Maali magas aidas. Kusta tahtis Maali juurde magama minna. Poiss seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulnud Kusta häält alguses, kuid hiljem kuulis. Kusta palus Maalit et too sisse laseks. Maali ütles Kustale et too ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali sisse laseks. Kustal oli külm kuna ta oli aluspükstes. Maali ütles et Kusta läheks Mari juurde. Mari olevat igaühega voodis. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses
Suveöö armastus F. Tuglas Poiss seisis aida ukse taga ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulud Kusta häält alguses, kuid pärast mitut hüüet ärkas ta üles. Maali ütles Kustale, et ta ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali ta sisse laseks. Kustal oli külm, sest ta oli aluspükstes ainult. Maali ütles, et Kusta läheks siis lakka Mari juurde magama. Mari ootavat igat poissi enda juurde. Kuid kust palus Maalit edasi. Maali käskis tal ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast jälle Kusta palub Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmatas ning küsis, et kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, sest muidu kutsub ta paremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist üles ning avas ukse. Kusti pigistas Maalit, sest midagi muud ta ei osanud teha. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ning siis ta jooksis mööda põlde minema
"Suveöö armastus" Friedebert Tuglas Novelli lühikokkuvõte Poiss seisis aida ukse taga ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulud Kusta häält alguses, kuid pärast mitut hüüet ärkas ta üles. Maali ütles Kustale, et ta ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali ta sisse laseks. Kustal oli külm, sest ta oli ainult aluspükstes. Maali ütles, et Kusta läheks siis lakka Mari juurde magama - Mari ootavat igat poissi enda juurde. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis tal ära minna ning jäi magama. Mõne minuti pärast palus Kusta jälle Maalit, et ta teda sisse laseks. Maali ehmatas ning küsis, et kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna ning lubas kutsuda vastasel juhul peremehe. Kusta vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist üles ning avas ukse. Kusta pigistas Maalit, sest midagi
Suveöö armastus teenijatüdruk Maali sulane Kusta Kusta sosistas aida ukse taga tüdruku nime ning põranda all jooksid hiired. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna paksu peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli aga kergesti kättesaadav ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kuid Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud teda ikka sisse
Helina Saar 10.b 18.05.2015 Novell „Suveöö armastus“ Tegevus toimub kahe tegelase vahel: teenijatüdruku Maali ja sulase Kusta vahel. Kusta läks keset ööd Maali juurde, et Maali teda heinte peale kaissu võtaks. Kusta seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli kergesti kättesaadav tüdruk ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud Kustat ikka sisse ning
põhjendada. 5. Võrdle Maali ja Kustase suhtumist armastusse, milliseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua? Mis põhjustab nende suhetes konflikti? 6. Kas novellis käsitletu on aktuaalne? Missuguseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua võrreldes tänapäeva tüdrukute ja poiste ellusuhtumisega? 7. Novellis peegeldab ja võimendab inimhinges toimuvat loodus. Leia novellist sellekohaseid näiteid. 8. Selgita, kuidas mõistad novelli lõppu? 1. Noormees nimega Kusta tahab väga vaestüdruk Maalit. Tüdruk algul puikleb vastu, kuid Kusta ei anna alla ning mangub terve öö Maali ukse taga. Maali saadab poissi kergekäelise Mari juurde, kuid poiss ei lahku. Nad vaidlevad veel pikalt, kuni poiss alla annab ja ära minema hakkab. Sel hetkel mõtleb kangekaelne Maali ümber ning jookseb Kustale järgi, kartes, et poiss lähebki Mari juurde. Taaskord läheb vaidluseks, millest puhkeb tagaajamine heinamaal. See lõppeb vana veski juures, kuhu tüdruk end lukustab
Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Friedebert Tuglase ,,Novelle" Rait Läänemets Väike-Maarja 2013 Sissejuhatus Kohustuslikuks kirjanduseks lugesin Friedebert Tuglase teose ,,Novelle". Kirjandusevõõras inimene nagu ma olen, ei teadnud ma varem tema teostest mitte midagi. Küsisin arvamust pereliikmetelt ning nende sõnul pidi raamat olema küllaltki keeruline lugeda ja mõista. Enamjaolt pidasid nende arvamused ka paika ning arvan, et raamat mulle ei meeldinud. Ei meeldinud sellepärast, et see oli tõesti keeruline lugeda ja see pani ridu vahele jätma. Eelistan tänapäevasemat kirjandust. Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas, kes kandis kuni 1923. aastani nime Friedebert Mihkelson (või Michelson) sündis 1886. aastal Tartumaal (tänapäeval Põlvamaa) Ahjas Võnnu kihelkonnas. Ta oli tuntud eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija ja ajakirjanik. Tuglas omand
aeglaselt poognaga: sirr-sorr... putukate elust. ja talle vastas ristsikas veskis: triiks-triiks... 3. Ringitaolised lainekesed Väga hea kirjeldus, loob 127 levisid, kuu tantsis nende kauni pildi silme ette. turjal, purunes ja sündis uuesti. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Lühike 2) Kaasahaarv 3) Huvitav 4) Armas 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Mis sai noortest edasi? 2) Kas Maali ja Kusta abiellusid kunagi? 3) Mis sai Marist? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Väga südant soojendav vanamoeline armastuslugu. 2) Maali jonnakus on omamoodi viis näidata armastust. 3) Kusta on õige mees, kes ei anna nii lihtsalt alla. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta Friedebert Tuglas (aastani 1923 kodanikunimega Friedebert Mihkelson; 1886-1971) oli eesti prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija.Oli Gustav Suitsu kõrval Noor-Eesti rühmituse eestvedaja.
Kogu novell räägib sisuliselt sellest, kuidas sulane tahab tüdrukuga teki alla pugeda ning kuidas neiu sellele "vastu puikleb ning lihtsalt jonnib." Sellest, kuidas Tuglas antud tüdruku suhtumist kirjeldab, võib välja lugeda Tuglase enda suhtumist naistesse. Tuglas kirjeldab ühte peategelast Maalit kui jonnakat, pirtsakat ning puiklevat tüdrukut, kes sulast Kustat endale jonnimise pärast teki alla ei lase. Tuglase sule järgi on Maali Kusti vastu kord tuim ja külm, kord aga armastav ja ihalev. Spekuleerin, et Tuglas pani enda arusaamatuse naiste suhtes Kusta tegelaskujusse, väljendades sellega frustratsiooni ning mõistmatust, mida naised tema jaoks tekitasid. Siin on tegemist ilmselge oletuse ning minu isikliku arvamusega, millel tõepõhi puudub, kuid võib siiski üks tõlgendamise variantidest olla. Põhjalikult lugedes saab iga lugeja aru, millele Tuglas enda mõtetega viitab
,,Suveöö armastus" Tegevus toimub kahe tegelase vahel: armastajapaar Maali ja Kusta. Kusta läheb keset ööd Maali juurde, et too teda heinte peale kaissu võtaks. Maali aga ei lase poissi uksest sisse, kuna arvab, et Kustas on vaid seksi pärast seal. Vaidlus kestab pikalt, küll ähvardab Maali peremehe kutsuda ja Kusta aga vastu, et läheb hoopis lauda peale Mariga hullama. Hakkaski Kusta lauda poole liikuma ja krõps oli Mari kohe heinte pealt väljas ja kohe pärima, et kas poiss tõesti läheb Mari juurde. Tüdruk pehmus hetkeks, lasi poisi sisse. Kusta aga hakkas kohe himuralt Maali riideid ära kiskuma ja nii panigi tüdruk mööda küla punuma, Kusti muidugi jooksusammul kannul. Jõuti lagunenud veski juurde, kuhu Maali ennast lukustas. Kusti küll üritas ja üritas, aga tüdrukut ta kätte ei saanud.
põletas. Kirikuõpetaja oli suures hämmingus, et Jürka tahab selliste tegude juures veel õndsaks ka saada, kuid oli nõud ikkagi lapsed hingekirja võtma, kuid Juula ja Jürka pidid selleks enne pruudi ja peiuna kirja pandama, kolm korda kantsilst maha kuulutatama ja siis sai nad paari panna ja lapsed hingekirja panna. Kui see kõik tehtud oli, lootis Jürka, et ta saab lõpuks ometi rahulikult õndsaks saada. Lõpuks lõpetati ametlikult ka Lisete surma uurimine. Juula palus Jürkal minna Lisete haua juurde ja teha sinna kannaga kolm auku, igasse auku kolm korda sülitada ja sülitamiste vahele ütleda ''ei sa tõuse'', et Lisete ei hakkaks neid nö haua tagant tülitama. Jürka tegigi nii. Ja nüüd algasi põrgupõhjal rahulikud aastad. Juula sünitas muudkui iga aasta-pooleteise järel lapsi. Ants heitis pilke juba Jürka kaksikutele, et varsti hakkavad nood Antsul karjas käima. Jürkale selline jutt ei meeldinud, kuid ta ei hakanud Antsule väga vastu ka
Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu
Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu
Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu
sinna. Siis ta räägib sellest, et Nipernaadi on rikas, tema aga vaene ja vilets. Kati tunnistab, et unistab Nipernaadi lehmadest rohkem kui Toomasest endast. Siis hakkas Kati meenutama seda päeva, mil Nipernaadi nende onni läks. Ta rääkis veel sellest kõigest, mida Nipernaadi talle rääkinud on ning too ütles, et Kati ei võtaks seda kõike väga tõsiselt. Veel meenutab Kati päeva, mil nad kodust lahkusid. Ta kartis veel, et Nipernaadi ta jätab või seda, et Nipernaadi on sootuks vaene ja tal ei olegi talu ja loomi. Nipernaadi läks toitu otsima. Mõne aja pärast saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati
Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuidperenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi
(naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha.
läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing
Varsti peale seda juhtus et A leidis oma hobused Tp maalt, mitu päeva oli nii järjest kuni sinna maani kui Pearu kutsus A oma hobuste järele. Mees saatis aga Jussi sinna- hobuseid vastu aga ei saanud. Lõpuks läks ta ise kohale ja tõi nad ära, Pearu tahtis näidata millist kahju nad tegid kuid A pööras sellele selja ja kõndis minema. Mõnda aega naabrid üldse ei suhelnud. Pearu tuli aga ükskord joobes olekuga nende juurde ja palus lepitust. XII Uus paar- mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt
22.11.2007 F. Tuglase novellid Essee Mina lugesin Friedebert Tuglase novelle ,,Hingemaa", ,,Inimese vari", ,,Suveöö armastus", ,,Toomehelbed" ja ,,Popi ja Huhuu". Kõige enam, meeldis mulle novell ,,Suveöö armastus". See novell rääkis Maalist ja Kustast. Kusta läheb öösel maali juurde, eirates Maali palvet. Maali teab, et Kusta on mees, nagu mees ikka ning tahab vaid üht, kuid Maali ise ootab, et Kusta teda armastaks ja temast hooliks. Maali käsib poisil minna lõdva püksikummiga Mari juurde. Kusta teab, et isegi kui ta väga püüaks ja tahaks ei suudaks ta ikkagi naisele pakkuda seda, mida too soovib. Maalil on valus näha poissi nii käitumas ning ta hakkab nutma. Kusta märkab tüdruku valu ning palub talt andeks
pidid elama nõiutud metsas, ning seal nad pidid 100-aastast und magama, ning kuningapojad otsivad neid. Leeni armastas neid, kui tütreid, nukud ei pidavat enam ilma temata hakkama saama, nad ei osanud teda hinnata, ta pidi nende lapselikke soove täitma. Ta tahtis, et lapsed teda austakisd, kuid lapsed olid kurdid ja tummad. Leeni arvas, et tütardele piisab ka unest, kus nad tantsida ja naerda saab. Leeni jäi magama. -Leeni ärkas õe Marie ja sulase Kusta naeru peale. Leenit häiris Marie naer. Ta arvas, et ta õde on tema seeliku tõttu edev. Noored suudlesid, ning Leeni jälgis neid uudishimulikult kaugemalt. -Marie sosistas Kustale, et too ei tohi Maali poole vaadata. Leeni möödus oma nuukudest, keda ta magamas nägi. Ta kõndis nurmedele. Kuna ta teadis Kusta ja Marie saladust, tundis ta nende pärast häbi. Marie ja Kusta naeravad Leeni üle, sest too on tegelikult mehelemineku eas, kuid mängib sellegipoolest veel nukkudega
Tripp väga ei osanud, siis hakkas ostjana väga kisulikult käituma.TULEB OSATA KA OSTA, ei tohi kauplusetädil närve süüa. Sääsk oli toas, istus kõrgel. Viskasid pesukäsnaga, käsn märg, jättis veepleki (2 tükki); Tripp proovis läbi makaroni maasikamoosiga, jäi poosi plekk. Sõid ka moosi peaaegu tühjaks. Sääske ei näinud enam. Kessu seletas nagu tavaliselt, et Tripiga tegi jne. Pesid veega pleki puhtaks. Kessu ja Tripp käisid pilvega sõitmas. Teised olid hämmastunud. Kessu kartis, et lennuk lendab läbi ja lõhub pilve. Ema tuli koju. Ema uuris, kes on jalgupidi diivanil trampinud ja selle padjad pahupidi pööranud, voodipadjad ka välja tirinud. Kessu ütles, et ei tea, et käis pilvega sõitmas.Tagurpidi vihm, kui hea oleks, et sajaks maast üles. Kleepisid postkaardi, kus kujutas vihma, tagurpidi. Siis hakkaski tagurpidi sadama. Pärast kleepisid õiget pidi tagasi, nii on õigem. Tegid paadiga lõbusõitu, tahtsid jõuda muinasjutusaarele
raskest tööst kurnatud, hakkas nutma, tüdruk lohutas, pakkus end Jussile naiseks, plaanisid saunamajja elama minna XIII - Sügiseks uued kambrid valmis, kuhu koliti sisse - Krõõdal sündis teine tütar, ootas poissi, kellest saaks kohapärija - Sünnitus tuli ootamatult ja kiirelt, Krõõt pidi üksi hakkama saama, sest kedagi polnud, pesi ise vannis last ja talitas temaga, see oli väga raske ja kurnav - Krõõt kartis Andrese reaktsiooni, kui mees näeb, et sündis taas tüdruk mitte poiss, nuttis - Krõõdale ei tulnud enam rasketel hetkedel isakodu meelde, vaid Vargamäel läbielatud sündmused, meenutab kuidas Andres temaga esimest korda kurjustas, kui ta rukist pidi enne vihmasadu sisse tooma, kuid laotud koorem oli lohakas, kui varem oli naine kuskil peidus või ema kirstul nutnud, siis nüüd nuttis ta igal pool
Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenainetahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu
Kui ta Mäekülas oli mõtles ta, kuidas Mari ja Tõnuga kaupa teha, ta mõtles et anda piimamehe tööd ihaldavale Tõnule see amet ning vastutasuks hakkab Mari teda salaja külastama. Mari oli Kremerile tulnud mune tooma. Kremer nägi naist esimest korda paremais riideid ja imepuhta näoga. Ulrich hakkas mune ümber lauale laduma, kuna Mari tahtis korvi tagasi. Kui d üks muna kukkus maha, Mari pakkus, et võib selle ära koristada , kuid Ulrich ütles et see on Vilhemiine töö. Ulrich palus Maril Tõnu kontorisse saata õhtul. Viies peatükk Kui Tõnu kontorist tuli, siis ta naeris ja itsitas. Ta jäi tee äärde pikutama ning muutus kurvameelseks. Ta ei tahtnud otse koju minna ja kui inimesed teepeal vastu tulid, ei rääkinud ta kellegagi. Algul ei julge Tõnu rääkida Marile Ulrichi ettepanekust, kuid kui 2 päeva on möödunud räägib ta talle pakkumisest. Mari saab Tõnu peale pahaseks ja viskab talle kartulikoori näkku
Jõudes esimesele mägikarjamaale, lasti hobused koplisse lahti ning mindi jala edasi üha hõrenevasse metsa kuni nad mäeseljani jõudsid. Mehed tõstsid koormahobuselt kandamid maha, süüdati lõke ja hakati sööma ning õlut jooma, mida Laurits pakkus ka Kristiinale. Joodi hoolega ja põhjalikult kuni kõik ära vajusid ning magama jäid. Kristiina ärksas, lebades soojas ja pimedas isa kaenlas. Päev hakkas juba õhtusse vajuma. Kristiinal tekkis hirm. Esiteks sellepärast, et ta kartis, et äkki on juba järgmise päeva õhtupoolik, teiseks sellepärast, et oli õudne näha inimesi keset päeva liigutamatult magamas. Järsult mürises ja kõmises maapind ning Kristiina ehmatas hetkeks ära, nähes aga, et see oli olnud isa imeilus hobune Guldsvein, jooksis Kristiina rõõmsalt hobuse juurde ega kartnud enam. Ta lonkis koos hobustega kaasikunõlvast alla kuni ühe oja juurde. Seal oli muinasjutuliselt ilus
kolm korda vastupidi ümber kivi- nii sai ta jälle inimeseks. · Peale juttu ütles jutustaja vanataadile: see jutt on küll väga ilus aga see ei põhjenda veel midagi. Juut-Juhan võis sulle ka nalja ette luisata, sa ei ole teda ikka ise oma silmaga näinud. · Vanataat tõi põhjenduseks selle, et kui mitte seda, siis vähemalt on ta sarnast lugu oma silmaga näinud. · Jutustaja palus vanataadilt, et too ka selle loo ära jutustaks. · Enne kui taat vastata sai, tõusis ema (poolpime) püsti ja jalutas minema. · Taat palus eidel jääda ja ütles et ei räägi nii kaugele kui eit arvab · Eit sõnas et taat lobisegu palju vajalikuks peab ja et mingu nad ka aga sängi · Jutustaja uudishimu aina kasvas · Kolmekesi olid nad jäänud rehetuppa, kus mõni ainus süsi veel hõõgus · Lükas ukse kinni, tegi asjast uuesti juttu. Eit lahkus;taat ei näinud enam
Anastasie ei võtnud teda kohe vastu. Isa Goriot oli ka seal, jäi peaaegu vankri alla. Anastasie tervitas Maxime de Trailles´i, kes käitus Eugéne vastu halvasti. Kui härra de Restaud tuli, tutvustas Anastasie teda kui tähtsat inimest. Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis. Nõo juures oli markii d'Ajuda-Pinto, kes suhtles palju prouaga, pidi abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära
teda. See ajas Jaani endast välja ja ta läks suunatult jalutama, jõudis kõrtsini ning kohtas seal jälle laaberdajaid, tahtis kohe nendega viina võtma hakata, meenutades kuidas eelmine kord oli jube lõbus ning kõik mured kadusid ära. Purjus peaga koduteel sattus kirikusse kus Anni isa jumalateenistust pidas, seal jäi magama ja haises viina järgi, järgmine hommik kõik teadsid sellest, ka Anni, kes palus Jaani emal Jaanile öelda,et too enam need poistega ei suhtleks.Siiski oli Jaan purjus peaga lubanud enda laka all hoida varastatud kraami, ja sai selle eest 3 rubla, mida ta hommikul kahetses ja tahtis kohe tagasi viia, rääkis emale kui ema ütles et võiks raha siiski kasutada, kuna kõik loomad juba maha müüdud ja Jaanile pole tööd(oli pere ainuke ülalpidaja), Jaan tahtis siiski raha tagasi viia kui ei teadnud kust laenajat leida
rahulikum. Jõulude eel, kui Pearul juba parem oli ja ta taas kõrtsist tuli, ähvardas ta oma naist peksta. Oru perenaine jooksis Mäe pere juurde varjule, kuid Pearu tuli järele. Ta nõudis oma ,,lambasihvrit", kuid Andres ei lasknud tal naisele liiga teha. Pearu lõi selle peale teda jalaga, kuid Andres viskas ta majast välja. Natukese aja pärast tuli Pearu õue peale karjuma ja Andrest lambapussiga hirmutama. XVII Mari ja Krõõt olid taas rasedad. Krõõt tundis, et ta on nõrk ning palus Marit, et kui teda enam ei ole, et Mari ta laste ees hoolitseks. Arvati, et Krõõt sünnitab enne, kuid läks vastupidi ning seda enam kartis Krõõt oma tervise pärast. Maril sündis seekord tütar. Krõõdal sündis küll poeg, aga ta ise oli väga nõrk. Andres märkas nüüd , et ta oli alati loomade tervise eest paremini hoolt kandnud, kui oma naise. Ta palus Jumalat, et ta tema poja ja kõik tulevased lapsed tütardeks teeks, kui ainult Krõõt ellu jääks
1 Sisukord Jane Eyre iseloomustus ja lapsepõlv.....................................................3 Jane Eyre elu uuel töökohal ja tema armastus......................................4 Jane Eyre iseloomustus ja lapsepõlv. Jane Eyeri elu oli väga raske lapse põlvest. Kui ta oli väike, tema vanemad surid. Teda viidi enda tädi juurde. Seal kõik suhtusid tema juurde halvasti. Selle tädi lapsed narrisid teda ka kõik süüdistasid teda. Tädi majas tema väga kartis punast ruumi. Igakord kui ta midagi tegi, saadeti teda punase ruumi. Ta kartis nii väga seda ruumi, et kukkus maha ja ärkas järgmine päev üles. Tädil oli temast kõrini täis ja saatis teda tüdrukute kooli. Selles koolis ei olnud tall lihtne. Palju tüdrukuid olid seal suremas. Seal oli palju haigusi. Kui keegi tüdrukutest teeb midagi halva siis teda pannakse kõrge tooli peale ja peab seisma seal terve päev ilma söömata. Ühel päeval ta leidis endale seal sõbrannat
Anastasie ei võtnud teda kohe vastu. Isa Goriot oli ka seal, jäi peaaegu vankri alla. Anastasie tervitas Maxime de Trailles´i, kes käitus Eugéne vastu halvasti. Kui härra de Restaud tuli, tutvustas Anastasie teda kui tähtsat inimest. Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis. Nõo juures oli markii d'Ajuda-Pinto, kes suhtles palju prouaga, pidi abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
