Fotoaparaat Ajalugu Esimese fotoaparaadi võis leiutada Johann Zahn 1685. aastal, kuid see ei ole kindel. Esimene kindel fotoaparaat, mis tegi pilti jättes filmile ka negatiivi leiutati 1816. aastal prantslase Joseph Nicephore'i poolt. Tänapäeval asendavad Fotoaparaate juba digi fotoaparaadi, millel on mälu ja Fotoaparaadi ehitus Fotoaparaat on seestpoolt keeruline pimekamber, mis koosneb paljudest väikestes osades ja on väga tundlik. Fotoaparaadil on objektiiv, mille kaudu levibki pilt (valgus) aparaati. Objektiivi saab kasutada ka pildi suumimiseks ja teravustamiseks muutes selle ava suurust. Objektiivi ees paiknevad läätsed. Läätsed on erineva efekti, värvi ja tundlikkusega. Objektiivi pikkus võib olla erinev ja sinna saab panna lisa läätsesid.
Fotograafia ajalugu 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. Hiljem avastati teiste hõbedasoolade valgustundlikkus. Edasi arenes fotooptika objektiivide täiustamise suunas. Vähenesid fotoaparaadi mõõtmed ja mass, aparaadi kasutamise võimalused laienesid. Rasketelt ja kohmakatelt ateljee- ja reisikaameratelt, millega sai võtteid teha ainult statiivilt, mindi järk-järgult üle väikestele fotoaparaatidele, mis oli varustatud fotograafi tööd lihtsustavate ja kergendavate abiseadistega. Kõrvuti proffessionaalidele ja amatööridele määratud aparaatide täiustamisega hakati konstrueerima ka eriotstarbelisi fotoaparaate. Fotograafia sünnipäevaks loetakse 19
Fotoaparaat Fotoaparaat ehk fotokaamera on seade pildistamiseks, see tähendab eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi ehk kaamera põhiosad on objektiiv, mis suunatakse pildistatavale objektile ja aparaadi tagaosas olev ekraan, millele tekib kujutis. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Pildistatavast objektist kujutise saamiseks on aparaadi esiotsas läätsedest koosnev objektiiv. Lääts tekitab kujutise aparaadi tagaosas olevale ekraanile. Lääts on tavaliselt kumer, klaasist või plastmassist tehtud. Aga kuidas saab üks klaasitükk midagi sellist teha? Kui valgus jõuab ühest keskkonnast teise, siis selle levimiskiirus muutub. Valgus levib õhus kiiremini kui klaasis, niiet lääts aeglustab selle levimiskiirust
PILT SÜNNIB SUURENDUSKLAASI ABIGA Kuigi enamus meist on lapsepõlves suurendusklaasi abil püksipõlve auke põletanud, siis vaevalt me tollal mõtlesime, mida me tegelikult tegime. Ehki juba vanad egiptlased oskasid süüdata põlevat materjali selle pinnale läätse või sfäärilise peegli abil tekkitatava päikse kujutisega, kulus siiski veel palju aega, enne kui jõuti fotograafia avastamiseni. FOTOAPARAADI TÖÖPÕHIMÕTE. Ükskõik kui keeruline fotoaparaat ka poleks, kujutab ta endast valguskindlat karpi, mille esipinnale on paigutatud koondav lääts või läätsede grupp, mida nimetatakse objektiiviks. Mida lähemal asub pildistatav objekt, seda kaugemale objektiivi optilisest teljest moodustub terav kujutis ja nii peaksime liigutama filmitasapinda objektiivist kaugemale. Paljud fotograafia algusaastatel kasutatud kaamerad just niiviisi töötasidki.
Kiiretoimelisemate katikute peamised tüübid on keskkatik, kus kiirte teed sulgevad metallamellid nihutatakse ekspositsiooni ajaks kõrvale, ning pilukatikud, kus sobiva laiusega pilu nihutatakse (kiiresti) fotoplaadi või filmi eest läbi. doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,ööreziimi"? Ööreziimil on keskmine ava, pikk säriaeg ja soovitav oleks statiiv. Välk valgustab inimese, aga kuna fotoaparaadi katik on veidi kauem lahti, jõuab filmile ka valgustus nt.linna tuledest. Tulemuseks huvitav pilt, milles on mõnusamad värvitoonid ja mitmemõõtmelisem tunne. Mida ütleb meile ava f1,4 pildi teravussügavuse kohta? F1,4 ava loob kütkestava fookusest väljas pildiala ja vajadusel piisavalt kitsa teravussügavuse, mis sobib eriti portreede, maastike ja hämaras pildistamisel. Teravussügavus väljendab, kui suur ala on pildil teravalt välja joonistunud. Mida suurem
inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist Valgusmikroskoop e. optiline mikroskoop leiutati 1665. a Robert Hooke'i poolt Teadusharu, mis tegeleb mikroskoobiga uurimisega ja sellega seonduvaga, nimetatakse mikroskoopiaks Fotoaparaat Seade eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil Fotoaparaadi eelkäija Camera obscura Fotoaparaadi objektiiviks on lääts, läätsede grupp või mitu läätsede gruppi Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4ts http://et.wikipedia.org/wiki/Luup http://et.wikipedia.org/wiki/Teleskoop http://et.wikipedia.org/wiki/Mikroskoop http://et.wikipedia.org/wiki/Fotoaparaat
Fotoaparaat Pildistamine fotoaparaadiga on eseme kujutise jäädvustamine valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Camera obscura-le asetati ava ette lääts (objektiiv), mis projekteerib kujutise pimekambri ava vastasseinale fotoplaadile, filmile või fotoelektrilisele maatriksile. Fotoaparaadi osad
fotografeeritava elu. Üldjuhul sisaldab suurt osa modelli kehast, kes võtab osa tööst, hobist, igapäeva elust. Jutustava sisuga pilt. Grupi portreefoto Inimesed tuleb paigutada fotole nii, et nad oleks üksteisest sõltuvas poosis. Näod peaksid olema selgelt näha. Pilt peaks olema ühtlaselt valgustatud. Fotograafilise portree kvaliteet sõltub: Portreeritava näoilmest Fotoaparaadi asendist Portreeritava poosist Fotoaparaadi optikast valgustusest Töötlemisest jne. Portree tegemisel tuleb eraldada nelja liiki valgust: Joonistav valgus- intensiivne, suunatud valgus, mis tõstab esile pildistatava objekti detailide ruumilised mõõtmed ja on valgusefektide aluseks Üldine täiendav valgus- hajutatud valgus, mis tagab detailide läbitöötamise varjudes. Täiendav valgus seatakse tavaliselt üles
LIITIUM: kasutatakse akudes ja minipatareides ehk nn liitiumpatareides, mis leidub mobiiltelefonides, sülearvutites ja teistes elektroonikaseadmetes. Li kuulub mitmete kergete, mehhaaniliselt tugevate ja plastiliste sulamite koostisesse, mida rakendatakse lennukiehituses RUBIIDIUM: leiab rakendust rubiidiumauruna eriotstarbeliste valgustite valmistamisel. kasutatakse väikese ionisatsioonienergia tõttu fotoelementides valgusenergia muundamisel elektrienergiaks, muundurites, fotokordistites, fotoaparaadi valgusmõõdukites, päikesepatareides ja muudes fotoelektroonilistes seadmetes KAALIUM: Metalset kaaliumi kasutatakse väikese ionisatsioonienergia tõttu fotoelementides valgusenergia muundamisel elektrienergiaks, muundurites, fotokordistites, fotoaparaadi valgusmõõdukites, päikesepatareides ja muudes fotoelektroonilistes seadmetes. KO2 kaaliumhüperoksiid on kollakasoranzi värvusega kristalne aine, mis tekib kaaliumi põlemisel õhus või hapnikus K + O2 = KO2
Fotograafia põhimõisted. 1.Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Diafragma-reguleerib optikasüsteemi(objektiivi) valgusjõudu,seega kujutise heledust-Odavatel kompaktkaameratel on tavaliselt filseeritud diafragma. Tõsisematel fotokaameratel saab diafragmaava muuta. 2. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400..
8) Millega äratas tähelepanu naivism? Hakati pöörama tähelepanu detailidele. Pühapäevakunstnikud, proprtsioonireeglite eiramine. Tähendab lihtsameelsust ja lapselikku mõtlemisviisi. 9) Millist sündmust peetakse fotograafia alguseks? Fotograafia alguseks loetakse enamasti 19. sajandit, kui esmakordselt suudeti salvestada kujutis ilma seda käsitsi ümber joonistamata. Leiutiseks võib lugeda camera obscurat- fotoaparaat e pimekamber(esimene). 10) Millel põhineb fotoaparaadi töö? Eseme kujutise tekitamine valgustundlikule materjalile. 11) Mis on camera obscura? See on teisisõni pimekamber e esimene fotoaparaat, mis leiutatit 19.saj. 12) Kirjeldage postimp ja ühest kunstnikust pikemalt. Postimpressionism on 19. sajandi lõpu maalikunsti vool, mis kasvas välja impressionismist. Postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja
valgustundlike ainete asendamine hõbedata ainetega. Probleemi aktuaalsus tuleneb kahest põhjusest: esiteks maailma hõbedavarud on ammendumas ja teiseks hõbedahalogeniide sisalduvatel valgustundlikel kihtidel on mõned puudused (nt. teralisest ehitusest tulenev mitteküllaldane lahutusvõime), mille tõttu ei saa fotograafiat kasutada paljudes teadus- ja tehnikaharudes. Suure panuse fotograafia arengusse on andnud vene fotograafid ja leidurid. Põhimõttelise muudatuse fotoaparaadi ehituses tegi 1847.a. S.Levinski, kes võttis kaameras kasutusele lõõtsa, mis pani aluse kokkupandavate fotoaparaatide loomisele. 1854.a. sai I.Aleksandrovski patendi stereofotoaparaadile. 1870.a. lõi D.Jezutsevski hulga origonaalseid fotoaparaadi lisaseadmeid, mis hõlbustasid fotograafi tööd. 1877.a. valmistas L.Varnerke fotoaparaadi, milles fotomaterjalinakasutati paberlinti. 1890 töötas N.Apostoli välja kaheobjektiivilise peegelkaamera prototüübi. 1896.a. valmistas I
,,Tõenäoliselt parim peegelkaamera algajale fotohuvilisele", mis meelitab kindasti inimesi endale peegelkaamerat ostma. 2. Kelle nimel reklaam räägib ja kuidas see väljendub? Näited, põhjendused. Reklaam räägib fotohuviliste nimel. See väljendub juba eelnevalt mainitud küsimuse vastuses ehk see väljendub algajatele fotohuvilistele. See tuleneb ka sellest, et pildil on fotoaparaat kolmest erinevast küljest vaadeldatavana. Lisaks fotodele, on reklaamil ka mitmeid fotoaparaadi andmeid, millest arusaamiseks peaks inimene olema teadlik erinevatest kaamerate funktsioonidest, reziimidest ja muust riistvarast. Antud reklaami andmetes välja toodud sõnad: megapiksel, sensor, pildistabilisaator, sarivõte, ISO, Full-HD. 3. Milline on reklaami eesmärk ja strateegia, kuidas see väljendub? Näited, seosed, põhjendused. Antud reklaami eesmärk on veenda inimesi ostma Pentax'i tooteid ja samuti tutvustada inimestele margi uut toodet
vastasseinale ümberpööratud kujutise ava ees olevatest esemetest. 16-17 sajand oli läätse taasavastamine, millega loodi heledamaid ja teravamaid kujutisi. Tänaseni on säilinud esimene väidetavalt foto, mis on aastast 1826, seega võib oletada, et sellest aastast hakkasid tekkima fotod. Tänapäeval kasutame me fotode tegemiseks digitaalfotoaparaati, mida on palju mugavam kasutada, võrreldes vanemate fotoaparaadi liikidega Fotograafia juures paelub mind justnimelt see, et korraks on justkui võimalik peatada aja kulg. See on nagu ajamasin, see viib sind tagasi sellesse aega. Iga kaader jutustab oma loo ja oma emotsiooni omast hetkest. .
SISUKORD FOTOAPARAAT JA FOTOGRAAFIA Fotograafia Fotograafia üldiselt Fotograafia ajalugu Fotoaparaat Fotoaparaadi mõned tehnilised alused Objektiiv Säritus Katik Fotoalased mõisted Kasutatud Kirjandus FOTOGRAAFIA Fotograafia üldiselt Vanemas keelepruugis õeldakse foto asemel päevapilt, s.o päikese tehtud pilt. Niiviisi see ongi: fotograafia leiutati möödunud sajandi algupoolel tänu valgustundlike materjalide avastamisele. Silm ja Kaamera näevad maailma põhimõtteliselt ühtviisi. Mõlemas on ehituselt üllatavalt sarnased
Kleepisin karbi kinni, eemaldasin karbil kaane ning katsin tekkinud avause küpsetuspaberiga. Sellele põhjale, mille kaant ma ei eemaldanud, tegin kruvikeerajaga väikese augu. Nähtus, mida nägin: kaameral oli ühel pool auk ning teisel pool küpsetuspaberiga kaetud põhi. Nüüd vaatlesin valgustatud eset, milleks oli laelamp. Selleks asetasin auguga poole lambi poole ning kaugust korrigeerides tekkis küpsetuspaberiga kaetud pinnale objekti tagurpidi kujutis. Camera obscura on fotoaparaadi eelkäija. Camera obscura aluseks on optiline nähtus, mis esineb pimedas ruumis, mille ühes seinas on avaus. Kui see ava on piisavalt väike, siis seda läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Suur ava annab heleda, aga vähe terava kujutise. Ava läbimõõtu vähendades kujutise teravus kasvab. Paar sajandit hiljem keerati kujutis peegli abil õigeks.
kodus kinni - nad tahavad, et lapsed õpiksid suhtlema sotsiaalses elus. Oma laste sotsialiseerimine on vanematele ülimalt tähtis, et lapsed omandaksid nende heakskiitu ning pahameelt tajudes eluks vajalikud väärtused. Vanemad õpetavad lastele, mis on eetiliselt sobiv ja sobimatu juba alates esimesest eluaastast. Ema ja isa tahavad, et ka lapsed tunnetaksid teadmiste ja oskuste vahendamist. Nad vahendavad oma lastele kultuurieluväärtusi interneti, fotoaparaadi, teatri vms kaudu - selline on selle pere hariv funktsioon. Kiindumussuhe ema ja lapse vahel tagab hea kasvatuse ja arengu. Ema ja isa on lastele eeskujuks kogu elu, sest just nemad oma headuse ja tarkusega äratavad lapses usalduse ja armastuse. Samuti pakuvad vanemad lastele eeskuju sellega, et hoolitsevad vastastikku teineteise eest. Väikelaps sõltub täielikult tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub ka ise märkama, millal tema saab hoolitseja rolli täita
aastal tegi füüsik D.F. Arago Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande kujutiste tekitamise meetodist, mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. Dagerrotüüpias kasutati hõbetatud vaskplaati, mis oli joodiauruga töötlemise teel valgustundlikuks muudetud. Seda päeva nimetatakse ka fotograafia sünnipäevaks. Camera Obscuras säritati plaat, seejärel ilmutati peitkujutis elavhõbedaauruga ja kinnistati naatriumkloriidi lahusega. 1840. Aastal leiutas ungari teadlane J.M. Petzval fotoaparaadi, millel oli spetsiaalselt arvutatud objektiiv. [1][2] Pilt 2. Camera Obscura. Pilt 3. Esimene fotoaparaadiga tehtud pilt aastal 1826. 5 ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE Selleks, et olla hea fotograaf, ei pea käima ilmtingimata aastaid ülikoolis seda eriala õppimas. Tähtis on vaid järgmiseid mõtteid järgida: 1. Enne pildistamist tasub mõelda, mida sa jäädvustada tahad ja kuidas
Firma maksis seaduse alusel määratud trahvi 700 € ja sunniraha 550 €. Kas või siis kuidas maksustatakse? Trahv Sunniraha Summa 700 550 Tulumaks 175 137.5 kokku 875 687.5 Viide: Tulumaksuseadus § 34 lg 3. RT I 1999, 101, 903 (viimati vaadatud 04.04.2017) s maksustatakse? Firma poolt kingiti äripartneriks oleva firma juhatuse esimehele sünnipäevaks fotoaparaat. Ostuarve vastab nõuetele. Fotoaparaadi maksumus 300 €. Arve tasutud. Kas või siis kuidas maksustatakse? Fotoaparaadi maksumus 300 TM 75 Kokku 375 Viide: Tulumaksuseadus § 49 lg 1. RT I 1999, 101, 903 (viimati vaadatud 04.04.2017) as maksustatakse? Firma poolt korraldatud kampaania käigus anti igale ostjale kaasa reklaamkingitus- firma logoga kohvikruus. Kruusi
loetakse 19.augustit 1839, kui füüsik D.F.Arago tegi Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande L.J.M.Daguerre ja J.N.Niepce'i väljatöötatud kujutiste tekitamise meetodist, mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. 1842.a. ehitati Saksa firmas Voigtländer esimene metallkerega suhteliselt väike fotoaparaat. 1847.a. S.Levinski, kes võttis kaameras kasutusele lõõtsa, mis pani aluse kokkupandavate fotoaparaatide loomisele. 1888.a. konstrueeris ameerika leidur G.Eastmann esimese fotoaparaadi (Kodak), milles kasutati paberpõhimikuga rullfilmi. 1890 töötas N.Apostoli välja kaheobjektiivilise peegelkaamera prototüübi. 1924.a. laskis firma Leitz välja maailma esimese kompaktse väikekaamera (Leica). 1960 ja 70.a. tulid müügile poolautomaat- ja automaatkaamerad, automaatteravustamisega, elektrooniliselt juhitava katikuga ning filmiveomehhanismiga fotoaparaadid. 1896.a. valmistas I.Karpov esimese peegelkaamera "Refleks" 1991.a. Valmis esimene digitaalne peegelkaamera.
Tule,tule!"Ta võttis lõdiseval Ribbentropil käest kinni ning vedas mausoleumi.Seal lebaski surnud Lenin.Ribbentrop värises nii,et käekell jäi seisma. Koos Nõukogude võimuga saabusid Eestisse ka nuhid.Küll neid oli palju! Pikki ja peenikesi,pakse ja lühikesi.Aga oli ka tillukesi keelekandjaid,need pugesid hambaharjale ja vahtisid sulle suhu.Mõni maskeerus imikuks,kräunus vankris, aga kui sa teda lohutama läksid,tõmbas sipupükstest fotoaparaadi ja jäädvustas su mikrofilmile. ,,Mees,kes teadis ussisõnu" Raamat muistsest Eestist,mis on langenud võõrvõimu kätte Lugu räägib eestlastest,kes kolivad metsadest külla elama Rahvas unustab neile tuhandeid aastaid truu olnud ussisõnad Selle tagajärjel kaotavad nad võimaluse pääseda sakslaste võimu alt,kutsudes appi muistse
Hygensi -Frenelli printsiip ütleb, et igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana. Mis on koherentsus ja millest on tingitud koherentsed lained? Koherentsus on füüsikas lainete kooskõlalisus, mis seisneb ühises võnkesageduses ja muutumatus faaside vahes. Selgita interferentsi kiledes (lk 42-43) Selgendavad katte on peegeldamist vähendavad katted. Kasutatakse näiteks kvaliteetse fotoaparaadi objektiivil. Peegeldumis seadus ütleb, et langev ja peegelduv nurk on alati võrdsed. Murdumisseadus ütleb, et langemis nurgaga ja murdumisnurgaga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus, mida nim suhteliseks murdumise näitajaks. Ns= Ns= N-suhtelise murdumise näitaja Mida näitab absoluutne murdumisnäitaja ja kuidas on see seotud suhtelise murdumisnäitajaga? Antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks.
lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Avade (tõkete) mõõtmed ja nendevahelised kaugused ei tohi olla palju suuremad valguse lainepikkusest. Koherentne valgusallikas: nt laser, elavhõbedalamp. Lainejada ja selle seos aatomitega - aeg, mille jooksul valguslaine väljub aatomist(aatom kiirgab valgust). Aatom kogub mingi aja jooksul energiat, mida nt hõõglampi toob elektrivool, et siis jälle hetkeks valgust kiirata. Interferentsi rakendused: 1)selgendava kattena fotoaparaadi või mikroskoobi objektiivil. 2)Holograafid. 3)Optikatööstuses läätsede kvaliteedi kontrollimiseks. Difraktsiooni rakendused: 1)Mikroskoop: objekti valgustamiseks kasutatav valgus hakkab painduma objekti taha, objekt muutub uduseks. 2) Teleskoop- valguslainete difraktsioon teleskoobi objektiivi raamil.
Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks.2 Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Fotograafia aluseks on mitmed erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles 19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga.3 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia - 9.11.2013 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu - 9.11.2013 2
Käiguvahe (kolmnurk) on teepikkuste vahe, mis lainetel tuleb liitumispunkti jõudmiseks läbida. Valguslained tugevdavad üksteist suundades, kus on täidetud tingimus (kolmnurk) = 2k A / 2 = k x A , lained on sel juhul samas faasis. Valguslained nõrgendavad üksteist suundades, kus on täidetud tingimus (kolmnurk) = (2k + 1) A / 2 = (k + 0,5) A, laine on sel juhul vastasfaasis. 9. Kus ja milleks kasutatakse interferentsi ja difraktsiooninähtusi? Interferentsi selgendavad katted fotoaparaadi objektiivis, Newtoni rõngas optikatööstuses läätsede kvaliteedi kontrollimiseks, interferomeetreid mitteoptiliste suuruste mõõtmiseks, holograafiat hologrammide valmisatamiseks fotokunstis. Difraktsiooni difraktsioonvõre valmistamisel nt. Liitvalguse koostise uurimiseks, optiliste riistade lahutusvõime: valguslinete difraktsioon teleskoobi objektiivi raamil. 10. Sõnasta valguse murdumise seadus. (def., joonis, valem)
teevad kaamera käsitlemise lihtsaks ja tulemused silmapaistvaks. 3.2. Olympus E-400 Olympus E-Süsteemi uusim Four Thirds standardile vastav kompaktne ja kergekaaluline fotoaparaat. Sellel mudelil on hiljuti väljatöötatud otsekujutisega kujutiseandur, mille 10,0 miljonit pikslit annavad väga selge kujutise, ja suur 6,4 cm vedelkristallekraan piltide mugavaks vaatamiseks ja näitamiseks. Selle fotoaparaadi eelisteks on tolmueemaldussüsteem, Supersonic Wave Filter ja suur infokuva. 5 4. Portreefotograafia tehnika 4.1. Valgustus portreefotograafias Kui portreepildi kompositsioon on tehtud stuudios, on fotograafil kontroll valguse suuna ja tugevuse üle. Põhilised valgusetüübid on põhivalgus, täiendvalgus, valgus, mis toob vormid esile ja taustavalgus
rootslasele, et ma tahaksin endale saada digifotoaparaati kuid minu tuttav ütles seepeale et ma ei saa seda, sest ta ei hakka seda ütlema kuna see on kindlasti liiga kallis ja nagunii ei osta tema sõber seda mulle. Kuid kuna ma ei tahtnud alla anda ütlesin ma rootslasele ingliskeeles, et lähme sinna pandimajja kuna ma soovin omale saada digifotoaparaati ja me läksimegi sisse. Ma vaatasin seal ringi ja algul tahtsin võtta mingi jama fotoaparaadi aga mu tuttav aitas mul valida korralikuma mis maksin 30 eurot. Rootslane küsis mult, et kas ma soovin puutetundliku telefoni aga mu tuttav ütles et mul on telefon olemas ja seega ma ei vaja uut telefoni. Kusjuures ma tegelikkuses oleksin tahtnud küll omale puutetundliku telefoni aga tookord oli ikka suurem soov fotoaparaat saada mille ma muidugi sain ja seepeale olin väga õnnelik. Minu tuttav vaatas kõik üle ja see fotoaparaat töötas väga hästi
Sest koeral oli elu isu otsas ja tundis end heidikuna. 23.Miks muutis juuksur koera pügamise suhtes meelt? Sest koer oli tark,andekas ja oskas arvutada. 24.Miks ei tahtnud Madrusson ja Muri professoriga kohtuda? Sest nad mõlemad oli professori omad,ning nad ei tahtnud et proffesor nad tagasi viiks enda juurde. 25.Millise palvega pöördus kass instituudi poole? Palvega soovides ühe kodu päikest. 26.Mille lubas onu Teodor Murile osta, et ta nutmise järele jätaks. Fotoaparaadi lubas onu Teodor Murile osta,millega saaks metsloomi pildistada ja neid pilte ajalehtedele ja ajakirjadele saata. 27.Millise nime sai vasikas? Vasikas sai nimeks omale Müksi. 28.Mida tahtis Postiljon Post leiutasuks? Leiutasuks soovis jalgratast ja uusi pükse 29.Miks Post Madrussonile pakki kätte ei andnud? Sest Madrussonil ei olnud dokumenti 30.Kuidas sõbrad siiski paki kätte said? Nad vahetasid pakid ära 31.Kuidas onu Teodor linna sai? Traktoriga sai onu Teodor linna. 32
Majandusolümpiaadi koolivoor 2013 1. Euroopa Komisjoni ettepanekul nimetatakse 2013.aastat a. töötajate liikuvuse aastaks; b. Euroopa kodanike aasta; c. loovuse ja innovatsiooni aastaks; d. kultuuridevahelise dialoogi aastaks. 2. Neli sõpra võitsid Bingo Lotoga igaüks 1000 eurot. Esimene sõber ostis fotoaparaadi, mida oli ammu soovinud. Teine läks mägedesse matkama, kolmas tegi korteris remondi ja neljas läks arvutikursustele. Kes neist toimis kõige ratsionaalsemalt? a. Esimene, sest ta saab tegelda fotograafiaga enda rõõmuks ja müügiks; b. teine, sest kõik on mööduv, aga tervis ja hea puhkus on jääv; c. kolmas ja neljas, sest nad paigutasid raha kinnisvarasse ja haridusse, aga need on väärtuslikud investeeringud. d
Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat Põhiosad kaamera ja objektiiv, mis koosneb ühest läätsest või läätsede süsteemist. Tekib eseme tõeline, ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Kohta kus kujutis tekib asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Valgushulka reguleeritakse katiku abil. Silm Inimese silma on sarnane fotoaparaadi omaga. Silm on peaaegu kerakujuline kaetud kõvakestaga niinimetatud skleeraga., mille läbipaistavat osa nim sarvkestaks. Selle taga on vikerkest. Sarva ja vikerkesta vahel on läbipaistev vesivedelik. Vikerkestas on avaus- silmaava mille läbimõõt on vahemikus 2-8 mm. silma ava muutub valgusega. Silma täidab poolvedel klaaskeha. Silma põhi on kaetud võrkkestaga, mis kujutab endast nägemisnärvi harusid.silma kohanemist nim. Akommodatsiooniks. Eseme kaugust, mille
· 1894. mõlemad leiutasid elektromagnetsignaalide vastuvõtja · Popov leiutas antenni eelkäija, 1896. 10. Fotograafia, kino · 1822. camera obscura e. Pimekambri abil saadi esimene püsiv fotokujutis · 1839. prantslase Louis Jacques Daguerre'i (ülevalt I pilt)leiutis,mille abil sai kinnistada kujutist hõbetatud vaskplaadile tähistab fotograafia algust. · 1839. Daquerre võttis kasutusele läätsega fotoaparaadi (ülevalt II pilt)ja esitas meetodi piltide tekitamiseks hõbejodiidpaberile. Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org · http://www.google.ee/images/ · http://www.ablogabouthistory.com · http:// www.iapp.de/krone/timeline/English/Extra/Cam · XI klassi ajaloo õpik `Inimene, ühiskond, kultuur' III osa Uusaeg(autorid: K. Hiiemaa, O.-M. Klaassen, H. Ja K. Piirimäe, T. Tannberg) Tänan tähelepanu eest!
1871: Richard Leach Maddox, inglise arst, teeb ettepaneku kasutada zelatiini emulsiooni ja hõbebromiidi klaasplaadil, "Kuiva plaadi" protsess. Ajalugu 1878: Kuiv plaadid on valmistatud kaubanduslikul eesmärgil. 1880: George Eastman, vanus 24, loob Eastman Dry Plate Kompanii Rochesteris, New Yorgis. Esimese pool-toon foto ilmub ajalehes, New York Graafika. Ajalugu 1888.a. konstrueeris ameerika leidur G.Eastman esimese fotoaparaadi (Kodak), milles kasutati paberpõhimikuga rullfilmi. 1889: Paranenud Kodak kaamera. 1900: Kodak Brownie kasti rull-filmi esitlemine kaamera sees. George Eastman Esimene fotoaparaat Kodakult Kodak 1893 Ajalugu 1902: Alfred Stieglitz korraldab "Fotosessiooni" näituse New Yorgi linnas. 1906: kättesaadavus pankromaatilisele mustvalgele filmile ja seega kvaliteetsete värvieraldussüsteemidega värvifotodeks Ajalugu
(valgusallikaga valgustatav) ese, siis tekib ava vastas olevale seinale (kui ekraanile) selle eseme ümberpööratud kujutis jn. Kui ava läbimõõt on ekraani ja ava vahelisest kaugusest 150-200 korda väiksem, siis aberratsioon praktiliselt puudub ja kujutise selgus sõltub ainult valguse difraktsioonist. Suure teravussügavuse tõttu on võimalik ekraani ja ava vahekauguse muutmise teel muuta kujutise mastaapi. Avasse asetatud koondava läätsega camera obscura on lihtsaim fotoaparaadi prototüüp. 5 2. Optiline kiirgus, kujutis ja süsteem Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus (tinglikult) 0,5 nm 0,5 mm (piirneb ühelt poolt röntgenikiirgusega, teiselt poolt raadiolainetega). Teaduslik-tehnilises kirjanduses nimetatakse optilist kiirgust ka valguseks, kuigi ajalooliselt pole see termin tähendanud kogu
See ongi "film", kuhu peale pilt jäädvustatakse. Üldjuhul müüakse enamus aparaate 8 või 16 MB mälukaardiga, millest piisab ainult mõne täiskvaliteediga pildi jäädvustamiseks. Mida suurem on aparaadi pildisensor, seda suurem peaks kindlasti olema ka mälukaart; alla 128 MB kaardid ei ole aga ühegi tüübi juures otstarbekad. Digitaalse kompaktkaamera puhul kuvatakse pildistatav elektrooniliselt LCD ekraanile (otsevaade). Fotoaparaadi objektiivi taga on valgustundlik sensor, mis täidab sama funktsiooni, nagu kompaktkaamera puhul film. Sellele langeb läätse läbiv valgus igal ajahetkel kui objektiiv on lahti. See kujutis muudetakse digitaalseks pildiks ja kuvatakse LCD ekraanile. Mõnel digikompaktil on ka pildiotsija, mis aga ei esita täpselt seda mida objektiiv "näeb". Vaatepunkt on veidi kõrgemal, objektiivi kohal. Uuemad digikompaktid on ainult LCD-ga ja ilma pildiotsijata sest "keegi seda nagunii ei kasuta"
aasta oktoobris Unicode ECN 2005. aasta oktoobris, ECN täpsustab, et read on kodeeritud UTF-16LE kasutusega Inter-Chip USB Supplement: teade lasti välja 2006 aasta martsis On-The-Go Supplement 1.3: teade lasti välja 2006 aasta detsembris USB On-The-Go võimaldab ühendust kahe USB seadme vahel ilma eraldiseisva USB vastuvõtjata. USB OTG USB OTG võimaldab ühendada (välis)seadmeid omavahel ilma arvuti osaluseta. Näiteks digitaal- fotoaparaadi saab ühendada otse fotoprinteriga, kui mõlemad toetavad USB OTG standardit. USB OTG standard lubab ühendada omavahel seadmeid ilma et vajaks tarkvaralisi seadmedraivereid. See standard loodi vajadusest luua seadmete turvaline ühendus, kasutamata vahendajana arvutit. USB Wireless USB Wireless USB tehnoloogia (spetsifikatsioon on saadaval alates maist 2005), mis võimaldab luua juhtmeta kiire andmeedastuse - kuni 480 Mb/s 3 meetri kaugusel ja kuni 110 Mb/s 10 meetri kaugusel
kirjeldatud. Põhiliselt üritatakse selgeks teha, kuidas kasutada kaamerat vastavates olukordades, mida tähendavad mingid kindlad numbrid ja miks nende suurust muuta. 3 1. Kaamera obskura Kaamera obskura ehk pimekamber on pime ruum, mille seinas olev väike ava annab vastasseinale ümberpööratud kujutise ava ees olevatest valgustatud esemetest või maastikust. Camera obscura on fotoaparaadi eelkäija Antud seadet saab juba fotoaparaadiks kutsuda. Hiljem täiendus see, mil sinna lisati objektiiv, mis muutis pildi selgemaks. Pildi teravussügavuse parandamiseks lisati diafragma ning pilt keerati otseks peeglite abil. 2. Valgus Meie silm tajub elektromagnetilist kiirgust lainepikkusega ligikaudses vahemikus 400 kuni 780 nanomeetrit. See üliväike osa elektromagnetilisest spektrist ongi valgus
Ef= h x f. 37. Footon, kuidas saab arvutada selle massi? Mille poolest erineb teistest osakestest? Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. Erinevalt teistest ainetest pole footonil seisumassi. E=m*c ruudus. 38. Fotoefekt- nimetatakse elektronide “väljalöömist” ainest valguse toimel. Tavafoto pildistamisel lähtume geomeetrilise optika põhiseadusest -- valguse sirgjoonelisest levimisest. Objektilt lähtuvad valguskiired juhitakse fotoaparaadi objektiivi abil filmilindile, kuhu jäädvustub varjatud kujutis. Film töödeldakse ja saadakse tasapinnalised fotod. 39. Punapiir. Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni. f=A/h. Fotoefekti punapiir on selline lainepikkus, millest pikemaid lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. 40. Dispersioon, selle seaduspära. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest
kaks kivi, siis kohtudes muutuvad tekkivad lained mõnes kohas suuremaks, teises kohas väiksemaks 25.Mida tõestavad interferents ja difraktsioon valguse kohta? Kokkuvõtvalt võib öelda, et valguse difraktsioon ja interferents on otsesed tõendid selle kohta, et valgus on laine. Selle tõestamine, et valgus on just elektromagnetiline laine, on juba palju keerulisem. 26.Interferentsi ja difraktsiooni kasutusalad: Näiteks prilliklaasid või fotoaparaadi objektiivid,hologrammid. a. Milleks on selgendavad katted? Selleks, et need laseks rohkem valgust läbi.Neid katteid nimetatakse selgendavateks kateteks, sest need vähendavad peegeldunud valguse hulka ja sellega suurendavad klaasi läbinud valguse hulka. See muudab tekkiva kujutise selgemaks. Siit ka katte nimi. Selgendavaid katteid kasutatakse ka päikesepatareide katteklaasides, et suurendada valguse hulka, mis jõuab energia muundurini. b
aastat tagasi. Tänu igasugustele katsetele avastati digitaalne kell, mida kasutatakse tänapäevalgi. Optika ehk valgusõpetus tähistab füüsika haru, mis tegeleb valgusnähtuste uurimisega. Miks me näeme kehi? 2500 aastat tagasi arvati, et silmadest väljuvad erilised kiired, millega kombitakse kehi ja selle tulemusena neid tajutaksegi. Aga tegelikult näeme me kõike tänu valgusele. Füüsikaseadmeid kasutades saab teha väga palju asju, üks neist oleks fotoaparaat. Läbi fotoaparaadi läätsede saab pilte jäädvustada, algul on pilt küll negatiivkujutisena, kuid tulemusena saadakse siiski positiivkujutis ehk valmis pilt. Valgust on näha siis, kui see silma levib. Valgus levib sirgjooneliselt. Valgusallikais näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Neid kohti keha pinnal, mis peegeldavad rohkem valgust, näeme heledamatena kui neid kohti, mis peegeldavad vähem valgust. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis.Valgusallikaks nimetatakse valgustkiirgavat keha
Nii ei saanud aga lääts siledaks ning Bernhard proovis teise meetodi abil soovitud tulemuseni jõuda- ta valas vee kaussi ja lasi sel külmuda. Sel viisil sai ta läätse, mille läbimõõt oli umbes 90 cm. Kui ta õhtul läätse taha laterna asetas, valgustas võimas kiirtevihk eemalasuva lehmalauda seina. Kuigi järgmiseks õhtuks oli jääst lääts kaotanud oma läbipaistvuse, oli alus Schmidti läätse loomisele juba pandud. Kasutades juhendina saksakeelset raamatut, valmistas Bernhard fotoaparaadi. Esimese õnnestunud foto tegi ta Naissaare Püha Maria kabelist. Bernhardil oli ka poistele omane huvi pürotehnika vastu. Ta tahtis teha kaluritele abivahendit sildumisotsa maale viimiseks. Katsetused püssirohuga lõppesid aga õnnetult. Plahvatuse tagajärjel jäi poiss ilma oma parema käe labast. 1. 2 Töötamine optikuna Saksamaal Mittweidas Iseseisvat elu alustas Bernhard Tallinnas 1895. aastal. Sellest ajast on teada vaid seda, et 1899. aastast oli ta joonestajaks Volta tehases
1000 MV ja 100 kA teeb võimsuseks 100 GW, mis ületab küll paljukordselt maailma suurimat elektrijaama (Kolme Kuristiku Tamm Hiinas: 18.2 GW) kuid jääb pea tuhat korda alla Michigani Ülikooli 40000 gigavatiseleHERCULES-laserile. Paradoksi seletab aeg. Välk kestab vaid sekundikümnendiku ja tema koguenergia jääb tavaliselt alla tuhande kilovatttunni, HERCULES-laseri välge aga kestab kõigest 3×10-14 s ja hiigelvõimsusele vaatamata on koguenergia väiksem kui fotoaparaadi välklambi sähvatusel. Välgu energia kütab õhku tema kanali kogupikkuses ja piksevardasse püütud välgu energiast pole võimalik kasutada ühte protsentigi. On üsnagi selge, et välkude püüdmine energia saamiseks ei ole tasuv ettevõtmine. Välke püütakse vaid nende uurimise eesmärgil. Välgu energia allikaks on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt. Soe õhk on kergem ja tõuseb üles. Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus
Kui mullile langeb peale valge valgus, siis tuleb arvestada, et see valgus koosneb eri värvusega valgustest. Mõne värvuse jaoks on iga seebikile paksuse juures täidetud interferentsi maksimumi tingimus ja teiste jaoks mitte, seda värvi peegeldust me näemegi. 53. Mis on ja kus kasut. selgendavaid katteid? Selgendavad katted vähendavad peegeldunud valguse hulka ja sellega suurendavad klaasi läbinud valguse hulka. See muudab tekkiva kujutise selgemaks. Prilliklaasidel või fotoaparaadi objektiividel. 54. Hologramm. Seade eseme kolmemõõtmelise kujutise tekitamiseks, võimaldab näha eseme taga olevat tausta. 55. Peegeldumisseadus. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Valem: 56. Murdumisseadus. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiire murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Langenud kiir,
Margaret Atwood „Teenijanna lugu” Sädistades tulid jaapani turistid hapra naise poole, viimased pöörasid liiga hilja pea ära: nende nägusid nähti. Ma olin seal kohal, kandsin tõlgile omast standardset sinist ülikonda ja punasemustrilist lipsu, lipsunõelal oli tiibadega silm. Mina olin see, kes grupis ette astudes neil edasi minna ei lasknud. Turistid kogunesid minu taha kobrasse, üks neist tõstis fotoaparaadi. „Vabandage,” ütlesin ma mõlemale naisele üsna viisakalt. „Nad küsivad, kas võib teist pilti teha.” Neiu vaatas maha, kõnniteele ja raputas eitavalt pead, jättes endast veelgi nõrgema mulje. Sõnumi, mis ütleb, kaitse mind, ära luba neil pilti teha. Nii nägid jaapani turistid ainult valgeid tiibu, natuke ta nägu, lõuga ja osakest suust, mis oli muutunud valgeks ja millest alumine osa värises. Silmi mitte. Ta teadis, et targem oli mulle ka mitte näkku vaadata
hajumist. Võib täheldada, et uduvikerkaare alumine osa on tugevam ja paksem, ülemine osa aga nõrgem. Udukaare valkjat vävust põhjustab dispersioon, hajususe tõttu on värvid vähemalt osaliselt kattunud. (Kamenik 22.09.2009) PÜHASÄRA Pühasära ehk nimbus tekib tagasipeegeldumisel looduslikelt objektidelt. Kastesel rohul võime oma pea kohal näha helendust ehk oreooli. See hiilgus ei tule mitte meie peast, sest kui teha endast pilti, tekib see valgus hoopiski fotoaparaadi ümber. (Kuusk 2005) Enamasti tekib see nähtus Päikese tagasipeegeldumisega. Kastepiisad on nagu väikesed läätsed. Arvestades seda, et veepiisad ei paikne taimede lehtedel tihedalt liibununa, lehe ja piisa vahel paikneb väikene vahe. Kui päikesevalgus läbib tilka, siis tilk koondab valguse taimelehel heledaks täpiks ja läbi selle täpi hajunud valgus, murdub samasse suunda, kust valgus tuli. (Kamenik 18.09.2009)
ÄRE PUPILL SILMAVA VIKERK LGE EST ,,Kui vaatad peeglist oma silma, näed, et silma keskel on must ava -- pupill, selle ümber värviline vikerkest ja selle ümber silmavalge. Pupilli abil kohaneb sihji valguse muutustega. Ereda valguse puhul pupill aheneb, hämaras aga laieneb. Just nagu pildistamisel: ereda valguse puhul valime fotoaparaadi väikese ja hämaras suurema valgustusava". (P. Simon. Pildiraamat inimese kehast, lk.64-65 ). SILM KAITSEB ENNAST 6 ,,Silmad on väga õrnad, aga neil on enda tõhusaks mitmeid võimalusi. Tuul ja palavus kuivatavad silmi, pisarad niisutavad neid. Tolmukübemed satuvad silma, pisarad viivad need sealt minema". (P. Simon. Pildiraamat inimese kehast, lk.65 ). Vihma sajab
püsiühenduse liiniga ühendavaid seadmeid. 22. Milliste lisaseadmetega saab pilte arvutisse laadida? Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise (skaneerib selle) ja edastab info arvutile, mis vastava programmi abil koostab originaaliga sarnase pildi. Foto saamiseks arvutisse tuleb käivitada skanneri juhtprogramm, asetada pilt skannerisse, häälestada ja käivitada skaneerimise protsess ning saadud kujutis lõpuks arvutisse salvestada. Digitaalse fotoaparaadi ehk digitaalse kaamera (digikaamera) tööpõhimõte on sisuliselt väga sarnane skanneriga -- seegi edastab kujutise arvutisse, kus vastav tarkvara teisendab selle uuesti pildiks, mida saab seejärel kuvada arvutiekraanile, salvestada andmekandjale või printida paberile. 23. Mis on arvutiprogramm? Programmiks nimetatakse käskude jada, mis kirjeldab sammsammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisest ja lõpeb sellest väljumisega ehk selle sulgemisega
nõrk, mõõteaeg >10 s ühendust teeninduskeskusega ja teatage sinna mõõtmise aeg kuvatav sõnum. liiga pikk, kaugus <200 Hooldus mm Hoidke mõõteriista optilisi pindu sama hoolikalt nagu prille, fotoaparaadi ja binokli optilisi pindu. 256 Vastuvõetav Kasutage signaal on liiga sihtimisplaati Kõiki jooniseid, kirjeldusi ja tehnilisi andmeid tugev (õige poolega) võidakse muuta eelneva etteteatamiseta. ____________________ 7
Areng toimub astmetena. Suurem rõhk on elust enesest õppimisel kui teoorial. Oluline on suhe partneritega. 3.Innovatsiooniga tegelemise konkurentsieelised-uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada neil turgudel kasumlikkust. Suutlikkus pakkuda paremat, kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat toodet/teenust. Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani, sulepea, fotoaparaadi, nõudepesumasina, telefonipanga jne turule toomine maailmas. Protsessi uudsus: pakkuda seda viisil, millele teisel pole midagi vastu panna – kiiremini, madalamate kuludega, kliendile kohandatumalt jne. Nt: internetipangandus, online- raamatukaubandus. Keerukus: Pakkuda midagi, mida teistel on raske põhjalikult omandada. Nt: Rolls-Royce ja lennukimootoreid- ainult käputäis konkurente suudavad toime tulla seonduva keeruka mehaanika
võimsuseks 100 gigavatti, mis ületab küll paljukordselt maalima suurimat elektrijaama(Kolme Kuristiku Tamm Hiinas: 18, 2 GW), kuid jääb pea tuhat korda alla Michigani ülikooli 40 000- gigavatisele HURCULES- laserile. Paradoksi seletab kestus. Välk kestab vaid kümnendiksekundit ja tema koguenergia jääb tavaliselt alla megavatt- tunni, HERCULES-laseri välge aga kestab kõigest kolm korda kümme astmes miinus neliteist sekundit ja hiigelvõimsusele vaatamata on koguenergia väiksem kui fotoaparaadi välklambi sähvatusel. Välgu energia kütab tema kanali kogupikkuses õhku ja piksevardasse püütudvälgu energiat pole võimalik kasutada ühte protsentigi. On üsnagi selge, et välkude püüdmine energia saamiseks ei ole tasuv ettevõtmine. Välke püütakse vaid nende uurimise eesmärgil. Välgu enegiaallikas on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt. Soe õhk on kergem ja tõuseb üles. Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub
objektiivi fookuskaugus, seda väiksem on ala, mis jäädvustub fotole teravana. Seega, mida suurem on objektiivi fookuskaugus, seda väiksem on sügavusteravus. Selle tõsiasjaga tuleb pildistamisel arvestada. Kui soovime pilti, millel oleks terav nii põhimotiiv, esiplaan kui taust peaksime valima võimalikult lühema fookuskaugusega objektiivi ja juhul kui soovime vähendada tagaplaanil asuvate objektide mõju peame kasutama pikema fookuskaugusega objektiive. Fotoaparaadi abil saadava kujutise sügavusteravus, ehk erinevatel pildistuskaugusel asetsevate objektide teravalt jäädvustava ala ulatus sõltub paljudest teguritest, nagu objektiivi fookuskaugus, objektiivi suhteline ava ja pildistamistulemuse suurendusaste ning objektikaugus. Sügavusteravust saab visuaalselt kontrollida peegelkaameraga pildistades, selleks on tänapäevastel kaameratel olemas lüliti, mis suleb objektiivi
annaabi.ee 
