Fovism ja ekspressionism 1) Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? 1905 aastal Pariisis Sügissalongis näitusel. 2) Miks oli foovide rühmitusel seesugune nimi? Mis see tähendas, mille järgi pandi? Üks kunstikriitik mõtles pilklikult nimetada rühmitust foovideks (Prantsuse k. metsikud), sest värvid olid kantud lõuendile hoogsate erinevate suurustega laikudena ja need mõjusid erakordselt jõuliselt, peaaegu metsikutena. 3) Mille poolest sarnaneb foovide ja ekspressionistide looming? Mõlemad on väga emotsionaalsed ja hoogsad stiilid, tegelevad eneseväljendusega ja kasutavad enamast puhtaid värve ja värvikontraste. 4) Mille poolest erineb foovide ja ekspressionistide looming?
Fovism ja ekspressionism 1. Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? Pariisis 1905.aastal Sügissalongis 2. Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust. Värvid on puhtad, kõlavad, väljendavad positiivseid emotsioone, tihti vastupidised tegelikkusele. 3. Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? H. Matisse eesmärkideks kunstis oli eneseväljendus ja dekoratiivne lõpptulemus 4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta?
Hakkas kasvama kunstiga äritsemine. Uusi ideid tuli juurde ka arhitektuuris. 20. sajandi lõpu kunsti on sageli nimetatud postmodernismiks. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. Fovism Tekkis 1905 aastal Prantsusmaal. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Fovismi kunstnike hakati kutsuma foovideks. Fovistid: Henri Matisse (1869 - 1954) Raoul Dufy (1877 - 1953) Albert Marquet (1875 - 1947) Maurice de Vlaminck (1876 1958) André Derain (1880 1954) Henri Matisse Elurõõm (1905 1906) Raoul Dufy Kummardus Mozartile(1910) Ekspressionism Tekkis 20. sajandi esimesel poolel, enamasti oli levinud Saksamaal. Selle eelkäijaks oli fovism. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega.
Konrad Mägi 8. Mida tead varalahkunud Oskar Kallise kohta? Laikmaa andekaim õpilane, kes suutis oma pastellides luua põneva ja värviküllase Kalevipoja-ainelise muinasmaailma. 9. Kuidas lahendas eesti üldsus probleeme seoses oma suuremate arhitektuuriprojektidega? Too näiteid. Suuremate hoonete projekteerijatena eelistas eesti seltskond soome arhitekte. Näiteks Eliel Saarinen kavandas Pauluse kiriku Tartus. 1. Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? 1905.aastal Pariisis Sügissalongis, kus nad paistsid silma. 2. Kirjelda foovide värvi ja pintslikasutust. Värvid olid puhtad ja kõlavad. Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ,,komadena" nagu impressionistidel või ,,punktidena" nagu neoimpressionistidel, vaid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Sellised tasapinnalised maalid mõjusid erakordselt jõuliste, peaaegu metsikutena
,,Puhkus teel Egiptusesse" ,,Kalev kosjas" ,,Viru vanne" ,,Kalevipoeg kivi heitmas" Oskar Kallis 1892-1918 Nii maalikunstnik kui rahvusromantilise suuna esindaja ,,Kalevipoeg allilmas" ,,Kalevipoeg kellukest helistamas" Nikolai Triik 1884-1940 ,,Irmgard Menningi portree" ,,Lennuk" ,,Soome maastik" Fovism 20 saj. · Ilmnes Prantsuse maalikunstis 1905.aastal · Paralleelne impressionismiga · Hääbus 1907.a. · Uuenduslik vool sai oma nime ajakirjanikult, kes ristis selle foovideks · Kriitikud suhtusid voolu vaenulikult · Tunnusjooned: -maastikud, - aktid, -portreed, -maal oli kaotanud oma ruumilisuse ( eiratakse perspektiivireegleid) . -joon on pannud vormid lainetama -väga hoogsa pintslitööga on edasi antud emotsioone- väljendatud meeleolu -segamata värvid on paisatud lõuendile -puhtad, selged värvid -domineerib dekoratiivsus, ekspressiivsus ja spontaansus Henri Matisse 1869-1954 Prantsusmaa -peaesindaja
annaksid edasi tema tundeid,kaastunnet, lihtrahvas. 5. Kes maalis need maalid? 6. 7. 8. 9. Kes maalis need maalid? Vincent van Gogh Paul Gauguin Maalide autor on …. Paul Cèzanne Kes sai kuulsaks värvilises litograafias tehtud plakatitega. Toulouse-Lautrec Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis . Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves). Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste
FOVISM. 1905. a. Sügissalong rabas Pariisi publikut selle sajandi esimesesuure üllatusega. Seal esines teiste hulgas rühm noori, seni peaaegu tundmatuid kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid aga erakordselt puhtad ja lõuendile paisatud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. See andiski ühele kunstikriitikule mõtte nimetada uut rühmitust pilklikult foovideks ( prantsuse k. fauves- kiskjad, metsikud). Foovid hulgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nende püüdeks oli jäädvustada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad tähtsaks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised loodu-ses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, jõevesi sidrunikollane jne.)
FOVISM Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse.
Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse
värv. Foovid hülgasid niihästi impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised sellele, kuidas oleme harjunud neid nägema looduses. Loobuti ka valguse ja varjudega modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist. Foovideks nimetatud kunstnikud ei olnud oma meetodite ja ideede poolest väga sarnased. Rühmitus oli ühtne kuni 1907. aastani, siis haarasid mitmeid rühma liikmeid uued taotlused ning nende loomingulised eesmärgid läksid lahku. Siiski oli rühmituse keskseim kuju Henri Matisse (1869-1954). Värvide metsikusest hoolimatta on tema tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm ja mõjuma vaimselt väsinud
efekti. Kindlaid värve ei esinenud. - Fovism ei leidnud tunnustust, alguses oli fovism pilkesõna. - Fovismi arengule sai tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong. 1905.aasta Sügissalongis hakkasid silma rühm noori kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid olid aga puhtad ja kõlavad. Need maalid mõjusid erakordselt jõuliset, peaaegu metsikutena. Need olidki esimesed fovistid (kutsuti foovideks, mis tähendas prantsuse keeles fauves "metsikud"). - Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjunud värvidele. Henry Mattisse(1869-1954) - Oli Prantsuse maalikunstnik. - Fovistide rühmituse keskseim kuju. - Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Ta tahtis kujutada liikumist, aga see ei tulnud tal hästi välja. - 1901.aastal läks Pariisi kunsti õppima.
Eestis. Mõjutatuna neoimpressoinistidest, maalis Konrad Mägi ekspressionistlikke maastikke kasutades puäntillismi. Mägi õppis Peterburis ja rändas Soomes ning Norras, kujundas välja oma käsitluslaadi moodsa kunsti suundadest. Nikolai Triik maalis maastike ja portreesid. Norras viibimise järel vaimustus E. Munchi teostest, aga ka N. Roerichist. Väga julge ja kohati intrigeeriv värvikäsitlus. 5.Fovism. Prantsusmaal noorte kunstnike rühmituse liikumine (1905-1907), keda nimetati foovideks ehk metslasteks. Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest. Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku. Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming religioosne
Laikmaad, sest Gallen-Kallela andis Laikmaale kiindumuse juugendliku sümbolismi vastu. S. Djagilev korraldas 20saj, alguses Pariisis etenduste sarja ''Vene sessonid'' L. Bakst, N. Roerich ja M. Vrubel olid venelased kes viljelesid sümbolismi. Fovism/Ekspressionism Hakati kasutama puhtaid kõlavaid värve, tugevaid hooletuid pintslilööke, hoogsalt lõuendile paisatud värvilaike, julgeid moonutusi. Vaatajale ei meeldinud ja hakati neid kutsuma foovideks. G. van Gogh vaimustas foove. Foovide rühmituse tähtsamad esindajad on H. Matisse, A. Derain, M. de Vlaminck, R. Dufy ja K. van Dongen. Foovidel oli värvide pillerkaar, nad ei töödelnud värvide vastavust looduses esinevatele, vaid kasutasid neid suvaliselt. Foovide rühmitusele pani aluse H. Matisse, aga ajastu nõutavam portretist oli K. van Dongen. R. Dufy eelistas maalida merevaateid. Dongen on väljapaistev portreede maalimises. Eesti kunstnikest foovidele kõige lähem on K
kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga. Toulouse-Lautreci loogelised jooned ja liialdused seovad tema graafikat ka juugendiga. Fovism Peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Maalimislaad oli raevukas ja talitsematu. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate erinevas suuruses laikudena. Kuna sellised maalid mõjusid suisa metsikutena, hakati neid foovideks kutsuma. (pr. keeles les fauves - metsloomad, metsalised). 8 Foove ei huvitanud impressionistide valguse maalimine ega sümbolistide sümboolika - nende püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. See meeleolu, mida sooviti väljendada, oli eelkõige rahulik õnnetunne, rõõm nägemisest. Ka ei pidanud olema eriti täpne looduse jäljendaja - hoopis vastupidi. Kujutatav võis täielikult deformeerida!
Henri de Toulouse Lautrec: ühendab oma töödes ilmekalt üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega; (Jane Avril). Nähti uue kunstisuuna algust: nabiidid (prohvetid). Sinna kuulusid Serusier; Bonnard; Vuillard. Rühmitus järgis Gauguini õpetust. Fovism ja ekspressionism: 1903 aastal astutati Sügissalong, mis eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, korraldati ka mälestusnäitusi suurte postimpressioniste loomingust. 1905 aastal toimus seal näitus, keda hakati kutsuma foovideks (metsikud). Foovid: puhtad segamatud värvid hoogsate erineva suurusega laikudena. Värvid olid sageli vastupidised looduses esinevatele värvidele. Keskne kuju oli Henri Matisse (eelkõige tähtis väljendus, tööd on tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid; Tants). rühmituse liikmed: Dufy (Lipuehtes tänav, Le havre); Derain (Westminsteri sild); Vlaminch (Deraini portree); Rouault (Salongis). Foovidega algab Euroopas ekspressionism. Saksamaa rühmitus Die Brücke, kuhu
Alguse sai puäntillism 1886. aasta impressionistide viimasel ühisnäitusel. Tuntum Seurat. FOVISM JA EKSPRESSIONISM EKSPRESSIONISMID- rahutust, valu, igatsust, FOOVID- rõõmu, rahu, õnnetunnet. Foovideks nim kunstnikurühmitus kerkis esile 1905. aastal Pariisis Sügissalongis. Kunstnike maalide värvid olid puhtad ja kõlavad, maalid olid tasapinnalised ning mõjusid jõuliste, peaaegu metsikutena, püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi
Nende joonistus oli tinglik ja värvid erakordselt puhtad ja kõlavad. Erinevalt impressionistidest ja neoimpressionistidest polnud neil värvid lõuendile pandud ei "komade" ega "punktidena", joonistustes ei olnud taotletud selgeid kontuure ega stiliseerimist. Praktiliselt segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Kuna maalid mõjusid eriti jõulistena, kohati metsikutena, hakkasid kunstikriitukud selle uue kunstivoolu esindajaid kutsuma foovideks (prantsuse k. fauves "kiskjad","metsikud") Foovide püüdsid väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu olid värvid sageli vastandid sellele, mida oli harjutud looduses nägema. Loobuti valguse ja varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendusdest ja ruumilise sügavase illusioonist. Loobuti peaaegu kõigest, mis oli seotud looduse jäljendamine. Kujutatud objekt oli saanud ettekäändeks puhaste ja tugevate värvipindade kombineerimisele
Värve kõrvutas kindlate reeglite järgi. Henri de Toulouse-Lautrec kasutas vormide lihtsustamist ja erksaid värve. Maalis, tegi gravüüre ja plakateid. Innustus jaapani värvilistest gravüüridest, Paul Gauganist jt. kaasaegsetest. Suurepärane inimtüüpide tabaja, osates inimeste eripära karikatuurselt rõhutada. Tegeles värvilise litograafiaga. Fovism Noorte kunstnike rühmituse liikumine Prantsusmaal 1905 1907, neid nimetati foovideks ehk metslasteks. Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest. Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku.Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust
Näiteks ,,Lemminkäise ema", ,,Sampo kaitsmine" 6. Nimeta tuntuim venerahvusromantiline maalikunstnik. Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Munch? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 8. Kelle teosed on ,,Karje", ,,Madonna", ,,eluring", ,,Tütarlapsed sillal"? Edvard Munch 4. Postimpressionistid I 5. Postimpressionistid II 6. Fovism ja ekspressionism 1. Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? Prantsusmaal, 20 saj. Algul, Sügissalongis näitusel. 2. Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased), peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Värvid olid puhtad ja kõlavad. 3. Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? Henri Matisse
11. Fovism Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse.
9.Mille juures kasutas Henri de Toulouse-Lautec litograafitehnikat? Graafika- ja plakatikunsti 10.Mida tähendab kunstnikerühmituse nimi „Les Nabis“? Prohvetid 11.Kellelt võtsid nabiid oma eeskujud? Gauguini stiili järgijad 12.Kuidas defineeris maalikunsti nabii Maurice Denis? Kas nõustud tema arvamusega? Maalikunst, eelkõige tasapind, millel on kindla korra järgi värvid. Temaatika pole oluline. 6. Fovism ja ekspressionism 1.Kus ja millal kerkis esile foovideks nim. kunstnikerühmitus? Prantsusmaal, 20 saj. algul, Sügissalongis näitusel. 2.Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased), peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Värvid olid puhtad ja selged. 3.Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? Henri Matisse. Tema jaoks oli tähtis väljendus
Värve kõrvutas kindlate reeglite järgi. Henri de Toulouse-Lautrec kasutas vormide lihtsustamist ja erksaid värve. Maalis, tegi gravüüre ja plakateid. Innustus jaapani värvilistest gravüüridest, Paul Gauganist jt. kaasaegsetest. Suurepärane inimtüüpide tabaja, osates inimeste eripära karikatuurselt rõhutada. Tegeles värvilise litograafiaga. Fovism Noorte kunstnike rühmituse liikumine Prantsusmaal 1905 1907, neid nimetati foovideks ehk metslasteks. Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest. Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku.Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust
nende tunnusjooni, kunstnike ja nende loominguid. FOVISM Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse.
Macke), Kokoschka, Schiele, Lehmbruck Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse
FOVISM Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse.
FOVISM Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest,
annaabi.ee 
