaduse järgi. Kui elemendi (või elementide) pinge-voolu tunnusjoon(ed) on teada, võib kasutada näiteks graafilist meetodit. 2.2.1 Mittelineaarelementide jadaühendus Vaatleme kahe jadamisi ühendatud mittelineaarse elemendiga elektriahelat, mille pinge-voolu tunnus- jooned on teada. Ahela arvutamiseks vaadeldakse nende tunnusjooni ühises koordinaatteljestikus. Jadaühenduses läbib mõlemat elementi sama vool I , pinge moodustub aga osapingete summast U = U 1 + U 2 , siis on vaja liita pinged, mis vastavad samale voolule. 37 Valime voolu I 1 ja tõmbame rõhtteljega paralleelse sirge, mis joonise mõõtkavas vastab sellele voolule. Lõigud 1-2 ja 1-3 väljendavad nüüd osapingeid U 1 ja U 2 . Nende liitmisel saabki punkti 4, mis on ühise pinge-voolu tunnusjoone punkt. Kogupinge väärtust
t aeg (s) 13. Alalisvoolu mõiste ja joonis. Alalisvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 14. Vahelduvvool, joonis. Vahelduvvool on elektrivool, mille puhul voolu tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt. 15. Pinget mõõdetakse voltmeetriga ja ühendatakse vooluringi tarbijaga rööbiti ehk paralleelselt. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ja ühendatakse jadamisi ehk järjestikku. 16. Vooluring vooluallika, 3 jadamisi tarviti ja lülitiga. Jadaühenduses on pinge U=U1+U2. 17. Vooluring vooluallika, 3 rööbiti tarviti ja lülitiga. Rööpühenduse korral pinge U=U1=U2. 18. Ülijuhtivus on nähtus, kus metallide takistus muutub peaaegu nulliks. 19. Joul- Lenzi seadus, valem, tähised. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja ajavahemiku korrutisega. Q=I2*R*t Q soojushulk (J) I voolutugevus (A) R juhi takistus (oom)
Alalisvoolumootoreid liigitatakse vastavalt ergutusviisile: Püsimagnetergutusega Elektrilise ergutusega Sõltumatu ergutusega (toidetakse eraldi allikast) Jadaergutusega (ergutusmähised on ankrumähisega jadaühenduses) Rööpergutusega (ergutusmähised on ankrumähisega rööpühenduses) Segaergutusega (osad ergutusmähised on ankrumähisega jadaühenduses, osad rööpühenduses) Tööpõhimõte: Vooluga mähistraadile mõjub püsimagnetite tekitatud väljas Lorenzi jõud. Jõu suund on määratud parema käe reegliga. Lorenzi jõud keeraks rootorit kuni tasakaalu asendini. Sinna jõudes aga kommutaator pöördub nii palju, et ühendab mähisel pinge polaarsuse ümber, seega muutub ka voolu suund ja tekkib uuesti keerav jõud, mis viiks ta järgmisesse tasakaalu asendisse, siis toimub
Mittelineaartakistite vool sõltub aga mõjuva pinge väärusest või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm. Eritakistuse ühik oom korda meeter ehk oom-meeter (m) on defineeritud kui antud ainest tehtud 1 m pikkuse ja 1 m2 ristlõikepindalaga juhi takistus. Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. · Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. · Jadaühenduses olevatel takistitel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. · Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite
Füüsika koolieksam. Päikesesüsteem , koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). (+ eraldi lehtedelt vaadata) Valguse peegeldumine, Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedam...
Termopikendusjuhtmetega viiakse termopaari vabad otsad mõõteobjektist eemale. Termoelektriline termomeeter on seade, mis koosneb termopaarist ning termopikendusjuhtmetest ja vabade otste termo-emj kompenseerimiseks mõeldud süsteemist. Termoelektriline termomeetrid on kas termostaadiga või automaatpotentsiomeetriga. 5 Termopaaride patarei koosneb mitmest jadaühenduses olevast termopaarist ja omab ühest termopaarist paaride arv korda suuremat tundlikkust. Diferentsiaaltermopaarid? 12. Magnetelektrilised millivoltmeetrid. Millivoltmeetri põhimõtteskeem ja ehitus. Termo-emj mõõtmise iseärasused millivoltmeetri kasutamisel. Magnetelektrilisi millivoltmeetreid kasutatakse termomeetrias termo-emj mõõtmiseks. Põhimõtteskeem: 1 kerge liikuv raam 2 poolteljed 3 osuti 4 spiraalvedrud 5 püsimagnet
Termopikendusjuhtmetega viiakse termopaari vabad otsad mõõteobjektist eemale. Termoelektriline termomeeter on seade, mis koosneb termopaarist ning termopikendusjuhtmetest ja vabade otste termo-emj kompenseerimiseks mõeldud süsteemist. Termoelektriline termomeetrid on kas termostaadiga või automaatpotentsiomeetriga. 5 Termopaaride patarei koosneb mitmest jadaühenduses olevast termopaarist ja omab ühest termopaarist paaride arv korda suuremat tundlikkust. Diferentsiaaltermopaarid? 12. Magnetelektrilised millivoltmeetrid. Millivoltmeetri põhimõtteskeem ja ehitus. Termo-emj mõõtmise iseärasused millivoltmeetri kasutamisel. Magnetelektrilisi millivoltmeetreid kasutatakse termomeetrias termo-emj mõõtmiseks. Põhimõtteskeem: 1 kerge liikuv raam 2 poolteljed 3 osuti 4 spiraalvedrud 5 püsimagnet
protsentides. Temperatuuri muutuse 1°K kohta temperatuuril 20°C. Transistor soojeneb skeemis kui radikas ei suuda ära jahutada transistorit on ohu vältimiseks, et trans läbi ei läheks on radika külge paigaldatud termistor mis aga asub skeemis Rpj jadaühenduses. Radika soojenemisel väheneb termistori takistus mille tõttu väheneb baasipinge ja kollektorivool. Kui aga panna R1 jadamisi posistor ja termistor asendada kindla suurusega püsitakistiga siis posistori puhul transistori soojenemine toob
UP UTp Puutepinget saab vähendada mitmest elektroodist koosneva maanduri abil. 64. Sädemikud Joonis 5.19 Sädemikud kuni 200 kVA trafodel (a) ja keskpingel (b) Sädemiku volt-sekund karakteristik peab olema madalam kui kaitstava isolatsiooni volt- sekund karakteristik. Joonis 5.20 Sädemiku (1) ja kaitstava seadme (2) volt-sekund karakteristikud 65. Ventiillahendid Koosnevad sädevahemikust ja sellega jadaühenduses olevast ebalineaarsest Takistist Joonis 5.21 Ventiillahendi takisti volt-amper karakteristik Kui vool Ik läbib kaare kaudu takistit, tekib takistil nn jääkpinge Uj Ventiillahendi läbilöögipinge Ull ja jääkpinge peavad olema ligikaudu 20...25 % madalamad kaitstava isolatsiooni lahenduspingest. Impulssvoolu järel hakkab ventiillahendit läbima võrgusageduslik saatevool Is, mida põhjustab pingestatud elemendi talitluspinge.
1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim seisuhõõrd...
133. Elektritakistuse ja elektrimahtuvuse jada ja rööpühendus. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Takistuste korral liituvad nende pöördväärtused. Mahtuvused paralleelühenduste korral liituvad. Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga ja liituvad mahtuvuste pöördväärtused. 134. Ohtlikud pinged ja voolutugevused. 16mA alates inimene ei vabane iseseisvalt vooluallikast. 25-80mA hingamishäire, vererõhu tõus, häired südames. 80mA-3A minestus, südamevärinad. Üle 3A südme peatumine, sokk, põletushaavad. Suurem osa õnnetusi juhtub 220V. 135. Alalisvoolu mõju elusorganismile.
mittelineaarseks. Kuna mittelineaarelemendi takistus pole konstantne, siis ei saa niisugust elementi sisaldavat ahelat arvutada Ohmi seaduse järgi. Kui elemendi (või elementide) pinge voolu tunnusjoon(ed) on teada, võib kasutada näiteks graafilist meetodit. Vaatleme kahe jadamisi ühendatud mittelineaarse elemendiga elektriahelat, mille pingevoolu tunnusjooned on teada. Ahela arvutamiseks vaadeldakse nende tunnusjooni ühises koordinaatteljestikus. Jadaühenduses läbib mõlemat elementi sama vool I , pinge moodustub aga osapingete summast 1 2 U =U U , Kahe mittelineaarse elemendi rööpühenduse korral on elementide pinged võrdsed ja üldvool võrdub haruvoolude summaga 1 2 I I . I 7. Magnetvoog. Magnetväli. Magnetiline induktsioon Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. kus on magnetvoog;
3) käivitusskeem peab olema võimalikult lihtne- vooluahelal on aktiivtakistuse iseloom . kuigi resonantsi puhul on rööpahela takistus aktiivtakistuse maksimaalse töökindluse ja minimaalse maksumusega. *Lühisrootoriga as.mootorid on odavamad ja iseloomuga ei võrdu see pooli aktiivtakistusega nagu sed aoli jadaühenduses. töökindlamad, aga ka lihtsamad teenindada kui faasirootoriga as.mootorid. Seetõttu eelistatakse 6.Võimsused vahelduvvooluringis Vahelduvvoolu võimsus on samuti ajaliselt muutuv suurus_ lühirootoriga as.mootoreid kõikjal, kus võimalik. *Faasirootoriga as.mootoreid tuleb kasutada neil juhtudel,
21. Lülide järjestik- ja paralleelühendus. Lülide vastassuunaline paralleelühendus. Lülide jadaühendus Jadaühendus: reguleerimissüsteemide tüüpelementide ühendusviisid. Jadaühenduse korral on kogu ahela ülekandefunktsioon võrdne ahelasse kuuluvate ülekandfunktsioonide korrutisega. W(s) = W1(s)W2(s)W3(s).......Wn(s) Lülide rööpühendus Paralleelselt töötavaid lülisid esineb süsteemides harvemini kui jadaühenduses olevaid lülisid (sisendsuurus on sama ja väljundsuurused liituvad). Paralleelselt töötavate lülide ülekandefunktsioon on nende lülide ülekandefunktsioonide summa. W(s)=W1(s)+W2(s)W3(s)+......+Wn(s) Tagasiside ehk vastassuunaline paralleelühendus. On kolmas reguleerimissüsteemide tüüpelementide ühendusviis. Sellise ühendusega on kõik suletud reguleerimiskontuuriga automaatsüsteemid tervikuna. Süsteemi
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla p...
valemi järgi, kui d=R2-R1‹‹R2; kuna sel juhul on avaldis 4pR1R2 umbkaudu võrdne ükskõik kumma katte pindalaga S. Peale mahtuvuse iseloomustatakse iga kondensaatorit piirpingega Umax, mis on kondele lubatav max katete potensiaalide vahe. Seda ületades toimub dielektriku läbilöök, mis viimase rikub. Loomulikult muutub seetõttu ka kondensaator kasutuskõlbmatuks. Järjestikühendus: järjestikühenduses/ jadaühenduses on kondensaatorite kogumahtuvus võrdne üksikute kondensaatorite pöördmahtuvuse summaga. Ckogu=1/C1 + 1/C2 + 1/C3 . (Vool 9 liigub läbi üheainsa juhtme.) Sellisel ühendusel muutub U iga kondensaatori läbimise järel väiksemaks (U1, U2 ja U3), I= const. Paralleelühendus: Paralleelühenduses/ rööpühenduses kondensaatorite kogumahtuvus on
Pumpade ühistunnusjoone H(Q)I+II - kõvera saamiseks tuleb liita üksikpumpade kõverate ordinaadid (H): H = HI + HII Pumpade ühistunnusjoone ja võrgutunnusjoone lõikumiskohas on jadamisi ühendatud pumpade tööpunkt. Kõik teised pumbaparameetrid määratakse kummagi pumba tunnusjoonelt. Pumpade vähim kõrgusvahe jadaühenduse korral ei ole piiratud . Suurim vahekõrgus võrdub esimese pumba survekõrguse ja teise pumba imemiskõrguse summaga. Kahe jadaühenduses pumba ühiskasutegur gQH 1+ 2 1 2 = = H 1+ 2 gQH 1 / 1 + gQH 2 / 2 H 1 2 + H 21 Reeglina pumpade jadaühenduse korral summaarne tootlikkus võrku ei muutu. Küsimus 16. Tsentrifugaalpumba karakteristikute ümberarvutamine viskoosse vedeliku jaoks. 45 Veest suurema viskoossusega vedelike pumpamisel pumba tõstekõrgus (H) ja jõudlus (Q) vähenevad ning tarbitav võimsus suureneb.
Kuna mittelineaarelemendi takistus pole konstantne, siis ei saa niisugust elementi sisaldavat ahelat arvutada Ohmi seaduse järgi. Kui elemendi (või elementide) pinge-voolu tunnusjoon(ed) on teada, võib kasutada näiteks graafilist meetodit. 2.2.1 Mittelineaarelementide jadaühendus Vaatleme kahe jadamisi ühendatud mittelineaarse elemendiga elektriahelat, mille pinge-voolu tunnus- jooned on teada. Ahela arvutamiseks vaadeldakse nende tunnusjooni ühises koordinaatteljestikus. Jadaühenduses läbib mõlemat elementi sama vool I , pinge moodustub aga osapingete summast U = U 1 + U 2 , siis on vaja liita pinged, mis vastavad samale voolule. 37 Valime voolu I 1 ja tõmbame rõhtteljega paralleelse sirge, mis joonise mõõtkavas vastab sellele voolule. Lõigud 1-2 ja 1-3 väljendavad nüüd osapingeid U 1 ja U 2 . Nende liitmisel saabki punkti 4, mis on ühise pinge-voolu tunnusjoone punkt. Kogupinge väärtust
Transistoride kollektor-emitteri pinge, kollektorivool ja päripingelang on URCE = 600 V, IFC = 51 A, UFCE = 1,45 V. Transistorsilla SK 50 GD066ET baasil valmistatud elektriajami ühendusskeem on joonisel 6.8 ja komponentide funktsioonid on kirjeldatud lisas 5. Neljakvadrandiline pulsilaiusmuundur on kiiretoimelise reverseeritava ja reguleeritava kiirusega ajami põhiosaks. Reeglina välditakse siin katkevvoolutalitlust lülitussageduse suurendamisega või mootoriga jadaühenduses drosseli lisamisega. Võimaldamaks talitlust pikkade ühenduskaablitega, lülitatakse muunduri väljundisse drossel. See kompenseerib kaablite mahtuvuse. Kiiruse ja voolu regulaatorid saavad informatsiooni kasutajalt, milleks on seadekiirus. Seadekiirus võimaldab mootoril arendada nõutavat kiirust ja võllimomenti. Regulaatorid kaitsevad ajamit, kui olukord seda nõuab, ning annavad kasutajale informatsiooni ajami 212 +
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
