Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Füüsaika täiendõppetöö Tanel Mullari - sarnased materjalid

rata, soojus, steemis, rtus, hikute, rdetegur, aurustumissoojus, soojusenergia, koosneva, imsuse, raadiusega, visatakse, juhu
thumbnail
1
docx

Füüsika täiendõppe KT I versioon (Muldar)

I Versioon 1.Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab? Vee erisoojus on umbes 4200 J / kg K, ehk ühe kilogrammi vee soojendamiseks ühe Kalvini võrra kulub 4,2 kilodzauli. 2.Isobaariline protsess. Graafik. Isobaariline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval rõhul. Et isobaarilisel protsessil on p - const, siis pärast selle suurusega taandamist omandab valem kuju:V1/V2=T1/T2 3.Tuletada Kurvi sisenemise max kiirus. 4.Defineerida jõu põhiühik ja anda selle ligikaudne väärtus. Jõu ühikuks on njuuton. (N)1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. 5.Tuletada kiiruse valemid , kui a=const . 6.Potensiaalse energia jäävusseadus. Suletud süsteemis, kus ei mõju hõõrdejõudusid ja kus kõik deformatsioonid on absoluutselt elastsed, on kehade kineetiliste- ja potentsiaalsete energiate summa jääv. 7.Kaks keha(1 keha mass on 2 kg ja kiirus 10m/s ja teine keha on 4 kg ja kiirus 4m/s) liiguvad üksteis

Füüsika
247 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika täiendõpe

Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ keha suund ja kiirus on jäävad. Võrdsed ajavahemikud ja teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine ­ keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus ­ keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe ­ suunatud siglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus ­ keha kiirus kindlal ajahetkel, vektoriaalne suurus. Kiirendus ­ suurus, mis näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t a=v2-v02/2s Liikumisvõrrand ­ näitab, kuidas keha koordinaat sõltub ajast. Mass ­ keha inertsuse mõõt, väljendub vastupanus keha oleku muutumisele väliste jõudude toimel. Jõud ­ suurus, mille abil kirjeldatakse kehade vastastikmõju. F=ma Rõhk ­ vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Tihedus ­ suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. p=mv Rasku

Füüsika
328 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika täiendõppe KT II versioon

II versioon 1.Raua tihedus on 7800 kg/m3. Mida see tähendab ? Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3. St. et ühe ruumalaühiku kohta on raua mass 7800 kg 2.Defineeriga töö põhiühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus. Töö põhiühik on Dzaul. Üks dzaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton 3.Sõnastage Newtoni I seadus Kui mingile kehale ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 4. Isohooriline protsess ( mõiste , graafik , seadus , näide ) Jääval ruumalal muutub gaasirõhk vastavalt temperatuurile. Gay - Lussac'i seadus:Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.V/T = const, kui p = const (V = const T) 5. Tuletage valem rõhu arvutamisel vedelikus sügavusel h. 6. Sõna

Füüsika
320 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika täiendõppe KT III versioon

III Versioon 1.Vee tihedus on 1000 kg/m3. Mda see tähendab? Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3. St. et ühe ruumalaühiku kohta on vee mass 1000 kg 2.Defineerige võimsuse ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus. Võimsuse ühikuks SI-süsteemis on vatt (W). Üks vatt võrdub võimsusega, mille korral tehakse ühes sekundis üks dzaul (J) tööd või on võrdne energia hulgaga 1 volt-amper: 1W=1J/1s=1V*1A 3.Newtoni II seadus ­ valem ja sõnastus Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a->=F->/m 4.Isotermiline protsess (mõiste, seadus, graafik, näide) See on isoprotsess, mis toimub jääval temperatuuril. Boyle'i-Mariotte'i seadus ­ Selle kohaselt muutub gaasi rõhk isotermilises protsessis pöördvõrdeliselt gaasi ruumalaga. See tähendab, et kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendam

Füüsika
234 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Füüsika I. Kontroltöö 3

1. Loetlege tasakaalu liigid ja iseloomustage neid. Ebapüsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale. Püsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. Ükskõikne tasakaal. Süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. 2. Selgitage järgmiste mõistete tähendust: võnkumise hälve, amplitu ud, periood, sagedus, ringsagedus. 3. Tuletage sumbuvvõnkumise hälvet kirjeldav valem (7.10). Joonistage hälbe ajalist sõltuvust näitav graafik. 4. Defineerige mõiste ,,sumbuvvõnkumise relaksatsiooniaeg". 5. Mis juhtub võnkuva süsteemiga, kui sumbuvustegur saavutab krii tilise väärtuse (7.17)? Missuguse kuju võtab hälbe ajalise sõltuvuse graafik? 6. Mis on harmooniline võnkumine? Millised on tema tekkimise tingimuse d? 7. Tuletage harmoonilise võnk

Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika
177 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Füüsika eksami konspekt

On kaks rõhku alandavat tegurit isotermilise protsessi ühe asemel. p Adiabaatiline isotermiline 0 V 32, Soojusmasinad. Triviaalne soojusmasin. Osad – soojendaja, jahutaja, töötav keha. p 0 V Soojusmasin on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt soojushulga Q 1, muudab osa sellest mehhaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q 2 ära külmemale kehale. Ringprotsessiks nim protsessi, milles gaas pärast mitmes vaheolekus viibimist pöördub tagasi algolekusse. Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin Q 1−¿ Q A =

Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Q1 Q2 Akas=Q1-Q2 Gaasi põlemisel saadakse Q1, töötavaks kehaks on gaas, jahutiks väliskeskkond. Soojusmasina kasutegur ­ näitab kasuliku töö ja kulutatud energia kulu: A Q - Q2 T - T2 = kas = 1 100% või = 1 100% Q1 Q1 T1 (Ideaalne soojusmasin) Termodünaamika teine printsiip paneb paika protsesside suuna, mis looduses toimuvad. 1. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. 2. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 3. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. Iseeneslik protsess tähendab suletud süsteemi lähtudes makrokäsitlusest. Kui ained on segamata on tegemist korraga ja kui segatud siis korratusega. Korratus väheneb osakeste soojusliku liikumise tõttu. Entroopia

Füüsika
577 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Füüsika eksam inseneri erialadele

Loeng 10 · Gaasi töö: seos olekuparameetrite muutumisega. Isohoorilisel protsessil (ruumala konstantne) gaas tööd ei tee. Isobaarilisel protsessil (rõhk on konstant) . Isotermilisel protsessil (temperatuur konstantne) · Soojusmasinad: jõumasin, külmutusmasin, soojuspump. jõumasin ­ ka termodünaamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tsükli moodustavad kaks isobaari - katla rõhul toimuv paisumine ja kondensori rõhul (ligikaudu välisrõhk) toimuv "kokkusurumine", mis tegelikult tähendab ruumala vähendamist auru välja juhtimise teel. Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist toimuvale adiabaatilisele paisumisele. Kasutegur sõltub katla rõhust; algul oli see suhteliselt madal (alla 2 atm

Füüsika
379 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

Töötav keha Jahuti Soojendi Akas=Q1-Q2 Gaasi põlemisel saadakse Q1, töötavaks kehaks on gaas, jahutiks väliskeskkond. Soojusmasina kasutegur ­ näitab kasuliku töö ja kulutatud energia kulu: A Q Q T T kas 1 2 100% või 1 2 100% (Ideaalne soojusmasin) Q1 Q1 T1 Termodünaamika teine printsiip paneb paika protsesside suuna, mis looduses toimuvad. 1. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. 2. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 3. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. Iseeneslik protsess tähendab suletud süsteemi lähtudes makrokäsitlusest. Kui ained on segamata on tegemist korraga ja kui segatud siis korratusega. Korratus väheneb osakeste soojusliku liikumise tõttu. Entroopia Soojusmasinast tuleb alati anda mingi soojushulk jahutile

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

Töötav keha Jahuti Soojendi Akas=Q1-Q2 Gaasi põlemisel saadakse Q1, töötavaks kehaks on gaas, jahutiks väliskeskkond. Soojusmasina kasutegur – näitab kasuliku töö ja kulutatud energia kulu: A Q Q T T   kas  1 2  100% või   1 2  100% (Ideaalne soojusmasin) Q1 Q1 T1 Termodünaamika teine printsiip paneb paika protsesside suuna, mis looduses toimuvad. 1. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. 2. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 3. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. Iseeneslik protsess tähendab suletud süsteemi lähtudes makrokäsitlusest. Kui ained on segamata on tegemist korraga ja kui segatud siis korratusega. Korratus väheneb osakeste soojusliku liikumise tõttu. Entroopia Soojusmasinast tuleb alati anda mingi soojushulk jahutile

Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehaanika ja soojus

K) tinglikult liikumatuks. Siis teine süst K´ liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Leian nüüd seose punkti P kordinaatide vahel mõlemas systeemis (K ja K´ ) Kui aega lugeda hetkest, mil mõlema süsteemi 0-punktid ühtisid, siis jooniselt selgub x = x´+ Vo* t. Peale selle on ilmne, et y = y´ning z = z`. Lisanud nendele klassikalises mehaanikas tunnustatud seaduse, et aeg kulgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi ( t = t´ ), saame neljast võrrandist koosneva süsteemi: x = x´+ Vo*t` y = y´ z = z´ t = t´ mida nim. Galilei teisendusteks (seovad ühte inertsiaalset süsteemi teisega). Esimene ja viimane võrr

Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
76
pdf

Soojusõpetuse konspekt

muutub, kui pooljuhtkristallile avaldada rõhku. 1.6. Soojuspaisumine. Vee anomaalne käitumine. Soojuspaisumine ja mehaanilised pinged A Soojuspaisumine Enamik aineid paisub temperatuuri tõustes, sest nende aatomite ja molekulide vahelised keskmised kaugused suurenevad. Vaatame lihtsuse mõttes kahest aatomist koosnevat süsteemi, kus aatomite keskpunktide vaheline kaugus temperatuuril 0 K on ro. Joonisel 1 on toodud sellise kahest aatomituumast koosneva süsteemi potentsiaalse energia kõver sõltuvana tuumade vahelisest kaugusest. Selline süsteem üritab võtta minimaalsema potentsiaalse energiaga olekut, st olekut, mille korral tuumade vaheline kaugus on ro. Kui süsteemile anda juurde energiat (temperatuuri tõus tähendab kineetilise energia suurenemist), siis võib tuumade vaheline kaugus muutuda – sellises piires nagu seda lubab potentsiaalse energia kõver – näiteks energia Ekogu korral hakkab süsteem

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

Ühele Üheaatomilise molekuli vabadusastmele vastav energia on εx=1/2kT. liikumisel on kolm vabadusastet (kiirusvektori kolm komponenti), mitmeaatomilistel lisandub veel pöörlev liikumine 15 (nurkkiirusvektoril samuti kolm komponenti) - seega kokku kuus vabadusastet. 8. SOOJUSHULK, ERISOOJUS, SULAMISSOOJUS, AURUSTUMISSOOJUS, KÜTTEVÄÄRTUS, SOOJUSMAHTUVUS. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iseloomustab soojushulk. Soojushulka mõõdetakse energiaühikutes, seega džaulides. Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q=cm∆t, kus c on aine erisoojus, m keha mass ja ∆t keha temperatuuri muut (lõpp ja alguse vahe) Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk tõstab ühikulise massiga keha temperatuuri ühe kraadi võrra. Aine erisoojuse ühik on 1 J/(kg*kraad)

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Füüsika I. Kontroltöö 2

37.Defineerige potentsiaalne energia. Tuletage selle arvutusvalemid raskusjõu ja elastsusjõu korral. 38.Sõnastage energia jäävuse seadus. Kirjutage vastav valem. 39.Sõnastage mehaanilise energia jäävuse seadus. Kirjutage vastav valem. 40.Defineerige konservatiivne jõud. 41.Defineerige samapotentsiaalipind. Tõestage, et konservatiivne jõud on sellega risti. 42.Defineerige skalaarse suuruse gradient. 43.Tuletage valem põrkeprodukti kiiruse ja vabanenud soojusenergia arvutamiseks absoluutselt mitteelastsel põrkel. 44.Tuletage valemid kehade lõppkiiruse avutamiseks absoluutselt elastsel põrkel. 45.Kirjutage kangi tasakaalutingimuse valem. Tehke joonis koos selgitustega. 46.Defineerige jõu õlg. Kirjutage selle arvutuvalem, tehke joonis koos selgitustega. 47.Kirjutage valem kangi pöörava jõumomendi arvutamiseks moodulkujul ja vektorkujul. Tehke vastav joonis koos selgitustega. 48.Tuletage Newtoni III seadus pöördliikumisel

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Füüsika arvestus 2011 teooria

Mehaaniline võimsus on suurus mis võrdub töö ja selleks kuluva ajavahemiku suhtega. Mehaaniline võimsus: N= (N- mehaaniline võimsus, A- töö ja Δt- ajavahemik) Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus: P= Võimsuse ühik SI süsteemis on W (vatt) 20.Energia (ka liigid) Energia E on keha või jõu võime teha tööd. Kineetiline energia, potensiaalne energia, soojusenergia, tuumaenergia, elektrodünaamiline energia, elektrostaatiline energia, keemilise sädeme energia ja hüdrauliline energia. 21.Kineetiline energia. Põõrlemise kineetiline energia Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest (teiste kehade suhtes). Keha kineetiline energia avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = Fikseeritud telje ümber põõrleva keha kineetiline energia avaldub Ek = (I- inertsimoment nimetatud telje suhtes ning ω- nurkkiirus) 22

Füüsika täiendusõpe
18 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Füüsika 10. klassi teemad

paisumisel teeb tööd ja paneb kolvi liikuma. Soojusmasina kasutegur, valemid Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast = (Akas /Q1)*100%=(Q1-Q2/Q1)*100%=(T1- T2/T1)*100% Mida tähendab protsesside iseeneslik kulg looduses? Suletud süsteemis saavad kuumad kehad vaid jahtuda, külmad kehad soojeneda. Soojus levib soojemalt kehalt külmemale. Milline on soojusvahetuse suund? Kui kaua see kestab? Soojusvahetus toimub soojemalt kehalt külmemale, kuni kehade temperatuurid on võrdsustunud. Mis on entroopia? Entroopia on energia kvaliteedi kirjeldamise suurus. S=Q/T (Q= üleantav soojushulk ­ J; T= süsteemi temperatuur -K) Mida korrastatum süsteem on, seda väiksem on entroopia. Mida väiksem on süsteemi korrastatus, seda suurem on entroopia. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Füüsika valemid

antakse soojushulk, Isobaariline protsess: p = 0 A = pV U = Q - pV Q < 0 süsteem annab ära soojushulga Termodünaa- Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale. Teisiti öeldes, pole võimalik mika II printsiip protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojendilt saadud soojushulga muundumine tööks. Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Soojusmasina A Q1 - Q2 T - T2 A ­ masina poolt tehtud töö, Q1, Q2 ­ soojendilt saadud kasutegur = = m = 1

Füüsika
151 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

antakse soojushulk, Isobaariline protsess: p = 0 A = pV U = Q - pV Q < 0 süsteem annab ära soojushulga Termodünaa- Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale. Teisiti öeldes, pole võimalik mika II printsiip protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojendilt saadud soojushulga muundumine tööks. Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Soojusmasina A Q1 - Q2 T - T2 A ­ masina poolt tehtud töö, Q1, Q2 ­ soojendilt saadud kasutegur = = m = 1

Füüsika
829 allalaadimist
thumbnail
42
docx

TTÜ Eesti Mereakadeemia FÜÜSIKA EKSAM

täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. 4.Tsentripetaalkiirendus on kiirendus ühtlasel ringliikumisel, suunatud ringjoone keskpunkti poole ja tema suuruse saab arvutada nii joon- kui nurkkiiruse kaudu (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. avaldub kujul a=v2/r=ω2r ( ω – nurkkiirus). 5. Soojusmasina tööpõhimõte. Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. 6. Jadaühenduse (järjestikühendus) korral on elemendid ühendatud jadamisi. Jadaühendusel on vool kõikides elementides sama ja pinge äärmiste elementide otstel on võrdne elementidel olevate pingete summadega. Jadaühenstusel liituvad takistused.

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

soojusliikumise kineetilise energiaga: E = k T , kus k = 1,38 10-23 on Boltzmani konstant. 2 K 0 K = -273 oC . Soojushulk Q on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel: 1. temperatuuri muutumisel Q = c m ( t2 - t1 ) , kus c on erisoojus 2. sulamisel ja tahkumisel Q = m , kus on sulamissoojus 3. aurustumisel ja kondenseerumisel Q = L m , kus L on aurustumissoojus 4. kütuse põlemisel Q = q m , kus q on kütteväärtus 1 Gaasi rõhk p on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma seinu p = m0 n v 2 , kus m0 on 3 molekuli mass, n molekulide arv ruumalaühikus ehk kontsentratsioon ja v 2 molekulide kiiruste ruutude keskväärtus. m

Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

soojusliikumise kineetilise energiaga: E = k T , kus k = 1,38 10-23 on Boltzmani konstant. 2 K 0 K = -273 oC . Soojushulk Q on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel: 1. temperatuuri muutumisel Q = c m ( t2 - t1 ) , kus c on erisoojus 2. sulamisel ja tahkumisel Q = m , kus on sulamissoojus 3. aurustumisel ja kondenseerumisel Q = L m , kus L on aurustumissoojus 4. kütuse põlemisel Q = q m , kus q on kütteväärtus 1 Gaasi rõhk p on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma seinu p = m0 n v 2 , kus m0 on 3 molekuli mass, n molekulide arv ruumalaühikus ehk kontsentratsioon ja v 2 molekulide kiiruste ruutude keskväärtus. m

Füüsika
1329 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Füüsika mõisted ja valemid

Termodünaamika alused 2 võimalust siseenergia muutmiseks - 1)Tööd tehes 2)soojusülekande teel. Erisoojus ­ Näitab, milline soojushulk tuleb 1kg ainele anda, et ta t0 tõuseks 1K võrra. Termodünaamika I printsiip- Termodünaamilisele süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemienergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. U = A + Q Termodünaamika II printsiip ­ Käib protsesside kohta looduses. 3 sõnastust. 1) Soojus ei saa minna külmemalt kehalt kuumemale iseenesest. Peetakse silmas suletus süsteemi. Pmts võib soojus minna ka külmemat soojemale, aga see eeldab töö tegemist. 2) Suletud süsteemi püüab üle minna korrastatud (ained on segunemata) olekust mittekorrastatud (ained on segunenud) olekusse. 3) Loodus püüab üle minna vähem tõenäolisemalt ebatõenäolisemasse olekusse. Töö gaasi paisumisel ­ A= p*

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Füüsika 1 eksam

Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2 = 1Hz 1 = Hz s s 2 Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F cos Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx i + Fy j + Fz k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika Kiirus Keskmine kiirus Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis aja t2 järgi. s v dt s v = - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust vk = = t1 t t t ds t2

Füüsika
193 allalaadimist
thumbnail
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

liikumiskiirused ja -suunad. p1 p 2 p1 ' p2 ' Dünaamikas defineeritakse impulss keha massi ja kiiruse korrutisena. Newtoni seaduste analüüs näitab, et impulsi muutumise kiirus on võrdne muutust põhjustava jõuga ning väliste mõjude puudumisel jääb süsteemi impulss muutumatuks. Kahest kehast koosneva süsteemi impulsi jäävust väljendab valem: Suletud süsteemi impulsi jäävus kehtib mitte ainult kahe, vaid mis tahes arvu kehade korral: Konkreetsete ülesannete lahendamisel on tihti lihtsam kehade koguimpulss enne ja pärast vastastikmõju toimumist eraldi välja kirjutada ning seejärel jäävust arvestades omavahel võrduma panna: Nüüd saab leida, milline on liikumine pärast vastastikmõju toimumist

Füüsika
108 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Füüsika eksam

Mis tahes keha siseenergiaks nim tema molekulide korrapäratu liikumise kineetilise energia, vastastikuse mõju potentsiaalse enrgia ja molekulisisese energia summat. Gaasi siseenergia muutub tööd tehes, soojendamisel või jahutamisel. 33. Erisoojus jääval rõhul ja jääval ruumalal. Ep=Ev+R Erisoojus Ce on soojushulk, mis kulub, et tõsta ühikulise massiga keha soojust ühe kraadi võrra. (J/kg*K) Kui keha soojendada jääval ruumalal, sisi ei tee ta tööd ning kogu soojus läheb keha siseenergia juurdekasvuks. Kui gaasi jääval rõhul soojendada, siis gaas paisub, tehes positiivset tööd. Järelikult on sel juhul gaasi temp-i tõstmiseks ühe kraadi võrra tarvis rohekm soojust kui soojendamisel jääva ruumala korral: osa soojust kulub gaasi paisumistööks. 34. Adiabaatiline protsess ja adiabaadi võrrand. TV(kapa-1)=consT... valemid. Joonis. Adiabaat on järsem kui isoterm

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused

Tallinna Tehnikaülikool YFR0011 Füüsika I eksamiküsimused ja vastused 2011 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Klassikaline füüsika uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seaduspärasusi. Valdkonda kuuluvad kvantme- haanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni (ehk klassikaline) mehaanika, erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Uurimisprotsess algab vaatlustest/eksperimentidest, jätkub hüpoteesi püstitamisega, selle igakülgse tõestamisega ja lõpuks teadusliku teooria koostamisega. 2. Mis on täiendusprintsiip? Põhimõte, mis väidab, et ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale, vaid tekib vana teooria asemele või selle ül- distuseks. Vana teooria on seega uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtus

Füüsika
302 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Küsimused YFR0011 kordamiseks ja eksamiks

10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on Leiame seose nende koordinaatide vahel, eeldusel, et aeg kulgeb ühteviisi mõlemas taustsüsteemis st . Aega lim

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Füüsika eksam vastustega: liikumine

A=pΔV Δu=Q-A adiabaatiline Q=0 Δu=-A Siseenergiaks nim keha molekulide kin. ja pot. energia summat, keha võime teha tööd sisemiste protsesside arvelt. Gaasi siseenergia muutub tööd tehes, soojendamisel või jahutamisel. 32.Erisoojus jääval rõhul ja jääval ruumalal. Erisoojus Ce on soojushulk, mis kulub, et tõsta ühikulise massiga keha soojust ühe kraadi võrra. (J/kg*K) Kui gaasi soojendada jääval ruumalal, siis ei tee ta tööd ning kogu soojus läheb keha siseenergia suurenemisele. Kui gaasi jääval rõhul soojendada, siis gaas paisub, tehes pos. tööd. Järelikult on sel juhul gaasi temp-i tõstmiseks tarvis rohekm soojust kui soojendamisel jääva ruumala korral (osa soojust kulub gaasi paisumistööks). Erisoojus jääval rõhul on suurem erisoojusest jääval ruumala universaalse gaasikonstandi võrra. Cp=Cv+R 33.Adiabaatiline protsess ja adiabaadi võrrand.

Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika eksam

suhteline niiskuse all mõistetakse vastaval temperatuuril õhus oleva veeauru tiheduse suhet küllastunud veeauru tihedusega samal temperatuuril. R=p/px px ­ antud temperatuurile vastava küllastunud auru mass 47. Termodünaamika I printsiip Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q=U+A; Q - gaasile juurdeantav soojushulk, U - gaasi sisenergia muut ja A ­gaasi kokkusurumisel tehtud töö.Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. 48. Soojushulk( ) ja erisoojuse liigid- iseloomustab soojusülekandel üleantavat energiahulka Q = CdT=cmdT. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja Dt keha temperatuuri muut. c-erisoojus, -sulamis või tahkestumissoojus r-aurustumis- või kondenseerimissoojus 49. Gaasi töö ruumala muutumisel A=Fx Rõhk kolvile p=F/s F=pS Ruumala suurenemine V=xs x=V/S A=Fx=pS(V/S)=pV 1

Füüsika
393 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

siseenergia. Järelikult termodünaamika esimesest seadusest Q A. 31.Adiapaatiline protsess.Termodünaamika teine seadus. Adiabaatiliseks protsessiks nimetatakse niisugust protsessi, mille käigus ei toimu vaadeldava termodünaamilise süsteemi soojusvahetust keskkonnaga, Q 0 . Järelikult teeb gaas tööd ainuüksi oma siseenergia arvel. Termodünaamika II printsiip: soojust ei ole kunagi võimalik muuta täielikult tööks. 1. Clausiuse järgi: Soojus ei saa minna külmemalt kehalt soojemale, ilma et välisjõud seejuures tööd teeks. Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. 2. Thomsoni järgi: Ei ole võimalik luua perioodiliselt töötavat soojusmasinat, mille tööga ei kaasneks muutusi ümbritsevates kehades. Selline masin (II liiki perpetuum mobile) on võimatu (Ostwald). TD II printsiipi nimetatakse ka entroopia kasvu seaduseks. Teda võib

Füüsika
844 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tahke keha mehhaanika.

et keha ei hakka liikuma kulgevalt ega ka pöörlema.) Inimkonna kogu elutegevus toimub meie Maa pinna lähedases, Maa raadiusega võrreldes väga õhukeses kihis (kui mitte arvestada viimaste aastakümnete kosmoselende). Kaugus r on kõigi selles kihis asuvate kehade jaoks praktiliselt sama ­ võrdne Maa keskmise raadiusega 6370 km, Maa mass on 5,961024 kg. Gravitatsiooniseaduse valemis võib siis konstantidest m1 koosneva osa välja arvutada: 2 9,8 m/s2. See ongi tuntud raskuskiirenduse väärtus. Et r Maa on pooluste poolt veidi kokku surutud ja pinnavormid on mitmesuguse kõrgusega, siis kõigub raskuskiirenduse g väärtus piirides 9,78 kuni 9,83 m/s 2. Eestis on see väärtus 9,818 m/s2. Maa gravitatsioonijõud on kujundanud ja kujundab praegugi meie elukeskkonda. See on

Füüsika
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun