1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia- tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov- poieetiline teadmine. Võimaldab midagi tekitada, ära teha. Praktiline- võimaldab hästi ja õnnelikult elada, luua seadusi, et riik elaks hästi. Teoreetiline- Asjade kohta, mis muutuvad ja on eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja ei ole eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja on eraldi. Sofia- tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia käib teoreetilise teadmise alla. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine (läheb vaja kõige sagedamini) -poieetiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi sünnitada, tekitada, ära teha. Nt: oskusteave kuidas kunstiteos ära teha, et see vastaks minu eesmärgile või teha midagi enda kätega. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) -võimaldab õiglaseid otsuseid teha, hästi ja õnnelikult elada, selliseid seadusi luua, et riik elaks hästi. Teoreetiline teadmine- teadmine, mida ei ole vaja mitte millegi muu kui iseenda pärast. Teoreetiline teadmine käib 3 tüüpi asjade kohta:
vastupidise suunaga – evolutsiooniprotsessi peetakse aluseks ja semiootilist kompetentsi kõrvalnähtuseks Semioos kui evolutsioonitegur Kommunikatsioonis alati teatud staatilisus, et äratundmine oleks võimalik, koodid peavad olema teatud määral staatilised, eelduseks, et neid oleks võimalik teatud viisil ära tunda ja tõlgendada: autopoieetiline – genereerib ennast samasugusena uuesti ja uuesti, protsess, mille kaudu end taasloob, võib olla nt tagasiside. Poieetiline: samas suudab alati genereerida muutust, kuna tagajärjed ei ole ettemääratud, interpretatsioonis alati mitmeid võimalusi, kontekst võib olla erinev, kommunikatsioonis on ruumi mürale, keskkonnamõjudele; alati teatud määral ka juhuslik. Need kaks koos loovad võimaluse evolutsiooniks – ühest küljest kood kehtib, säilib, teisest küljest olemas evolutsiooniks vajalikud muutused. Semiootiline valik – hea näide nt esteetiline valik lillede vms aretamisel, samuti