Essey The Intouchables I watched the film ,,The Intouchables". It is a story about a boy named Driss who is from a very poor family. He goes to with for a millionaire called Philippe. Philippe is a guadriplegic and has to be taken are of. During this job, Driss and Philippe develope a friendship and become very good friends. In this movie there are also a lot of problems. The first one is poverty. Driss' family is very poor and his mother has to work very long hours to get enough money to feed all of the children. Because of mother's long work one of her sons starts getting along with the wrong people and gets in trouble with the police. The second problem will be Driss' and his mother's relationships. Driss has been gone for six months and then comes back home. His mother is very angry at him and tells his to go away. Driss t...
Minu mõtteid filmi "Risttuules" vaadates. Elisabeth Pikker 12.E1 "Risttuules" räägib Erna Tamme ja tema perekonna loo alates küüditamisest Siberisse kuni kaua igatsetud kodumaa pinnale naasemiseni. Lugu põhineb Erna reaalsetel kirjadel oma mehele Heldurile, kellega teel Siberisse mindi lahku. Erna jaoks peatus aeg sel hetkel, kui ta oma kodust vägivaldselt ära viidi. Aja peatumisest lähtub ka filmi audiovisuaalne lahendus (tableau vivant): kaadris on inimesed tardunud, kolmemõõtmelises pildis liigub vaid kaamera. Vaatasin seda filmi nüüd teist korda, kuna olin seda käinud varem kinos vaatamas. Teist korda oli parem vaadata, kuna olin rohkem kursis Siberisse küüditamisega ja oskasin rohkem seostada. Kuid pean tunnistama, et mulle ei meeldi üldse see audiovisuaalne lähenemine, see muutus kohati igavaks ja püüti teha natuke liiga emotsionaalseks, Erna peale loetud kirjad olid kohati väsitavad ja see läbi jäi natuke film venivaks. Mind...
Nipernaadi filmis ja raamatus Olen näinud filmi ja olen lugenud ka raamatut A. Gailiti Toomas Nipernaadist. Mõlemas teoses on keskseks tegelaseks Nipernaadi, kes seikleb külast külla, talust tallu. Nii raamatus kui ka filmis on Toomas jutukas, tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Nipernaadil veab peaaegu alati, sest kõik ta valed tunduvad tõelistena ja tavaliselt saavad teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise vastavast keskkonnast lahkub. Ta püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga alati, kui ta kuskilt külast lahkub murrab ta kellegi südame. Sageli jäävad küladesse lootusrikkad tüdrukud teda ootama
Toomas Nipernaadi raamatus ja filmis Toomas Nipernaadi on toodud publiku ette nii raamatus kui ka filmis. Sarnaselt raamatule on ka filmis peategelaseks seikluslik keskaeline mees Toomas Nipernaadi. Ta otsib oma elus seiklusi ning igal kevadel läheb mööda Eestit rändama ning naaseb koju varatalvel. Nipernaadi seiklused viivad teda külast külla, talust tallu, linnast linna. Filmis on väga hästi välja tulnud raamatus kirjeldatud iseloomustus - Nipernaadi on väga hea valetamisoskusega, jutukas ning oskab naisi ümber sõrme keerata. Oma valedega üritab ta inimestele midagi õpetada ning muuta kellegi elu paremaks, kuid enamasti murdes sellega inimeste südameid, eriti naiste südameid. Raamatus oli 7 novelli, kus igas novellis oli erinev koht ning erinev naine. Filmis polnud kõik vaatajateni toodud, mõned peatükid olid ära jäetud
Suhtumine endast erinevasse filmis ,,9. rajoon" Film räägib tulnukatest, kes saabusid 28 aasta eest Maale. Inimesed ei teadnud mida neilt oodata, kas hävitavat rünnakut või suurt arengut tehnoloogias. Kuna tulnukad olid oma rassi viimased esindajad ning samas ka põgenikud, ei toimunud nii arengut kui ka rünnakut. Olendid paigutati Lõuna-Aafrika 9. Rajooni, mis ajapikku muutus maailma suurimaks slummiks. Inimkond oli juba üsna närvis ning nende kannatus hakkas katkema seoses tulnukatega
„Kevade“ raamatut ja filmi võrdlev analüüs Tootsi tegelaskujul on raamatus ja filmis nii sarnasusi kui ka erinevusi. Tootsi tegelaskuju erineb välimuse poolest. Raamatus on Tootsil valkjaskollased juuksed ja rõugearmiline nägu, filmis aga pruunid juuksed ja sile nägu. Filmis on rohkem toonitatud Tootsi pahesid. Näiteks siis, kui Toots Kiirele sauna küttis. Filmis viskas ta Kiirt külma veega kuigi raamatus ta seda ei teinud. Samuti näidati Tootsi halvas valguses ka siis, kui ta Teele õrnale jääle saatis ja seetõttu teine sisse kukkus. Raamatus aitas ta Teele ja Arno välja tõmmata, filmis aga mitte. Filmis pole lisaks kõigele näidatud ka kurba ja mõtlikku Tootsi, kes enne koolist lahkumist nukralt kännul istub. Ilmselt soovis režissöör Tootsi tegelaskujust Arnole, kui vagurale koolipoisile, antagonisti teha.
300 Spartalast Spartas hakati lapsi õpetama juba seitsme aastaselt. Neid õpetati: varastama, kaklema,looduses ellu jääma, et kunagi ei tohi alla anda ega taganeda ja isegi tapma. Kui nad midagi valesti tegid karistati neid ihunuhtlusega. Spartas olid majad jaotatud kaheks meestele ja naistele eraldi. Linna keskel oli suur auk kuhu visati reetureid, vaenlaseid ja niisama halbu inimesi. Spartas valitses vanematenõukogu milles naised ei osalenud. Spartas kandsid inimesed kiltoone. Neegritel puudus seal mingigi sõnaõigus nad olid orjad. Sparta üks kuningatest oli Leonidas kes elas aastatel 507/508480 ekr ja ta valitses aastatel 488480 ekr. KreekaPärsia sõdade ajal juhtis Leonidas 480 ekr. kreeklaste ühendatud vägesid Termopüülide kaitsmisel. Termopüülid (vanakreeka keeles 'soojad väravad') oli kitsastee KeskKreekas, Lamiast lõunas, kulges Kallidromoni mäestiku ja Mailise lahe soise lõunaran...
transpordi kulusi (toote kokkupanek võis toimuda mitmes riigis ning juppide kaupa). See pani mõtlema. Minu vanemad reisivad palju ning selletõttu on neil olnud võimalus külastada üht sellist nn ,,Kolmanda maailma riiki“ – Egitust. Turistina ei pane sa halvimat poolt tähele, kuna truitidele mõeldud piirkonnad üritatakse võimalikult puhtana ning ilusana hoida. See ongi põhiline erinevus sellest, mis räägiti filmis. Filmis oli jutt sellest, et tavaliselt on sellised kohad vaesed ja mustad. Läänekultuuri nimetatakse ka tarbimiskultuuriks. See kultuur võimaldab kõigile, kellel leidub raha, ligipääsu mistahes kaubale. Lääneriikides toimuvad igasugused allahindlustepäevad ning enne neid reklameeritakse mõnda aega. Inimesed ostavad sellistel päevadel meeletut asju, mida nad tegelikult ei pruugi isegi vajada. Nende ostu põhjuseks on see, et hiljem ei
Tead vaata ette... ...sest... selline mees, kes ei lkka enam edasi kuulumist parimate hulka ..on otsei kui jumalate vahemees ja sulane. Seisab henduses kas sellega mis asub tema enese sisimas, tnu millele on inimene rvetamata hestki naudingust, haavamatu valu ja vaeva poolt. Tabamatu mistahes lbusele. Kttesaamatu mistahes halbusele vistleja vistluses peamises. Kirgedest vitmata jmises.
"Koolivägivalla kajastamine filmis/teatrietenduses - vajalik või mitte? Vägivalda ei armasta ega innusta keegi, kuid ometi saab see alguse päris varakult, rääkimata lasteaia tühisest togimisest. Sügavama poole võtab see koolis, mis võib viia tõsiste tagajärgideni. Paljud inimesed on vastu koolivägivalla näitamisele filmides kuid isegi ka teatrites, kuid minu jaoks pole need argumendid piisavalt vettpidavad. Kui lõpetada koolivägivalla näitamine filmides, kas see peaks tähendama, et seda ei toimu? Mina arvan, et peaks näitama kiusamist filmides ja teatrites kuna see näitab, et see pole hea kummalegi osapoolele nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Vastuargumendi puhul saan kuid paaril osal nõustuda, kui näidata vägivalda pidavalt televisjoonis siis võib see muutuda normiks ja ei vaadata seda kui mingit olulist teemat, vaid vaadeltakse seda kui midagi mida kõik inimesed enda elu jooksul on teinud, olgu see siis kiusaja või kuisat...
Willie Nelson Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Heli Vutt Väätsa Põhikool 2014 Elulugu Willie Nelson( pärisnimega William Hugh Nelson on sündinud 30. Aprillil 1933 Abottis Texase osariigis) on USA outlaw kantrilaulja ja laulukirjutaja. Muusikast Willie Nelson on ameerika kantrimuusika laulja ja sõnadekirjutaja. Peale eduka karjääri muusikuna on Willie näidelnud 30 filmis ja olnud mitmetele raamatutele kaasautoriks. ´´To All The Girls´´ on tehtud koos mitmete tuntud naislauljatega. Esmasena mainiks kohe ära ´´From Here To the Moon and Back´´ Dolly Parton`ga koos, mis sobituks ideaalselt pulma keskkonda. Eriti meeldis mulle Nelson´i koostöö Norah Jones´ga, sest viimase madal sume hääl sobitub kantri stiili ja vanameistriga nüanssidega. Kaverdatud on erinevaid artiste, Bill Withers´ga soul´i maiguga eesotsas. Nüüd siis kaasates selliseid
Filmi ,,Trooja" analüüs 1. Filmi süzee langeb suurel määral eepose sisuga kokku, v.a lõpp, mis on võetud Vergiliuse ,,Aeneisist" ning jumalate liinid. Jälgi, milline on filmis kreeklaste ja troojalaste suhe jumalatega. Too oma arvamuse kinnitamiseks mõlema rahva kohta vähemalt kaks näidet. Troojalaste suhe jumalatega oli lähedasem, kuna igal võimalusel pöörduti jumalate poole ja tegevusel lähtuti nende otsusest/viidedest. Näiteks: Apolloni märk enne sõda, et troojalased võidavad sõja. Poseidoni tänamine merel hea ilma eest. Tundus samuti, et troojalaste hulgas oli isik, kes ei uskunud vist eriti jumalatesse ja selleks oli Hektor
see võimalik vaid välismaal. Iraanis keelustatakse selliste filmide näitamine, mis kuidagi kritiseerib riigi poliitilist, religioosset või ühiskondlikku olukord. Sellest tuli ka minu teise filmi valik. Soovisin vaadata filme, kust tuleks välja mehe ja naise vaheline suhe niimoodi nagu see tegelikult ühiskonnas tol hetkel välja nägi. Näiteks Jafar Panahvi film „The Circle“ kirjeldab väga hästi, kui halvasti koheldakse Iraanis naisi. Filmis on välja toodud erinevad olukorrad, kus naistel pole õigusi. Näiteks ei saa naine teha aborti ilma abikaasa või abikaasa perekonna loata. Või kui näiteks mees ja mehe perekond tahavad, et naine sünnitaks poja, aga sünnib hoopis tütar, siis on mehel õigus nõuda lahutust. Samuti on välja toodud ka see, et naised on kohustatud mingites olukordades kandma chadorit. Filmi esimeses stseenis räägib naine läbi luugi arstiga
''Laulev revolutsioon'' on film, mis räägib põhjalikult Eesti riigi iseseivumisest. Meie riik on läbi elanud raskeid aegu ning praegune põlvkond ei pruugi hinnatagi meie vabaduse olulisust. See film tuletab meile meelde, kui uhke on olla eestlane. Laulval revolutisoonil oli väga tähtis roll eesti taasisesesvumisel. Kolmeks tähtsamaiks sündmuseks, mis ka filmis ära mainiti, pean miitingut Hirvepargis, öiseid laulupidusi ning Balti ketti. Hirvepargi miiting oli oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. Suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinne lauluväljakule aga näitasid eesti rahva tõelist ühtekuuluvust.
Mariliis Allikvee VIIMNE RELIIKVIA Loovtöö Pärnu 2020 Sisukord 2 SISSEJUHATUS „ Viimne Reliikvia” on legendaarne film, mis loodi aastal 1969. Filmi sisu põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”. Filmi režissööriks on Grigori Kromanov. Muusika heliloojateks Uno Naissoo ja Tõnu Naissoo. Olulistemaks näitlejateks filmis on Ingrida Andrina kes oli Agnese rollis, Aleksander Koloborodko kes mängis filmis Gabrieli osa, Peeter Jakobi oli Ivo osatäitja, Elsa Radzina kloostri abtsissi rollis, Rolan Bõkov vend Johannese rollis ja viimaseks Uldis Vazdiks kes oli Siimu osatäitjaks. Film räägib 16.sajandist, mil oli Vene-Liivi sõda. Selle käigus vallutati Pirita Klooster. Filmi aluseks on eelnevalt mainitud Eduard Bornhöhe romaan. 3 MUUSIKA KIRELDUS
See oli rahutuste ja konfliktide aeg, kui võimuvõitlus käis nii riikide kui ka killustunud Venemaa kahe leeri (punaste ja valgete või bolsevike ja mensevike) vahel. Ajastu kujutamine tundus mulle väga realistlik. Esile oli toodud nii ühiskonna suur vaesus, külade laastatus kui ka üksikisikute elu helgemad küljed. Hetkekski ei ununenud, et igal ühiskonnaetapil on mitu nägu. Kes on filmiloo peategelane? Peategelaseks on Moskvast pärit arst Jevgraf Zivago, kes esineb filmis nii psühhiaatri, tavatohtri kui sõjaarstina. Tema oskused on talle nii kasuks kui kahjuks (näiteks teavad tema ametist partisanid, kes ta enda kasuks tööle sunnivad). Zivago isiklikuks põhieesmärgiks on enda pere turvalisuse tagamine. Kuna ta on konfliktide-eelselt tegelenud kirjutamisega, kus ta avaldab enda tundeid peenis erinevate asjade vastu, satub ta pere mässu ajal Moskvas ohtu ja ta langetab otsuse, et enda lähedasi kaitsta.
The King's Speech Your Name Your School George V George Frederick Ernest Albert 3 June 1865 - 20 January 1936 Mary of Teck Edward VIII George VI Good mannered, harsh George VI Albert Frederick Arthur George 14 December 1895 - 6 January 1952 Elizabeth Bowes-Lyon Elizabeth II, Margaret easily frightened, speech disorder Strong-willed, reserved, kind Edward VIII Edward Albert Christian George Andrew Patrick David 23 June 1894 - 28 May 1972 Wallis Simpson disappointment to his father Arrogant, easy- going, charming Elizabeth, the Queen Mother Elizabeth Angela Marguerite Bowes- Lyon 4 August 1900 - 9 April 2002 George VI Elizabeth II, princess Margaret Good-natured, self- confident Lionel Logue 26 February 1880 - 12 April 1953 Speech and language therapist ...
südameisse "Kartmatu" räägib Shoti legendaarsest vabadusvõitlejast William Wallace`ist (Mel Gibson), kes hakkab mässsajate juhiks peale seda kui inglased ta naise tapsid. Päev-päevalt suurenev mässu ulatus lööb tõsiselt kõikuma inglatse positsioonid Shotimaal ning peagi ei jää Inglismaa kuningal Edward I (Patrick McGoohan) muud üle kui suureulatuslik sõjavägi Shotimaale saata ja mäss veriselt maha suruda Filmis kõlanud laulud/muusikahelid James Horner - Braveheart Theme Song (http://www.youtube.com/watch? v=9AN04imFDK8) Lavastaja/peaosatäitja andmed Mel Colm-Cille Gerard Gibson on sündinud 3. jaanuaril, 1956 aastal, New Yorgi osariigis Peekskillis Gibson saavutas maailmakuulsuse 1979 filmiga "Mad Max", kus ta mängis nimiosalist Teine väga tuntud filmiseeria, kus Gibson mängis, on "Surmarelv", kus ta mängis seersant Martin Riggsi (4 filmi 19871998) Mel Gibson on mänginud 43-es filmis
Pulp Fiction Arvustus Quentin Tarantino 1994 aastal loodud Pulp Fiction ei ole mingi tavaline gängsterifilm, vaid lugu, mis jutustab gängsterite hingeelust, millest tavainimesel pole aimugi. Tegelased võitlevad filmis respekti(mis teadagi kujutab gängstade elus tohutusuurt rolli) ja raha eest. Film oli tarantinolik - suurepärased dialoogid näitlejate vahel, teatud stseenid, mille järgi on kohe aru saada, et tegemist on Tarantino tehtud filmiga(mõrvarid ei vii oma tegusi toime filmi esimestel minutitel vaid kogu tegevus toimub filmi kestel ning mõrvarist peategelane jääb alles samuti filmi lõpuni) Tarantino loodud tegelased on inimlikud, tehes ikka ja jälle vigu,
Lastega neitsist ja tunde analüüsist Johann Wolfgang Goethe romaan "Noore Wertheri kannatused" Loone Otsa slaidid Nagu kaks tilka vett? Werther. Goethe u a 1775 Daniel von Chodwiecki gravüür Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Mõned tõigad Goethe müsitmiseks Ema Catharina Elisabeth Textor 21a vanusevahet isaga Cornelia Friederike Christiana, 1750 Kõik teised õed-vennad surid Luterlik perekond, isa-otsustaja, ema allub isale Hiljem eelistab Goethe isa/mehe võimule ema/naise ülimust, vrd Fausti viimane lause "Kõik iginaiselik / ülendab meid."...
Kafka 1. Kuidas suhtus Kafka tööandja Kafkasse? Mida juhataja talle ette heitis? Kafka tööandja julgustas Kafkat healoomulisel moel olema vähem tundlik ja muutma oma käitumist, mis meenutas tööandjale rohkem üksikut hunti kui funktsioneerivat inimest, heites Kafkale ette tema vaikset olemist ja üksildast eluviisi. 2. Kes olid Kafkale lähedased inimesed filmis? Kafkale oli kõige lähedasem inimene filmis tema töökaaslane ja hea sõber Edward Raban ning mõningal määral ka Edwardi sõbratar preili Rossmann. 3. Miks anti Kafkale abilised? Anna hinnang nende tegevusele. Film näitab meile, et Kafka elas veidras ja sürrealismlikus maailmas, koos sürrealismlike tegelaskujudega, kes alati üritasid tema iga liigutusega kaasas püsida. Abilised, kes Kafkale anti võisid olla oma täiesti kasutu abivalmidusega selle maailmapildi üks paljudest näidetest. 4. Miks läheb Kafka lossi
Retsentsioon Retsenseerisin xxx referaati `` Rasmus Kaljujärve rollid filmis ja lavalaudadel ``. X. XXX referaat räägib veidi R. Kaljujärve lapsepõlvest, suurem osa tööst on pühendatud Kaljujärve karjäärile. XXX on toonud ilusti välja põhjuse, miks on tema referaat kirjutatud just Kaljujärvest. Nimelt on Kaljujärv olnud juba ammu XXX lemmiknäitleja ning ta soovis veidi rohkem teada saada. XXX töö sisaldab sisukorda, sissejuhatust, kahte peatükki, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse nimekirja ning pilte. Kokku 15 lehte.
lahingupaigalt hukkunuid, kuid avastavad ühe ellujäänu abhaaslase Ahmedi (Giorgi Nakashidze). Teised hukkunud nad matsid metsa, kuid matmise ajal avastasid, et ellu oli ka jäänud üks grusiin Nika (Mikhail Meskhi), kes oli väga raskelt haavatud. Ivo võtab mõlemad enda juurde elama ja ravib nad terveks. Nii satuvad ühe katuse alla elama kaks erinevast rahvusest inimesed kes on oma vahel suured vaenlased. Millises riigis toimunust film räägib? Abhaasia. Millised ajaloosündmused filmis kajastust leiavad ning kui tõeselt on need sinu hinnangul vaatajateni toodud? Filmis leiab kajastust Gruusia ja Vene vaheline sõda. Need on vaatajateni väga hästi välja toodud, kuna on kohe arusaada, kuidas kaks erinevast rahvusest inimesed, kes oma vahel sõdivad läbi saavad ja kui tähtis on neile oma maa eest seismine. Iseloomusta filmi peategelasi- Ivot ja Markust? Ivo oli heasüdamlik mees, kes jäi truuks oma külale, kus ta elas. Temal ei olnud vahet, kes
Igaüks on oma saatuse sepp ,,Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja." see on üks rida Paul Erik Rummo luuletusest ja tuntuks saanud Eesti oma filmis ,,Viimne reliikvia." Saatust tõlgendavad paljud inimesed väga erinevalt näiteks minu jaoks on saatus miski mis mind ees ootab. Saatus võib olla hea võib halb, aga kindlasti on sel põhjus, miks asjad just nii läksid.. Mis on saatus? Täpselt ei oska ma seda defineerida. Aga arvan, et saatus on asjade ettemääratud kulg, millest osad inimesed on rohkem teadlikud kui teised.
"Nagu noateral" Peategelase arvustus "Nagu noateral" on 2005. aastal ilmunud eluloofilm Johnny Cashist. Filmi peategelast Johnny Cashi mängib andekas Joaquin Phoenix. Peale peategelase on filmis veel palju teisi olulisi kõrvaltegelasi, nagu näiteks tema armuke June Carter (Reese Witherspoon), abikaasa Vivian Cash (Ginnifer Goodwin) ning isa Ray Cash (Robert Patrick). Filmi peategelast kujutatakse kui legendaarset lauljat, kes on pahuksis narkootikumide, peretülide ning armastusega, kuid millised olid tema head küljed? Üks John R. Cashi parimaid külgi oli see, et ta jäi alati kirglikuks. See leek, mis tekkis
Ajaloolised filmid Filmi nimi: Cleopatra as Deity Filmi rezissöör: polnud kirjas Aasta: Filmis käsitletav isik: Kleopatra Materjali allikas: http://video.nationalgeographic.com/video/national-geographic-channel/specials-1/history- events/ngc-cleopatra-as-deity/ Filmi nimi : Rome in Flames Filmi rezissöör: polnud kirjas Aasta: Filmis käsitletav isik ja sündmus: Nero, Rooma põleng Materjali allikas: http://video.nationalgeographic.com/video/national-geographic-channel/all-videos/av-8757- 9215/ngc-rome-in-flames/ Filmi nimi : Spartacus Filmi rezissöör: Stanley Kubrick Aaasta:1960 Filmis käsitletav isik: Spartacus Materjali allikas: http://www.imdb.com/title/tt0054331/ Filmi nimi : Julius Caesar Filmi rezissöör: Joseph L. Mankiewicz Aasta: 1953 Filmis käsitletav isik:Julius Caesar Materjali allikas: http://www.imdb
TEADUS JA KINO KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Kumb levib kiiremini kas valgus või heli? 2. Kuidas nimetatakse taimi uurivat teadust? 3. Millisel temperatuuril vesi keeb? 4. Mida mõõdavad termomeetrid? 5. Kes on peategelane filmis ,,Ratatouille"? 6. Milline piraat oli Peeter Paani filmis halb? 7. Kes otsib endale aju filmis ,,Võlur Oz"? 8. Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? 9. Linastumise ajal oli ,,Titanic" kõigi aegade kalleim film. Õige või vale? 10. Kumb on pehmem kuld või plaatina? TEADUS JA KINO KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1) Mis ühikut kasutatakse rõhu mõõtmiseks? 2) Kas inimene näeb ultraviolettkiirgust?
Filmianalüüs (500) Days of Summer/ (500) Päeva Armastust Film rääkis noorest mehest, kes arvas end oma eluarmastuse leidnud olevat. Tüdruk, kellesse poiss armus, polnud just kõige "lihtsam" ning tekitas poisi ellu suurt segadust. Filmis käsitletigi nende suhte kõnekamaid hetki segipaisatud järjekorras. Lugu rääkis leitud, kaotatud ja taasleitud armastusest väga kaasahaaraval ja erilisel moel. Peategelaste näol vastandati ühte, kes uskus, et on olemas saatus ja teist, kes oli veendunud, et kõik on juhuse küsimus. Tekitamata vaatajas segadust, oli filmis sündmuste järjekord täiesti ettearvamatu. Vahepeal, rohke dialoogi asemel, mis üritaks vaatajatele tegevustikku seletada, oli kasutatud
mõjutasid üksteise eluvaadet. Töö on jaotatud kahte peatükki. Esimeses peatükis analüüsitakse filmi ,,Mandariinid" ja teises filmi ,,The Intouchables". Mõlemad peatükid on jaotatud kümneks alapeatükiks, kus analüüsitakse erinevaid sotsiaalseid aspekte. 4 1. MANDARIINID 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid Sotsiaalseid institutsioone võib filmis näha nii abielu, külakogukonna, majandusliku kui ka turvatunde aspektidest. Filmis pole näha otsest pereelu, kuid üks sõduritest, Ahmed, mainib loo käigus oma perekonda ning Ivo räägib põgusalt oma lahingus langenud pojast ja tütrest Marist, kes oli juba põgenenud sõja eest Eestisse. Lisaks mainiti ka hariduse institutsiooni, mis väljendus mitmes stseenis, kus Nika kahtles Ahmedi harituses ning andis mõista, et teine mees ei tea midagi ajaloost.
Filmianalüüs koostamiseks: 1. Moodustage grupp 2-3 liikmega 2. Vaadake läbi kokkulepitud mängufilmid – „Intouchables“, „Süü on tähtedel“, „Klass“ 3. Registreerige enda grupp– [email protected] 4. Koostage analüüs, mis koosneb järgmistest osadest: a. Tiitelleht b. Sisukord c. Sissejuhatus d. Lühikokkuvõte filmi sisust e. Filmis kajastatud sotsiaalsed faktid (üldine ülevaade – nt filmis olid kajastatud sellised faktid nagu kuritegevus, globaliseerumine, perekond jne.) f. Ühiskonna kirjeldus, mis antud filmis kajastatud on g. Kultuur (millise kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurišokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on
majandus. Filmi tegelasteks on kaks eesti rahvusest talupidajat, kes elatuvad mandariinide kasvatusest. Filmi peategelane on Ivo, kes valmistab mandariinide transpordiks vajalikke kaste ja filmi teisel peategelasel Margusel on mandariinide istandus. Marguse soov on korjata kogu mandariini saak enne sõja puhkemist ära ja selle kaudu raha teenida, et seejärel Eestisse teistele järgi minna. Sellest saab järeldada, et just mandariinid on üheks institutsiooniks, mis filmis kajastamist leiab. Teine institutsioon, mis filmis kajastamist leiab, on perekond, ja see tuleb aeg-ajalt terve filmi vältel välja. Kõik osalised teevad oma tegusid ainult oma perekonna pärast. Näiteks Ivo ei soovinud Gruusiast ära minna, kuna lisaks sellel, et see koht oli talle väga hinge jäänud, oli seal langenud ka tema poeg ja seal oli ka tema poja haud, siis seetõttu ei suutnud ta sealt lahkuda. Marguse jaoks oli samuti perekond tähtis ja tema soov oli mandariinid ära
Kindlasti on inimesi, kelle arvates on Puskini kuulsa meistriteose ,,Jevgeni Onegin" filmiversioon kohutav ja moonutatud, samuti neid, kes peavad filmi väga ilusaks ja romantiliseks. Isiklikult näen eeliseid nii romaanil kui ka filmil, kuid siiski hindan rohkem linateost, hoolimata mõnes mõttes kehvast näitlejate valikust ja erinevustest nende kahe vahel. Suurem osa raamatu esimesest peatükist kirjeldab Onegini kirevat elustiili Peterburis. Seevastu filmis kuvatakse publikule üsna lühike ülevaade kunagise Petrogradi elavast kõrgklassist ja õukonnaelust. On tõsi, et filmis kannab Jevgeni toretsevaid kostüüme ja kasutab hooplevat keelt, kuid sellega ei suudeta näidata, kuidas talle ei istu maaelu nii, et lükkab tagasi Tatjana, maatüdruku, siira armastuse. Kirjatükis on tegelaste tundemaailmad selgemalt välja toodud ja neid on parem mõista. Siiski on raamatu tegelased kordumatud, üksikisikutena ainulaadsed ja näitlejad ei
Film „ Asjade lugu“ A Filmis ütleb Annie, et valitsuse ülesanne on meie eest hoolt kanda. Kas nõustute? Kuidas saaksime oma valitsusele märku anda, mida meie kriitilisel hetkel ootame? Kuidas saaksime oma kodanikuaktiivsusega mõjutada valitsuse otsuseid ja käitumist? Milline mulje on jäänud Eesti valitsuse suhtumisest filmis käsitletud probleemidesse? Milline mulje on jäänud Eesti inimeste suhtumisest? B Kas keegi on külastanud mõnda „ Kolmanda maailma“ riiki? Kas Sa märkasid neid probleeme, millest filmis räägitakse? Kas filmis kujutatust olid mõned asjad erinevad? Millistes riikides sellised probleemid võivad kõige enam esineda? Kuidas tundub, millised erinevused on nende riikide ning „Lääneriikide“ tarbimiskultuurides?
tollane naine Lori Anne Allison tutvustas teda näitleja Nicolas Cage'ile. Karjäär Oma filmidebüüdi tegi Depp 1984. aasta linateoses "Elm Streeti luupainaja". 1987 sattus ta rambivalgusesse, kui asendas Jeff Yagherit salapolitseinik Tommy Hansoni rollis populaarses teleseriaalis "21 Jump Street". 1990. aastal pärast arvukaid rolle teismeliste filmides sai alguse tema koostöö lavastaja Tim Burtoniga, kes andis talle nimiosa filmis "Edward Käärkäsi". Filmi edu kiiluvees sõites hakkas Depp valima rolle, kus ta sai mängida tõsiseid ja veidi süngeid osi. Järgmine koostöö Tim Burtoniga oli filmis "Ed Wood" (1994). 1997. aastal mängis ta FBI salaagenti tõsielul põhinevas filmis "Donnie Brasco", kus tema kaasnäitlejaks oli Al Pacino. 1998. aastal oli ta peaosas Terry Gilliami lavastatud filmis "Ratastel Las Vegasesse" ning 1999. aastal õudusulmefilmis "Astronaudi naine". Samal aastal lõi ta
See hetk lapsepõlvest kummitas teda pidevalt ning ta ei suutnud sinna kohta tagasi minna, kus sündmus aset oli leidnud. Will tegi talle aga selgeks, et see polnud tema süü ja ta ei peaks laskma sellel hetkel enda saatust määrata. Mõne aja pärast juhtus aga seik, kus Will ütles, et tema elu on halb ja selles on süüdi ratastool. Seepeale ütles Louisa, et Will ei peaks laskma ratastoolil enda saatust määrata. Raamatus määras Louisa lugu palju ja oli väga tähtis. Filmis tüdruku lugu sees polnud, aga minu arvates oleks seda sinna väga vaja olnud, et anda edasi täpset raamatu emotsiooni. Filmis olid ära jäetud ka mõned vähem tähtsad detailid. Näiteks raamatus oli Willil õde, kuid filmis õde ei olnud. Raamatus oli kirjas ka Steveni, Willi isa armuafäär. Louisal oli nii raamatus kui ka filmis õde, raamatus läksid nad vahepeal tülli, kuid filmis olid nad kogu aeg üksteise parimad sõbrannad.
"Mäleta mind" Filmi analüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade.....................................................................................................5 1.2 Filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid......................................6 1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid....................................................................7 1.4 Hälbekäitumine........................................................................................................8 1.5 Sotsiaalne sartifikatsioon ja mobiilsus..................................................................10 2. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID....................
Soome lahe õed Film rääkis Soome ja Eesti naiskodukaitsjatest. Nende koostöö sai alguse 1920ndatel. Soomes sai alguse Lotta Svärdi liikumine ja selle järgi sai ka Eestis alguse naiskodukaitse, kelle ülesandeks oli vajalikku toidukraami tuua, aidata abivajajaid, põetada. Filmis oli väga hästi välja toodud Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis. Filmis näidati erinevaid ajaloolisi klippe. Juttu oli NSV Liidu ja Hitleri vahel sõlmitud MRP-st, millega jagati Baltikum. Filmis näidati sinna juurde Poola ohvreid, mis mõjus väga masendavalt, sest kaadrid olid jubedad. 1939. a. toodi Nõukodude Liidu sõjaväe baasid Eestisse, Soome keeldus ning samal aastal soomet rünnati ning sellega algas Talvesõda, mis kestis 1940. a märtsini. Näidati Nõukogude Liidu terrori pärast hukkunud inimesi, mis näitas kui kole see aeg tegelikult oli
tema DNAd ja tasapidi hakkas Wikusisy saama tulnukaks. Tänu sellele muutusele sai Wikus kasutada tulnukate relvi ning ta sai maailma jahitumaiks meheks. Wikus peitis end 9. rajoonis. Ta leidis tulnuka, kes remontis kosmoselaeva juhi osa, mis oli tema kodu alla peidetud ja ta lubas aidata Wikusel terveks saada, nii aitas Wikus tal MNU-st vajaliku purgi ära tuua ja lõpuks aitas tal pääseda MNU käest, et ta saaks tagasi kosmoselaeva ja lennata oma koduplaneedile. Filmis kajastuvaks globaalseks sotsiaalseks probleemiks on näiteks rassiline diskrimineerimine, suur ettevõtete võim. Minnes tagasi minevikku, võib filmi sündmusi seostada Teise maailmasõja aegsete koonduslaagritega, kuhu viidi väga palju inimesi või Saksamaa juutide kiusamisega.Sakslased käitusid juutidega samamoodi nagu filmis käituti tulnukatega, nad viidi getodesse eraldades neid niimoodi ülejäänud rahvast. Getos tekkisid
Marcheline Bertrand. 1976. aastal Angelina vanemad lahutasid ja nad kolisid koos ema ja vennaga New Yorki. 11. aastaselt kolis pere tagasi Los Angelesse ning Angelina hakkas Lee Strasbergi Teatriintstituutis näitlemist õppima. Modellina asus ta tööle 14-aastaselt agentuuris Finesse Model Management. Töötas ta pealmiselt New Yorkis ja Londonis, ning osales mitmetes muusikavideodes. Pikka aega olid Angelinal isaga külmad suhted. Nad püütsid oma suhteid parandada mängides koos filmis "Tomb Raider - Seikleja". 2002. aastal muutis Angelina siiski oma nime Angelina Jolieks, jättes välja isa perekonnanime Voight. 1982. aastal algas Angelina filmikarjäär. Ta oli seitsemeaastane ja sai tänu isale pisiosa filmis "Lookin' to Get Out". 1993. aastal sai Angelina peaosa filmis "Küborg 2", kus ta kehastas Casella Reese'id. 2000. aastal sai Angelina parima naiskõrvalosatäitmise eest filmis "Katkenud elu" Oscari, Kuldgloobuse ja ekraaninäitlejate Gildi auhinna. 28
Filmi arvustus ja tegelase analüüs Vaadates filmi „Nipernaadi“, mis minu arvates on üks väga hea eesti film, tekkis tahtmine vaadata ka teisi eesti keelseid filme. See film lihtsalt näitab kui hea võib olla eestlase oskus teha filmi ja seal näidelda. Peategelane ise jättis mulle positiivse mulje, sest minu arvates oli teda väga hästi iseloomustatud ning jäi raamatuga võrreldes täitsa tõetruu mulje. Ainuke asi, mis mina filmis nägin erinevat, oli ta riietus. Ta kandis raamatus musta, aga filmis valget. Hästi oli esile toodud tema hea suhtlemisoskus ja suhtumine asjadesse. Tuli ka see, mis oli raamatus, et ta oli nagu vang, kes oma vabadusepäevi ära kasutas, sest ta soovis olla lihtsalt vaba. Hästi oli kirjeldatud teda kui meest, kes sai oma valesid rääkides endale hoogu juurde, ta nautis, kuidas inimesed teda uskuma jäid, kuidas naised ta sülle vajusid. Ta otsis seda naudingut, mida saab ainult
veriseid lahinguid rüütliks. Ta peab hakkama kaitsma Jeruusalemma elanikke ülekaalukate sõda ihkavate vaenlaste eest, püüdes samal ajal säilitada rahu. Film räägib 12. sajandist, mida kutsutakse ka ristisõdade sajandiks. Ajaloolisest aspektist on “Taevane kuningriik” korrektse idee ja loogilise süžeega. Sel ajajärgul peeti Jeruusalemma pühaks ja auväärseks, mistõttu oldi valmis selle eest oma elu ohverdama. Filmis oli tegemist kolmanda ristisõjaga, mis lõpeb sellega, et moslemid vallutavad Jeruusalemma sajanditeks. Mõnekümne aasta pärast minnakse Jeruusalemma vabastama, aga see lõpeb Konstantinoopoli laastamisega. Režissööriks on Suurbritannia filmilavastaja ja produtsent Ridley Scott. Tema tuntuimateks teosteks on ajaloolise sisuga Oscari võitnud “Gladiaator” (2000) ja 2001. aastal valminud õudusklassika “Hannibal”. Ridley Scott omandas
külma Siberisse ennast proovile panema ehk nö ennast üles leidma. Oma teel kohtub ta erinevate naistega ning kohalike põlisrahvastega. Filmi üldmuljed on head kuna see konkreetne film erineb oluliselt teistest filmidest. Film „Karu süda“ pole mitte tavaline film, vaid film mis räägib inimese iseenda leidmisest ja avastamisest. Siiski jäi minul veidikene segaseks karu osa, kus ta jälitab Nikat ning hiljem jäljetult kaob ja siis jällegi tuleb tagasi. Filmis tuli väga hästi välja see, et tõeliseks armastuseks ei pea inimesed omavahel rääkima ühte keelt ega saama üldse teineteisest aru. Nimelt mõtlen ma Emilyt, kellega nad hiljem Nikaga lapse said. Kostüümid ja grimmid olid väga olulised osad filmist kuna need inimesed, kes seal külmas Siberis elasid olid põlisrahvad ehk nad kandsid erinevaid loomanahku ja kasukaid. Eriti põlisrahvaste naistel mängis suurt rolli grimm, sest nendel naistel oli näo peal erinevad maalingud ja märgid
Nõukogude Eestis oli filmitegemiseks raha. Seda edendati igal viisil ja nii arenes kinokunst Eestis väga kiiresti. Vaadelgem näiteks filmi "Keskpäevane praam". Näeme nii tugevat ja kandvat dialoogi kui ka äärmiselt hästi struktureeritud loo ülesehitust. Eestis olid nüüdseks tekkinud esimesed tõelised filmistaarid. Nende hulgas näiteks Ada Lundver, Ants Eskola, Kaljo Kiisk ja muidugi Jüri Järvet. Tolle ajastu filmides jääb silma, kuidas igas filmis mängisid samad näitlejad ja filme tegid samad tegijad, aga eks ole see vähemal või rohkemal määral Eesti filmis tänapäevalgi nii. Igas teises filmis on ju peaosades ikka ja jälle Mirtel Pohla ning kõrvalrollis Juhan Ulfsak või Taavi Eelmaa. Tolleaegsete näitlejate puhul jääb aga eriliselt silma tõeliselt tugev filmilik nägu. Ükskõik mis rolli Jüri Järvet ka ei täida, ei pea vaataja pettuma. Roll on tugevalt välja kantud ja
Mina analüüsin filmi ,,Green street hooligans". See film räägib ühest poisist Matt´ist, kes lavastati süüdi narkootikumide tarvitamises, mille tõttu ta Harvardist välja kukkus. Ta läks Inglismaale, oma venna juurde, kus ta sattus ühte jalgpallihuligaanide gruppi. Ta saab sealt korralikud õppetunnid ja pärast läheb ta Harvardisse tagasi ning näitab teda süüdi lavastanud rikka mehe lapsele koha kätte. Matt pääses tagasi ülikooli. Selles filmis väärtustatakse ühtehoidmist, usaldust ja ka perekonnasuhteid. Väärtustatakse ka ebaõiglusele vastu hakkamist. Tegevus toimub põhiliselt suurlinnas. Tähtsamad kohad on pubid, jalgpalli staadionid, staadioni ümbruses olevad urkad, kus rahvast eriti ei liigu. Idealiseeritakse ühtehoidmist ja ,,never back down" suhtumist. Nagu musketärides oli, et üks kõigi ja kõik ühe eest, seda idealiseeritakse ka selles filmis. Esiplaanil on valged, tavalised tööinimesed
õnnestumise puhul ja jätavad Eliza tähelepanuta. Eliza lahkub selle peale vihaselt Higginsi majast. Ta kohtab oma austajat ning enda hommikul abielluvat isa ning otsib seejärel varjupaika Higginsi ema juurest. Higgins leiab Eliza sealt, kuid nende vahel tekib tüli ja Higgins lahkub. Kodus jõuab Higginsile järsku kohale, et ta ei suuda enam ilma Elizata õnnelik olla ning paneb peale Eliza hääleharjutuste kassetid. Film lõppeb, kui Eliza ilmub uuesti Higginsi toa uksele. Filmis oli mitmeid põnevaid ja isikupäraseid tegelasi. Üheks neist võib kindlasti pidada Eliza isa Alfred Doolittle'it. Tegemist oli vanema, kuid elujõudu täis mehega. Kui Alfred sai teada, et tema tütar on asunud Higginsi juurde elama, püüdis ta kohe sellest ka ise rahalist kasu saada. Tema omapärane isiksus ja maailmavaade pakkusid Higginsile huvi ja isegi lõbustasid teda. Higginsi tutvuste kaudu sai Alfred
Mati Undi raamatut lugedes olin ma pidevalt segaduses. Tegevus jooksis kuut täiesti erinevat liini pidi ja mu ainus mõte oli, kas see ükskord kuhugi välja ka jõuab ? Ja jõudiski. Väga huvitav oli näha, kuidas ühe peategelase surm tõi ülejäänud tegelased kokku. Veiko Õunpuu film oli aga veel segadusttekitavam. Minu jaoks oli suurim üllatus see, kui palju film ja raamat teineteisest erinevad. Alustades juba sellest tühisest faktist, et raamatus oli Laural poeg, filmis aga tütar, ning lõpetades sellega, et kõik oli täiesti pea peale pööratud. Seda nii sündmuste sisu kui ka ajalise järjestuse poolest. Filmis oli ka üks tegelane - Mati keda raamatus ei olnud. Tundus, et sarnasused raamatuga olid ainult peamised tegelased, mõned üksikud sündmused ja tegevuspaik. Undi originaalteksti on filmis alles õige vähe, kuid dialoog polegi selles linateoses kesksel kohal. Tuleb lihtsalt tegevust jälgida
Will Smith, sünninimega Willard Christopher Smith Jr., sündis külmutusfirma asutaja peres teise lapsena. Ta on sündinud 25.09.1968 Philadelphia, Pennsylvania, USA. Kaheksakümnendate teisel poolel astus ta avalikkuse ette muusikuna koos DJ Jazzy Jeff'iga. Smithi lavanimeks oli sel ajal "The Fresh Prince". Sõna Prince panid talle hüüdnimeks lapsepõlvesõbrad, kuna tal õnnestus alati pahandustest puhtana välja tulla. 1992. aastal alustas ta filminäitleja karjääri filmis"Where the Day Takes You". Koos Martin Lawrence'ga suutis ta saada suurema tuntuse filmis "Pahad poisid". Kuid erilist tähelepanu peaks pöörama hoopis tema järgmisele filmile - "Iseseisvuspäev" see on 2004. aasta oktoobri seisuga Maailma kõigi aegade kassaedetabelis 11. kohal ning just tänu sellele filmile paljud Will Smithi tunnevadki. Lisaks "Iseseisvuspäeva" Steven Hiller'i rollile on Smith mänginud näiteks Agent Jay'd "Mehed mustas" kahes filmis. 2001
tahetud teha lugu tänapäevasemaks. Dorian ise erinev mõnevõrra raamatust, kuid siiski järgib Wilde'i loodud sisu ja edastab sõnumit. Ekraniseeringu puhul on muudetud teose tegelaste käitumist, näiteks raamatus lõppes Sibyl Vane'i ja Doriani suhe, sest Dorian ei pidanud Sibyl'i näitlemist enam armastusväärseks, ta isegi nimetas ta näitlemist kohutavaks pärast seda, kui Dorian kutsus oma sõbrad teda vaatama ja Sibyl ei näidelnud hästi, kuid filmis rikkus Dorian suhte ise ära, hakates Lord Henry seltsimeheks. Dorian nautis elu pahede katsetamist, mille hulka kuulusid orgiad ja mõnuained, selline tegevus sai otsustavaks kahe nooruki vahelises suhtes. Kuid raamatu ja filmi puhul ühiseks osaks jäi siiski Sibyl ’i enesetapu kahtlustatav põhjus – raskestimõistetav Dorian Gray. Täpselt nagu raamatus, kujutati ka filmis peategelast Dorian'i hea välimusega noormehena, kelle heasüdamlikkus muutus Harry mõju pärast
vett tassima, peenraid kitkuma ja väikest Nukitsameest hoidma. Metsamoori majakeses elavad veel ta pojad Mõhk ja Tölpa ning vanaätt. Lõpuks õnnestub Kustil ja Itil vanamoori juurest põgeneda. Nad võtavad Nukitsamehe endaga kaasa. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde. Väike metsaelanik harjub uue eluga, saab nimeks Ants ja läheb koos teiste lastega kooli. "Nukitsamehest" on tehtud ka filme.Esimene Nukitsamehe film tuli välja aastal 1981. Filmis kõlab Olav Ehala muusika Juhan Viidingu sõnadele, tantsud on seadnud Mait Agu. Osatäitjad : Nukitsamees Egert Soll Iti Anna-Liisa Kurve Kusti Ülari Kirsipuu Moor Ita Ever Mõhk Tõnu Kark Tölpa Urmas Kibuspuu Ätt Kaarel Kilvet Ema Ines Aru Isa Aarne Üksküla Vanaisa Sulev Nõmmik Film erineb raamatust silmatorkavalt fantastikaelementide poolest, mida Lutsu lastejutus ei
Anna karenina Vaatasin koolis filmi“anna karenina“, millest olin varem kuulnud, kuid polnud näinud. Ka sisut ei teadnud ma midagi ning sellepäarast ootasin filmis vaatamist põnevusega. Filmi lavastaja on Joe Wright. Anna Karenina osa mängis Keira Knightley, tema abikaasa alexei alexandrovich Kreninit mängis inglise näitleja Jude Law ning Anna armukest Alexei Kirillovich Vronskyt Aaron Johnson, kes on samuti inglise näitleja. Loo keskmes on noor ja abielus Anna Karenina, kes rikub ühiskonna poolt seatud reegleid alustades armusuhet Alexei Kirillovich Vronskyga ning sellega muudab oma elu totaalselt. 19.
annaabi.ee 
