· Pärusvalduste teke · Feodaalne killustus Majandus · Naturaalmajandus · Kaubandus · Mõisad ja talud Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga · Talupoegade liikuvuse suurenemine · Talupoegade vabaks ostmine Seisused · Vaimulikud · Sõjamehed · Töötegijad Pärisorjus · Talupoegade sõltuvus feodaalist · Sunnismaisus · Õigusemõistmine isanda kätes · Oluline faktor feodaalkorra tekkimisel Talupere igapäevaelu · Elati koos kogukonnana · Majad valmistati käepärasest materjalist · Leibkonna suurus varieerus · Toidulaud oli üsna ühekülgne · Laste rakendamine talutöödel · Koormiste kandmine
Üle 90% rikkusest andis talupoegkond. Talupojad olid sunnismaised. Talupoeg täitis sundkorras kohustusi ja tal puudus õigus loata feodaali maalt lahkuda. Talupoegade kohustused e. koormised olid: *mõisategu-kogu töö mõisniku heaks. 15-20 päeva. *rendi maksmine- esialgu domineeris loonusrent-maks majapidamissaaduste kujul. hiljem hakkas seda välja vahetama raharent. *kohustused kiriku heaks. *erinevad maksud sõltuvalt feodaalist *teede korrashoiu kohustus. *Lisandusid kohustused riigi heaks - suuremad ehitustööd jne. Maa kuulus mõisnikele ja oli jagatud talupoegadele kasutamiseks, v.a mõisasüdamik Põllumaad paiknesid kompaktselt koos. Valitses naturaalmajandus - kõik eluks vajalik toodeti ühe mõisa piirides, raha liikus äärmiselt vähe. v.a sool ja raud. Murrang algas 12. sajandil käsitöö ja kaubandus. Ristisõjad tõid teistmoodi mõtlemisi ja soove
püha raamat on koraan allah- Juaml isalmis koraan- islami püha raamat moslem- islamiusuline kaliif- prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat- araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan- valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel moee- islami pühakoda linnaõigus- reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand- feodaalist või vaimulikust maavaldaja raekoda- hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid raad- linnavalitsus hansa liit- Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft- käsitööliste ühing ristisõda- läne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus, kuulekus) ja pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga patt-halb, Jumalale mittemeelepärane tegu
koraan - islami püha raamat moslem - islamiusuline kaliif - prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat - araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan - valitseja tiitel islamimaades, hiljem eelkõige türgi valitseja tiitel mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand - feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) raekoda - hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid Hansa Liit - Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft - käsitööliste vennaskond gild - kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas 2. Miks oli kaamel araablastele tähtis? Kaamel on araablastele tähtis, sest teda kasutati sõidu- ja veo loomana. Tema piima joodi ja liha söödi. Telgid ja rõivad tehti aga kaameli karvadest
materjalid ning vara röövisid. Seetõttu vajasid käsitöölised kaitset ning elukohta, kus liiguks rohkem rahvast. Sellisteks kohtadeks olid feodaalide losside ja kloostrite lähikond, kust lisaks läks läbi mõni üldkasutatav maantee, või asetses laadakoht või/ja sadam. Sinna kerkis esialgu alev, mis kaitseks kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise kui ka välissuhete korraldamises. Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad
14.Reformatsioon- usupuhastus, kirik korraldati ümber. 15.Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi. 16.Tsunfti põhikiri e skraa reguleeris nii liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi:kontrolliti toodangut,kvalitiiti,üheskoos kaisti end tsunftivälise toodangu eest. 17.Sissetuleku said linnad peamiselt kauplemisega.Eriti soodne oli olukord hansalinadel:Tallinn, Viljandi,Tartu,Pärnu.Tähtsamaks sisseveo kaubaks oli sool, tubakas ja väljaveoks oli teravili, lina. 18.maahärra- on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör. raad- linnavõimu organ; linnavalitsus tsunft- käsitööliste vennaskond üksjalg- alupoegade sotsiaalne grupp, talupoeg pidi mõisas tegema tööd üksjalg päev maapäev- maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine adrakohtunik- maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid adratalupoeg- tavaline talupoeg, kes täitis teotöid maavaba- Maavabad talupojad olid isiklikult vabad
Ajaloo kontrolltöö kordamine 1. Mõisted: pärisorjus- talupoja täielik sõltuvus feodaalist. sunnismaisus- talupoja kinnistumine maa küöge ning neil puudus liikumisvabadus elukoha valikul. kasumajandus- kujunes välja vaba turg, mille ülesanne oli tuua sisse suuremat tulu. maatarahvas- niimoodi hakati nimetama inimesi, kellel polnud piisavalt raha maa-ala ostmiseks. teorent- feodaalile maksti maa eest füüsilise tööga. vakuraha- maks, millet tulu läks mõisate ülalpidamiseks. pearaha- 19. sajandil Venemaal kehtestatud riigimaks meestele, kellel oli kohusutus maksta
Tekib kapitalistlik majandus. Ajajärku iseloomustab katoliiklus. Keskajal levis põhiliselt naturaalmajandus, st pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Valmistajateks olid talupojad. Kaupade müüki ega ostmist peaaegu ei toimunudki ning raha praktiliselt puudus. Talupoeg oli sunnismaine pärisori, st ta ei saanud vabalt liikuda, kuid võis luua perekonna, saada lapsi ning abielluda omal vabal valikul valitud naisega. Talupoeg sõltus feodaalist ning tal oli oma maalapp ja majapidamine. Samuti oli ta oma isanda kaitse all. Talupoeg pidi kandma mõningasi koormisi. Ta pidi nt maksma loonusrenti talupoeg pidi andma konkreetsed toidukogused oma isandale. Tema üheks kohustuseks oli ka mõisategu talupoeg pidi harima mõisa põlde, millelt kogutud saak kuulus feodaalile. Kui feodaali maa läks järgmisele isandale, siis ka talupojad kuulusid uuele isandale.
Talupoja maailmapilt ning silmaring polnud tol ajal väga lai. Nad mõtlesid enamasti emastele vajadustele ning igapäevaelule. Talupoeg oli sunnismaine pärisori, see tähendas, et ta ei saanud vabalt liikuda, kuid võis luua perekonna, saada lapsi ning abielluda omal vabal valikul valitud naisega. Talupojal oli oma maalapp ja majapidamine. Samuti oli ta oma isanda kaitse all. Talupoeg pidi kandma mõningasi koormisi ja ta sõtlus feodaalist. Feodaal oli keskajal läänimaa saaja, kes vastutasuk kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Nad jagunesid ühiskonnas veel omakorda tähtsuse järgi. Kõrgeim oli süserään, kes omas kogu maad riigis. Temast järgmised olid hertsogid ja krahvid. Neist omakorda allpool seisid väikefeodaalidena parunid ja rüütlid. Feodaalid olid jagatud rüütliseisused, mille moodustasid aadlid. Iga feodaal oli üksteisega võrdne. Feodaali sõjavarustusse kuulus pikk ja küllalt raske
Põllumajandus ja linnad keskajal 1. Missugune majandusala oli keskajal peamiseks toimetulekuallikaks? Põllumajandus 2. Missugune selle tegevusalaga seotud ühiskonnakiht oli kõige arvukam? Ühiskonna üldlaad/talupojad 3. Mida tähendas talupoegade sõltuvus feodaalist? Millised õigused olid feodaalil talupoja suhtes? Millel see põhines? Feodaalid olid isandad, nemad omasid talupoega poolt haritud maad. Talupojad olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus (õigus karistada või isegi surmata) 4. Miks oli talupere reeglina suurem kui kaasaegne perekond? Oleks rohkem inimesi, kes tööd saaksid teha. 5. Mida kujutas endast külakogukond?
saavutada sõltumatust. Millest on tulnud pealinna nimed Tallinn ja Reval? V: Tallinn-Taani linn Reval-...................................................................................................................... Millised rahvused asusid Tallinnasse elama algusaegadel? V: taanlased LINNAÕIGUS-rreglite kogum mille alusel toimus elu linnas MAAISAND-feodaalist, vaimulikust maavaldaja GENOVA,FIRENZE,VENEETSIA-Itaalia suured kaubalinnad, mis vabanesid senjööri eeskoste alt. Miks on leidnud arheoloogid keskaegsete linnade südame ümbert eripikkusega müüsrid? V: Millised olid turuplatsi funktisoonid? V: Kauplemine, kaubavahetus vahest toimusid hukkamised, peeti ka pidusi Millisel otstarbel kasutati linnaelaniku maja erinevaid korruseid? V: 1 korrus-töökoda 2 korrus-eluruumid 3 korrus-laoruumid Miks läksid linnlased talvel vara magama?
27. Mõõgavendade ordu - Kristuse Sõjateenistuse Mõõgavendade ordu. Ristisõdijate väe tuumik. Allutati piiskopile, ent ajas iseseisvat poliitikat, kujunes Riia piiskopile konkurendiks. 28. vakus maksustuspiirkond (4-6 küla) 29. kümnis protsentuaalne maks feodaalile. 30. hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma 31. Liivi ordu Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga (Gregorius IX käsul). 32. maaisand maahärra. Feodaalist või vaimulikust maavaldaja. Senjöör. 33. läänimees- e vasall. Lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest. 34. maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine keskajal. Esindatud 4 seisuslikku gruppi: vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi. Püüti lahendada omavahelisi tülisid. 35
minema, olema tema nõuandjaks. Söör e maaisand-suurfeodaal, kes oma maad kasutada andis, kaitses vasalli. Lään e feood-maa, mille vasall endale sai. Läänil oli väärtus vaid juhul, kui seal asusid talupojad. Domeen- kuningate maavaldused, vähenesid(läänistatud maatükid ei tulnud neile tagasi) Talupojad olid kohustatud feodaali heaks tööd tegema(teotöö)/andamit maksma, isandal puudus konkreetne kohustus. Talupojad sõltusid feodaalist. Majapidamissüs: 1)rendihärrus-kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes selle eest renti maksid 2)mõisahärrus-talupojad kasut väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile teorenti. Sunnimaisus-takistamaks talupoegade ümberasumist, keelati neil oma maalt lahkuda. pärisorjad,sest isikliku vabaduse piiratuse poolest sarnanesid orjadega. 11.Viikingid(800-1050) Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased
HILIS- JA KÕRGKESKAEG Linnade taastekkimine kõrgkesk ajal : Linnad kestsid varakeskajal Hispaania rannikualadel, paljud linnad olid juba langenud, aga suuremad vaid hääbusid ning kõrgkeskajal saavutasid uuesti oma hiilguse. Arenenud on ka põllumajandus, leiutati erinevaid asju, nt. Ratasader, millega veolooma tööraskus väheneb tükivõrra ja soodustab põllumajanduse arengut. Loodi ka rauge Härja asemel kasutati künniks nüüd hobust, mis oli kiirem ja tõhusam. Põllumajanduses asendati kaheväljasüsteem hoopis kolmeväljasüsteemiga, milles üks osa puhkab ja kaks on kasutusel(ühel talivili ja teisel suvivili). Inimese elatustase tõuseb, suudetakse vähema ajaga toota tänu leiutistele rohkem. Selle tagajärjel väheneb ka suremus. Rahvaarv hakkab kasvama ja seetõttu hakatakse kasutama praegu veel kasutamata maid ja seega asustus ti...
väärismetallist nõude, kalliskivide, sameti, siidikangaste ja karusnahksete rõivaste hulka... Iga mees võttis endale talle meelepärase maja ja neid jätkus kõigile. Sellisel moel asus palverändurite ja veneetslaste vägi korteritesse ning kõiki rõõmustas saavutatud au ja võit, mida kinkis meile jumal ja mille tulemusena tõusid nad korraga vaesusest rikkuste ja elumõnude juurde". See juures ei olnud rikkus feodaalist sõdalase eesmärk ise. Rüütli üheks põhivooruseks peeti heldust. Kogu saagi ridi rüütel helde käeliselt kulutama lähikondlastele, annetusena kirikule, kloostritele ja ka kerjustele. Rikkust oli vaja helduse avalikuks demonstreerimiseks, mida sai eriti hästi teha pidudel ja turniiridel ning mis teinekord omandas õige kummalised vormid (näiteks hõberaha külvamine põllule). Heldust peeti kuulsuse ja edu peamiseks näitajaks, samal ajal kui
valitsejatelt. Läänimees on maa saaja. feood ja feodaal feood ehk lään on maa, mis on antud kasutamiseks, haldamiseks ja valdamiseks kõrgematelt valitsejatelt. Feodaal on läänimees ehk mees, kes saab maad. sunnismaisus olukord, kus sõltuv talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada, kuna talupojata polnud maal mingit väärtust. See oli üks põhilisi pärisorjuse tunnuseid. pärisori talupoeg, kes on sõltuvuses feodaalist, kuna elas tema maal, mistõttu pidi tegema isanda põllul tööd ja/või maksma loonusrenti. Isiklik vabadus puudus. feodaalne killustatus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu ülesandeid teostavad peamiselt vasallid. aadel kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik agraarühiskond ühiskonnatüüp, kus tegeletakse ülekaalukalt põlluharimise, kalanduse ja küttimise ning karjakasvatusega.
Linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. Kümnis – maks, mida talupojad pidid maksma, kas kirikule või mõisale. Teotöö – koormis, mida talupoeg pidi kandma tasuks saadud maa eest. Sunnismaisus – olukord, kus sõltuv talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada, kuna talupojata polnud maal mingit väärtust. See oli üks põhilisi pärisorjuse tunnuseid. Pärisori – talupoeg, kes on sõltuvuses feodaalist, kuna elas tema maal, mistõttu pidi tegema isanda põllul tööd ja/või maksma loonusrenti. Isiklik vabadus puudus. Rehielamu – eestlaste vana traditsiooniline elamu. Rehielamu täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Adramaa – muistne maamõõtmise ühik, mis ei olnud konkreetne suurus. Tegemist oli maatükiga, mille sai üks perekond ühe adraga üles harida (8-10 hektarit). Tsunft – linnakäsitööliste kutseühing.
kaardistamine, mille tulemusena seati sisse vakuraamatut. vakuraamat - talude ja nende koormiste nimistu; seal oli kirjas talupoja kohustused mõisa suhtes. manufaktuur - arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. visitatsioon - kõrgema vaimuliku või kirikukomisjoni kontrollkäik tema alluvuses olevasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaadet usuelust ja vaimulike tegevusest. pärisori talupoeg, kes on sõltuvuses feodaalist, kuna elas tema maal, mistõttu pidi tegema isanda põllul tööd ja/või maksma loonusrenti. Isiklik vabadus puudus. sunnismaisus olukord, kus sõltuv talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada, kuna talupojata polnud maal mingit väärtust. See oli üks põhilisi pärisorjuse tunnuseid.
Kaupade ost ja müüd peaaegu puudub Sidemed riigi eri piirkondade vahel nõrgad Raha käibel vähe Parlament- tsentraliseeritud monarhia- senjöör e isand, maaomanik, kes jagas lääne feood e lään- maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest,hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta vasall e läänimees e feodaal- sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest pärisori oli Feodaalist sõltuv talupoeg, kellel puudub isiklik vabadus Isand võis teda osta, müüa, vahetada Isand omab tema üle kohtuvõimu Omab majapidamist Õigus luua perekond kirik- Kristliku koguduse pühakoda või siis kristlike koguduste üldnimetus klooster- on kiriku, söögisaali raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks vaimulik ordu- Ordu, mille eesmärk oli teenida Jumalat ning levitada usku;
Parlament- riigi kõrgeim seadusandlik kogu Tsentraliseeritud monarhia- tugev kuninga poolt juhitud keskvõim, mille juures tegutsesid nõuandva organina seisuste esindused, kaitstes kõige mõjukamate ühiskonnakihtide huve Senjöör- maaomanik, kes jagas lääne Feood- ehk lään on maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hilem oli võimalus maavaldus välja osta Vasall- sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest Pärisori- feodaalist sõltuv talupoeg, kellel puudub isiklik vabadus, teda võis osta, müüa, vahetada. Tal oli õigus luua perekond, omada majapidamist ja isand omas tema üle kohtuvõimu. Kirik- pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb, kristlasi ühendab organisatsioon Klooster- paik, kus elasid, eremiitide ja munkade kogukonnad kindlate reeglite alusel Vaimulik ordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid
(hertsog, vürst, markii, krahv, parun) VASALL VÄIKEFEODAALID (rüütlid) · Läänisuhe oli isikuline kehtis põhimõte "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" (kohustusi kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe). b. Pärisorjus: PÄRISORI Õiguslik suhe: Sõltus feodaalist, ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada (sunnismaisus). Feodaal võis teda osta, müüa, vahetada, karistada kuid mitte tappa. Omandi suhe: Omas majapidamist, kariloomi, perekonda. Kasutas feodaali maad, oma tööriistu ja kariloomi. Kohustused: Maksis loonusrenti (naturaalne rent maa eest) Töötas feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas).
röövisid. Seetõttu vajasid käsitöölised kaitset ning elukohta, kus liiguks rohkem rahvast. Sellisteks kohtadeks olid feodaalide losside ja kloostrite lähikond, kust lisaks läks läbi mõni üldkasutatav maantee, või asetses laadakoht või/ja sadam. Sinna kerkis esialgu alev, mis kaitseks kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise- kui ka välissuhete korraldamises. Eestlaste muinas usundid Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund, see tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud
väljaosta individuaalsete kaupmeeste vasall läänimees, feodaal, kes sai organisatsiooni. Hansa eesmärgid olid senjöörilt sõja- vm teenistuse eest peamiselt kaubandus-majanduslikud, aga kasutamiseks maa-ala ja sellel elavad lisaks kaubvahetuse soodustamisele ja talupojad. reguleerimisele kaitses liit enda liikmeid pärisori Feodaalist sõltuv talupoeg, ka poliitiliselt, näiteks aadli kellel puudub isiklik vabadus. Isand võib võimupüüdluste või muude konkurentide teda osta, müüa ja tema üle kohut mõista. vastu. Omab majapidamist ja õigus luua islam usk, mille ainujumal on Allah. perekonda. Rajaja on Muhammad Ali. kirik kõiki kristlasti ühendav koraan Islami pühakiri
pühakirja tähtsuse rõhutamine lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma lööv kirikuhoone alajaotus, mis oli teistest löövidest eraldatud sammaste reaga lüürika algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel M maaisand feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) maapäev Vana-Liivimaa seisuste esindusorgan maffia kuritegelik organisatsioon majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini majordoomus kuninga kojaülem Frangi kuningriigis, 7.-8. sajandil tõusid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks; ülemteener malm kuumaks aetud vedel rauasulam, mida saab valada vormidesse mandzud Kirde-Hiina hõim, kes tulid 17
kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma lööv kirikuhoone alajaotus, mis oli teistest löövidest eraldatud sammaste reaga lüürika algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel M maaisand feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) maapäev Vana-Liivimaa seisuste esindusorgan maffia kuritegelik organisatsioon majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini majordoomus kuninga kojaülem Frangi kuningriigis, 7.-8. sajandil tõusid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks; ülemteener malm kuumaks aetud vedel rauasulam, mida saab valada vormidesse mandzud Kirde-Hiina hõim, kes tulid 17
kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma lööv kirikuhoone alajaotus, mis oli teistest löövidest eraldatud sammaste reaga lüürika algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel M maaisand feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) maapäev Vana-Liivimaa seisuste esindusorgan maffia kuritegelik organisatsioon majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini majordoomus kuninga kojaülem Frangi kuningriigis, 7.-8. sajandil tõusid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks; ülemteener malm kuumaks aetud vedel rauasulam, mida saab valada vormidesse mandzud Kirde-Hiina hõim, kes tulid 17
käsitöölistelt sageli nende tööriistad, materjalid ning vara röövisid. Seetõttu vajasid käsitöölised kaitset ning elukohta, kus liiguks rohkem rahvast. Sellisteks kohtadeks olid feodaalide losside ja kloostrite lähikond, kust lisaks läks läbi mõni üldkasutatav maantee, või asetses laadakoht või/ja sadam. Sinna kerkis esialgu alev, mis kaitseks kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise- kui ka välissuhete korraldamises. Linnaelanike sotsiaalsed kihid ja linna valitsemiskord Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks: 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenus eelkõige ülemere-kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda.
võimu kooskõlastatust, mida Cicero pidaski parimaks. Rooma keisririigi ajastul lisandus antiiksele riigikäsitlusele kristlik maailmavaade, mille kohaselt on jumal maailma ja inimese looja, tema seadused inimese ja ühiskonnaelu korralduse aluseks. Religioon jäi domineerima. Rooma riigi hävitasid germaani hõimud, keda iseloomustas külaühiskonnas elamine. Asemele tuli ühiskond, mis koosnes vähestest vabadest feodaalisandatest ja suurest arvust talupoegadest, kes olid feodaalist sõltuvad. Riiklikust võimust kõrgem võim kuulus aga teoloogide arvates jumalale, kelle esindajaks maa peal oli paavst. Tegelikud riigid, võimusuhted, valitsemisvormid jne keskaegset poliitikat ei huvitanud, ainult ideaalne riik, mida peeti kõrgeimaks eesmärgiks. Algas ristiusu levitamine. 14.-16. sajandil e renessansiajal kristliku kiriku mõju ühiskonnas nõrgenes. Hakkasid tekkima rahvusriigid, usulis-poliitilised liikumised (reformatsioon). Tekkis arusaam, mis tugines usule inimese
maailmavaade, mille kohaselt on jumal maailma ja inimese looja, tema seadused inimese ja ühiskonnaelu korralduse aluseks. Religioon jäi domineerima. Rooma riigi hävitasid germaani hõimud, keda iseloomustas 1 külaühiskonnas elamine. Asemele tuli ühiskond, mis koosnes vähestest vabadest feodaalisandatest ja suurest arvust talupoegadest, kes olid feodaalist sõltuvad. Riiklikust võimust kõrgem võim kuulus aga teoloogide arvates jumalale, kelle esindajaks maa peal oli paavst. Tegelikud riigid, võimusuhted, valitsemisvormid jne keskaegset poliitikat ei huvitanud, ainult ideaalne riik, mida peeti kõrgeimaks eesmärgiks. Algas ristiusu levitamine. 14.-16. sajandil e renessansiajal kristliku kiriku mõju ühiskonnas nõrgenes. Hakkasid tekkima rahvusriigid, usulis-poliitilised liikumised (reformatsioon)
(hertsog, vürst, markii, krahv, parun) VASALL VÄIKEFEODAALID (rüütlid) Läänisuhe oli isikuline kehtis põhimõte "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" (kohustusi kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe). Pärisorjus: PÄRISORI Õiguslik suhe: Sõltus feodaalist, ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada (sunnismaisus). Feodaal võis teda osta, müüa, vahetada, karistada kuid mitte tappa. Omandi suhe: Omas majapidamist, kariloomi, perekonda. Kasutas feodaali maad, oma tööriistu ja kariloomi. Kohustused: Maksis loonusrenti (naturaalne rent maa eest) Töötas feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas).
SENJÖÖR SUURFEODAALID (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) VASALL VÄIKEFEODAALID (rüütlid) Läänisuhe oli isikuline kehtis põhimõte "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" (kohustusi kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe). Pärisorjus: PÄRISORI Õiguslik suhe: Sõltus feodaalist, ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada (sunnismaisus). Feodaal võis teda osta, müüa, vahetada, karistada kuid mitte tappa. Omandi suhe: Omas majapidamist, kariloomi, perekonda. Kasutas feodaali maad, oma tööriistu ja kariloomi. Kohustused: Maksis loonusrenti (naturaalne rent maa eest) Töötas feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas). Kust saadi: Vabade talupoegade hulgast.
SENJÖÖR SUURFEODAALID (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) VASALL VÄIKEFEODAALID (rüütlid) Läänisuhe oli isikuline – kehtis põhimõte “Minu vasalli vasall ei ole minu vasall” (kohustusi kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe). Pärisorjus: PÄRISORI Õiguslik suhe: Sõltus feodaalist, ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada (sunnismaisus). Feodaal võis teda osta, müüa, vahetada, karistada kuid mitte tappa. Omandi suhe: Omas majapidamist, kariloomi, perekonda. Kasutas feodaali maad, oma tööriistu ja kariloomi. Kohustused: Maksis loonusrenti (naturaalne rent maa eest) Töötas feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas). Kust saadi: Vabade talupoegade hulgast.
annaabi.ee 
