Millised eeldused olid Maal elu tekkeks? Elu tekke kohta on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu Maale jõudnud kosmosest (panspermia), teise arusaama järgi aga on elu Maal tekkinud abiogeneesi teel ehk eluta ainest moodustunud. Üldiselt on pooldatud pigem abiogeneesi teooriat. Kirjelda elu tekke kolme etappi. 1.On toimunud elu algne loomine 2.Elu alged maale saabunud teistelt taevakehadelt 3.Elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Kuidas moodustuvad fosfolipiididest membraanid? Bioloogilised membraanid on lehelaadsed struktuurid, mis koosnevad valdavalt lipiididest (lihtsamalt öeldes rasvadest) ja valkudest. Kõikidel membraanidel on sarnane ehitus. Peamine lipiidide rühm, millest membraanid koosnevad, on fosfolipiidid ehk kahest rasvhappeahelast, glütseroolist ja fosfaatrühmast koosnev molekul. Kuna rasvad on hüdrofoobsed, siis moodustavad fosfolipiidid kahekihilise struktuuri nii, et hüdrofoobsed
rakuhingamine ning kontrollib ainete transporti. 5 Golgi kompleks Koosneb Seal toimub lõplik membraanidest. valkude töötlemine. 7 Tuumamembraan Kahekihiline, Eraldab DNA koosneb tsütoplasmast fosfolipiididest ja tuuma. valkudest. 9 Rakutuum Koosneb Säilitada ja edasi karüoplasmast ja kanda geneetilist kromosoomidest. materjali. 1 Tsütoplasmavõrgu Koosneb Sünteesib aineid. 1 stik membraanidest. 1 Lüsosoom Koosneb Lahustab 3 ensüümidest ning rakusiseseid
Lk 58-Rakumembraan 1. Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Kuna rakumembraani paksus on kõigest 0,01 mikromeetrit, siis seda me ei näe. 2. Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. 3. Mis funktsioone täidab rakumembraan? Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. 4. Mis tähtsus on rakumembraani ehituses olevatel valkudel? Membraani koostises olevad transportvalgud aitavad aineid sisse ja välja. 5. Kirjeldage ainete passiivset transporti läbi rakumembraani. Osmoosi abil näiteks, kus rakkudesse suunatakse ained kahe pooluse vahel, st. et
Rasvhapped Pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped Jagunevad küllastunud ja küllastumata ühenditeks Tulenevad triglütseriididest ja fosfolipiididest Olulised energiaallikad Tootmine: Rasvhapped on tavaliselt toodetud tööstuslikult triglütseriidide hüdrolüüsi teel, mis toimub glütserooli eemaldamisega (lõhustatakse molekulid veega reageerides). Leidumine: Leidub lihastes ning lihas. Vajalik inimese organismile. Organism ise ei tooda piisavalt ning saab seda nt liha söömisest. Küllastunud: Pika ahelaga karboksüülhapped, milles on 12-24 C aatomit. Küllastunud H+ ioonidega ning sisaldavad ainult üksiksidemeid.
Rakutuum reguleerib raukus toimuvaid protsesse. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Sugurakkudes 23 kromosoomi. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Aktiivseks ainete transpordiks läbi rakumembraani on vaja kulutada energiat. Autotroofid sünteesivad eluks vajalikud ained väliskeskonnast saadavatest anorgaanilistsest ainetest. Heterotroofid saavad vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolismiks nimetatakse organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad ainevahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsiooni moodustavad lagundamisprotsessid.
mis koosneb peamiselt tuuma, tagab jääkainete veest. ja toitainete liikumise. Rakumembraan Ümbritseb kõiki rakke, Annab rakule kuju ja peamiselt koosneb kaitseb rakku. Seal kahelülilistena toimub ainevahetus raku paiknevast ja väliskeskkonna vahel. fosfolipiididest ja nende vahel olevatest valkudest. Tsütoplasma võrgustik Membraanse ehitusega Erinevate ainete kanalikeste ja põiekeste rakusisene transport. süsteem. Üks pool sile ja teine pool kare. Ribosoomid Koosnevad RNAst ja Seal toimub valgu molekulidest. valgusüntees.
Rakkude uurimise meetodid Binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, elektronmikroskoop Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vaheldusel, seetõttu on oluline välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole. Fagotsütoos kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub sisse, liigub tsütoplasmasse (amööb, õgirakud)
· Tuum- 2 membraani. Karüoplasma ( DNA , valgud, RNA ) . Mitu tuumakest ( kromosoomide rRNa süntees, ribosoomide moodustamine)- Tuum Teguleerib raku s toimuvaid protsesse. · 46 kromosoomi. 23 paari- homoloogilised sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. · Kromosoomivalgud- histoonid Rakumembraan · Membraan eraldab rakus sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb, ühendab rakke omavahel. · Koosneb fosfolipiididest, valkudest. · Ainete transport. Aktiivne ( kulub energia) , passiivne · Passiivne- osmoos , difusioon · Transportvalgud · Fagotsütoosivõimelised- viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. · Retseptorvalgud infovahetus Rakuorganellid · Tsütoplasmavõrgustik- mööda kanaleid ainete rakusisene liikumine. Sile- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik( ribosoomid ). Sile- membraanil ensüümid, mis
Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Pool läbilaskev membraan, raku elus osa. Tagab rakule keemilise koostise püsivuse. Rakumembraan koosneb: * Fosfolipiididest, *Valkudest, * Oligosahhariididest Rakumembraani ülesanded: 1. Membraanid piiritlevad rakku, kaitsevad kahjulike mõjude eest, muudavad kuju, suurendavad raku sisepinda. 2. Membraanid kindlustavad rakkude vaheliste seoste tekke 3. Memb. Retseptrodi on komplentsete bioaktiivsete ainete(hormoonide) suhtes. 4. Memb. Tagotsütoosi ja pinotsütoosi võime ( tahkeid osakesi väliskeskkonnast, vedelaid
Tsütoplasma seob raku organellid tervikuks. Kromatiin on rakutuumas paiknevad lahtikurdunud kromosoomid. 7. palju,4,44,22 8. Naine, sest tal on 2x kromosoomi. B 47 d Ei, sel isikul on 1 üksik kromosoom. See viitab Darvini sündroomile. 3.4.3 Mõlemad osalevad üksteise välis- ja sisekeskkonda, lisaks kaitsevad nad kahjulike mõjutuste eest, aknal aga puudub rakuline koostis. 5. Selles rakus on olemas kindel tuum, kus DNA on kaitstus. Neid eraldab kaks fosfolipiididest kiht. 6. O2-H2O- glükoos-sahharoos-k+ ioonid-alumiinium. 7. a Sest hallitusbakterid ei jõua nii kiirelt datli membraanidest läbi. B Vesi läheb kiiresti kirsi membraani c Vedelikud imenduvad ruttu salatisse läbi ta membraani, see muudabki salati selliseks. 3.5.1. Vähendab infot raku sise- ja väliskeskeskonna vahel, sellel on kaitse funktioon, taimel on sellele lisaks veel rakukest. 2. tsütoplasmavõrgustikuks, ei tea, rakutuuma tuumakestes, rRNA, valk, pooride, kinnituda, valkude
suhkrute lagunemine, mille tagajärjel eraldub piimhape Amooniumiioon(NH4) Tekib valkude lagunemisel NH3 -> NH4, viiakse läbi neerude rakust välja Karbonaatioonid- viivad kudedest CO2 välja Fosfaatioonid DNA, RNA, nukleiinhapete koostises, fosfolipiididest Karbonaat + fosfaatioonid -> tagavad vere konstantse Ph, milleks on 7,4
ja süsinikdioksiid. Antud polümeeri biolagundatavus sõltub temperatuurist, niiskusest, pH-st ja ka materjali keemilisest koostisest, lisaainetest ja kristallilise faasi osakaalust (mis võib olla kuni 70%). Milline struktuur? PHA-d on lineaarsed polüestrid, mille monomeerideks on hüdroksüalkanoaadid. Neil on 2 erinevat biofüüsikalist olekut- raku sees on ta amorfne, ahelad liikuvad ja entroopia on kõrge. Amorfne PHA moodustab graanuleid, mida ümbritseb fosfolipiididest ja valkudest koosnev kiht. Rakuväliselt on polümeeriahelad korrapärased ning PHA kristalliseerub. Vastavalt oma koostisele, on polümeerid kas siis rohkem või vähem elastsed, UV-kiirgusele üsna vastupidavad (kuni 180° C) ning madala vee läbilaskvusega (permeatsiooniga). PHA-d saab lahustada halogeenitud lahustis (nt kloroform, diklorometaan või dikloroetaan). Kus saab kasutada? PHA kasutusspekter on lai. Tööstuslikult saadud plastist saab teha kreemipurke,
Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhakkejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid ja vahad. Tähtsad energiaallikad ja –varud. Üksiksidemed = tahked(rasvad). Kaksiksidemed=vedelad(õlid) 3. Nimeta 4 lihtlipiidide ülesannet. 1)Varuaine- loomadel tavaliselt rasvkate, hülged,karud.Taimedes õlidena, nt seemned ja viljad, sihkvad. 2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad seseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni.Vahakiht kaitseb taimi UV-kiirguse eest,ärakuivamise eest.Vahad ka veelindudel ja lammaste ja kitsede villas. 4. Milline on liitlipiidide ehitus? Fosfolipiidid- forforhappejäägist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, rakumembraanide peamine
RAKUTUUM: EHITUS ÜMBRITSETUD 2 MEMBRAANIGA, MILLES PAIKNEVAD POORID; SISEMUSES ON DNA, RNA'D, VALGUD JA TEISED ÜHENDID; TUUMAS ON MITU VÄIKSEMAT TUUMAKEST; JAGUNEMISE EEL MUUTUVAD KROMOSOOMID NÄHTAVAKS; KUJULT ENAMASTI ÜMAR; TALITLUS KROMOSOOMIDES PAIKNEB INFORMATSIOON KOGU ORGANISMI EHITUSE JA TALITUSE KOHTA; KÕIK KROMOSOOMID ON PAARILISED JA KOOSNEVAD GEENIDEST; GEENID MÄÄRAVAD ORGANISMI TUNNUSED. RAKUMEMBRAAN: EHITUS KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST; FOSFOLIPIIDID MOODUSTAVAD 2 KIHTI, VALGU MOLEKULID PAIKNEVAD KAS NENDE PEAL VÕI VAHEL; LOOMARAKU MEMBRAANID SISALDAVAD KOLESTEROOLI; TALITLUS ERALDAB RAKU SISEKESKKONDA VÄLISKESKKONNAST; KAITSEB RAKKU KAHJULIKE MÕJUTUSTE EEST; ÜHENDAB OMAVAHEL RAKKE; MEMBRAANI VAHENDUSEL TOIMUB AINE-, ENERGIA- JA INFOVAHETUS RAKU JA VÄLISKESKKONNA VAHEL; MEMBRAANI LÄBIVAD MÕLEMAS SUUNAS ANORGAANILISED JA ORGAANILISED AINED ; AINETE LIIKUMISES
lahustunud gaasid. Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Reguleerib kõiki rakus Nendes paiknevad poorid, tuuma sees karüo- toimuvad protsesse. plasma, milles DNA ja RNA, lisaks madalmo- lekulaarsed ühendid. Tuumas on üks või mitu tuumakest. Enamasti ümara kujuga kui kuju ja suurus võib varieeruda. Rakumemb- Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Membraan eraldab raku sise- raan Fosfolipiidid moodustavad 2 kihti. Valgu mole- keskkonda väliskeskkonnast, kulid paiknevad nende peal või vahel. Fosfoli- kaitseb seda kahjulike mõju- piidide ja valkude massi suhe on enamast ühe- tuste eest ja ühendab rakke oma- sugune. vahel. Ainete transport läbi raku-
Rakuteooria: -Kõik organismid koosnevad rakkudest -Iga uus elu saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel -Ainuraksed -Hulkraksed -Ainuraksed on mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus rakumembraani kaudu -Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Loomarakk -Rakumembraan: -Koosneb fosfolipiididest ja valkudest -ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, annab rakule kuju -Ainete transport läbi rakumembraani: -Passiivne transport .- difusioon(kõrgemalt konsetratsioonilt madalamale, kuni tasakaalustub -gaasid) ja osmoos (lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama konsetratsioonilt kõrgema suunas tasakaalustumiseni) (membraani läbivad vesi, gaasid, etanool väiksed molekulid), ei vaja lisaenergiat
5. Kirjelda inimese kromosoomistikku. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi,pooled on ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku on 23 kindla kuju ja suurusega paari. 1-22 kromosoomipaar on mehel ja naisel ühesugused. 23 paari moodustavad sugukromosoomid X ja Y, mis erinevad üksteisest. Naistel on kaks X-kromosoomi ( Kromosoomivalem 46XX ) , meestel on X ja Y. ( valem on 46,XY ) 6. Kirjelda rakumembraani ehitust. Milline on tema tähtsus? koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid välispinnal.Ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, rakumembraani vahendusel toimub: ainevahetus,infovahetus, energiavahetus. 7. Kirjelda järgmiste rakuorganellide ülesannet : · Ribosoomid- valkude süntees · Tsütoplasmavõrgustik- Ülesandeks rakusiseste ainete transport.
BIOMOLEKULID I SAHHARIIDID e SÜSIVESIKUD LIPIIDID Ehitus(polümeerid) Monomeerid Ülesanne Süsivesikud ehk sahhariidid Polümeerid Glükoos/fruktoos Energia saamine/ehitusmaterjal Lipiidid ehk rasvad/õlid ei ole alkohol+rasvhapped Energia ja ehitus Valgud polümeerid Aminohapped Nukleiinhapped polümeerid Nukleotiidid Monomeerid väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid Pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. SÜSIVESIKUD ehitusmaterjalid ja kütus Glükoosist saame põhilise energia. Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoo...
H Iga süsiniku küljes on ka vesinik Esineb igas biomolekulis O Toodavad taimed, tekib fotosünteesi käigus Hapnikku on vaja igalpool, hingame sisse Hapnikku on vaja energia saamise eesmärgil (ATP süntees) Ilma happnikuta ei saa me toidust energiat kätte saada. N aminohapetes, nukleiinhapetes ... Biomolekulides süsinikuskeletti täiendav Maailmas on 20 aminohapet P osaleb ATP sünteesil Fosfolipiidides Rakumembraanid on tehtud fosfolipiididest S naha, juuste ja küünte valkudes Aminohapete, vitamiinide koostises Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained Makromolekulid väga suured molekulid ( süsivesikud, valgud) Süsiveskud Lipiidid Valgud Nukleiinhapped (DNA, RNA) Monomeer väikesed molekulid, mis on plümeeridele ehitusüksusteks (Üks rongi vagun) Polümeer pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest monomeeridest (pikk rong molekule) ELU KEEMIA #mõisted
Elektromikroskoop (lahutusvõime kuni 0.2 nm). 4.Eukarüoot (päristuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad. Prokarüoot (eeltuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 5. Rakud on erinevad, sest nad peavad täitma erinevaid ülesandeid. 6. Rakumembraan kooseb pühiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjuike mõjude eest ja ühendab rakke omavahel. Rakutuumas painevad poorid, mille kaudu toimub liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.Oluliseim osa kromosoomid. Tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks on erinevate ainete rakusisene transport.
20. Kas vöötlihasrakk on hulktuumne? 21. Kas kromosoomide arv ja kuju ühe liigi piires on enamasti muutumatu? 22. Kas inimese keharaku tuumas on 46 kromosoomi? 23. Kas paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? 24. Kas homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene? 25. Kas äädikakärbsel on 6921 kromosoomi?(ei) 26. Kas tomatil on 0 kromosoomi?(ei) 27. Kas rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest? 28. Kas aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat? 29. Kas transportvalgud vajavad aktiivseks transpordiks energiat? 30. Kas amööb toitub fagotsütoosi teel? 31. Kas inimene toitub fagotsütoosi teel?(ei) 32. Kas ribosoomid pannakse kokku BMW tehases?(ei) Kas ribosoomides toimub valkude süntees? 33. Kas ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes? 34. Kas lüsosoomid avastati 1951. aastal? 35
Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood. ÜL:Rakutuum regul kõiki rakus toimuvaid protsesse, sisal ja säilit raku pärilikku infot, juhib raku elutegevust.. Kromosoom - 46, 23 paari, homoloogilised kromos sisald samu pärilikke tunnuseid määravaid geene, erandi mood ( X; Y) määravad soo. Erinev igal liigil. Rakumembraan - koos põhiliselt fosfolipiididest(2kihti) ja valkudest(hajusalt peal w vahel). Erald raku sisekesk väliskesk, kaitseb kahjulike mõjude eest ja ühend rakke omavah, toimub aine, energia ja info vahetusraku ja väliskesk vahel.. Ainete transport: 1)passiivne/2)aktiivne. 1)difusioon/osimoos(vesi,gaas,etanool).2) transportvalk- osal ainete transpordis, vajavad täiendavat energiat. Tsütoplasmavõrgustik - 1)sile ja 2)karedapinnaline- paiknevad sünteesivad organellid ribosoomid.
struktuure Arhed, bakterid Loomad, taimed, seened, bakterid 5. Miks rakud on erinevad? • Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakuorganellid Ehitus Ülesanne Rakumembraan • koosneb valkudest, • Eraldab raku fosfolipiididest, sisekeskkonda oligosahhariididest ning väliskeskkonnast kolesteroolist. • kaitseb • ühendab rakke omavahel • aine-, energia- ja infovahetus
Kaitsevad taimi vee aurustumise eest, peegeldavad valgust 4. STEROIDID On tsüklilised ühendid nt suguhormoonid, adrenaliin, D vitamiin, kolesterool Kolesterool loomaraku membraanis annab membraanile tugevuse, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi, südame-veresoonkonna haigusi LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIS 1. Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained 2. Varuaine- Taimedel õlidena seemnetes/viljades, loomadel naha all 3. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid 4. Temperatuuri hoidmine 5. Kaitse- Lipiidid kogunevad siseorganite ümber ja moodustavad põrutuste eest kaitsva kihi 6. Lahusti- Rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine 7. Signaalmolekulid- nt testosteroon ja östrogeen 8. Lähteaine- Toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad. VALGUD Valkude töös seisneb elu Igal valgul on oma ülesanne
Raku membraanist väljapoole jääv ümbris. Rakukest + - + + Taimedel põhiliselt tselluloosist ja seentel kitiinist. Kaitseb rakku. Kõigil rakkudel esinev rakuümbris. Päristuumsetel rakkudel koosneb Rakumembraan + + + + fosfolipiididest ja valkudest. Kaitseb rakku ja vahendab aine ja energiavahetust. Membraaniga piiritletud päristuumse raku Rakutuum + + + + osa, milles asuvad kromosoomid. Reguleerib kõiki raku protsesse. Raku poolvedel sisu, mis liidab kõik raku Tsütoplasma + + + - organellid ühtseks tervikuks.
moodustavad koe. 3.Rakutuum Raku keskel. Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuuma tähtsus: 1)sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 2)juhib raku elutegevust 3)reguleerib rakus toimuvaid protsesse 4)tuumakestes toimub ribosoomide moodustamine ja rRNA süntees 4. Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Ained läbivad rakumembraani kas passiivse või aktiivse transpordi teel. Membraani koostises olevad transportvalgud vajavad aktiivseks transpordiks täiendavat energiat (passiivsed ei vaja täiendavat energiat). Seda saadakse ATP molekulidest. 5.Rakuorganellid 1)Tsütoplasma poolvedel raku sisaldus, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest.
· Kromosoomid saab jagada mikroskoopilise sarnasuse järgi paarideks. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Need sisaldavad samu pärilikke geene. · Peamised kromosoomi valgud on histoomid, mis kaitsevad DNAd ja aitavad kromosoome raku jagunemisel kokku pakkida. · Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Seal on ka mõned retseptorvalgud (infovahetus väliskeskkonnaga). · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole. Passiivselt saab transportida väikeseid molekule nt vesi, gaasid, etanool. · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis. · Amööb toitub fagotsütoosi teel. · Päristuumse raku tsütoplasmat läbib kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis
Kromosoomid Arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimene: 46 kromosoomi, 23 paari. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüogramm- kromosoomide rühmitus. Päristuumsetes rakkudes on kromosoomide arv seotud valkudega ehk histiinidega. Tekib fibrill. Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga andes sellele kuju. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb ja ühendab rakke omavahel. Koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest, sisaldavad kolestorooli. Transport läbi membraani: Aktiivne transport- kulutab energiat, selles osalevad ka transportvalgud. Passiivne transport- valgulised kandjad, ei vaja lisaenergiat. Difusioon- gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt madalamale kuni tasakaalustumiseni. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalalt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Peale transportvalkude on membraanis ka retseptorvalgud, mis osalevad infovahetuses
Inimese keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Need võib jagada mikroskoopilise sarnasuse alusel 23 paariks. Paarilised kromosoomid rühmitatakse ja reastatakse väliskuju ning värvumusmustri alusel 9) Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Kuna rakumembraani paksus on keskmiselt 0,01µm, siis valgusmikroskoobis me seda ei näe. 10) Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraani paksus on väga õhuke. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Rakusisesed membraanid onoma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. Kaksikkiht, millega on seostunud mitmesuguseid ülesandeid täitvad valglud. 11)Mis funktsioone täidab rakumembraan? Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine-,
ladestub see veresoonte seintele ning takistab vere liikumist. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast. Fosfolipiidi molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv ehk hüdrofiilne, teine ots aga vet tõrjuv ehk hüdrofoobne. Lipiidide ülesanded organismides Varuaine- loomadel peamiselt rasvad, taimedel rasvavarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Energiallikas- Kõige energiarikkamad toitained. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, samuti vahad, mida mõned putukad kasutavad ehitusmaterjalina. Kaitse- Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moosustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni. Taimelehti kattev vahakiht kaitseb taimi ärakuivamise ja liigse UV-kiirguse eest. Vahaga on katud paljude veelindude suled, kaitsetes sulestikku märgumise eest.
Vaja selleks et taim seisaks püsti. Hoiame energiat kokku, ei sõltu valgusest, hoiame raku ruumi kokku. Bakteritel pole tuuma, neil on DNA üle keha. RAKUORGANELLID Raku tuum - Raku geneetilise info säilitamise koht. Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan). Kromatiin DNA+valgud. Kromosoom kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem. Rakumembraan kahekihiline ja koosneb fosfolipiididest. Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb rakku välismõjude eest. Ühendab rakke omavahel. Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Mitokondrid energiakandjad. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel). Ümbritsetud membraaniga, st iseseisvad. Omavad oma ribosoome ja DNA-d
kromosoomid. tuumaksesed(kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine) Tähtsus : reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma eraldamisega kaotab rakk jagunemisvõime,ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub. Kromosoom inimesel 46 krom ( jagatakse 23ks paariks) Paarilisi kromosoome nim homoloogiliseks(Hom.Krom-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) Histoonid : kaitsevad DNA'd Nukleosoomne fibrill-DNA kompleks valkudega(histoonidega) Rakumembraan: Koosneb: fosfolipiididest ja valkudest Tähtsus :a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel.b) Moodustab sopistisi e. mesosoome -ümbritseb raku tsütoplasmat ; - paikneb rakukesta all ;- võib osaleda ka erinevate ainete sünteesil. Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees. Golgi kompleks koosneb membraaniga ümbritsetud tsisternikestest, põiekestest ja neid ühendavatest torukestest
suurem. Membraani valkude abil-glc, Aminohap. Aktiivne transport- vajab lisaenergiat. Mõned valgud, mis lisaenergia abil viivad aineid mõlemasse suunda. Pinotsütoos- vedelike omastamine. Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine. Membraan käheb ümber.Selle abil toituvad amööbid. 5)Rakumembraan- a)Eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast. b)Kaitseb rakku välismõjude eest. c)Ühendab rakke omavahel. d)Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Ehitus: koosneb fosfolipiididest, valkudest (info,ainete vahetamine) ja süsivesikutest (võtavad infot). 6)Tsütoplasma- rakku täitev geelisarnane aine, milles paiknevad kõik organellid, koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistest ja anorgaan. ainetest. Ülesanded: Seob organellid ja rakutuuma ühtseks tervikuks, tagab nende koostöö.Tagab toitainete laialikandmise, on jääkainete erituskohaks. Aitab säilitada rakukuju. Toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine.
Fagus õgima Pinos jooma Tahkete ainete neeldumine rakku Vees lahustunud molekulide (orgaanilised ained, bakterid) neeldumine rakku Ainuraksete toitumine (amööb neelab bakterit) 12. Tsütoplasmavõrgustik Ehitus/ülesanded 1) Põiekeste ja tsisternide kogum 2) Koosnevad fosfolipiididest ja valkudest 3) On seotud raku- ja tuumamembraaniga 4) Täidab kogu rakku 5) Osaleb ainete raku sisemisel liikumisel JAGUNEB Kare ER Sile ER Kinnituvad kromosoomid Süsivesikute ja lipiidide süntee Valkude süntees Asub raku tuumast eemal
Ülesanne: Siduda rakustruktuure omavahel tervikuks, raku sisene ainete transport. II) Tuum Välimus: Kõige suurem rakus. Tuumaümbris kahest membraanist. Membraanis poorid. Tuumas on tuumakesed, tuumaplasma, DNA, mis on koondunud kromosoomidesse, ( kromosoom koosneb kahest kromatiidist, kromatiide ühendab tsentromeer) Ülesanne: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Geen on kromosoomilõik) III) Rakumembraan Välimus / Koosneb: Ümbritseb KÕIKI rakke, koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani 1. Passiivne ainete transport valgumolekulide vahel on kanalid, pääsevad läbi väikesed molekulid. 2. Aktiivne ainete transport transportrakkude abil, vajab energiat, transport rakk muudab enda kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Fagotsütoos rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse palju molekule. Makrofaag hävitab antikehaga ümbritsetud bakterid
lagundamine raku metabolismis vajaliku energia tootmiseks. 5. Keskmise tihedusega lipoproteiinid (IDL) on külomikronite ja VLDL peamiseks laguproduktiks. Nad osalevad kolesterooli kasutamisel maksas ning LDL moodustumises veres. Kolesterooli ladestumine veresoones Sapp Tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib selle hulk ulatuda 0,5-1 liitrini. Kuldkollase värvusega vedelik, koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist. Ei sisalda ensüüme. - Sapp Funktsioonid: 1. Sapil on tugevasti väljendunud aktiveeriv toime kõhunäärme nõres ja soolenäärmete nõres olevate lipaaside suhtes (aktiveerib neid). 2. Emulgeerib toidurasvasid (lipiide). 3. Mõjutab sooleseina seisundit ( muudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks). 4. Soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist. 5. Takistab mikroobide paljunemist. Kokkuvõte
Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk seisneb: 1. Rakuseinast Baktei väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub hästi nähtavaks plasmolüüsi korral. Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, millede vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest Nad teostavad raku metabolismi lõpp-produktide ja glükoproteiidide ja glükoproteiidide ekskretsiooni. Nende kanalite kaudu juhitakse väliskeskkonda näiteks eksotoksiinid. 5. Basaalgraanulitest
Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Tuumake on piirkond, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annab tugevust kolesterool. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani - passiivne transport: valgumolekulide vahel on kanalid, millest pääsevad läbi väikesed molekulid, peamiselt difusiooni ja osmoosi teel. Aktiivne transport toimub transportvalkude abil, mis juhib läbi kindlaid ühendeid ning milleks on vaja energiat makroenergilistest ühenditest (ATP). Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks
Tsentrosoom, mis koosneb kahest tsentrioolist osaleb raku jagunemisel. Kromatiidid – koosnevad samadest geenidest. Tsütoskelett – rakutoes. Tsentromeer – kromosoomi osa. Tsentrosoom – osaleb raku jagunemises. Mirkotuubul – valguniidike. Tsentriool – moodustab trentrosoomi. Nimetage organelle mida ümbritseb membraan: tuum, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks. Millise ehituse ja koostisega on neid organelle ümbritsev membraan? – koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Rakutuum: 1 membraan. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Mitokonder: 2 membraani. Varustab rakku energiaga. Sisaldavad DNA ja RNA molekule. Valkude tootmine: ribosoom. Valkude lõplik töötlemine: Golgi kompleks. Valkude transport rakust välja: membraan. Tuum ei ole olemas kõigis elavates rakkudes. Tuuma sees on geneetiline materjal. Tuumas ei paikne raku energiavarud. Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Tuumakeses ei valmistada ribosoome. Igas tuumas ei ole tuumakest
Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome nim HOMOLOOGILISTEKS! HOMOLOOGILISED KROMOSOOMID SISALDAVAD SAMU PÄRILIKKE TUNNUSEID MÄÄRAVAID GEENE! Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnas, kaitseb seda kahjulike mõjude eest ja ühendab rakke omavahel. Aine ja väliskeskkonna vahel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel. RAKUMEMBRAAN KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST (töötavad ensüümidena, transportijatena, retseptoritena)! fosfolipiidid kahes kihis, valgud peal või vahel. (Loomarakkude membraanis sisaldavad lisaks veel kolesterooli--kolesterooli ül membraanil molekule siduda ha tagada membraani elastsus erinevatel temperatuuridel). Fosfolipiidi molekuli üks ots on hüdrofiilne, teine hüdrofoobne. Membraani välispinnal on oligorahariid. MEMBRAANI ÜL: AINETE TRANSPORT, KAITSTA JA ÜMBRITSEDA RAKKU. Passiivne transport iseenesest.
· 1826 Ernst von Baer avastas imetaja munaraku · 1838 Schleiden ütles et kõik taimed on rakulised · 1839Schwann ütles et loomad on ka rakulised :D · 1931elektronmikroskoop · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Raku ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas · Uued rakud tekivad üksnes olemas olevate jagunemise tulemusena PÄRISTUUMSE RAKU EHITUS 1) raku membraan *koosneb valkudes *fosfolipiididest *kolesterool *oligosahhariidid TÄHTSUS *eraldab raku sisekeskkonna välisest *kaitseb väliste mõjude eest *ühendab rakke omavahel *võimaldab aine, energia ja info vahetust ümbritseva kekskkonnaga *ainete transport 2) tsütoplasma poolvedel raku sisu, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistes ja anorgaanilistest ainetest TÄHTSUS *seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö
BAKTERID JAOTATAKSE VÄLISKUJU ALUSEL KERABAKTERITEKS, PULKBAKTERITEKS, SPIRAALSETEKS BAKTERITEKS, KEERITSBAKTERITEKS, PUNGUVATEKS JA JÄTKETEGA BAKTERITEKS JA NIITJATEKS BAKTERITEKS. BAKTERITEL PUUDUB MEMBRAANIGA PIIRITLETUD RAKUTUUM, SEETÕTTU ON NAD EELTUUMSED EHK PROKARÜOODID. BAKTERID ON ÜHERAKULISED ORGANISMID. BAKTERID ON ÜMBRITSETUD KAS ÜHE VÕI KAHE RAKUMEMBRAANIGA, MIS KOOSNEB VALKUDEST JA FOSFOLIPIIDIDEST. MEMBRAANIST VÄLJAPOOLE JÄÄB KEST, MIS KOOSNEB POLÜSAHHARIIDIDEST, KUID KA VALKUDEST JA LIPIIDIDEST. BAKTERI KEST EI OLE NII JÄIK KUI TAIMEDEL JA VÕIMALDAB RAKUL SUUREMAKS KASVADA. KEST TÄIDAB PEAMISELT KAITSEFUNKTSIOONI. MÕNEDEL BAKTERITEL ON KEST KAETUD KARVAKESTEGA, TEISTEL VARUSTATUD ÜHE VÕI MITME VIBURIGA. KARVAKESTE ABIL KINNITUVAD BAKTERID KASVUKS SOBIVATELE PINDADELE JA SEOSTUVAD ÜKSTEISEGA, VIBUREID KASUTAVAD NAD LIIKUMISEKS
CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I 5 MEDITSIINILINE KEEMIA keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel RAKUMEMBRAANID 1) olemuselt - plaatjad mitsellid 2) suhteliselt õhukesed 3) moodustuvad fosfolipiididest veekeskkonnas stabiilne hüdrofoobne vastastoime valgumolekul laseb läbi väikesi mittepolaarseid ühendeid (O2, CO2 jt.), väikesi polaarseid ühendeid hüdrofiilsed omadused läbimatu ioonide ja suurte molekulide jaoks kolesterool
· liigi kromosoomikomlekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus 21. Mitu paari homoloogilisi kromosoome on inimesel? · 23 paari 22. Mis on karüogramm? · organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel 23. Mis on rakumembraan? · õhuke kiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse 24. Kirjelda rakumembraani ehitust. · Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. 25. Miks rakumembraan oluline on? · See kaitseb rakku 26. Mis on pasiivne ja aktiivne transport? · Aktiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani milleks vajatakse täiendavat energiat · Passiivne transport- selle käigus liiguvad rakku ained läbi eriliste valgukanalite ning protsess ei vaja lisaenergiat 27. Mis on endoplasmaatiline retiikulum ehk tsütoplasmavõrgustik? · rakusisene ainete liikumine 28. Mis tähtsus on tsütoplasmavõrgustikul?
kiirelt vahetada ja lõpuks ta sureks. Inimestel pole rakutuuma küpsetes erütrotsüütides. Neid teevad vereloomeelundid. Ühe liigi kromosoomide arv ei muutu tavaliselt. Paarilised kromosoomid-homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. V.a. mehe sugukromosoomid. Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel.Aine-, energia- ja infovahetus väliskeskkonnaga. Koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Esimesed teevad kaks kihti, valgud on hajusalt nende vahel/peal. Fosfolipiidide ja valkude suhe on muutumatu. Kolesterooli on ka. Lisaks sellele on veel membraanseid süsteeme: tsütoplasmat läbivad kanalikesed, organellid. Rakumembraani läbitakse igas suunas. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Membraani saavad ained lebida difusiooni või osmoosi teel, nii teevad vesi, gaasid, etanool ja muud pisikesed. Need olid siis passiivsed
o kromatiidid on identsed, aga homoloogilised kromosoomid ei ole identsed. 3.4. Rakumembraan · Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. · Rakumembraani ülesanded: o eraldab raku sisekeskkona väliskeskkonnast; o kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest; o ühendab rakke omavahel. · Rakumembraani vahendusel toimub aine-, eneriga- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. · Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest (hüdrofoobne) ja valkudest. · Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti, valgu molekulid paiknevad hajusalt korrapäratult. · Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. · Loomaraku membraanid sisaldavad alati kolesterooli. · Päristuumsete rakkude sisalduses esineb samuti membraanseid struktuure: o tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteeem. Neid
rasvhapped, tekib taimeõlide ja loomse rasva hüdrogeenimisel 4. Mis on hüdrogeenimine? Kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga, küllastamatud rasvahpped muudetakse küllastatuks. 5. Mis on lipiidide ülesanded? • Varuaine loomadel kogune rasvarakkudesse naha alla ja kõhuõõnde, taimede rasvavarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades • Energiaallikas kõige energiarikkamad toitained • Ehitusmaterjal fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, fosfolipiidid võimaldavad luua membraanides vettpidava kaksikkihi • Kaitse koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi, kaitsevad pmst kõike sinu sees, nahaalune rasvkude juhib soojust halvasti ja kaitseb temperatuurimuutuste eest • Lahusti rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained, rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine
8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Vastus: Rasvkude- rakud koguvad endasse rasva. Moodustab nahaaluse kihi. Luu- ja kõhrkude- rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid. Haaralise kujuga. Täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni. Veri- vedel, rakuvaheaineks on vereplasma 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. • Aktiivne transport. • Fagotsütoos. • Infovahetus väliskeskkonnaga. Vastus: Rakumembraan on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annavad tugevust kolesterooli molekulid. Passiivne transport- valgumolekulide vahel on kanalid, millest läbi pääsevad vaid väikesed molekulid. Liikumine toimub difusiooni teel. Aktiivne transport- toimub transport rakkude abil, vajab energiat. Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Saavad energiat ATP-dest - energiat koondavatest molekulidest. Fagotsüoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel
Raku tuumasisest plasmast nim. karüoplasmaks (sisaldab DNA-d, valke, RNA-d) Tuumas võib mikroskoobi abil näha mitu tuumakest, milles toimub ribosoomide süntees. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub ka aine-, energia- ja infovaheus raku ja väliskeskkonna vahel Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest (ka kolesterool). Membraani ehituses on veel: · Transportvalgud, mis osalevad ainete aktiivses transpordis · Retseptorvalgud- osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga Tsütoplasmavõrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste spsteem. Eristatakse sileda (paiknevad ensüümid) ja karedapinnalist (paiknevad ribosoomid) tsütoplasmavõrgustikku. Ribosoomid koosnevad rRNA-st ja valgu molekulidest.
Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust. · kaksikmembraan · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Raku membraan Raku membraanid koosnevad fosfolipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest. Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine- ja energia ning infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Raku sisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga: sisemembraanidest on üles ehitatud lipiididest kaksikkihist, millega on seotud erinevad funktsioone täitvad valgud.
annaabi.ee 
