Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Füüsika elektrivool". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võnkering, voolutugevus, lainepikkus, kondensaator, generaator, magnetväli, vahelduvvool, trafo, amplituud, hetkeväärtus, nulljuhe, kaitsmed, aktiivvõimsus, omavõnkesagedus, thompsoniktromagnetväli, antenn, värvipimedus, infra, ultravalgusktrivool, faasijuhe, sulavkaitse, bimetallkaitse, kõverdub, vahelduva, induktiivtakistus, toimimaFüüsika KT kordamine 1.Mis on vahelduvvool? Mida näitab selle periood? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral voolutugevus ja -suund perioodiliselt muutuvad. Periood T on 20 ms, st et voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 20ms tagant. 2.Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus? Kuidas see sõltub ajast? +valem Vahelduvvoolu hetkväärtus näitab voolutugevust mingil kindlal aja hetkel. Voolutugevuse suurus muutub perioodiliselt. i=im*sin*t siinusfunktsiooni korral algab aja mõõtmine hetkel mil i=0 (i hetkväärtus ; Im amplituudväärtus ; t faas ; - 2f (ringsagedus) 3.Mis on faasijuhe ja nulljuhe?
9. Millest sõltub elektromagnetlainete toime? Lk. 75 Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ja lainepikkusest. 10. -Missugune on kiirus ja energia pendli tasakaaluasendis? 11. -Mis on elektromagnetväli? Lk. 71Elektromagnetväli on elektri ja magnetjõude vahendav ühtne väli. 12. -Mis on elektromagnetlaine? Lk. 72 Elektromagnetlaine on elektri- või magnetvälja muutuse levik ruumis. Ta on ristlaine 13. Mis on lainepikkus? Tähis. Valem. Lk.75 Lainepikkus on naaber-laineharjade vahekaugus. Tähis lambda . 14. -Mis oli Maxwelli jaoks magnetväli? Lk Elektrivälja muutus. 15. Kuidas tekib elektri-või magnetvälja muutus ruumis? Kuidas see levib? Elektrivälja muutumine ühes punktis, mis põhjustab muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub esile elektrivälja muutuse naaberpunktis Igasugune elektri- või magnetvälja muutus levib ruumis lainena. 16. Kes oli James Maxwell? Inglise füüsik 17
1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus ning kuidas on need omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul 3. Faasjuhe? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. 4.Nulljuhe? Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Nulljuhe on selleks,et tekiks kinnine vooluring. 5. Maandusjuhe? Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. 6
Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga. 4. Miks kasutatakse kaitsmeid? kuhu ühendatakse? Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning tekitab kinnise vooluringi ja vool lülitatakse välja. Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadamisi enne tarbijat (elektrikilpi). 5. Iseloom. Lühist? Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. (Rike elektrijuhis) 6. Nim ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe! Sulavkaitse lihtsaim elektriseadme kaitse, mis katkestab voolu peale liigvoolu või lühise tekkimist - Kaitselüliti - katkestab vooluahela automaatselt ülekoormuse või lõhise korral. 7. Mis on elektrimootor ja generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega) Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks
Vabad elektromagnetvõnkumised Sunnitud magnetvõnkumised b) Võnkering süsteem, milles toimuvad vabad emv. Koosneb poolist ja kondensaatorist. Võnkeringi joonis. C kondensaatori mahtuvus L pooli induktiivsus c) Thomsoni valem - saab arvutada võnkumiste perioodi võnkeringis. T= T- võnkumiste periood [s] ; L- induktiivsus [H] ; C- mahtuvus [F] d) Vahelduvvool sunnitud emv, mille puhul voolutugevus muutub ajas harmooniliselt. Vahelduvvoolu tekitakse generaatorite abil. Generaatori põhiosad: Magnetväljas pöörlev juhtme keerd indutseeritakse emj Püsimagnet tekitab magnetvälja Kontaktrõngad voolu kättesaamiseks juhtme keerdudeks Voolu tekkimine toimub elektromagnetilise induktsiooni põhimõttel. Magnetvoog läbi suletud pinna muutub. i=n
Pinget madaldava trafo ehitus, tema ülesanne Pinget madaldavas trafos on primaarmähises rohkem keerde kui sekundaarmähisel. Sellega kohandatakse pinge sobivaks enne tarbjani jõudmist. Elektrienergia ülekande põhimõte Tõstetakse pinget, mille käigus soojuslikud energiakaod on väikesed. Elektromagnetlainete skaala(mis on selle aluseks) Elektromagnetlainete skaala koostamisel on võetud aluseks nende sagedus f või lainepikkus . Elektrienergia tootmine Erinevad energialiigid muundatakse elektrienergiaks. Vahelduvvoolu voolutugevuse graafik - Trafo ehitus ja tööpõhimõte Trafo koosneb primaarmä hisest, sekundaarmähisest ja raudsüdamikust. Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Vahelduvvoolu generaatori tööpõhimõte ja ehitus - Generaator muundab mingit teist energiat vahelduva elekt romagentvälja energiaks. Koosneb staatorist paigalseisev
FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ (eelviimane) 5. KURSUS – 12. klass 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile.
U 0 70V 100V 70V 0 -70V -100V -70V 0 l = 100 m B = 0,5 T U(V) v = 2m/s 100 45 90 135 180 225 270 315 360 -100 Vahelduvvool · Vahelduvvool on perioodiliselt muutuva suunaga vool · Ajavahemikku, mille jooksul muutumine toimub, nimetatakse perioodiks. Tähis T, ühik 1s · Muutuste arv ajaühikus sagedus. Tähis f, ühik 1Hz(herts) · Voolutugevus mingil ajahetkel t Voolutugevuse hetkväärtus i · Voolutugevuse maksimaalne väärtus - Voolutugevuse amplituudväärtus Im Vahelduvvool FAAS. Väljendatakse kraadides i = Im sint i = 3 sin 100t
VAHELDUVVOOL, ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE, ELEKTROMAGNETLAINED Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus muutub perioodiliselt. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. T= t/n T= 2/ t-liikumise aeg n-sooritatud võngete arv - nurkkiirus Sagedus näitab võngete või pöörete arvu ajaühikus. Ühik 1 Hz. = n/t =1/T Ringsagedus () näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides.Ühik rad/s. =2f Siinuse või koosinuse argumenti t nimetatakse faasiks. Faas näitab, millises seisundis
Võnkering. Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. Teda kasutatakse elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. Kirjeldame vabavõnkumist võnkeringis: (j1). Kondensaator on laetud. | Kondensaatro tühjeneb. Eneseinduktsiooni tõttu kasvab vool poolis aeglaselt. | Voolu kasvamine lõpeb siis, kui kondensaator on täielikult tühjenenud. |Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja
· Auto spidomeeter 6 . End ainduktsio o n. Induktiivsu s Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul 5. VAHELDUVVO OL JA S ELLE KIRJELDAMINE Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub (suund ka muutub). Euroopa riikides on valitud voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks 50 herzi ning perioodiks 20 millisekundit. Laengukandjate suunatud liikumine on vahelduvvoolu korral võnkumine. Voolutugevuse hetkväärtus i sõltub laiatarbelise vahelduvvoolu korral ajast t kujul i= Im cos t või i= Im sin t. Voolutugevuse suurimat võimalikku väärtust Im nimetatakse amplituudväärtuseks.
Mida pikem juht, seda suurem takistus. 3. Mis on ülijuhtivus? Olukord, kus aine takistus praktiliselt kaob, kui tema temperatuur on madalam, kui kriitiline temperatuur. 4. Mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht? Aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal emperatuuril kui 25K. 5. Ohmi seadus. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta . Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=E/R+r 7. Mis on jadaühendus? Voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. 8. Mis on rööpühendus? Elektriseadmete ühendusviis, mille puhul kõigile tarbijatele on rakendatud sama tugev voolu pinge. 9. Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühendatakse volt- ja ampermeeter vooluringi? Volt- ja ampermeetriga. Ampermeeter jadamisi, voltmeeter
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel. *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Ka
Füüsika arvestuseks kordamine 1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? +valem. Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala* triivliikumise kiirus. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temp-st? Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga
Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja.
Mis on sellel liikudes iseärast? 24. Punktlaengu elektrivälja potentsiaali arvutamise valemi tundmine. 25. Defineeri pinge mõiste. Valem. 26. Defineeri pinge ühik 1V. 27. Defineeri elektrivälja tugevuse ühik. 28. Mis on sammupinge? 29. Selgita, mida väljendab 1eV. 30. Kirjelda elektrivälja mõju sellesse asetatud juhile. 31. Kirjelda elektrivälja mõju sellesse asetatud dielektrikule. 32. Milles seisneb polarisatsiooni nähtus? 33. Millest koosneb kondensaator ja milleks seda kasutatakse? 34. Mida nimetatakse kahe juhi vaheliseks mahtuvuseks? Valem. 35. Defineeri mahtuvuse ühik 1F. 36. Millist liiki kondensaatoreid tead ja kus neid kasutatakse? 37. Oska leida kondensaatorite kogumahtuvust nende erineva ühenduse korral. 38. Kondensaatori energia arvutusvalemi tundmine. Alalisvool 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? 2. Mida nimetatakse alalisvooluks? 3. Mille poolest juhid erinevad mittejuhtidest? 4
FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile.
vahel omab energiat. Väljatugevus E on võrdeline pingega U. Seetõttu võime öelda, et elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga. Laetud kondensaatori elektrivälja energia. Ee=CU2/2 (J) Superkondensaatorid Superkondensaator ehk ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Superkondensaatorid, täpsemalt elektrilised kaksikkihilised või elektrokeemilised kondensaatorid võivad talletada palju suurema elektrilaengu kui tavapärased kondensaatorid. See on võimalik tänu kahekordsele kihile, mis moodustub nende seadmete elektrolüüdi ja elektroodi piiripinnal elektrivoolu mõjul. ELEKTRIVOOL Elektrivool Vabade laengute suunatud liikumine. I = e*n*S*v, kus I on voolutugevus (A), e on elementaarlaeng (e=1.6*10^19 C) n on vabade elektronide konsentratsioon (n=N/V
FÜÜSIKA ENERGIA 1. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine ning elektrivoolu suund on määratud kui positiivsete laengute liikumise suund. 2. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest, mida suuremad, seda suurem voolutugevus. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 3. Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 4. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist ? ül Takistus näitab keha mõju elektrivoolule. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile
Selle suund on määratud kokkuleppeliselt: positiivsete laengukandjate liikumise suund 6. Mille poolest erinevad juhid, dielektrikud ja pooljuhid? Juhid on ained, mille vabade laengukandjate arv on väga suur. Nt metallid Dielektrikud sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Pooljuhid on saanud nime oma vahepealse elektrijuhtivuse järgi juhtide ja dielektrikute kui kahe äärmuse vahel. 7. Mida näitab voolutugevus? Valem, ühik. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Voolutugevuse ühikuks on üks amper ja voolutugevuse valemiks on juhi ristlõiget läbiva aja jagatis selleks kuluva ajaga. 8. Kuloni seadus ja valem. Kuloni seadus ütleb, et kaks punktlaengut mõjutavad üksteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. k= Fr(ruudus) / q1q2 9. Mis on punktlaeng?
omavõnkesagedusega).Elektreedid- jäävad pärast elektrivälja eemaldamist polariseerituks (analoogselt püsimagnetitele magnetväljas).Kondensaator ja tema elektrimahtuvus-kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Koosneb kahest juhtivast plaadist, mille vahel paikneb dielektrikukiht. Tema mahtuvus on tema katete omavaheline mahtuvus.Kondekaid kasutatakase elektrilaengute kogumiseks kohtades, kus on lühikeseks ajaks vaja suurt võimsust. Samas ei juhi kondensaator alalisvoolu, sest ei teki kinnistelektriahelat. Tema elektrimahutuvs-on ühe katte laengu ja katetevahelise pinge suhe C=q/U [F-farad].üksiku juhi mahtuvus ja potentsiaali suhe C=q/. Plaatkondensaatori mahtuvus- C= 0*S/d. 0- elektriline konstant ehk 8,85*10-¹² F/m Kondensaatorite ühendamine- kui kasutada on mitu kondekat, võib tunduvalt laiendada mahtuvuste võimalikke väärtusi, ühendades kondekad patareideks. Rööpühendus-kogumahtuvus on üksikute kondekate mahtuvuste summa C=C1+C2+.
Mahtuvus C on ühe katte laengu absoluutväärtuse ja kattevahelise pinge suhet. Plaatkondensaatori mahtuvus – on võrdeline katete pindalaga S, katetevahelise aine dielektrilise läbitavusega e ja pöördvõrdeline katete vahekaugusega d Kondensaatorite ühendamine Elektrivälja energia Superkondensaator ehk ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Elektrivoolu tekkimise tingimused - elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu Elektromotoorjõud – arvuliselt võrdne laengu ümberpaigutamisel kogu vooluringis tehtava töö ja selle laengu suhtega Ohmi seadus vooliringi osa kohta: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E)
lab ja nõnda ühenduse katkestab. Bimetallkaitse on kahest erineva joonpaisumis- teguriga metallist koosnev plaadike, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab. Kaitse rakendub reeglina juhul kui voolu- ringis tekib lühis. See on faasijuhtme niisugune ühendus nulljuhtmega (või Maaga), mille takistus on palju väiksem suvalise lubatud tarviti omast. Väikese takistusega kaasneb Ohmi seaduse kohaselt suur voolutugevus. Uuemate vahelduvvooluseadmete pistikud sisaldavad lisaks faasi- ja nullklemmile veel kolmandat maandusklemmi. Läbi selle klemmi on elektriseadme metallkorpus kaitsejuhtme abil ühendatud sügavale maasse kaevatud metall-latiga. Kui faasijuhe läheb isolatsioonirikke tõttu elektrilisse kontakti tarviti korpusega, siis satuvad võrku toitvad elektrijaamad läbi kaitsejuhtme ja Maa lühisesse. Kaitse rakendub ning kat- kestab ühenduse faasijuhtme ja tarviti vahel
Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, eraldub temast elektrivoolutööga võrdne soojushulk.Q=A=IUT=I2Rt
suhtega. Elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektrivoolu töö on töö, mida elektriväli teeb laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis. Elektrivoolu võimsus võrdub voolu töö ja selle töö sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Joule-Lenzi seadus elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Ohmi seadus vooluringi osa kohta Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Aine eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta ning on võrdne juhi takistusega juhul, kui juhi pikkus ja ristlõikepindala on ühikulised. Takistite jadaühenduse korral ei esine vooluringis hargnemisi. Kõik juhid ühendatakse üksteisega järjestikku. Takistite rööpühenduse korral hargneb vool mitmeks osaks. Kõigile elektriseadmetele on
jõudude mõjul. Elektriväljas paikneva juhtivast ainest keha vabad laengud võtavad sellise asukoha, et väljatugevus juhi sees oleks null. · Elektrostaatiline ekraneerimine (+ selgitus ja rakenduste näiteid) Välja nõrgenemist nullini kasutatakse elektrostaatiliseks ekraneerimiseks. Juhi kiht võib olla väga õhuke. Metallkarbi või -võrgu sees olev kehade süsteem jääb väliste elektriväljade mõju eest kaitstuks. · Kondensaator ja elektrimahtuvus (+ valem, mõõtühik, millest see oleneb, rakenduste näiteid) Kondensaator on seade suuremate erinimeliste laengute kogumiseks. See koosneb kahest erinimeliselt laetud juhtivast kehast (tavaliselt plaadist), mis on teineteisest eraldatud dielektrikukihiga. Kondensaator on kahe juhi süsteem, millest üks asub teise õõnsuses või teineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar
positiivse laenguga keha viimasel ühest punktist teise. A = qEs · Elektrimahtuvuseks nim. kehade omadust koguda elektrilaenguid. Seadme elektrimahtuvuseks nim. seadme ühelt osalt teisele viidud laengu ja üleviimise tulemusena tekkinud suhet. q C= , milles C mahtuvus (F) U q laeng (C) U pinge (V) · Kondensaatoriks nim. seadmeid, mida kasutatakse elektrilaengute saavutamiseks. Kondensaator koosneb kahest elektrijuhtmest, mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektriga. Lihtsaim kondensaator koosneb 2-st paralleelsest metallplaadist, mille vahel on õhk. · Kondensaatori mahtuvus: S C= 0 , milles suhteline dielektriline läbitavus d o elektriline konstant (8,85*10-12 C2/N*m2) S ühe plaadi pindala (m2) d plaatide vahekaugus (m) ALALISVOOL
Elektrivälja mõjul toimub erinimeliste laengute eraldumine, negatiivsed laengud liiguvad elektritugevusega vastupidises suunas Juhi pinnal tekib nn. pinna laeng või indutseeritud laeng Juhtide (kondansaatori katete) vaheline ruum on täielikult ekraniseeritud N:piksekaitse, kõrgepingeliinid Kondensaator ja elektrimahtuvus(mõõtühik,millest see oleneb, rakenduste näiteid) Elektrostaatikast on pärit ka üks "tehniline objekt" kondensaator Kondensaator on kahe juhi süsteem, millest üks asub teise õõnsuses või Øteineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar. Kondensaatori mahtuvus on laeng , mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele , et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra Näited:1. Välklamp fotograafias laetud kondensaator tühjeneb kiiresti (samuti ka laserimpulsi saamiseks) 2. Kondensaator võib käituda
elektritakistus juhi omadus avaldada laengukandjate liikumisele takistavat mõju. elektrivoolu töö juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega, pingega juhi otstel ja voolu kestusega. elektrivoolu võimsus elektriseadme poolt arendatava võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena. Joule-Lenzi seadus elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolukestusega. Ohmi seadus vooluringi osa kohta voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus. elektromotoorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. Ohmi seadus vooluringi kohta voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja
Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulatamiseks sulamistemperatuuril. Tahkumiseks nim aine üleminekut vedelast tahkesse. Aurumiseks nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist. Soojusmahtuvuseks C nim soojushulka, mis kulub antud keha temp muutmiseks 1°C võrra. 8 Elektrostaatika 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 V on selline pinge, mille korral 1-kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. Coulomb'i seadus: kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Ekvipotentsiaalpinnaks nim pinda, mille kõikides punktides on el välja punkti potentsiaal ühesugune.
4.arvuti detailide ühendamisel käituvad ühenduskohad kna. 5. kga käivitatakse auto turvapadi 6. ülik. kasutatakse mäluseadmetes. Kondensaatorite rööp-ja jadaühendus (Joonised lehe peal) Elektrivool on igasugune laengute korrapärane liikumine. Elektrotehnikas kasutatakse elektrivoolu energia transportimiseks. Nad ei tooda, vaid ainult muundavad neisse juhtmeid pidi toodavat elektrienergiat. Lisandub laengukandjate korrapäratule soojusliikumisele nende suunatud liikumine. Voolutugevus on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng. I=q/t, I=const 1A, amper. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda. Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiirus määrab laengutele mõjuv jõud, laengukandjate arvu määrab peamiselt juhi mõõtmed. Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus. j=I/S, 1A/m2 Ohmi seadus-voolutugevus juhis on võrdeline pingega. I=U/R. St kui pinge suureneb n korda,
FÜÜSIKA EKSAM LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS MÕÕTÜHIKUD Pikkus - meeter - m Mass - kilogramm - kg Aeg - sekund - s Voolutugevus - amper - A Temperatuur - kelvin - K Ainehulk - mool - mol Valgustugevus - kandela - cd SUURENDAVAD EESLIITED ___ VÄHENDAVAD EESLIITED _ Tähis Nimetus Suurusjärk Tähis Nimetus Suurusjärk T tera- 1012 d detsi- 10 1 G giga- 109 c senti- 10 2
W=C*U22 NB! Pindala, kui ka magtuvus suureneb rööbiti ühedamise korral. C=C1+C2..., jadamaisi 1/C=1/C1+1/C2... Elektrivälja energia-Letud kondeka katete vahelises ruumis on elektrivali, mille energia avaldub kujul E=CU2/2, kuna U=Ed, siis on el valja energia vordeline ka valjatugevuse ruuduga. Superkondensaatorid- ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist e salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. ELEKTRIVOOL Elektrivoolu tekkimise tingimused- elektrivälja olemasolu ja vabade laetud osakeste olemasolu. On kolme liiki toimeid: magnetiline, soojuslik(va. üldjuhid), keemiline(einete eraldumine elektrolüüdist). Elektronmotoorjõud- Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim. elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. On võrdne vooluallika maksimaalse klemmipingega.
annaabi.ee 
