1. Jüriöö ülestõus (miks, põhjused, tähtsamad kohad)? 23 aprill 1343-1345(saaremaal). Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2
Läänemaad, kus arvatavasti algas ülestõus 25. aprillil ja Saaremaal. Eestlased hakkasid vastu saksa feodaalide rõhuvale võimule, et oma iseseisvust taastada. Harjulased põletasid mõisasid, kirikuid ja tapsid kõik sakslased, kes neile ette jäi. Padise kloostris tapeti 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid enda hulgast 4 nn kuningat ja nende 10 000 pealine malev läks Tallinna lähistele. Saatkond asus Turu ja Viiburi foogtilt abi otsima, tasuks lubasid eestlased hakata Rootsi alamaiks ja nad saidki neilt lubaduse appi tulla, aga nad jäid oma tulekuga hiljaks. 4. mail kutsuti 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga. See üritus osutus aga lõksuks ja kuningad raiuti rüütlite poolt tükkideks ja osade andmete põhjal aeti nende maharaiutud pead postide otsa. 11.mail toimusid Kimmole ja Kanavere lahingud,
Konvendihoone oli orduvendade elukoht. See asus Viljandi linnuses. Tornlinnused. Arhitektuur ja raidkivikunst. Suurem osa sakraalarhitektuur. XIII kirikutes kajastub romaani elustiil, millesse hakkab tungima gooti stiili mõjusid. XIV pääses võimule kõrggootika. Tartu oli telliskiviarhitektuuri pealinn. Jüriöö ülestõus Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit hea hinnaga maha müüa. Ülestõus algas Jüripäeval 23. aprillil. Abi paluti turu foogtilt, kes oli rootsi kuninga soome asehaldur. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Ordumeister oli Burchard von Dreileben. Läbirääkimised toimusid 1343a 4 mai. Kohal oli ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Aga tema kirjutised on moonutatud ordu tegude õigustamiseks. Kanavere lahing. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit.(24.juuli). Asuti piirama Pöide ordulinnust. Sakslased kutsusid abiväge. Eestlased kindlustasid ennast Varbola ja Loones linnustes. Kolm aastat hiljem ründasid nad
oleks ähvardanud kõik sakslased maha lüüa, kuid tegelikult eestlased ainult rõhutasid oma kindlat tahed võidelda.Nad olid rüütlite poolt mõõkadega tükkideks raiutud, kuna pärast ordumeistri käsku Eesti kuningad vangistada, tekkis võitlus. Talupoegadest vägi piiras Harjumaal asuvat Tallinna ja Läänemaal asuvat piiskopi residentsi Haapsalu. Lisaks sellele pöördusid eestlased üle Soome lahe võimul olnud Rootsi maapealike poole. Nad soovisid saada abiväge Turult ja Viiburi foogtilt ning Soomest oli saadudki lubadus appi tulle. Kahjuks jäi abivägi liiga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlassed said lüüa. See toimus 14. mail. Eestlased oleksid saanud ka rootslastelt abi, kuna Rootsi ja Taani olid sõjajalal. Pikapeale olid nad suutnud omavahel rahu sõlmida. Rootsist enam eestlased abi ei saanud. Võib olla pidid eestlased ka mujalt abiväge saama, kuid kui see ka nii oli, siis see abivägi ei tulnud. See on jäänud täpsustamatuks
Ülestõus algas ootamatult ja tekitas sakslastes hirmu, mida veel aastakümneid õudusega meenutati. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid. Ülestõus hõlmas peamiselt Saare-, Lääne- ja Harjumaad. Tähelepanuväärne sündmus oli Padise kloostri vallutamine. Seal tapeti 28 munka. Selle ajaga oli kogu Taani valduste piirkond (va. Tallinn) võõrvõimust puhas. Pärast lööki valisid ülestõusnud endi seast 4 kuningat. Järgmiseks otsustati abi paluda Turu foogtilt, kes oli meelsasti valmis neid aitama. Kõike toimuvat oli jälginud Liivi orduriik. Too otsustas sekkuda. Eestlased, nähes ja kuuldes sellest, soovisid läbirääkimisi. Läbirääkimised toimusid Paides 1343. aasta 4. mail. Eestlasi esindas seal nende 4 kuningat koos 3 sõjasulasega. Kohale oli tulnud ordumeister isiklikult koos oma saatjaskonna ja oma kroonikuga. Pärast sõnelemist tekkis relvakähmlus, kus eestlased hukkusid. 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal
c) Paide- Seal peeti läbirääkimisi, kus osalesin kõik neli eesti kuningat ning ordumeister. Esimesed tapeti. d) Kanavere- Paides koondunud ordu väed põrkasid kokku eestlaste väega, eestlased kaotasid. e) Sõjamäe- Toimus suur lahing eestlaste ja orduväe vahel. 3000 eestlast põgenes sohu, kus nad kõik tapeti f) Pöide- ülestõusnud saarlased piirasid Pöide ordulinnust, saarlased võitsid. 6. Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Eestlased palusid ja said abi Turu foogtilt, seda küll kahjuks liiga hilja Tln sai abi Liivi ordult. 7. Aadlikud võtsid endale õiguse talupoegi müüa, kinkida, vahetada või pärandada. XVI saj. alguseks oli enamik eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. 8. Vana-Liivimaa maapäevi hakati pidama 1421. a. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talupoegade pagemise vastu jne.
*ülestõusu algus 23.aprill. kombeks teha tuld, puhuda pasunaid, tekitada muud kära, et kaitsta karja, märgutule süütamine. Ülestõusu alustati öösel, kindel kava, peeti kinni, tagas edu, Harjumaal põletati mõisaid, kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti. Padise kloostri vallutamine, põletati maha, 28 munka tapeti, lühikese ajaga kogu Harju (va Tln) võõrvõimust vabastatud. * 4 üldjuhti( kun) allikate järgi 10 000 meest liikus Tlna alla laagrisse. Eestlased palusid abi Turu foogtilt, kes oli Rootsi kuninga Soome asehaldur. tark samm, sest Rootsi oli vaenujalal Taaniga. *vahepeal puhkes ülestõus Läänemaal. surmati tabatud sakslased, koonduti Saare-Lääne pskkonna alla haapsallu. *ordu sekkumine, Paide läbirääkimised. sakslased lootsid ainsale võimalikule päästjale- Liivi ordule. selle tugipunkt oli Paide ordulinnus, valitsed Järva foogt. Teatati ordumestrile Burchard von Dreilebenile, oli pihkva piiril, kasutas võimalust. *paides läbirääkimised 1343. 4
3) Kogu Harjumaa vabastati võõrvõimust, va. Tallinna linn. 4) Peale kloostri hävitamist taandusid ülestõusnud ja valisid neli juhti, keda nimetati kuningateks. Ühine vägi- 10000 meest kogunesid Tallinna alla, hinnates oma võimalusi otsustati abi paluda ka Turu foogilt. Vahepeal oli puhkenud õlestõus ka Läänemaal. 5) Neli kuningat Paides, läbirääkimised Ordumeistriga. 4 kuningat tapetaks. 6) Kanavere lahing Eestlased kaotasid, Sõjamäe lahing 7) Abivägi jäi hiljaks, Turu foogtilt polnud abi, ei andnud abi. 8) Pöide võitlused, Võitlused Saaremaal, Saare kuningas Vesse, tapeti väga julmalt. 8. Ülestõus sai lüüa. Peale ülestõusu müüs Taani kuningas valdused Liivi ordule. Vaimuelu keskajal *1525 trükiti esimene eestikeelne raamat (pole kahjuks säilinud, aga on tõestatud, et oli olemas) *1535 - luterlik katekismus ehk usuraamat seotud kaks meest: Wandradt(koostas raamatu), Koell (tõlkis eestikeelde)
Eestlaste eriti raske olukord Taani valduses Taani plaan müüa Harju-Viru valdused Saksa ordule, kohalike vasallide püüd seda takistada Eestlaste soov keerulises poliitilises õhkkonnas oma olukorda parandada Eestlaste soov vabaneda ristiusuga seotud koormistest Ülestõusu käik Algas 23.aprillil Jüriööl 1343.a. Harjumaal Vallutati Padise klooster Ülestõusnute vägi piiras ümber Tallinna Paluti abi Rootsi kuninga esindajalt Turu foogtilt Ülestõus laienes Läänemaale 4.mail kohtumine Paides, kuningate tapmine Juulis väljaastumine Saaremaal, vallutati Pöide linnus Ülestõusu mahasurumisel suur roll Saksa ordul Ülestõusu lüüasaamise põhjused Ülestõus ei haaranud kõiki maakondi Loodetud abi Rootsist jäi hiljaks Eestlaste vanemate tapmine Paides tekitas suure segaduse Eestlastel ei jätkunud sõjalist jõudu, ülestõusnute vastu toodi Saksa ordu väed
põllumajandusaasta alguseks ning uut aastat tahtsid eestlased alustada vabadena. Kuna Eestimaal oli toimumas võimuvahetus, kasutasid seda ära ka eestlased. Soodsal hetkel alustasid nad ülestõusu ning selle käigus tapsid nad ettejuhtuvaid sakslasi ning põletasid kirikuid, mõisaid. Endi seast valiti ka neli kuningat. Siis asuti ümberpiirama Tallinna ning paluti abi ka Rootsi esindajalt, Turu foogtilt ning Pihkva vürstilt. Läänemaalased hakkasid ümberpiirama aga Haapsalut. Kuna Taani ega Saare-Lääne piirkop ei suutnud enda kaitseks midagi ette võtta, pöördusid nad Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben pöördus Pihkvast tagasi ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse aru andma. Relvakokkupõrkes aga eestlased tapeti. Siis ületasid orduväed Taani valduste piiri ning 14.mail purustasid harjulaste maleva. 1343
Hapsal Haapsalu Weissenstein Paide Narwa Narva Wesenberg Rakvere Jüriöö ülestõus · Jüriöö ülestõus algas Harjus 23. aprilli öösel Taani valdusalal, põletati mõisaid ja kirikuid ning tapeti sakslasi. · Ülestõusnute tähelepandav sõjaline saavutus oli Padise kloostri vallutamine, klooster põletati ja 28 munka tapeti. · Ülestõusnud asusid Tallinna piirama, paludes abi Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt. · Kohalikud sakslased palusid ülestõusnute vastu abi ordumeister Burchard von Dreilebenilt. · Ülestõusnud valisid 4 üldjuhti, keda kroonikas nimetatakse 4 kuningaks, kuid kes tapeti koos kolme saatjaga Paides. · Orduväed purustasid lahingutega harjulaste maleva Kämbla külas, Kanaveres, Tallinna all, appikutsutud väed märkimisväärset rolli ei etendanud. · Ülestõus Saaremaal algas 24. juulil 1343.
veel mitte laieneda kui Eestisse?! Erinevatel jõududel olid erinevad huvid. Eestlased Ei tea täpselt. Eestlased soovisid siiski taastada oma muistet vabadust, kuid samas, võib-olla soovisid nad sõna sekka öelda selles, kes neid valitsema hakkab (ise valitseda). Arvatavasti tahtsid Rootsit, sest abi mindi paluma Turu foogtilt (Rootsi võimudelt). Samas ei saanud teadmata olla ka see, et Soomes polnud maade läänistamist: soomlased jäid oma maa peremeesteks. Jüriöö ülestõus puhkes Põhja-Eestis, Harjumaal, Virumaal ja Rävalas. Pärast muistest vabaduvõitlus sulasid Harjumaa ja Rävala kokku Harjumaaks (Taani valdused). Veel puhkes ülestõus Läänemaal. 3 kuud hiljem alagas ülestõus ka Saaremaal: 3 kuud nende vahel siis. Miks
Jüriöö ülestõus 13421345 Taani kuningas otsustas oma Eesti alad Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid uue maaisanda all seniste vabaduste piiramist ning püüdis otsust takistada. Ka eestlased proovisid olukorda parandada. See oli viimane katse end võõrvõimu alt vabastada. 1343. 23.aprill alustasid harjulased relvastatud mässu: põletasid kirikuid ja mõisaid, tapeti sakslasi ning valisid neli kuningat. Edasi asuti Tallinna piirama, abi paluti Rootsi esindajalt, Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, lubati tulla. Läänemaalased asusid Haapsalut piirama, kohaliku sakslased pöördusid Saksa ordu poole abipalvega. Liivimaa meister Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse aru andma ning eestlased tapeti relvakokkupõrkel. Seejärel ületasid ordu väed Taani valduste piiri ning rünnak lõppes harjulaste maleva hävitamisega. 1343.juuli ülestõus Saaremaal, piirati ja hävitati Pöide linnus. Saksa ordul õnnestus MandriEesti 1343
ja karja väljalaskmist. · Jüriööl oli kombeks, teha tuld, puhuda pasunaid ja tekitada muud kära, seetõttu alguses suudeti tabada mõisnikke ootamatult, põletati mõisaid pea kogu Harjumaal · Tähelepanuväärne saavutus oli Padise kloostri vallutamine, mis põletati ja 28 munka tapeti. · Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa võõrvõimust vabastatud, ülestõusnud koondusid ja valisid 4 kuningat. · 10000 meest kogunes Tallinna alla, paluti abi Turu foogtilt, kes lubas tulla abiväega. · Ülestõus puhkes ka Läänemaal, surmati kõik tabatud sakslased ja koonduti seejärel Haapsalu alla Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised: · Ordumeister Burchard von Dreileben oli parajasti oma vägedega Pihkvas, katkestas aga koheselt oma sõjakäigu, sest Harju vasallid palusid temalt kui ainukeselt arvestatavalt sõjalise jõu omajalt abi
· Jüriööl oli kombeks, teha tuld, puhuda pasunaid ja tekitada muud kära, seetõttu alguses suudeti tabada mõisnikke ootamatult, põletati mõisaid pea kogu Harjumaal · Tähelepanuväärne saavutus oli Padise kloostri vallutamine, mis põletati ja 28 munka tapeti. · Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa võõrvõimust vabastatud, ülestõusnud koondusid ja valisid 4 kuningat. · 10000 meest kogunes Tallinna alla, paluti abi Turu foogtilt, kes lubas tulla abiväega. · Ülestõus puhkes ka Läänemaal, surmati kõik tabatud sakslased ja koonduti seejärel Haapsalu alla Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised: · Ordumeister Burchard von Dreileben oli parajasti oma vägedega Pihkvas, katkestas aga koheselt oma sõjakäigu, sest Harju vasallid palusid temalt kui ainukeselt arvestatavalt sõjalise jõu omajalt abi
muude õnnetuste eest. Tuld kasutati osavalt ära märguandena. Rünnatu une pealt. Kogu harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti.Vallutatui Pladise klooster- põletati maha ning tapeti 28 munka. Nii oligi kogu Harju lühikese ajaga võõrvõimust vabastatud. Peale antud lääki ülestõusnud koondusid Tallinna lähedale laagrisse, Tallinn oli aga üks võõrvõimu tähtsaim, hästi kindlastatus keskus. Hinnates oma raskeid võimalusi, paluti abi turu foogtilt, kes oli Rootsi kuninga soome asehalduriks. Kuna Rootsi oli tol ajal Taaniga vaenujalal võttis Foogt Eestlaste saatkonna hästi vastu ja lubas peatselt tulla suure väega. Leping tähendas aga,et võidu korral läheb võim Rootsile. Samal ajal puhkes ülestõus ka Läänemaal, sarnaselt Harjumaaga. Harju-, kui ka läänemaa pidid vaatamata lahkhelidele paluma abi Liivi ordult. ordumeister Burchard von Dreileben oli parajasti oma vägedega Pihkva piiril, võitluses venelastega.
kolleegium. otsustas need müüa Liivi ordule. Tekkinud võimuvaakumit ja asjaolu, et orduväed olid 1343 kevadel Pihkvas, otsustasid ära kasutada eestlased. Taheti alustada kevadisi põllutöid juba vabana. Algas 23. Aprillil 1343 märgutulede süütamisega. Mai alguseks oli kogu Harju (peale Tlna) võõrvõimust vabastatud Tallinna vallutamiseks paluti abi Turu foogtilt. Tagasi saabusid ka ordu väed ordumeister Dreilebeni juhtimisel. 1343 4. Mai ordu ja eestlaste nelja kuninga kohtumine Paides. Ordu väed löövad eestlasi mandril. 24. juulil puhkeb ülestõus Saaremaal, kus see suruti maha alles 1345 aasta alul. Tulemused: põlisrahva pärisorjastamine ja mitmeid aastaid tehti Põhja-Eestis karistusretkesid. Pärisorjastamise tingis ka tööjõu puudus, kui Euroopas suurenes vajadus vilja järele ja siin hakati põlde suurendama. Algas põgenemine
Taani arutas müügiasju Saksamaaga, kui samal ajal valmistati salaja ette ülestõusu. Ülestõusu algus See algas 23. aprillil. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti. Padise klooster vallutati ja tapeti 28 munka, niiviisi oli kogu Harju võõrvõimust vabastatud. Siis ülestõusnud valisid 4 üldjuhti, keda kroonik nimetab kuningateks. 10000 meest liikus Tallinna poole (võõrvõimu tähtsaim keskus) ja otsustati abi paluda Turu foogtilt, kes oli Rootsi kuninga Soome asehalduriks. Kuna Rootsi oli tollal vaenujalal Taaniga, võttis ta eestlaste pakkumise hästi vastu. Vahepeal puhkes ülestõus ka Läänemaal. Läänemaal tapeti ka sakslased ja koonduti Saare-Lääne piiskopkonna keskuse Haapsalu alla. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised kogu saksa elanikkond lootis üksmeelselt Liivi ordu abile. Oli avanenud võimalus sekkuda Põhja-Eesti asjadesse, esinedes kõigi sakslaste kaitsjana. 1343. a. 4. mai kohtumisele
mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati Padise klooster. Lühikese ajaga oli kogu maksavad korralikult makse. See kõik oli puhas väljamõeldis. Harju (v.a. Tallinn) võõrvõimust vaba. Ülestõusnud valisid endale neli kuningat ja ühine vägi liikus Tallinna alla. Linna vallutamiseks paluti abi Rootsilt e. Turu foogtilt. 1558 Liivi sõja algus Vene väed tungivad Tartu piiskopkonda. 11. mail alistus venelastele Vahepeal puhkes ülestõus ka Haapsalu lähistel (Ordu alad!). Ordu pidi sekkuma, loobudes Narva ja 18. juulil Tartu Vene sõjakäigust
3) maa põlisrahvas (eestlased) tahtis taastada vabadust Põhjused - OLIGI ÜLESTÕUSU EELLUGU ju Sündmuste areng - 23. aprillil 1343, mil Harjumaal rünnati öösel (sellep tagas eestlasi edu) ootamatult sakslasi ja taanlasi.Tähelepanuväärne oli Padise kloostri vallutamine (tapeti 28 munka). Lühikese ajaga läks Harjumaa (v.a Tallinn) eestlaste kontrolli alla ning valiti endale neli kuningat (Jüriöö ülestõusu väejuhid). Tallinna linnuse vallutamiseks paluti abi ka Turu foogtilt (ehk rootslastele), vajati mereväge (rootslased tulid appi, sest rootslased ei saanud taanlastega läbi). Võõrvõimude ainsaks kaitsjaks olid Liivi ordu, mille põhjapoolseim tugipunkt oli Paide linnus. Ordumeister Burchard von Dreileben (ordumesier Jüriöö ajal, surus eestlaste ülestõusu alla) võitles samal ajal venelastega Pihkva piiril kui algas Jüriöö ülestõus. Ülestõus andis ordule võimaluse sekkuda Põhja-Eesti asjadesse ning nad kutsusid eestlased
Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti Vallutati tugevalt kindlustatud Padise klooster, milles olnud 28 munka tapeti ning klooster seejärel põletati Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa (va Tallinna linn) võõrvõimust vabastatud Eestlased valisid välja 4 üldjuhti ehk ,,kuningat" Sooviti vallutada ka Tallinnat ning umbes 10 000-meheline vägi liikus Tallinna alla kuhu asuti laagrisse Paluti abi Turu foogtilt, kes lubas ka tulla Ülestõus puhkes ka Läänemaal, kus toimiti sarnaselt harjulastele 2. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised: Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole Teatati ordumeister Dreilebenile, kes uudist kuuldes katkestas sõjaretke pihkva all Vältimaks sõjalist kokkupuudet orduga nõustusid eestlaste neli kuningat koos kolme sõjasulasega minema 4. mail (1343) Paides peetavatele läbirääkimistele
mispärast neid nüüd tahetakse uuendada ja sellega tegelikult maksma panna. Peaküsimus seisab selles: kes on need ,,isandad", kelle vastu piiskopi määratud kohustused on kanda ja kelle ees pärismaalastel ilmlikus kohtus tuleb seista? Piiskopp ja odumeister ei või nad olla, sest nendelt ei saaks siis apelleerida piiskopi poole. Võiks mõelda ehk, et siin nimetatakse nii piiskopi (ja ordu) foogtisid, sest et foogtilt võis apelleerida piiskopi poole ja muidu foogtisid siin kirjutises ülepea ei nimetataks. Piiskopi foogtid võisid olla ehk juba vasallide hulgast. Et aga kõik vasallid juba 1284. a. Saaremaal saarlaste isandad olid nii suurte õigustega ka kohtumõistmise suhtes, ei tahaks arvata. Kümnisemaksu vedu väljapoole piiskopkonna piirisid ei võinud õieti ka vasallidel tõsiselt küsimuse alla tulla, vaid ainult ordul ja piiskopil ja siis ka nende foogtidel
Padise kloostris tapeti 28 munka. Eestlased valisid omahulgast 4 kuningat ja kõik eestlaste väed koondusid Tallinna alla. Orduväed olid samal ajal Pihkva all sõjakäigul. Ordu juht B. von Dreileben pöördus kiiresti Eestisse tagasi. Eestlaste 4 kuningat kustusti läbirääkimistele. 6 04.05.1343 - Paides toimunud läbirääkimistel tapeti eestlaste kuningad. Eestlased palusid abi Rootsi kuningriigilt: Turu ja Viiburi foogtilt. Kõigepealt löödi ülestõusnud maha Tallinnas, kus otsustav öahing toimus sõjamäel. rootslased jõudsid kohale paar päeva peale sõjamäe lahingut. Ülestõus suruti maha lääne-Eestis. Saaremaal algas ülestõus Jaagupipäeval vanem Vesse juhtimisel. Viimane tapeti 1344. aasta talvel. Tulemused: Eesti talupoegade koormised suurenesid veelgi. Eestlased kaotasid 7'000 meest. (Maksimaalne armee suurus oli 10'000).
annaabi.ee 
