Peale Stensby lepingut otsustas Liivi- Ordu teha katset rünnata Vene-Vürstiriike, keda idast oli vallutama asunud Mongoli-Kaani riik. 1242. Aastal ründasid Saka rüütlid Novgorodit. Pealahing toimus aprilli kuus peipsi järve jääl ja sai seega nime jäälahing. Lahing lõppes Saksa ristirüütlite lüüasaamisega, pärast seda saksa feodaalid loobusid mõttest vallutada venemaa. Peale Eestimaa vallutamist hakati looma feodaalkorda. Vähehaaval hakati talupoegadel maid ära võtma ja moodustama mõisaid. Esimesed mõisad loodi Taanlaste alal. Eestlastele pandi peale kohustused vallutajate vastu. Esmane kohustus oli naturaalmaks, mida nim. Hinnuseks. Kirikule tuli maksta künnist. Raske kohustus oli linnade ja kirikute ehitamine. Koos mõisate rajamisega tekkis teokohustus, mida eestlased hakkasid hiljem nim. Teoorjuseks. Kuni 15nda sajandini olid eesti talupojad veel isiklikult vabad, kuid alates 15ndast sajandist
Varakeskaegse Euroopa ühiskond. Kas areng või langus? Varakeskaeg kestis 5.-10.saj.Euroopa oli juba suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodi kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuse maavaldajatest(feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll L.Euroopas. Varakeskaegses L.Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Samas aga Hispaania ja P.Aafrika piirkondade uhked linnad olid tihedates kaubandussidemetes idamaadega.Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks ja asendus peagi taas elavnemisega. Kuid L.Euroopa areng jäi pikaks ajaks madlalseisu ja teistest maha.Linnaelu soikus järk.järgult. Paljudes Gallia ja Itaalia linnades kasutati Rooma-aegseid teid, saunu ja veevärki.Vahemere maades lagunesid teed, veevärk jäeti hooletusse, paljud a...
kaks kolmandikku olid talupojad. Talupoegadele hakkas see amet meeldima ja soov tööd teha kadus. Sõjavägi muutus nüüd kohustuslikuks. Minu arvates oli see väga õige tegu kuna talupoegade seas võib olla väga palju selliseid mehi kes suudaksid sõjaväes palu rohkem korda saata, kui kodu põllul. Suur Prantsuse revolutsioon andis rahvale rahvustunde. Rahvas hakkas tundma ennast rahvana. Rahvustunne levis ka üle Euroopa. Kuna enam ei olnud feodaalkorda, ei tundnud inimesed ennast üksteisest halvemaks ega paremaks. Inimesed said hakata end vabamalt tundma. Minu arvates oli väga hea, et rahvas tekkis rahvustunne. Inimesed hakkas kasvama ühtekuuluvus tunne. Kokkuvõtteks võib öelda, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale väga palju. Ilma selleta ei oleks inim- ja kodanikuvabadust ja võib-olla oleks endiselt feodaalkord. Inimesed olid nüüdsest poole rõõmsamad kuna nad said tunda, et ole sa milline tahes sinuga arvestatakse
Feodaalühiskonna tugevused ja nõrkused. Feodalism ehk läänikord oli Euroopale omane elukorraldus, mis hakkas välja kujunema 8. sajandil Frangi riigis. Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 11. sajandil. Feodaalkorda, mis levis laialdaselt Euroopas, võib pidada keskaja tunnuseks. Feodalismile on omaseks peetud selliseid tunnuseid: isiklike suhete tähtsus senjööride ja vasallide vahel, maa kui peamine sotsiaalmajandusliku kindluse alus ning sõjameestest aadelkonna juhtiv roll ühiskonnas. Mis olid feodaalühiskonna tugevused ja miks läänikord püsima ei jäänud? Üheks tugevuseks võime pidada seda, et feodaalkord tagas tugevad sõjaväed ja ustavad sõjamehed, mis olid keskajal väga olulisel kohal
kaks kolmandikku olid talupojad. Talupoegadele hakkas see amet meeldima ja soov tööd teha kadus. Sõjavägi muutus nüüd kohustuslikuks. Minu arvates oli see väga õige tegu kuna talupoegade seas võib olla väga palju selliseid mehi kes suudaksid sõjaväes palu rohkem korda saata, kui kodu põllul. Suur Prantsuse revolutsioon andis rahvale rahvustunde. Rahvas hakkas tundma ennast rahvana. Rahvustunne levis ka üle Euroopa. Kuna enam ei olnud feodaalkorda, ei tundnud inimesed ennast üksteisest halvemaks ega paremaks. Inimesed said hakata end vabamalt tundma. Minu arvates oli väga hea, et rahvas tekkis rahvustunne. Inimesed hakkas kasvama ühtekuuluvus tunne. Kokkuvõtteks võib öelda, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale väga palju. Ilma selleta ei oleks inim- ja kodanikuvabadust ja võib-olla oleks endiselt feodaalkord. Inimesed olid nüüdsest poole rõõmsamad kuna nad said tunda, et ole sa milline tahes sinuga arvestatakse
1. Miks rahvas hävitas kultuuri ja teaduse saavutusi? · See meenutas neile endist korda ja endisi valitsejaid · Omakasu · Riik ise õhutas hävitama · Harimatus ja Rumalus 2. Kuidas püüti kaitsta kultuuriväärtusi? Loodi monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida milline monument kuulub säilimisele VI Revolutsiooni tagajärjed Positiivsed: · Prantsusmaal kadus feodaalkord, mis õõnestas õõnestas feodaalkorda terves Euroopas ja samas kiirendas majanduse arengut · Kuulutati välja inimeste võrdsus, vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa riigid · Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid · Prantsuse riigi kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaalidega, see viis ka teised rahvad rahvusliku ärkamiseni · Sai alguse arhiivindus, tekkisid avalikud raamatukogud
Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1806.aasta suve moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reni Liit, eestkostjaks sai Napoleon. 1806 aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi. Prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. 12. Kas Prantsuse revolutsioon tõi Prantsuse rahvale pigem kasu või pigem kahju? Revolutsioon tõi Prantsuse rahvale pigem kasu. Prantsusmaal kadus feodaalkord, mis õõnestas feodaalkorda terves Euroopas ja samas kiirendas majanduse arengut. Kuulutati välja inimeste võrdsus vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa riigid. Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid
merel.1806 okupeerisid Prantsuse väed Napoli kuningriigi mandriosa, 12.juulil 1806 logi Lääne-ja Lõuna-Saksa riikidest Prantsuse kaitse all olev Reini Liit, 6. augustil 1806 lakkas olemas Saksa-Rooma riik. Saja päeva ajal sõlmiti VII koalitsioon, mille väed purustasid lõplikult Napoleoni armeee Waterloo lahigus 18. juulil 1815. Napoleoni sõjad olid vallutussõjad, kuid nad aitasid kaasa Suure Prantsuse revolutsiooni ideede levikule ja nõrgestasid feodaalkorda Euroopas. Kokkuvõte Napoleon oli tõesti erakordne ja sellest annavad tunnistust nii tema muutused sõjaväekorras (joonetaktika asendamine ründekolonnidega ja uuenduste läbiviimine sõjaväe varustamises mis võimaldas sõjaväe liikumist tunduvalt kiirendada) kui ka tema oskused meisterlikult manööverdades peajõude tähtsamatesse lahingupaikadesse koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada ja vastast ühendusteedest ära lõigata (rakendas rinde läbimurdmist,
Feodaalse killustuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk. Feodaalsuhete kujunemisele aitas kaasa Karl Martelli teostatud sõjaväereform varakeskajal, mis lõi rüütlite ratsaväe. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Feodaalühiskonna tunnusteks olid katoliiklus ja feodalism. Keskajal puudusid administratiivne ja keskvõim. Valitsemine sai rajaneda vaid isiklikel suhetel. Feodaalkorda võibki mõista kui ühiskonna valitsemise viisi, mis põhines alluvussuhete võrgustikel. Nende aluseks oli isanda e. senjööri ja vasalli e. läänimehe suhe. Vasall pidi andma truudusvande, mis nõudis seda, et vasall pidi oma isandat abistama, mis ennekõike tähendas teenimist sõjaväes. Lisaks oli vasallil kohustus pakkuda isandale materiaalset abi, näiteks osta isand vangilangemise korral lunaraha ees vabaks. Ta pidi veel
kuid ka see ei suutnud riiki stabiliseerida ning nelja aasta pärast haaras võimu Prantsuse väejuht Napoleon Bonaparte koos kahe enda toetajaga. 1802. a. valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804. a. kuulutas Senat ta keisriks ehk imperaatoriks. Prantsusmaast sai taas monarhia ja vabariiklikku korda hakati järk-järgult lammutama. Napoleoni valitsusajal peeti Euroopas palju edukaid vallutussõdu, mis aitasid lagundada feodaalkorda, levitada revolutsiooniideid ning ümberkorraldusi näiteks levisid revolutsiooni ajal Prantsusmaal kasutusele võetud ning tänapäevani Euroopas kasutusel olev kalender, mõõtühikute kümnendsüsteem jne. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas seal rahvusliku vabadusliikumise, mille keskuseks kujunes Preisimaa. Rahvusliku eneseteadvuse äratamisel etendasid olulist osa pärisorjuse kaotamine, ülikoolid ja patriootlikult meelestatud literaadid
Soeng asemel siledaks lokid, asemele tulid nn. kammitud juuksed Tituse soeng · Moekad mehed kandsid põskhabet Prantsuse revolutsiooni tagajärjed: Positiivsed: · Prantsusmaal kadus feodaalkord, mis õõnestas õõnestas feodaalkorda terves Euroopas ja samas kiirendas majanduse arengut · Kuulutati välja inimeste võrdsus, vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa riigid · Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid · Prantsuse riigi kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaalidega, see viis ka teised rahvad rahvusliku ärkamiseni · Sai alguse arhiivindus, tekkisid avalikud raamatukogud · Tekkis Louvre'i kunstimuuseum
Seda kutsuti Risorgimentoks ja oli juhitud Giuseppe Garibaldi poolt üks suurtest kangelastest tänapäeva Itaalias. See võttis tal aega 30 aastat, kuid lõpuks 1861 aastal sündis Itaalia kuningriik. Kuigi võttis veel 10 aastat kuni sellega ühinesid kaks suurt linna Rooma ja Veneetsia. Kahjuks polnud uus kuningriik kõigile hea. Sellel ajal kui põhjaosa moderniseerus ja sai suuremaltjaolt tööstususosaks, vajus lõunaosa tagasi feodaalkorda. Tänapäeva Itaalia. Itaalased võitlesid kõrvuti inglaste ja prantslastega esimeses maailmasõjas. Kuid sõda kurnas Itaaliat majanduslikult ja seetõttu tekkinud sotsiaalse rahutuse käigus seadis end võimule Benito Mussolini ja kuulutas end aastal 1925 diktaatoriks. Mussolini juhtis Itaaliat saksamaaga kõrvuti teise maailmasõtta. Liitlased maabusid Sitsiilias 1943 aastal ja võitlesid end kuni poolsaareni järgmise 18 kuuga
seaduste eesti keelde tõlkimine. Laiemalt tuntud on O. R. von Holtz aga eelkõige oma 1817. a ilmunud ainsa ilukirjandusliku, enam kui 200-leheküljelise teosega ,,Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse" ja "Süddame Juhhatamisseks". Juttude tegevus toimub Eestis, palad on üldiselt sentimentaalsepietistliku põhitooniga ja sisaldavad nõuandeid tervishoiu ja talupidamise alalt, tutvustavad maailma ja loodust ning ühtlasi õigustavad feodaalkorda. Jutus on enam manitsust ja moraali kui sündmustikku. Siiski avaldavad raamatus muljet looduskirjeldused, ainulaadsed tolleaegses eesti ilukirjanduses. Esimene algupärane eestikeelne juturaamat on, Püha pastori, hilisema Kuressaare kooliringkonna inspektori Johann Wilhem Ludwig von Luce ,,Sarema Jutto ramat". Teos sisaldab 43 lugemispala, mis toetuvad tähelepanekutele Lääne-Saaremaalt. Nendes kirjeldatakse nii pahelisi kui ka eeskujuks olevaid külainimesi. Lisatud on tervishoiu,
SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolitsioon 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni - Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni - kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli - Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli- rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august- Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august- Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsun...
6.Kuidas leidis lõpu Bütsantsi keisririik? 1453. aastal piirasid sultan Mehmedi väed Konstantinoopoli ümber ja vallutasid linna. 7.Millal valitses ja kuidas jaguneb Bütsantsi keisririik? XV sajand XIV sajand. Valdused ulatusid Kreekast palju kaugemale: riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. 8.Iseloomusta Frangi riiki. Tekkis 5. Sajandi lõpul. Purustas 732 Poitiers' lahingus araablased. Frangi riik jaotati 843 Verduni lepinguga kolmeks. 9.Iseloomusta feodaalkorda. Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Kui läänimees teenistusest loobus pidi ta ka maatüki tagastama. 10.Kuidas kujunes pärisorjus? Varakeskaja jooksul sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas
Loodi riiklike koolide süsteem, milles erirõhk pandi gümnaasiumidele. Kuid esines ka negatiivseid ilminguid Napoleoni sõdadega ja riigipöördega seoses. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. Napoleoni sõdadega ilmnes üks ja ainus miinus, vallutused nõudsid hulgaliselt inimohvreid, kuid aitasid palju kaasa kaasaegsele ühiskonnakorraldusele ja vabadusliikumistele ning nõrgestasid feodaalkorda. Vaatamata sellele, et Napoleoni finaal oli sama kiire kui tema tõus, läheb ta maailma ajalukku geniaalse strateegi, paindliku diplomaadi ja teravapilgulise riigimehena. NAPOLEONI SURM Pärast kaotust Waterloo lahingus 1815. aasta juunis leidis Napoleon end taas kord välja saadetuna. Enne Waterlood oli ta pagenduses Elba saarel. Nüüd oli ta saadetud kaugele Saint Helenale. Siin oli Napoleoni peamine vaenlane igavus. Endist imperaatorit huvitas vaid üks asi ja see oli tema ise.
1815.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Venemaa, Rootsi ja toimus seitsmes koalitsioonisõda: *1815.a. - Waterloo lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele ja loobus lõplikult troonist. Ta saadeti üksikule Püha Helena saarele, kus ta ka suri 1821.a. 1815.a. - Napoleoni sada päeva Napoleoni vallutused nõudsid küll hulgaliselt inimohvreid, aga aitasid palju kaasa kaasaegsele ühiskonnakorraldusele ja vabadusliikumistele ning nõrgestasid feodaalkorda. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil. NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991. Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro. Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 sametlahutus. Diktatuuri tekkimise põhjused: muutused ühiskonnas -keskklass kaotas oma poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele; sõja mõju- pettumus I ms tulemustes (Itaalia, Saksamaa);
Soeng asemel siledaks lokid, asemele tulid nn. kammitud juuksed Tituse soeng · Moekad mehed kandsid põskhabet 22. Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Positiivsed: · Prantsusmaal kadus feodaalkord, mis õõnestas feodaalkorda terves Euroopas ja samas kiirendas majanduse arengut · Kuulutati välja inimeste võrdsus, vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa riigid · Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid · Prantsuse riigi kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaalidega, see viis ka teised rahvad rahvusliku ärkamiseni · Sai alguse arhiivindus, tekkisid avalikud raamatukogud
htm rahvast. Ühiskondliku korra alus on eraomand, kuid on vaja ka abinõusid ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai Rousseau õpetusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Valgustusideede levitamisel haritlaste seas oli oluline koht "Entsüklopeedial", mida andis välja Diderot. Teose uudsus seisnes selles, et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, kritiseerides samas feodaalkorda. Valgustusideed levisid ka Saksamaal. Sealse valgustuse eripäraks oli võrreldes prantsuse valgustusega tihe seos kristlike ideaalidega. Saksa valgustus toetus luterliku kiriku sees kujunenud pietistlikule voolule, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. Tähtsaks peeti Piibli
Loodi riiklike koolide süsteem, milles erirõhk pandi gümnaasiumidele. Kuid esines ka negatiivseid ilminguid Napoleoni sõdadega ja riigipöördega seoses. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. Napoleoni sõdadega ilmnes üks ja ainus miinus, vallutused nõudsid hulgaliselt inimohvreid, kuid aitasid palju kaasa kaasaegsele ühiskonnakorraldusele ja vabadusliikumistele ning nõrgestasid feodaalkorda. Vaatamata sellele, et Napoleoni finaal oli sama kiire kui tema tõus, läheb ta maailma ajalukku geniaalse strateegi, paindliku diplomaadi ja teravapilgulise riigimehena. Napoleoni allakäik Sõjax valmistumine Venemaa Toimus armee ümberrelvastamine Ehitati moona ja relvaladusid piirialadele Rahuleping Türgiga apr 1812, Inglismaa'ga juuli 1812 Korrastati kindlusi
Kogu Euroopa jälgis mure ja hirmuga , mis toimub Prantsusmaal. Eriti mures olid monarhid, levis väljend: ,,Prantsuse kuninga küsimus on kõikide kuningate küsimus". Kuna Suur Prantsuse revolutsioon oli suunatud feodaalkorra ja kõikide kuningate vastu, kardeti, et revolutsioon levib ka teistesse maadesse. Samal ajal valgustusideede pooldajad tervitasid Suurt Prantsuse revolutsiooni ja olid vaimustunud revolutsiooni loosungist :"Vabadus, võrdsus, vendlus!". Et kaitsta feodaalkorda ja kehtestada Prantsusmaal endine võim, otsustasid Austria ja Preisimaa hakata organiseerima sõda Prantsusmaa vastu. Austria- Preisi piirile hakati vägesid koondama. See omakorda tekitas suurt ärevust Prantsusmaal, nii kuulutas Seadusandlik Korpus 1792. aasta kevadel Austriale ise sõja, esitades rahvale üleskutse ,,Isamaa on hädaohus!". Sõja algus oli Prantsusmaale ebaedukas, kuid 20. septembril 1792 võideti Preisi armeed Valmy lahingus
Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse edasi sõdade kaudu. Pannakse alus Karl Suure keisri riigile. Vara feodaalriigid kujunevad välja Inglismaal. Nad kõik on kindlustatud. Araablasi ühendab islamiusk. Tekkinud 7. Sajandi alguses. Hakkavad levitama usku, jõuab ka frangiriigi piiridesse. Araalaste pealetung pannakse seisma. Feodaaltsivilisatsioon kaitstakse Araablaste eest. Viikingid alustavad rünnakut põhja poolt. Norralased, taanlased, rootslased rahunevad maha, kui võtavad vastu ristiusu
1790 teose ,,MõtiskIused Prantsuse revolutsioonist". Seal kritiseeris ta Prantsuse revolutsiooni sünnitatud XVIII sajandi valgustusfilosoofiat, mis püüdis ühiskonda reformida puhta mõistuse ja väljamõeldud ideede abil. Burke'i järgi pidi areng lähtuma iga rahva ajaloolisest omapärast ja toimuma rahulikult (evolutsiooniliselt) seaduslikkuse ja korra kohaselt. Tolleaegsel konservatismil oli tagurlik värving, sest selle varjus kaitsti feodaalkorda, absolutismi, valitsejate, aadli ja kiriku keskaegseid eesõigusi.Tänapäeval on maailmas palju erinevaid konservatiivseid ideoloogiaid, kuid üldjoontes iseloomustavad konservatismi järgmised põhimõtted: · Orgaanilisus Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu. · Aristokraatia Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses
Liberalismi isaks peetud Charles Montesquieu (1689-1755) pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat ja vabariiklust soovitas ta ainult väikestele riikidele. Oma elu jooksul kirjutas ta raamatuid Prantsuse riigikorra kritiseerimiseks. Montesquieu käsitles ühiskonna arengus tähtsaks faktoriks ka geograafilist asukohta, sest kliima ja reljeef muudab ühiskonda. Jean-Jacques Rosseau (1712-1778) vastandas senist feodaalkorda inimese loodusliku seisundiga enne riigi tekkimist, kuid ta taipas, et sellise elusüsteemi juurde tagasipöördumine oleks võimatu, mispärast pidas ta parimaks lahenduseks oli vabariik ja suveräänsus. Ta pidas ühiskondliku elu aluseks eraomandit, kui leidis, et vajalikud on ka abinõu ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai Rousseau õpetust jakobiinide ametlik ideoloogia. Denis Diderot oli prantsuse kirjanik ja filosoof "
· Aadlist koosnevad organid saadeti laiali · Mõisnikud võrdsustati · Linnavalitsusse tuli valida liikmeid ka vaesematest kihtidest · Haldusüksusteks maakonnad · Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse (Võru ja Paldiski) · Kehtestati pearahamaks · Hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi Browne'i positiivsed määrused: · Valgustusajastu tulemus · Johann Georg Eiseni tegevus · Kritiseeris esimesena iganenud feodaalkorda · Määrused 1765 - Saagi ülejäägi müümise õigus - Õigus vallasvarale - Kindlad piirid koormistele - Karistamise ülempiirid - Talupoegadele õigus mõisnik kohtusse kaevata · Mõju - Pärisorjuse säilimine - Tularahva elu-olu mõningane paranemine - Täitmisele vaadati läbi sõrmede - Talurahvarahutused 1784 - Asehalduskorra kehtestamise tagajärg Vene-Rootsi sõda 1788-90:
Ühiskondliku korra alus on eraomand, kuid on vaja ka abinõusid ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai Rousseau õpetusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Valgustusideede levitamisel haritlaste seas oli oluline koht "Entsüklopeedial", mida andis välja Diderot. Teose uudsus seisnes selles, et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, kritiseerides samas feodaalkorda. PRANTSUSMAA UUSAJAL Kuningas Henri IV valitsemisajal(1589-1610) olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII (1610-1643). Tema võimuloleku ajal oli Prantsusmaa tegelikuks juhiks kuninga usaldusalune kardinal Richelieu. Richelieu tugevdas keskvõimu, nõrgestas aadli vastupanu, surus maha hugenottide vastupanu. Sel ajal levisid vahistamise või maalt väljasaatmise käsud, millel oli juba kuninga
Veel on oluline tsiviilkoodeksi koostamine (aastal 1804). Kõige olulisem põhimõte oli see, et kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed (inimõiguslikud põhimõtted). Seadus toimib kõigi puhul samamoodi, pole oluline sugu, rikkus v rass. Võrdsust ei olnud mehe ja naise, isa ja lapse varalistes suhetes. Nendes anti eelis mehele või isale. Mees kontrollis naise, isa lapse varandust. Need põhimõtted, mis puudutasid feodaalkorda, jäid alles, sest feodaalkord oli juba kaotatud. Seda ei taastatud. Napoleoni välispoliitika: Euroopa valitsejate jaoks kujutas Napoleoni aeg nendele hirmutavat ohtu, sest ta jätkas revolutsiooni ja kinnitas selle käigus tekkinud sotsiaalset korda. Nad lõid Napoleonivastaseid koalitsioone. Napoleon alistas kõik oma vastased, välja arvatud Inglismaa. Seda võimaldas tal: · kehtis üldine sõjaväekohustus ta sai luua massiarmee
· Võim on killustunud. · Palgasõdurid. Feodalism (Nõukogude mõistes) on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks, ilma majandusliku sunnita vaid kohustuse pärast. Kui lugeda feodalsmist, siis vaata enne, mida autor feodalismiks peab, muidu võib möödarääkida üksteisest. Bastard feodalism värdjaslik feodalism ehk palgaline leping vormistati ning vasall sai raha mitte maad. Skandinaavias, v.a Taanis, ja Preisimaal polnud feodaalkorda. Ristirahvas, christianitas, oli määrav, Euroopa mõiste ei omanud tähtsust. 1054 Ida - ja Lääne Rooma vaheline võitlus, kirikujuhid panid üksteist kirikuvande alla. Lõhe katolikukirikus! Lõuna Itaalia kaudu lisandus araabia kultuuri, nt teoste tõlkimine. Keskaja lõpul hakkavad kujunema võimualad, millest hiljem kujunevad rahvusriigid. Saksa Tsehhi vastuolud, Prahast sai üleriigiline keskus. KESKAJA AJALOOALLIKAD
esindas aadlike huve; ja liberalism, mis esindas kodanluse huve. Lihtrahva ja tööliste huve esindav ideoloogia puudus, selle koha täitis 1830. aastail kujunenud sotsialistlik ideoloogia. 1) parempoolsus konservatism e vanameelsus e alalhoidlikkus (ladina k - conservare `säilitama' . Ei soosinud kiireid ühiskondlikke muutusi, vaid areng pidi lähtuma iga rahva ajaloolisest omapärast ja toimuma rahulikult evolutsiooniliselt. Oli sageli tagurlik: kaitsti feodaalkorda, absolutismi, valitsejate, aadli ja kiriku keskaegseid õigusi, st Suure Prantsuse revolutsiooni eelset ühiskonda oma struktuuride ja traditsioonidega. Eestis Hurt, Jannsen. 2) liberalism e vabameelsus (ladina k liber `vaba'). Mõistena tekkis 19. saj alguses seoses võitlusega vana reziimi ja seda kaitsva konservatiivse ideoloogia vastu. Aluseks olid valgustusideed ning 18. sajandi humanismi- ja ratsionalismiideed, eeldati, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed
aastal, mis muutus baltisaksa ajalookäsitluse nurgakiviks, kuni 1860. aastani kui see ümber lükati. Vallutust õigustati keskaegsetest kroonikatest laenatud käsitusega ehk põliselanikud kui paganlik metsarahvas, kes vajasid usu- ja kultuuritoojat. 18.-19. sajandil uurijate põhihuvi kaldus õigusliku ja poliitilise ajaloo vastu. Garlieb Merkel lõi uue põhivoolu, kus põliselanike vallutuseelne ajalugu võttis positiivse värvingu ning röövellike vallutajate kehtestatud feodaalkorda suhtuti negatiivselt. Eesti rahvuslik ajalookirjutus sündis valgustatud saksa ajalookirjutuse (G. Merkel) pinnaselt C. R. Jakobsoni poolt peetud ettekanne "Eesti rahva valguse-, pimeduse-, ja koiduajast." See on käsitlus saksa röövvallutusest, mis tegi lõpu eestlaste muistsele valguseajastule ja kehtestas uue, pimeduse ajajärgu. Sellest tekkis kujutelm "Seitsmesaja-aastasest orjatööst." Teadaolevalt esimesena kirjutas "Eesti keskajast" Villem Reiman. Ta
esindas aadlike huve; ja liberalism, mis esindas kodanluse huve. Lihtrahva ja tööliste huve esindav ideoloogia puudus, selle koha täitis 1830. aastail kujunenud sotsialistlik ideoloogia. 1) parempoolsus konservatism e vanameelsus e alalhoidlikkus (ladina k - conservare `säilitama' . Ei soosinud kiireid ühiskondlikke muutusi, vaid areng pidi lähtuma iga rahva ajaloolisest omapärast ja toimuma rahulikult evolutsiooniliselt. Oli sageli tagurlik: kaitsti feodaalkorda, absolutismi, valitsejate, aadli ja kiriku keskaegseid õigusi, st Suure Prantsuse revolutsiooni eelset ühiskonda oma struktuuride ja traditsioonidega. Eestis Hurt, Jannsen. 2) liberalism e vabameelsus (ladina k liber `vaba'). Mõistena tekkis 19. saj alguses seoses võitlusega vana reziimi ja seda kaitsva konservatiivse ideoloogia vastu. Aluseks olid valgustusideed ning 18. sajandi humanismi- ja ratsionalismiideed, eeldati, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed
annaabi.ee 
