2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurva...
mõisamajandus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (2)? · Feodaalkorra olemus seisnes senjööri ja vasalli suhtes - vasall andis truudusevande ja oli seega senjööri kaitse all, senjöör aga andis talle maatüki. · Paljud läänimehed hakkasid omakorda läänistatud maid edasi läänistama. Tekkisid ka pärusvaldused ja valitseja võim nõrgenes, sest tal polnud võimalik neid maid enam tagasi võtta. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2). · Paljud vasallid, kes olid truudusevande oma senjöörile andnud hakkasid oma maid omakorda edasi läänistama ja sellepärast ei saanud senjöör oma vasalli vasalle käsutada. · Läänistatud maade pärandamise tõttu polnud valitsejal võimalik neid maid enam tagasi võtta. 3. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus (2)?
Diferentsiaalarvutuse lõid 17. sajandil saksa matemaatik ja filosoof G. W. Leibnitz ning inglise matemaatik ja füüsik I. Newton. Diferentsiaalarvutuse loomist hinnatakse matemaatikas uues ajastu alguseks. Matemaatika arenguperioodi 17 .sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni nimetatakse tänapäeval kõrgema matemaatika perioodiks. Ilma kõrgema matemaatikata poleks olnud võimalik tööstuse ja tehnika tormiline areng, mis viis Euroopa riigid feodaalsest ühiskonnakorraldusest kapitalismini. Seega on kõrgem matemaatika ka see vundament, millele on ehitatud kogu tänapäeva tehniline tsivilisatsioon. Tähtsamate tuletiste tabel Funktsioon tuletis Funktsioon tuletis c 0 ex ex
alguseni: *riigimaade vähenemine, eramaade karv *eramõisate vähenemine, *maade müümine riigimaade karv *maade läänistamine teenete eest Reduktsioon-Kuningas Karl XI alagatusel läbi viidud. Selle käigus alates 1680 aastast alustati eramõisate riigistamist. Reduktsiooni põhjused: *Täita riigikassat, mis oli sõdade käigus kurnatud ja tühi *Soov muuta maa feodaalsest riigist->kodanlikuks riigiks Reduktsiooni tulemusena:*Kasvasid tulud *Kehtestati kontroll mõisavalduste üle *Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Põllumajandus ja talupojad: Mõisapõldude laieneimise põhjused *kõrged viljahinnad Talupoegade koormised : *kasvav eksport *teotöö *soov suurendada tulusid
Konst. Monarhia ..kuulutati välja ka vabariik(riigipea võim on valitav mitte päritav, ja riigipea võim pole ka eluaegne..ettenähtud teatud periood). Absol. Kadus paljudes euroopa riikides..see asendati enamasti siiski konst. Monarhiaga. Seisuslik kord, revol. Ajal seisused ja privileegid kaotati. Kehtestati kõigi kodanike võrdus seaduse ees, kehtestati maksude tasumised. Inimõigusi hakati valgustuse ajal esile tõstma. Talupojad vabanesid feodaalsest sõltuvusest. Maa kuulutati eraomandiks. See, kes seda maad haris see sai ka selle omanikuks. Mis on selle tulemuseks, et maa muutus eraomandiks? = talupoeg on vaba, omanik, sõltumatu, jõukam, sest kõik tulu läheb talle. Feodaalühiskond asendub kapitalistlikuga. See, et maa muuutb eraomandiks, on võimalik ja tööstuslik pööre(paremuse poole yaay) Katoliiklus oli ainuke lubatud usk(enne revolt) Aga! Revol. Ajal kuulutati välja usuvabadus. Kirik lahutati riigist
1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (selgita 2 tunnusega)? Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasalille kasutada ehk läänistas talle maatüki koo seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall pidi nõu senjöörile nõu andma ja tegema senjööri tütrele kingituse ning maksma lunaraha. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2 näidet). Suurematel vasallidel oli omakorda väikevasalle. Kuid nemad ei pidanud alluma oma senjööri senjöörile. Pealegi võtsid paljud feodaalid maid lääniks erinevatelt senjööridelt. Senjööride tüli korral ei teadnud vasallid kummale senjöörile truu olla. Maid (lään e feood) pärandati edasi oma poegadele. 3. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus (2 näidet)?
Ajaloo suurim näljahäda Haigused- tüüfus ja düsenteeria Nõiapõletused Kõrged maksud Eesti langes Vene võimu alla 5. Reduktsioon miks olid paljud aadlikud vastu? Milliseid muutuseid tõi kaasa? Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatut riigikassat Soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Aadlikud ei pidanud muidu tasuma riigimakse. Kadus vana läänikorraldus Riigi sissetulekud tõusid Paranesid haridusolud Kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Aadlikele ei meeldinud et talupoegadele anti võimalus kaevata nende peale, kui ta ei
lordprotektori tiitli. 1658 Cromwell suri, tema poeg loobus võimust. 1660 kutsuti uuesti kokku parlament, kes kroonis uueks kuningaks Charles II (Charles I poeg). Tema järel kuningaks vend James II oli toimunud Stuartite restauratsioon. Püüdsid taastada absolutismi ja katoliku usku. Revolutsioonil olid siiski positiivsed tulemused: · kapitalistlikud suhted said vabalt areneda (olid lõpetatud keskaegsed maakasutamise tavad, maa muutus feodaalsest läänist kapitalistlikuks eraomandiks) · majanduslik areng kiirenes · parlamendi tähtsus kasvas 1689 toimus nn Kuulus revolutsioon kõrgaadel korraldas vandenõu James II vastu ja kutsus Inglise troonile Oranje printsi Wilhelmi Hollandist. Sai Inglise kuningaks William III nime all. Samal aastal andis ta välja Õiguste deklaratsiooni (Bill of Rights), mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Näiteks: * kuningas ei saa peatada seaduste toimet
H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Lugesin läbi Hillar Palametsa raamatu "Keskaja kultuurist ja olustikust", mis tutvustab keskaja kultuuri ja olustiku neid külgi, mida tavaline õpik enamasti ei tutvusta. Raamat räägib keskajast mitmest küljest - keskaegsest maailmapildist, koolist, linnaelust, tehnika arengust jne. Esimene peatükk räägib tootmise ja tehnika arengust, sealhulgas ka feodaalsest hierarhiast ja naturaalmajandusest. Sain feodaalkorra süsteemist palju paremini aru, kui kooliõpikust, sest seletatud on äärmiselt lihtsalt. Feodaalse hierarhia süsteem meenutas treppi, mille kõige kõrgemal astmel seisis kuningas, kellele kuulusid kõik kuningriigi maad, mida ta siis suurfeodaalidele läänistas. Lääni saanud suurfeodaalid, kelleks olid vürstid, hertsogid ja krahvid, olid kohustatud koos oma väeüksusega
olid olulisemad, sest rüütelkonnad seisid inimeste õiguste eest ning lahendas tekkinud küsimusi 5. Miks toimub Eesti-ja Liivimaal aadelkonna võimu tugevnemine 17. sajandi keskpaigaks?- Sest riigimaa vähenes pidevalt(müümise tulemusena, maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest? 6. Millise Rootsi kuninga ajal ja miks viidi Eesti-ja Liivimaal ellu mõisate reduktsioon?-Karl XI ajal. Rootsi riik soovis täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat; soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks 7. Mis olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile?-Riigi jaoks:tulud kasvasid järsult. Aadli jaoks:kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle; suhted aadli ja Rootsi riigivõimu vahel halvenesid; talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord paranes 8. Seleta mõisted: rüütlimõis; kroonumõis; pastoraat.-Rüütlimõisad:eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele
Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Ka baltisakslaste teoseid läbivad narratiivid põhinevad suurel osal Eesti ajalool ja olustikul. Pikka aega, või õigemini suurema osa Eesti ajaloost on kunsti ja kultuuri mõjutanud erinevate maade okupatsioonid. Sellepärast saame päris Eesti kunstist kui rahvuslikust kunstist rääkida alles peale eestlaste vabanemist feodaalsest pärisorjusest ehk perioodist, mis algab Köleri kunstilise tegevusega. Antud essee keskendub Kumu ekspositsiooni ,,pärlitele" Eesti kunstis, mida saaks periodiseerida Köleri tegevusest kuni 1930ndateni. Kuni 19. sajandi teise pooleni domineerisid Eesti kunstimaastikul baltisakslased, ning eestlastest suuri kunstnikuid enne Kölerit ei eksisteerinud. Laiemateks põhjusteks olid võõrvõim, rahvuslikul rõhumisel põhinev pärisorjuslik kord, vaene ühiskond ja puudulik
baltisakslastest või rootslastest ohvitseridele), Rootsi sellise poliitika tulemus- riigi maavaldused Baltikumis olid 17.sajandi teiseks pooleks tühised. 17.sajandi lõpukümnenditel viidi läbi reduktsioon, mis puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks. Reduktsiooni põhjused: Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat ja soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks. Reduktsiooni tulemusena: kasvasid järsult riigi tulud, kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste ( k.a. eramõisate ) üle, halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suheted ( eriti Liivimaal, kus vastuseis reduktsioonile oli ka kõige ägedam) ja paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. Eestikeelne kirjasõna: Esimene eestikeelne raamat, mis on säilinud on aastast 1535. kirjandus oli loogiline.
adramaad; erandiks Saaremaa, kus riigile kuulus ~1/3 maadest). 2) 17.sajandi lõpukümnenditel viidi läbi reduktsioon: NB! Mõiste- reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. Puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks. Reduktsiooni põhjused: - Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat. - soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Reduktsiooni maht oli kubermangudes erinev: Liivimaal ~80% - Liivimaal oli 17.sajandil kõige rohkem erakätesse müüdud mõisaid. - Kubermang oli Poola käest sõjaliselt vallutatud, seetõttu oli ka suhtumine Liivimaa aadlikesse kehvem.
valitsus), türannia (halvim riigikordadest, sest võimu kasutatakse aristokraatia vastu). Riiki peavad valitsema filosoofid, sest siis vabaneb riik pahedest. Teadmised on vajalikud, et valitseks üleüldine heaolu, mis annab kodanikule jõukuse, vabaduse ja rahulikkuse. Kokkuvõttes Platonist: poliitika see on vaimsuse ja seaduse ülemvõim. 3.Machiavelli poliitikast? Poliitiline eesmärk: jagusaamine feodaalsest killustatusest, Itaalia ühendamine ühtseks riigiks. Machiavelli oli realist. Esmatähtis on võim. Mitte ausus ja halastatus, vaid salakavalus, valelikkus ja vihavaen kujunevad poliitiku tunnusjooneks. Võimu nimel on kõik vahendid lubatud. Eesmärk pühitseb abinõu. Poliitika on seaduse ja jõu kokkupõrge. Jõu kasutamine on põhjendatud kui jutt on valitseja võimu kindlustamisest. Machiavellist alates poliitikateaduse keskne mõiste on riik
ja müüa, et tasuda võlga võlausaldajatele. See komme levis ka muudesse maadesse. Kirikujuhid õigustasid seda staatust teoloogiliselt varakoguduse õpetusega - kuna juudid olid Kristuse risti löönud, siis said naad seeläbi alatise orjaseisuse osalisteks. Muud tegurid aitasid sammuti kaasa juutide alaväärtustamisele. Juutide jaoks keelustati enamik ameteid ja gilde, kuhu võisid kuuluda vaid kristlikud liikmed. Juute sunniti otseselt rahalaenutajateks hakkama, kuna nad olid feodaalsest ühiskonnast välja arvatud. Sel moel imasid nad endasse otsekui käsnad kogu maa likviidse kapitali ja riigikassa pigistas neilt selle omakorda perioodiliselt välja. Kuigi kogudus kortsutas liigkasuvõtmise peale kulmu, laenati siiski juutide käest raha, et ehitada katedraale ja kirikuid. Juutidest rahalaenajate negatiivne imago leidis hiljem surematu väljundi Shakespeare'i Shylockis ja Dickensi teoses Fagin. Kahjuks aga kaitse, mille eest juudid nii suurt hinda maksma pidid, ei saanudki
Tegeldi ka välispoliitikaga. Euroopas oli neil kõige suurem elanikkond. Edukad sõjad kolooniates(Louisiana). 1685 tühistas Louis XIV Nantesi edikti ja hakkas hugenotte taga kiusama. Ta lähtus riiklikult ühtsest poliitikast. Absolutismi üks tunnuseid oli õukonnakultuur. Louis XIV lasi ehitada Versaille lossi. 1682 kolis õukond sinna. Loss ehitati barokkstiilis. Moes olid pitsid ja satsid. Pitsitööstus õitses. Pitsid olid kallid ja neid pärandati. Venemaa uusajal Venemaal saadi üle feodaalsest killustatusest täna moska suurvürstiriigile. Ivan III ühendas teised riigid moskva alla. Vallutati juurde uusi territooriumeid kaasanis ja läänemere ääres. Peale Ivan poja Fjodori surma algas segaduste aeg. Troonile tõusis Boriss Godunov 1598, kes oli Fjodori naise vend. 1612 tõusis rahvas üles poolakate vastu. Loodi venelaste maakaitsevägi, keda juhtisid Minin ja Pozarski. 1613 tuli kokku maakogu, kes valis uueks tsaariks Mihhail Romanovi, algas Romanovite dünastia
üldist huvi pakkuvaid küsimusi: välispoliitika, maksud, kirikuasjad, talupoegade pagemine, raha müntimine jne. Maapäevast osavõtu õigus oli neljal seisusel: Riia peapiiskopil ja teistel piiskoppidel; ordumeistril oma kõrgemate käsknikega; vasallidel; Riia, Tallinna ja Tartu linnadel. Talupoegadel osavõtuõigust mõistagi polnud (näiteks Soomes ja Rootsis oli). Igal seisusel oli maapäeval otsustamisel üks hääl ja otsused pidid olema ühehäälsed. Maapäeva teke tähistas senisest feodaalsest anarhiast õiguslikult korrastatuma sei-susteriigi teket, kuid järgmist sammu ühtse tsentraliseeritud riigi loomise teel ei astutud. Vana-Liivimaa jäi omavahel väga lõdvalt seotud riigikeste konföderat-siooniks. Narva ja Ivangorod (Jaanilinn) pildistatuna põhjakaarest. Maailmas on vähe kohti, kus tsivilisatsioonide vastasseis ja kooseksisteerimine nõnda kujukalt on materialiseerunud. Need kaks hindlust seisavad juba sajandeid Euroopa ja Venemaa, Lääne ja Ida piiril.
Asjaõiguse konspekt I kontrolltööks Lk 9-28 kommentaaridest Fr. G. Bunge Balti eraseadus 1864. Kodifitseeriti senised normid ja pandi need Rooma õiguse süsteemi. 4600 artiklit. 1919.a maareformi seadus, millega võõrandati suurem osa feodaalsest maaomandist. Pärast Maareformi tehti palju muudatusi Balti eraseadusesse, mis peamiselt tulenesid aadli eesõiguste kaotamises. 1920-ndate keskel asuti uue tsivseadustiku väljatöötamisele. Eesotsas prof J.Uluots. Tsivseadustiku esialgne variant valmis 1935a ja lõplik variant 1939.a. 1940.a pidi vastu võetama aga seda ei juhtunud. Pärast seda kehtis siin Nõukogude tsiviilõigus. Asjade käive oli väga piiratud, kuna maa oli riigi ainuomand ja käibes olid vaid vallasasjad. 1992.a
Feodalism ehk feodaalkord ehk läänikord on ühiskonnakorraldus, kus maa on läänistatud feodaalile ja seda harivad nendest sõltuvad talupojad ehk pärisorjad. Läänikord on seotud kahe sõnaga: senjöör ja vasall. Senjöör läänistab maa koos talupoegadega vasallile ja vastu saab vasall anda truudusevande, alati appi minna vasallile, kui ta seda vajab(sõjaline abi). Läänikorra aluseks on senjööri ja vasalli omavahelised suhted, mis tulenevad feodaalsest hierarhiast (asetus tähtsuse järgi). Kõige tähtsam oli kuningas ehk senjöör, kes läänistas maa suurgfeodaalidele (hertsogid, krahvid). Need omakorda läänistasid maa väikefeodaalidele (parunid). Need jagasid maa väikerüütlitele. Need kõik seisused olid aadlikud ahk feodaalid ahk elukutselised sõjaväelased. Karl Suure rigi lagunemisega algas Lääne-Euroopas feodaalse killustatuse ajajärk.
tootmisvahenditesse). Ühiskonna areng on seotud tootlike jõudude arenguga, mis teatud ajamomendil satuvad olemasolevate tootmissuhetega vastuollu ja põhjustavad revolutsiooni, mis viib uue ühiskondliku korra tekkimiseni. Klassidevaheline vastandumine on olnud ajaloo põhimootoriks ning erinevad revolutsioonid on olnud uute ajastute/faaside/formatsioonide ämmaemandad. Iga süsteem jääb mingil hetkel arengutele jalgu ning hävib. Näiteks feodaalsest korrast kodanlikule üleminust kirjutab ta: "Niisiis nägime, et tootmis- ja vahetusvahendid, mille alusel kodanlus kujunes, on loodud feodaalühiskonnas. Nende tootmis- ja 47 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 vahetusvahendite teataval arenguastmel ei vastanud suhted, milles feodaalühiskond tootis ja
elu ja surma üle. Kultuuriline areng tegi munkadest peamised vahendajad inimese ja pühaduse vahel. 11301280 (katedraal) Katedraalide kunst väljendas Euroopas kõigepealt linnade taassündi. Linnakunst, mis kulminerus Pariisis neis vormides, mida me nimetame gootikaks, on silmnähtavalt kuninglik kunst. Tema peateemad ülistavad suveräänsust, Kristuse ja Neitsi suveräänsust. katedraalide Euroopas kinnistub kuningate võim, mis vabastas end feodaalsest lämmatusest ja paneb end maksma. Prantsusmaa kunst, mis oli rajatud taas oma võimu savutanud kuningate annetustele, oli oma olemuselt liturgiline kunst. Kunsti peamised vormid loodi kitsas prelaatide ringis, mis ümbritses trooni, ahtas, väga jõukas miljöös, kus intellektuaalsed otsingud ulatusid kõige kaugemale. Katedraalide kunst päädib lihaks saanud Jumala ülistamises ja püüab kujutada Looja ja loodute rahulikku liitu. 12801420 (palee)
Miks Hobbesi väitel just inimese ratsionaalne loomus põhjustab nii "kõikide sõja kõigi vastu" kui ka kunstliku koletise nimega Leviatan loomise? Absolutism vs jesuiidid/kalvinistid Loomuõiguse teooria nägi ette kuningavõimu piiramine aadlite õiguste läbi, parlament e Prantsuse generaalstaadid olid selle vahendiks. Sellele vastandus kuninga jumalik valitsemisõigus, mis õigustas absolutismi ning ei näinud ette vastupanuõigus, sest kuninga jumalik valitsemisõigus tulenes feodaalsest esmasünniõigusest ning ei vajanud seetõttu üldse ratsionaalset tõestust/õigustust. Kuna on ime. Müstika. Jean Bodin (1529-1596) Prantsuse 16. sajandi kodusõdade käigus väitis, et kuningas on riigi ühtsuse alus. Samas nägi ette ka usulist sallivust sektide suhtes. Bodin on suveräänsusteooria rajaja: riik algab seal, kus on suverään ja alam; kõik muud suhted - sotsiaalsed, eetilised, usulised - alluvad riigile (suveräänile).
Tees omandab järjest uusi jooni ja oma muutumise käigus areneb temast välja vastuväide algsele väitele ehk siis antitees, mis on täiustunud tees. Nähtus aga muutub järjest enam keeruliseks, kuni temast kujuneb välja teesi ja antiteesi sulam ehk süntees, mis on oma olemuselt teesi uus kvaliteet (nt on ühiskond feodaalses järgus, ühiskond aga täiustub, muutub keerulisemaks ja ükskõik missuguste sotsiaalmajanduslike nüansside toel areneb feodaalsest ühiskonnast välja kapitalism = feodalism kui tees, kapitalism kui süntees). Comte'i staadiumi teooriad tulenevad tegelikult Hegeli poolt välja pakutud teooriast, mis samuti iseloomustas ühiskondade arengut ja ühiskonda edasi viivaid ideid (maailmaarengu ideele), ning oli: 1. Tees e väide 2. Antitees e vastuväide 3. Süntees, kui teesi ja antiteesi sulam. Võrreldes teesiga on süntees teine kvalitatiivsem, on teesi kvalitatiivse hüppe väljendajaks.
annaabi.ee 
