Tallinna Prantsuse Lütseum Anton Adoson Fototöö Minu vanaema fotokogu Juhendaja : Liis Reier Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus...........................................lk 3 Foto 1.....................................................lk 4 Foto 2.....................................................lk 5 Foto 3.....................................................lk 6 Foto 4 ja 5..............................................lk 7 Foto 6.....................................................lk 8 Kokkuvõte..........................
November 2010 Koostanud Argo Kägi Järvamaa Kutsehariduskeskus 21. märtsil 2010.a. hakkas Islandi lõunaosas Eyjafjallajökulli liustiku läheduses purskama 200 aastat vaikinud vulkaan. Viimati purskas pealinnast Reykjavíkist 120 kilomeetri kaugusel asuv Eyjafjallajökulli vulkaan peaaegu 200 aastat tagasi -- 1821. aastal. Vulkaan muutus aktiivseks aastal 2010, ja purskas 20. märtsil. Selle vulkaani 14. aprillil 2010 alanud purskest atmosfääri paiskunud tuhk põhjustas lennuliikluse seisaku suures osas Euroopast, mis 7. aprilli seisuga jätkus nädal aega. Vulkaani eelmine purse toimus aastal 1821, siis kestis aktiivsus terve aasta. 1815. aasta vulkaanipurset oli tunda kogu maailmas ning atmosfääri paiskus rohkem kui 30 kuupkilomeetrit magmat ja ligi 400 miljonit tonni vääveldioksiidi. Selle tagajärjel langes kogu maailmas temperatuur ühe kraadi ...
sajandi kolmekmünendate aastateni. Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes oli seisuga 31. detsember 2001 56 815 museaali. Vabaõhumuuseumile kuulub Eesti kogukamate museaalide kollektsioon rahvaarhitektuuri kogu. Esemekogus leidub lisaks 300 aastasele riidekirstule, vanale talumööblile, valgustitele, tekstiilidele, puunõudele, tööriistadele ka nõukogude perioodist pärit raudvoodi, suhkrupakk, seebikarp, 1970. a. sportkingad ja 2000. aastast pärit sini-must-valge kartulikorv. Fotokogu ehib J. Parikase album ülesvõtetega 20. saj. alguse maaelust ja toredad vanad fotod väärikatest esivanematest Kõige enam kasutatakse siiski fotosid-negatiive (neid on kokku 36 211) ning joonistekogu jooniseid maaehitistest, külatanumatest, interjööridest..Väikesesse kunstikogusse on muretsetud töid külaelu armastavatelt kunstnikelt (K. Burman, M. Bormeister, A. Pulst, R. Sagrits, H. Eelma jt). Muuseumi teadurite poolt on
linna elanikkond, tema harrastused ja elu-olu, tööstus ja ettevõtlus, äri ja kaubandus, haridus eelkõige algkool, põhikool, gümnaasium, kohalik teatri- ja muusikaelu (eelkõige laulupeod ja koorid ning teatrielualgusaastad Tartus), repressioonid ja vastupanuvõitlus Tartus, linna ajaloo seisukohalt olulised uurimused, linna kultuurisündmused. Tartu Linnamuuseumi kollektsiooni moodustavad arheoloogiakogu, fotokogu, arhiivikogu, ajalooline kogu, kunstikogu, numismaatikakogu ja auviste kogu. 2016. aasta seisuga on muuseumikogus kokku 166 685 museaali. Eestis on erinevaid linnamuuseumeid, mis tegelevad kohaliku elu järjepideva säilitamisega. Näiteks: Tallinna Linnamuuseum ja Narva muuseum. Kasutatud kirjandus Tartu Linnamuuseumi arengukava aastateks 2015-2019. Kasutataud 27.02.2018 https://linnamuuseum.tartu.ee/wp-content/uploads/2016/10/Arengukava2015-2019.pdf
Tallinna Ülikool Matemaatika- ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste Osakond Kristjan Palu EESTI LOODUSMUUSEUM Essee Maateaduste alused Keskkonnakorraldus - 1 Tallinn 2009 Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna linnas. Muuseum ise paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina
Viljandi rippsild - kingiti 1931.a. linnale Tarvastu mõisnik Karl von Mensenkampffi poolt. Sild on üle 50 m pikk ja seda on aegade jooksul ümber ehitatud, viimati 1995.a. Rieti maja - Arhitekt Karl Burmani poolt projekteeritud elamu on ehitatud 1914. a. ja kuulus fotograaf Jaan Rietile. Rieti tütre Hilja Rieti pojatütre Made andmetel on Posti tänava ateljees 14. veebruarist 1896 - 21. märtsini 1948 tehtud 79 386 fotot. Rieti fotokogu sisaldab hulgaliselt vaateid erinevatest paikkondadest, sündmustest, inimestest. Trepimägi - On rajatud 19. sajandi lõpus ja 20 saj. alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimägi on rekonstrueeritud 1991 aastal. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud.
......................................................7 Audiovisuaalsed arhiivid....................................................................................................................7 Filmikogu........................................................................................................................................7 Videofilmid.....................................................................................................................................8 Fotokogu.........................................................................................................................................9 Helikogu.........................................................................................................................................9 Arhiivijärelevalve.............................................................................................................................10 Eesti Filmi Andmebaas...........................................
Fotograafia 1912. aastal avaldas Eesti Rahva Muuseum ajalehes Postimees teate, kus kutsuti fotograafe muuseumi teenistusse. Pääsuke kasutas võimalust ja asus muuseumis tööle. Esimesed muuseumi jaoks pildistatud fotod pärinevad samast aastast. Täieõiguslikuks liikmeks sai ta 1913. aastal. 1913. aasta 10. juunist 29. juulini korraldas Eesti Rahva Muuseum koostöös Johannes Pääsukesega pildistamisretke, et täiendada muuseumi fotokogu. Marsruut algas Narvast ning lõppes Muhumaal ja Saaremaal. Fotoretkel tehti 317 fotot. Pildid on hea kvaliteediga ning seega on võimalik neist teha suuremõõtmelisi koopiaid, tänu millele saab lähemalt uurida jäädvustatud detaile, näiteks talumajade interjööri, sõidukeid ja talurahva rõivaid. 1915. aastal mobiliseeriti Johannes Pääsuke II järgu kaitseväelasena Esimesse maailmasõtta. Seal olles jätkas ta pildistamist, jäädvustades tagalaelu
8 Eraarhivaale on rahvusarhiivi võimalik üle anda kingitusena kinkelepingu alusel, pärandina, lihtsalt hoiule või siis ostu-müügilepingu alusel. Eraarhivaalidele omaniku poolt kehtestatud juurdepääsupiirangud ei tohi ületada 50 aastat alates dokumendi üleandmisest (Arhiiviseadus, 2011). Rahvusarhiivi Filmiarhiivi fotokogu kohta on kirjas, et üle kolmandiku filmiarhiivi fotodest moodustavad pressifotod aastatest 19171996. Regulaarseteks kogumisallikateks, kust fotosid rahvusarhiivi on tulnud, on olnud Eesti ajalehtede ja ajakirjade toimetused ning Eesti Teadeteagentuuri fototeegid, fotograafid jt. eravaldajate fotokogud (Filmiarhiiv, 2014). Säilikute eksponeerimine ja laenutamine Arhivaalide peaeesmärk pole kõike materjale koguda vaid arhivaalide mõte on arhiveerida,
7 koolitus, kus pakutakse akadeemilist kunstiõpet nii kunstiharidust omavatele inimestele kui ka lihtsalt huvilistele. Varsti valmib ka ,,Evald Okase" film. Film keskendub elava klassiku ülirikkaliku loomingu tagasivaatele läbi vana kunstniku monoloogide Merivälja ateljeekeskkonnaks kohandatud pansionaaditoas. Filmigrupp liigub koos Evald Okase ja tema mälestustega paikades kus on möödunud kogu kunstniku elu. Kaasatud on tema eraarhiiv, fotokogu ja amatöörfilme. 8 Ühisnäitused ja projektid 1944 alates on osalenud Eesti aastanäitustel 1946 grupinäitus "Eesti kunstnikud vennalikus Armeenias", Tallinn 1947 Tallinna Balti jaama temperapannood 1947 grupinäitus koos R.Sagritsa, R.Uutmaaga, Tallinn 1948 RAT "Estonia" laemaal koostöös R.Sagritsa ja E.Kitsega 1949 graafikute grupinäitus Moskvas (O.Kangilaski, E.Lepp, I.Linnat, G.Reindorf ja E.Einmann)
200 aastat meie maastiku ajalugu) Etnograailine arhiiv muuseumitöötajate kogutud materjalid teemade kaupa Etnograafiliste jooniste kogu (esemejoonised, hoonete joonised näiteks) Korrespondentide vastused läbi aegade ERM on kasutanud Eesti erinevates piirkondades korrespondentide võrgustikustiku, mille kaudu kohalik elanikkond on vastanud küsimustikule Fotokogu Fotod infoallikana Suurimad fotokogud: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum. Fotosid leidub ka arhiivides. Eriti oluline hävinud hoonestuse uurimisel. Vanasti pildistati peamiselt inimesi, piltidele on jäänud ka hooneid, maastikke tunduvalt vähem. Kunstiteosed maatikuajaloo allikana Eestis vähe kasutatud, kuna raske on piiri tõmmata kus on kunstiteos ja kus teaduslik otstarve. Kunst oli foto eellane täidab sama illustreerivat ja dokumenteerimise funktsiooni. Eesti
Materjaliks valis ta savi ning mütoloogiliste ja klassikaliste teemade kasutamine oli mõjutatud Ibeeria ja Vahemere kultuuridest. Kuigi keraamikat peeti käsitööks ja tavaliseks tarbekaubaks olid taldrikud, tassid, vaasid, kannud ja teised esemed talle uueks lõuendiks. Vabanemistundega eksperimenteeris ta mänguliselt dekoratsiooni ja vormi, dimensioonide, isikliku ja üldise tähenduse vahel. Fotograafia. Picasso huvi fotograafia vastu kestis terve elu. Tal oli fotokogu, mida ta kasutas pooside ja näoilmete uurimisel. Peale fotode, mida ta tegi oma töödest või kaaslastest lõi ta ka dokumentaalfotograafiat. Picasso mõistis fotograafia kui mitte ainult eneseportreteerimise, vaid ka eneseväljenduse vahendit. Tema jaoks oli fotograafia kunstiline tehnika . Oma stiile väljendas ta ka fotograafias. 11 Pärand maailmale Suurkunstniku pärandit maailmale on raske hinnata
da, millisel eesmärgil audiovisuaalseid dokumente luuakse – kas sündmuste jäädvus- tamiseks, teiste samu sündmusi kajastavate dokumentide illustreerimiseks või muul eesmärgil. Audiovisuaalsete dokumentide kasutusala võib olla tunduvalt laiem haldusdokumen- tide omast. Seepärast on otstarbekas audiovisuaalseid dokumente esitada doku- mentide loetelus eraldi funktsiooni all dokumenditüübi kogumite kaupa (NÄITEKS fotokogu, videokogu, helisalvestiste kogu. Vajadusel (sõltub teabe rohkusest) võib eristada temaatilisi allsarju (vt NÄIDE 7 ja 8.2.3). Kuna audiovisuaalsetel dokumentidel on eelkõige informatiivne väärtus ja alles seejärel tõestusväärtus, soovitab rahvusarhiiv kogu audiovisu aalse ainese koondada dokumentide loetellu iseseisva funktsiooni alla. Dokumentide loetelu 53 NÄIDE 7
wikipedia.org/wiki/Punane [6] http://travel.webshots.com/photo/1095597417031963949WxUgMb [7] http://corriolst.wordpress.com/2009/03/31/la-egiptologia-un-universo-en-la-red/ [8] http://www.harmoonikum.ee/?p=352 [9] http://www.hullumaja.com/?pg=main&i=83505 [10] "Värviteraapia" Lilian Verner, Egmont 2003, lk 18-19 [11] http://www.worldofstock.com/closeups/PFO7042.php [12] http://et.wikipedia.org/wiki/Kollane [13] "Värviteraapia" Lilian Verner, Egmont 2003, lk 20-21 [14] Karoliine Lumila fotokogu, " Andineeme ranna päikseloojang" [15] "Värviteraapia" Lilian Verner, Egmont 2003, lk 22-23 [16] http://www.aiakaubad.ee/image/833.jpg [17] "Värviteraapia" Lilian Verner, Egmont 2003, lk 24-25 [18] http://www.ceykor.com/product-images/10073.jpg [19] "Värviteraapia" Lilian Verner, Egmont 2003, lk 26-27 [20] http://www.koreatimes.co.kr/upload/news/081211_p16_naju1.jpg [21] "Värviteraapia" Lilian Verner, Egmont 2003, lk 28-29 [22] http://www.betterphoto.com/gallery/dynoGallDetail.asp
istumiseks, mõtisklemiseks vajaliku ruumi pakkumine. See eeldab elementaarse teedevõrgu ning istumis-olemiskohtade loomist. Istumiskohtade paigutusel saab lähtuda 1875.a. plaanist, kuna sellel võib ära tunda pargipaviljonide asukohad. [8] Kasutatud kirjandus: http://kukrusemois.ee/ [1] http://www.mois.ee/viru/kukruse.shtml [2] https://register.muinas.ee/public.php? menuID=monument&action=view&id=13892 [3] https://www.riigiteataja.ee/akt/12813228 [4] http://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/P3266/Kukruse_mois.pdf [5] http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0012339.pdf [6] https://et.wikipedia.org/wiki/Kukruse_m%C3%B5isa_kalmistu [7] http://www.kohtlavv.ee/images/Dokumendid/12KP08Kukruse_misa_pargi_heakorra stuse_pohiprojekt.pdf [8] Lisa (pildid) Kukruse mõisa asendiskeem 1910 aasta mõis 19 saj. skeem Kalmi stu sissepääas Kuivati Ait Tollide haud Kukruse veski
keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57). Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Loodusmuuseumi edasine areng oleneb olulisel määral sellest, kui suur on muuseumi käsutuses olev pind. Tulevikule mõeldes kujutame ette tunduvalt suuremat loodusmuuseumi, kus külastaja
keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57). Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Loodusmuuseumi edasine areng oleneb olulisel määral sellest, kui suur on muuseumi käsutuses olev pind. Tulevikule mõeldes kujutame ette tunduvalt suuremat loodusmuuseumi, kus külastaja
· Spyware Terminator · IObit Security 360 16 Internet täna maailmas 5. Tee varukoopiaid! Arvutis olevad andmed võivad kahjustada saada mitte ainult rünnaku või viiruse tagajärjel - ka riistvara ei ole igavene ning näiteks tugev voolukõikumine või telefoniliini sisselöönud pikne võivad hävitada teie fotokogu, tähtsad e-kirjad, pooleliolevad kirjatööd ning andmetabelid ja palju muud hädavajalikku. Kõige selle uuesti loomine võtaks tohutult palju aega ning pole ka alati võimalik. Kuid kahju pole nii suur, kui teed oma andmetest regulaarselt varukoopiaid. Nii võid pärast süsteemi taastamist jätkata oma tegemisi samast seisust, millal viimase varukoopia tegid. Varukoopiaid tuleks mõistagi hoida mitte kõvakettal, vaid soovitatavalt eraldi
ühendatud jõeäärse saarestikuga. Põltsamaa loss oli parim rokokoo stiili näide Eestis. Lossi uhkuseks olid Louis XV stiilis marmorsaal ja Louis XVI stiilis rokokoosaal. Ruume kaunistasid reljeefid, seinamaalid ja peeglid. Pärast Law surma kuulus loss krahv Aleksei Bobrinskile, Katariina ja Grigori Orlovi pojale. 1920. aastal riigistati Põltsamaa loss ja mõis Eesti Vabariigile. Lossikompleksi ilust on säilinud vaid fotokogu, sest loss ja kirik hävisid 1941. aastal sõjatules. Hävinud lossivaremeid pole veel seni suudetud konserveerida. Toompea loss 1773 varaklassitsism: Suur Linnus hõlmas künka põhjapoolse kõrgema osa, arvatakse, et sama maa-ala hõlmas ka muistne eestlaste linnus. Suure linnuse keskosas asetseb plats, kuhu 13. sajandi alguses püstitati Tallinna Toomkirik ja lõunapoolsesse külge mäenõlvale Toompea Väike Linnus, linnuse ümer rajati ka Tallinna piiskopi residents,
nummerdatud). Võru 150 aastat. (1934). (K. Ehrmann, toimetaja). V. Pohlaku trükikoda. Raamat laenutatud V. Kenki erakogust. Wõru linn 150-aastane. (1934). (F. Suit, H. Melesk, koostajad). V. Pohlaku trükikoda. Raamat laenutatud V. Kenki erakogust. Melesk, H. (1932). Võru jõulualbum 1932. V. Pohlaku trükikoda. Raamat laenutatud V. Kenki erakogust. VK 53 28:5 R 883:5 Pullat, R. (1984). Võru linna ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat. Fotod: Jaan Grenbaumi fotokogu. Kasutamise kuupäev: 4. märts 2014. a., http://es6jan.wifi.ee/mytown.php Mati Pakleri fotokogu. Võrumaa Muuseumi ekspositsioonist ja fondis olevatest ajalehtedest. Sander Lebrehti erakogu. 2014. Internet: Pärimus pärijaile. (2000). Kasutamise kuupäev: 21. jaanuar 2014. a., allikas: http://www.folkloorinoukogu.ee/Parimus_parijaile_299.htm 41 LISAD Lisa 1. Võru linna vapp 150. ja 200. aastal Võru linna vapp 150. aastal
keelseid, vaid ka Eesti aladel elanud isikuid käsitlevaid trükiseid Arhiivraamatukogu- kõik eestikeelsed trükised, olenemata nende ilmumiskohast. Baltimaid ja siin elanud/elanud isikuid käsitlevad trükised, samuti eesti autorite kirjutatud, resp. koostatud, toimetatud, mujal ilmunud teoseid ja Baltimail elanud teistest rahvustest autorite töid. Eesti kultuurilooline arhiiv- sisaldab: käsikirjalisi kogusid, fotokogusid, kunstikogusid, andmebaas ELLEN, elulood. Eesti rahva muusem- suur fotokogu: umbes 208 000 fotot ja muuseumiesemete digifotosid 15 tuhat. Esemekogu ja filmiarhiiv. Arhiivid: 1) topograafiline arhiiv- välitööde päevikud ja reisimärkmed alates muuseumi asutamisest 1909 aastast. Need sisaldavad kogumismatka teekonna kirjeldusi, kohalike inimeste suhtumist, teavet esemete, legende ja jooniseid esemetest ning üldisi etnograafilsi tähelepanekuid suhtlemise, rõivastuse, olustiku, looduse ja ehitiste kohta. 2) etnograafiline arhiiv- muuseumitöötajate ja
Arhiivis Asutatud 1929 ERM-i allasutusena 1940 Kirjandusmuuseumi koosseisus käsikirjade osakond (KM KO) 1994 ennistati ajalooline nimi Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) EKLA kogud: Käsikirjad, fotod jne. Leida võib: Teatritegelaste personaalarhiivid (kirjavahetused, käsikirjad, reziiraamatud, mälestused päevikud, dokumendid jne). Teatrite ja teatriga seotud asutuste arhiivid (ametlik korrespondents, dokumendid, statistilised materjalid) Fotokogu portreed, grupifotod, pildid lavastustest Kunstikogu, helikogu. EKLA, f 142 Vanemuise kogu Arhiivileiuks leida mingi tekstiraamatu lk nt. Menning ja tsirkus. Vanemuise 3 zanrilise keeld? Loe: Ülo Tonts ,,Kolmkümmend aastat teatriehitamist" ! www.kirmus.ee EKLA andmebaas ELLEN Eesti teater nn sulaperioodil 1954 1968 1955. a lavastati Vanemuises ,,Ainult unistus", sealt on pärit Helend Peebu lugu ,,Kerjuse laul".
jaanuar 2010. 2. Erna Lebreht. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Võru, 06. veebruar 2010. 3. Erna Lebreht. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Võru, 14. veebruar 2010. 4. Valev Lebreht. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Võru, 13 veebruar 2010. 5. Valev Lebreht. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Võru, 21. veebruar 2010. 6. Terje Lehtme. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Võru, 20. veebruar 2010. 7. Vanaema Erna pildialbum. Võru, 2010. 8. Perekonna pildialbum. Võru, 2010. 9. Riina Antsoni fotokogu. Riina kodu, Võru 2010. 10. Jänes, H. Kes avastas neljanda veregrupi ja täi tähnilise tüüfuse levitajana? Horisont 5, 1998 http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1998/05/avastajad.html ( 12. 03. 2010) 11. Virumaa entsüklopeedia koduleht http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2252 (12. 02.2010) 12. Eesti inimarengu aruanne 1999, lk 86 http://lin2.tlu.ee/~teap/nhdr/1999/EIA99est.pdf 13. Tallinna Reaalkooli koduleht http://real.edu.ee/failid/raamatud/viiekumnendad.pdf
deporteerida Taani juudid. Samal ajal algasid ka esimesed arreteerimised. Selles olukorras alustasid Taani rahvuslased juutide salajast toimetamist Rootsi kui neutraalsesse riiki. Taani politsei keeldus osalemast arreteerimistes. Koguti $600 000 [nad ei kogunud dollareid] Rootsi viisade ostmiseks. Juute varjati rannakülades, haiglates ja kirikutes. Sel moel aidati 1943. Põgenikepaat, millega lahkuti Taanist, USHMM fotokogu http://www.ushmm.org a oktoobrikuu jooksul riigist lahkuda ligi 7000 juudil. 2. Lugu Koht: Eesti Aeg: Teine maailmasõda, Nõukogude okupatsioon (1941) […]Teist nädalat käis sõda Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liidu vahel. Saksa sõjamasin veeres läbi Leedu ja Läti Eesti poole.Einsatzgruppe A üksused, mis liikusid pealetungiva Wehrmachti 78
annaabi.ee 
